Haiguste märksõnad

Kõõm

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavaks haiguseks on kõõm, kõhm, köhm, kohm või nahaketendus, kusjuures pole oluline selle tekkekoht.

Kõõmaks kutsuti sellist nahahaigust, mille korral nahk ketendas ja helbeid ajas.
Tegu võis olla kas peanaha kõõmaga, või siis käte või muude kehaosade kestendusega.
Kõõm on tuntud ainult peas, juustes. Kõõma ise mingiks nahahaiguseks ei peeta - - ERA II 203, 406 (78) < Otepää - Artur Kroon (1938)
Kui käenahk, või muu ihu väga kõõmendab - - ERA II 146, 735 (69) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Kõõma tõsiseks haiguseks ei peetud, pigem oli see iluviga, mis oli tülikas ja inetu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kõõmhein ehk juushein. Sellest heinast piab vett keetma ja selle veega piad pesema, siis läheb kõõmetus ära.

Takjajuurtest keeta nõrk vedelik, pesta selle veega iga päev pead, see võtab kõõma ära.

Korja maast komelid, keeda neid ummuksis, pese selle veega pead iga päev, siis kaovad kõõmad ära.

Keeda kärnalille ja tuliheina juurt veega ummuseks, siis lisa selle veele magedat võid, hapukoort ja vaha. Selle salviga määri kõõmakärni.

Peakõõmamise vasta takjas (juured) ja kasemahl segamini keeta.

Pää või käte kõõmendust arstiti kõõmaheina keedisega (kõõmahein kasvab põllul, õied punakadroosad).

Kõõma vasta kõõmarohud, peenikse lehe ja punase või roosa õitega. Nendega tuleb hõeruda.

Taki-(takjas) juure vesi on kõõma vasta.

Pääkõõma, korpade puhul pesti pääd kasepungade + viina keedisega.

Kõhu peas (kõõm). Obligu juure vett, sellega pestasse.

Kõõma vastu nõgesejuure vesi ja äädikas (raamatust loetud).

Kõõma vastu oli takjavesi ja munakollane.

Kasemahlaga pea pesemine kiirendab juustekasvu ja on kasulik peanahale, kaotab kõõme.

Takjajuure tee kiirendab juustekasvu, eemaldab kõõma peast ja on hea rohi sammaspooliku vastu.

Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!

Aiaaukudes kasvavad kollased rohud, koerarohud, kollaste õitega. Nende juurikad on südamehaiguste vastu, lehtede keedu vesi aga võtab kõõma peast.

Peas kõõm - pesti koorimata tuhliste keedu veega.

Kui peas kõõm, pesta noorte kaselehtede veega.

Kõõma pesti vihmaveega. Kui pea kärna läks, siis pesti pead kartuli keedu veega. Koorega kartuleid tuli keeta.

Kõõm. Värsket kaselehevihta leotada vees ja selle veega pesta pead. Esimese veega pesta.

Kõõm.
Ükskõik, mis õliga määrida pead. Kummeliteega, kaselehe veega ja takjajuure veega pesti pead.

Oli lastel kõõm peas, siis keedeti kõõmarohust vett ja pesti sellega. Kõõmarohi on umbes porgandilehe moodi, kuid hallakam (sest porgandileht on rohelisem) ja roosakas õis, kasvab kapsas ja juureviljas.

Kõõm. Sibulamahl võtab kõõma ära.

Kui kõõma peas oli, kiskus ema takjad üles. Takjajuure veega pesti.

Kõõma vastu on hea takjajuure vesi.

Kui kellegil juhtus kõõma peas olema, see pidi oma pead jälle kas nõgesest või takjajuurtest keedetud veega pesema. Kui ei aidanud ühest korrast, tuli pesta niikaua, et peanahk jälle korralikult puhtaks sai.

Kartulikeedu veega pesti pead, kui pea kõõmas.

Takjajuurtest ja -lehtedest keedeti peapesuvett. Aitas juustekasvule kaasa, vähendas kõõma.

