Haiguste märksõnad
Hingeõhu haisemine
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus taime kasutakse halva suuõhu vältimiseks või ennetamiseks.
Hingeõhu haisemise põhjuseks peeti näiteks mingi haisva asja nägemist ja sellejuures tavadest mittekinnipidamist, kas inimese enda või ka ema poolt (lapse kandmise ajal) või koguni millegi halva söömist.
Kui inimene midagi haisvat asja ehk raibet näge, sis ei pia ta mitte seda nähten sülgama, muidu hakkas tal suust halba haisu välla käima; – – H II 31, 232 (39) < Otepää – H. Nugin (1890)
Ingeõhk aiseb mõnel inimesel selle pärast, et tema ema kandmese aegas ei ole raipe peale mööda minnes sülitanud. H II 40, 1104 (12) < Tallinn < Hanila – P. Einbluth (1893)
Kelle hinge õhk haiseb pahaste, see on veikeselt oma rooja söönud. E 22268 (10) < Ambla – J. Ekemann (1896)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
H II 33, 636 (11) < Samaara kub. (1889)
Abi halva hinge lõhnamisele vasto. Mõnel inimesel käib väga halv hingelõhn suust välja, et selge tundja inimine seda ära kanda ei jõua ligi olles niisuguse haige juures. Selle haiguse vasto olla hää rohi kasepuu söede söömine. Kes selle haiguselene süsi söövad, kaduvad halb lõhn suust ära.
ERA II 27, 585 (10) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Halb õhk suust kaotakse kadaka ja piparmündiga.
ERA II 167, 182 (61) < Järva-Madise khk. (1937)
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.
RKM II 160, 227 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Hingeõhu haisemine. Söödi kadakamarju 1-9 ja tagasi.
RKM II 186, 41 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Halb hingeõhk.
Halb hingeõhk tekib maohaigusest ehk haigetest hammastest. Magu raviti mageda piimatoiduga.
Hambaid loputati soolase veega ja kumeliteega.
RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Hingeõhu haisemine. Piparmündi teed joodi ja kadakamarju söödi.
Vilbaste, TN 11, 84/5 (10 c) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kadakamarja kolm-neli tera ära süüa, võtab suust halva lõhna ära. Kadakamarju ei tohtima suust enam välja sülitada: kui oled kõrra suhu pannud, pead ära sööma. Sellepärast ei tõhtima välja sülitada, et tal on Jeesuse rist õtsas. Vanaaegne uskumus.
Vilbaste, TN 2, 328 (21) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Heinputke juure vesi on hää sisemise haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.
Vilbaste, TN 9, 539 (5) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kadakamarjad ja -oksad okkadega.
Järjest juua, korrastab kõhtu, puhastab sooled.
Küpseid marju peenendada, pulbrina süüa, võtab halba lõhna suust ja hingamisest. Ka õlle sees võib oksad, marjad veekeetmise juures tarvitada, annab õllele omapärase maitse.
Teena võib marju, küpseid ja ka tooreid, ning oksi tarvitada. Tugevasti keeta, kuid mitte liiga, et lõhna kaotab. Veerand liitrit korraga juua, päevas kuni 1 liiter teed.
Vilbaste, TN 7, 669/70 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarjad 2-5 tükki päevas suus katki pureda ja alla neelata - mõjuvad hästi puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.
RKM I 9, 373 (3) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Halb õhk suus: piparmünt.
RKM I 12, 258 (94) < Tartu l. < Nõo khk. ja Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kalmusejuurtest keedeti kanget teed ja seda joodi ja loputati suud päeval mitmeid kordi suust halva lõhna peletuseks.
RKM I 12, 293 (168) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Hingeõhu haisemist arvati nii, et maos seedimise juures on midagi vastupidi, et see seedimise või käärimise hais tuli vastupidi. Oles pidanud seeditava massiga ühes minema, arvati, et see on niisugune viga, mida ei ole võimalik ravida. Arvati ka, et paksud igemed koguvad toitu igemete ja hammaste vahele. Ehk ka lagunud hammaste aukudesse kogub söögijäätmeid ja roiskub seal. Tehti ka mitmesugustest lilledest ja heintest theed. Keedeti kalmussejuurika hästi kanget theed ja sellega loputati päeval mitu korda.
Vilbaste, TN 5, 197 (16) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kadakamarad. Puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.
ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.
EFA I 18, 88 (66) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Suulõhn paha, siis mjatat. Too tsaius ka hea. Ennembide, kui samagonni aie, siis paned, kui juba ära klaarse.
RKM II 92, 279a < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui hingeõhk haises, siis söödi vehvermendi (piparmündi) kompvekki loputati soola veega ja söödi magusaid lõhnavaid sööke.
ERA II 150, 434 (43) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Suus halva haisu vastu. Võetas õhtul enne magamaminekut puusöest hõõrutud pulbrit sisse, see kaotab halva haisu suust ära.