Haiguste märksõnad

Halvatus

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Halvatud inimesel pekseti ja hõeruti halvatud kohte raudnõgestega, siis pidi halvatud kohta jälle elu tulema.

Kui keegi halvatud on, siis võetakse raudnõeksed ja keedetakse neid veega ja juuakse siis seda vett, see peab aitama.

Raudnõgesevihaga kuivalt peksa, vihelda kuivalt seda kehaosa, kes halvatud, s.o. tuim, kuni veri kiiremalt liikuma hakkab. Siis saab terveks. On arstitud ja kaduda haigus.

Raudnõgestega viheldud seda kehaosa kuivalt, mis halvatud ehk tuim. Kunni veri kiiremalt liikuma hakkab.

Halvatuse vastu peab aitama kõrvenõgestest valmistud tee.

Halvatuse vastu aidata see, kui võtta raudnõgeseid, keeta neid, pesta selle veega, riputada soola halvatud koha peale, kobrulehtedega kinni katta ja villase riidega kinni mähkida. Halvatus kaduda varsti.

Halvatus. Mõni liige ehk ka vahest pool keha jääb võimetuks ja elutuks. Võetakse kärbseseeni, pannakse nõuga soojasse kohta seisma, kust siis kollane mahl ehk õli välja tuleb ja määritakse sellega, kuhu lisatakse veel pool osa piiritust juurde, ja masseeritas hästi kõvasti.

Heinputka juurt antakse halvatuse vasta.

Halvatuse vastu on ka, nimetatakse töriserohuks vöi üheksamarohuks. (Töriserohi kasvab nagu üks pael, nöör - seda köik inimesed ei tunne. Üheksama rohi: nagu üheksmad lehed kirpus - on ka väga vähe leida. Saaremaal on köige rohkem rohtusi). Need saab siis keedetud. Nendega saab siis nagu aurutatud. Seda teed juua ja siis aurus olla.

Halvatused ja nende liigid.
Närvide rahutu tegevus. Halvatuse vastu keedeti teed nõmmeliivast, kadakast ja arnikajuurtest.

Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli.

Halvatuse vastu humalavett anda juua või käokinga juure teed. Metsas kasvavad: kollane king ja pruunid paelad. Haruldased taimed. Annemäe kraavis Rakvere lähedal 1 km Kadrina poole kriidivabriku soos kasvab neid lilli. Olen kuulnud, et on aidanud. Tean, et humalad on aidanud. Korstnapühkija Eeri sai terveks.

Halvatus. Maarjasõnajala lehe vannid (suur sõnajalg) ja lehed ümber keha mässida aitavad.

Leida ämm jäi halvatusest jalutuks ja kõnevõimetuks. Kevadel, kui kased olid hiirekõrvul, korjati kartulikorvitäis või pisut rohkem kaselehti ja urbi, kallati toobri, kolm-neli ämbritäit sooja vett peale, segati mõlaga hästi läbi. Seejärel tõsteti haige jalgupidi toobrisse, umbes pool tundi või rohkem, korrati kolmel päeval ja ämmal olid jalad all. Rääkis ka, kuid igast sõnast ei saanud hästi aru. Väärt ravi.

Halvatuse arstimine.
Pea aurutus 15-20 minutit põldosjadega, selle järel tuleb värske veega pesemine, kuhu 3-4 lusikatäit äädikat tuleb segada, selle veega tuleb hästi pesta ja hõeruda 1-2 minutit, mitte rohkem, ja siis kohe voodisse teki alla, et ihu hästi soojaks saab. Ja 3-4 tunni pärast jälle tubli pesemine ja hõerumine üks minut ilma auruta. Teisel päeval jala aurutus ja käe aurutus 25 minutit aega ja peale selle jälle värske vee ja äädikaga pesemine ja hõerumine. Kolmandal päeval tuleb pea aurutus 20 minutit, neljandal päeval jälle ja käe aurutus 25 minutit ja peale selle jälle äädika ja veega hõerumine. Ja lähemil neljal päeval saab terve keha vee ja äädikaga pestud ja hõerutud kaks kord päevas, nii saab kolm nädalal järgimööda.
Ja pärastpoole tuleb käe ja põlve valamine üks minut aega külma veega, seda tuleb teha iga hommik. Ja pealtlõuna tuleb üleni valamine. Külma vee valamine jalale ja käele võib 2-3 kord päevas olla, aga mitte sooja ihu peale, mis higine on. Põldosja ja kommeliteed tuleb 2-3 klaasi päevas ½ klaasi järgi vahetevahel. Peale selle, kui pea aurutust tehakse, et niuete kohast, see on ristluude kohast, peab kõvaste kinni siduma mõne käterätikuga, et aur ja vesi allapoole ei pease. Seda kõik tuleb teha suure hoolega.

Üheksamaõis pidi olema igale haigusele, paiseid ja halvatusi pidi arstima. See on pikk, kollased õied.

[H. A.] Oli poolhalvand vanamees Anton Normak Soonurme külast. Viht kasteti silgusoolvette ja viheldi sellega kuumas saunas. Eks naiseõed ravisid.
[A. A.] Tal oli krambiviga. Aga jõi karuohaka juurte vett (keedeti teeks). Krambihaigusest sai lahti. Üks käsi ei töötand tal. Eks siis ikka krambihaigusest raviti silgusoolveega. Siis ta oli tohutult punetand. Eks sie ju kipitan.

Arnika - jooksva, kopsupõletiku ja halvatuse puhul teha teed.

Kadakamarjadest tee oli külmetuse vastu. Marjadest õli halvatuse ja külmetanud liikmede hõõrumiseks.

Koprulehed - hõõruti paistetanud kohti, peeti halvatud kehal.

Avena sativa: kaer (halvamise vastu).

Kadakamarjadest valmistatud õli on rohuks halvatuse vastu ja külmetanud liikmete hõõrumiseks.

Raudnõgesed halvatuse vastu.

Raudnõgesed: jooksva ja halvatuse vasta. Neid tambitakse pehmeks ja pandakse haigele kohale.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Halvatuse korral on soovitav iga päev arnikateed juua ja järjekindlalt haiget kehaosa arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Halvatus. Mõni liige ehk ka vahest pool keha jääb võimetuks ja elutuks. Võetakse kärbseseeni, pannakse nõuga soojasse kohta seisma, kust siis kollane mahl ehk õli välja tuleb. Määritakse sellega, kuhu lisatakse veel pool osa piiritust juurde. Masseeritakse hästi kõvasti.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Kadakaõliga päält määrimine parandab halvatud ja külmanud liikmed, veega sisse võttes ka sisehaigusi.

Linnulinad on halvatuse vastu. See on stepirohi juba.

Alvatus tuleb ka nii kui tuulest. See tuul üütakse: pahad tuuled käivad ja ka köik tuuled ei ole ju ead. Möni tume tuleb nagu suur lehk inimesele vastu - kohe jäed aigeks.
Kui seda teada, et paha tuul tuleb, siis vanad inimesed hakkasid kohe seda tiivessekirohtu (mis venekirikus suitsutatakse panniga) suitsutama. Tiivessekirohi pidi ikka kodu olema. See oli nagu ühe pahareti vastu ea. Suitsetati ja anti sisse juua ka nagu teevett.