Peakõõma vastu ja juuksekasvu edendamiseks takjajuurtest keedist, millele võis lisada veel nõgeselehti ja humalaid.

Kõõma vastu.
Kui peas oli kõõma, siis pandi hapuoblika juured koore sisse ligunema. Lasti segu siis kolm päeva seista soojas kohas ja siis pigistati juured välja. No selle koorega siis peab hõõruma peanahka kohe hästi sisse. Ikka õhtutel. Keedeti nõgesejuurtest vett ja pesti sellega pead. Aga takjajuurte keeduvesi aitab nendest teistest küll kõige paremine. Kui ei ole abi ühest korrast pesemisest, eks siis saab pesta seni, kuni ikka aitab.

Kahtekold.
Annekolla paralleelnimetus Saarde murrakus. Päid pesti kahtekolla veega, siss kuri silm es mõju.
Kõõma vastu olli veel kahtekold ja kui juused lahti läksid pääs.
Karukolle on küll, aga kahtekolle on väha.

Kõõma vastu nõgeselehe või takjajuure leotisega pesta.

Takjajuurikas.
Peakõõma vastu ja juustele läike andmiseks.

Kui kõõma palju peas on, võib takjajuurte keeduveega pead pesta. See kaotab kõõma ja juuksed kasvavad ka paremini.

Kasemahlaga pestakse pead peakõõma puhul.

Köhu (= kõõma) vasta on töriserohi. See just rebaserohu moodi, suur pitk, kasvab otse üles. Selle veega pesta. See kaotab putukad ka ära.

Köhu (= kõõm) rohi on töriserohi. Seda harva leitasse, rebaserohu moodi on. Selle veega pestasse, see kautab ära. Putukad ka vötab ära.

Köhm ehk kööm. Selle aitab ka vaseliin. Või pesta kanasitaliilisega (leelis). Köhmast saab lahti, kui tervisrohu viiga pesta. Tervisrohi kasvab padumaade, siis mätaste ääres, pisised tutid küljes.

Köhm (peakõõm), selle vastu on töriserohi. Seda on harva leida. Selle veega tuleb pesta. Võtab ka putukad ära.

Takjajuured - tee kõõma vastu ning juustekasvu soodustamiseks.

Kõõmahein, kõõmarohi. (Taime võib leida Voltveti vallast Võidu talu põldudelt.) Vanal ajal korjati kõõmaheina, kuivatati ja tarvitati kuivatatult kõõmahaiguse arstimiseks, millel arvati hääd tagajärge. Ka praegusel ajal tarvitatakse köömaheina köömahaiguse arstimiseks.
Kõõmahein, kõõmarohi [Fumaria officinalis]. Vars haraline, väikeste roosa õiedega. Kasvab põldudel, isegi ka kartulivarrede hulgas.

Kõõmahein [Fumaria officinalis]. Kasvab põllul ja peenardel. Kasvades on õied vähe roosad, kuivatatult ligi oleval taimel, nagu näete, on õied värvi muutnud. Kõõmaheina tarvitatakse kas toorelt ehk kuivatult nende kohtade pääl, mis kõõmas ehk kõõmendab.

Kõhmalilled [kõõmalilled, kohmalilled. Ihasalu poolsaarel neid leida ei ole.]. Nendega ravitakse pead kõhmast puhtaks. Kuidas, on mulle teadmata.

Kaselehe veega, kui need parajasti lahti löönud on (kevadel), pestakse pead, kui see kõhmas on. See pidada kõhma ära kautama (vist muidugi keedetud veega).

Kõhmarohi: kasvab kuivases maas, taim kasvab mööda maad ja on ainult suured lehed. Lehed on teisepoolt hallid, teisepoolt rohelised. Keedetakse lehed ja selle veega pestakse kõhmast pead.

Rohuks tarvitati: takjaõisi korjati ja selle veega kaotati peast kõõma, metsviinpuu oli nõiarohi,

Takjalehti peakõõma vastu.

Takjaleent tarvitati peakõõme hävitamiseks.

Takjajuurtest valmistatud tee oli külmetuse, pääkõõma, sammaspoole ja verepuhastuse vastu.

Sinised lumelilled /---/ Corydalis solida (Familie Fumariacea). Kui käed kõõma ajavad, siis hõerutavat nendega.

Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Kartulikeeduvesi - oli pesemiseks peakõõma korral.

Takjajuure tee om kõõmendamise vastu.

Seebirohi. See rohi keedetakse kuivatatult näokõõma vastu.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arnikasalv kaotab pääkõõma /---/

Kui on peas kööme või on täid pääs, siis võtta ungru ehk nõiakolla vedelikku ja määrige sellega pääd.

Kask. Kasemahlast tehti kalja. Kaselehe vesi, pungade vesi oli kõõma vastu. Kaselehtedega värviti villast ja linast riiet. Saadi heledat kollast.

Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.

Paisete, sammaspoole ja mädanema läinud haavade puhul on pandud peale takjajuurtest valmistatud kange teega niisutatud lappe. Sama teega peanahka hõõrudes kõrvaldati kõõma ja ergutati juuksekasvu.

Ekseemi, kõõma ja mädapaisete puhul panna peale salv, mis tehtud teelehest, puutõrvast, vahast [mesilase], sibulast ja võist. Kõõma võttis ära. Ravib ka vanu haavu ja haudund varbavahesid.

Kõõmhein (tarvitatakse kõõma vastu).

Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Saunas hautatakse vihta kuumas vees, selle veega pestakse pääd - aitab pääkõõma vastu.

Nõgesed (mitte raudnõges) aia ääres: keedis. Inimesele kolm tilka, loomadele üks liiter. Ussidele loomal ja inimestele kõõma vastu.

Pähkliõli, enne liikvees pesta pääd kõõma vastu.

Kõõmahein. Keedis. Kõõma vastu.

Takjajuure keedist tarvitakse pea pesemiseks, et hävitada kõõma ja mitmesuguseid väljalöömisi.

Ungrurohi (sammal).
Üks samblataoline igihaljas taim. Kasvab rabal ja rabataolisel nõmmestikel. Nõrgal tüvel, mille pikkus on umbes 2-6 cm, asub maa pealt kuni tüve ladvani tehe kuuseokka taoline lehestik, kuigi pisut lühemad ja pehmemad kui kuuseokkad. Nõrga tüve tõttu esineb ta salkades, kus tehedalt koos olles nende lehed üksteisest läbi põimivad. See taim on viimasel ajal mitmel pool kadumise märke avaldanud. Missuguseil põhjuseil, on esialgu teadmatu, kuid näha on, et metsade hävitamine selles suurt osa mängib. Võiks arvata nii, et mainitud taim armastab harva, kuid mitte liig madalal asuvad metsaalust pinda, millele keskmine niiskus ja päiksepaiste ligi pääseb. Sellepärast, kus neid rohkem näib, vajaks kaitset. Mõnel pool ongi ta juba välja surnud, teavad vanemad inimesed kõnelda. Sest temagi on, nagu allpool tähele paneme, kaunis lugupeetud taim muistsete eestlaste, eriti läänlaste keskel. Ungrurohi ehk sammal, nii nimetab teda siinne rahvas. Sest ta on old siinse rahva keskel mitmesuguseks otstarbeks muistselt tarvitatav.
[Märkus: kuidas ta ladinakeelselt nimetatakse, - ei tea kahjuks. Selleks saadan teile uurimiseks kord mainitud taime proovi, mille uurimise puhul lugupeetud Eesti looduskaitse ühingul mulle palun teatada tema ladinakeelne nimi]
Tema tarvitus jäguneb kahte pääossa.
I Kaitsevahend nõiduse vastu.
II. Kui arstimisvahend nahahaiguste suhtes.
Ka teatakse kõnelda, et olevad tarvitadud seda kaunistusesemekski. Nii näituseks olevad ta haudade pärjuiks ja muudeks pärjuiks. Haudule olla ta eriti soodne old, sest tema oksakesed püsinud hästi longu vajunult, nagu tüübiline leinamärk. Kuid meie jätame kalmistu kaunistamise ja astume edasi tema päätähtsuse juurde, see on mainitud taim arstimisvahendina. Kaitsevahend nõiduse vastu esineb selles sammas mõistes, mis eelmises päätükiski. Vahe seisab vaid selles, et liivatee haigestunuile sisse sai aetud, kuna ungrurohi, mis sammuti teeks ümber sai töötatud, sellega haigestunuid vaja pesta oli. Tähtis on nüüd muistne nahahaiguste ravimine temaga. Sageli haigestuvad inimesed pää- ja näukõõma, siis lööb sügelema viimaks, lõhkudes näu, üleni kärnadega üle külvates. Niisuguseid haigestunuid pesti ungrurohu teega üks ehk rohkem kordi ning see olla kaunis häid tagajärgi annud.

Pääkõõma ja korpade puhul aitab hapukapsa supi vahuga määrimine.

Pääkõõma ravimiks tarvitati kartuli pesemise vett ja katusesambla vett, samuti lasti katuseräästa alt vett pähe tilkida.

Kõõma pesti veega, millele oli soola sisse pandud. Ka pesti liipstuki veega.

[Umbrohud aias]
Kobralehed [(takjas), kobrajuure (takja) juure keeduveega pea pesemine paneb juuksed kasvama, hävitab kõõma peast]. Takja vili - kobranupud.

Kui kõrvad mäda jooksevad, kallatakse Provenceri õli senna sisse, ka topitakse kampvert sisse.
Pea kõõma vastu pruugitakse haput kalja; kui laste pea kärnas on, siis määritakse teda soolamata võiga kokku.
Ämbliku võrk on jala varbade vahe ära haudumise vastu.
Punase roosi vastu saab sinist suhkru paberit võetud ja selle pääle punase kriidiga kirjutatud; ka pruugitakse sellesama haiguse vastu kampvert punase kalevi pääl.
Kõrva valu vastu tuleb suhkru paberi suitsu kõrva lasta.

Juuste väljalangemise ja pääkõõma vastu mõjub igapäevane päähõõrumine nõgese äädikaveega. Selle valmistamiseks võetakse 1/8 naela peeneks lõigutud juuri, 1/4 toopi vett ja 1/8 toopi äädikat ja lastakse soojalt tõmbuda.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Kui pea kõõmas, pesti pead takjajuure keedisega.

Kõrvenõgestest keedetud veega pesti juukseid. Aitas kõõma vastu, tegi juuksed pehmeks.

* Juukseid pestes loputada neid pärast kummelitest tehtud keeduveega. Aitab vabaneda kõõmast ja annab juustele tervisliku läike ning tugevuse.

Kõõm. Vanasti, kui mina veel noor olin, siis ei olnud ju neid igasuguseid šampoonisid, mis nüüd on. Siis arvati, et kõõma vastu aitab nõgesejuure ja takjajuure vesi, et kui sellega loputada peale pea pesemise. Olen seda küll tarvitanud, aga ei aidanud midagi. Hiljem, vene ajal oligi takjašampoon, ka seda olen tarvitanud, ei midagi.

Kui inimesel ihu, käed või mõni muu koht köömentab, kööma ajab, siis tuleb maavitsa oksi, varsi, lehti või marju korjata, veega keeta ja selle keedise või leemega haiget kohta võida. Siis kaob köömendus varsi ära.
Märkmed: Maavits kasvab enamiste kivi-ahervarede kõrval, veikene madal, rohelise varrega ja pikerguse lehtedega. Õied sinised, kollaste südametega ja marjad pikergused, punased. Maavits loetakse kihvtiste taimede liiki. On juba õige vanal ajal leitud tarvidusel arstitaimede hulgas ja tänapäev tarvitavad maa-arstid maavitsa tihti.