Haiguste märksõnad

Mitme haiguse vastu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus öeldakse, et antud taime kasutatakse 9, 99 või mõne muu arvu (ka kõigi) haiguste vastu.

Selliseid taimi oli üldiselt palju, mille korral öeldi, et ta on mitme haiguse vastu. Levinumaks numbriks oli 9, harvem 99. Sellist taime peeti universaalseks ja võidi kasutada praktiliselt kõikide haiguste raviks.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Maarjarohud on naistel kõikse parem tee, mis rüüpevad. Tõendavad, et peab kõhe üheksa haiguse vasta hea õlema.

Laste haiguste arstimised on enamiste mitmet viisi suitsetamised mõnesuguste rohtudega ja on paljudes maanurkades ühed-needsamad; üks aga, mida ma ainult Türi kihelkonnas olen kuulnud, on nõnda-nimetatud paemageda tegemine. Selle tarvis säetakse õhukene paekivi lõuka peale kahe veiksema toel - nagu karjatsede ahi - ja põletatakse selle all üheksama talu maa pealt korjatud kadakaoksi, kuna laps seal suitsu sees hoitakse. Seda arstimist võetakse mitme haiguse juures ette.

Palterjanijuured olevat "kõigesuguse haiguse vastu".

Üheksamehevägine kutsutasse selleperäst et tal olevat üheksat seltsi rohtu sihen. Ja olevat üheksat seltsi haiguse vastu.

Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli "kaibajuksis on". Korj. 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.

Ummurid (Lycopodium). Isa- ja emaummurid. Mitme haiguse vastu. Soo- ja randummurid saab apteegist, kui küsid: "Üle kaheteistkümne nõia." Mitte ära vahetada karukellade ja vareksevarbastega.
Põldummurid - kui niisuguni paha asi loomadel on (piim kinni ehk sant). (Kolga mõisa söötidel rohkeste leida).
Teised ummurid, kasvavad kadakapõõsaste all. Magus, köha vastu; ja kui söömine teise läbi ära võetud on, nagu imestemise läbi, ehk kui nõiutud on, ajab oksendama.

Sõnajalg aitab kaheksat seltsi tõbe vastu.

Teeleht (Plantago major) on rohi mitme haiguse vastu.

Petersellitee on nüitsel aal moodi näind. Arstid teda kiitvad ja inimesed muudkui kasvatavad. Vanasti ei tuntudki teda, alles 1910. a. paiku hakati meie külas teda ja porgandit kasvatama. Pidada mitme haiguse vasta aitama.

Paldriani juuri korjatakse, kuivatatakse ja keedetakse tee moodi, seda pruugitakse väga mitme haiguse vastu. Õiled keedetakse ka tee moodi. Kasvab heinamaadel, 2-3 jalga pikk, õiled valkjadpunased, kobaras varre otsas.

Pihelka- ja maasikaõisi korjatakse kuu vahepäeval, siis on nad üheksa tõbe vastu rohuks, kui neid teeks tehakse; muul ajal teevad ainult veele teise maigu.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Kesalill. Kesalilled on üheksa haiguse rohi; kõigepäält jooksja ja rinnatõbe vastu. Vars õie ja lehtidega keedetakse veega ummukses ja seda vett joodakse.

Nõiakollane ehk kullakäbid. 6-7 haruga kollase õitega lill, õitseb kogu suve ja kasvab metsa all, rohkem kõrgemail metsaveergudel.
Nõiakollane parandab, kaotab üheksa haigust ja häda. Olgu see inimesel ehk loomal. Kui on inimesel mingi sisemine haigus, kui ehk on loom kurja inimese silmast mingi haiguse saanud. /---/ Nõiakolladel on väga tervekstegev mõju just niisugustes haigustes, mida isegi arst ei paranda. Nõiakollasid peab mõõdukalt tarvitama, sest temal on kihvtine, uimastav mõju. Sisse võetakse nõiakollasid ehk antakse loomale ühes veega, kus nõiakollasid keedetud ehk leotud on.
Kui nõiakollasid korjataks, siis peab kolm korda igale kohale sülitama, enne kui nopitaks, sinna kohale, kus nõia kolla kasvavad. Siis on nõiakolladel terveks tegev mõju ja teisel suvel kasvavad sääl kohal jälle uued nõiakollad.

Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

Koirohi on tiisikuse vasta. Võib terve taim võtta ja teed keeta. Tema on paljudele haigustele hea, venituse vasta eriti. Igas kõhas koirohtu ei kasva. Kui võtad ilma peremehe loata ja tahad uude kõhta istutada, siis kasvama ei hakka. Kui küsida, siis akkab kasvama.

Piavalu ja siistvalu vasta kalmukajuured. Kalmukad on mitme häda vasta.

Lesetamme lehed ja oksad on mitme haiguse vastu head. Leske tamme võib sellest tunda, et tal lehed talveks peale jäävad. Kui teised tammed ja muud lehtpuud raagus on, siis lesetammel on alles lehed peal.

Tedremaran. Selle taimlille juured otsiti, pandi viina sisse ligunema ja tarvitadi sisemise valu vastu. Teda kutsuti ka 9 mehe jõud, sest ta olla paljude haiguste parandaja.

Kolme saksa maa pealt toodi kadakaid ja nende suitsuga arstiti kõrvu. Ka muid haigusi arstiti kolme saksa maa pealt toodud kadakate suitsuga.

Üleüheksa ehk üheksamehevägi kasvab põllupeenardel, vanarahvas ütles: "Üleüheksa aitab üheksakümmend üheksa haiguse vastu, sajas haigus on surm, selle vastu ei aita." Üleüheksa-õied korjati ja kuivatati ära, hoiti alal iga haiguse vastu arstimiseks.

Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

Kadakast arvatakse, et ta on 99 haiguse rohi.

Kadakamari on üheksama haigusele, põie ja neeru on kõige tähtsamad. Tieks keeta ja kuivalt pulbriks hõeruda.

Nõmme kaitused on üheksama haigusele, tulevad enne jaani korjata, nied kasvavad nõmmemetsades. Kas on inimene rahutu, kui lapsel on välja löönud - nende vastu pesta, luomadele ka kietada ära ja anda vie hulka, katki on, siis selle viega tuleb pesta, rindadele. Vanad inimesed ikka õige rohkem tieks jõivad.

Krooklehest keedeti teed, eriti läkaköha ja veel 99 haiguse vastu.

Kel jo om mitu haigust ja tijä-äi, kost kõkõ rohkob haltas, üldä nii, õt üts kotus ütsilde, tõõnõ tõisildõ, siis otskõ maikellukese marju, nu omma sügüse makõ ja verevä, kasusõ rinnah varrõ peräh nigu näide häiermukõski.

Oli veel palju ravitaimi, kadakamarja tee, ubalehe tee, kõiksugu haiguste vastu.

Üheksaväerohi ehk vägihein - maapealne taime osa tehti peeneks ja pandi viina sisse. See oli 9 haiguse vastu, ei tea, milliste vastu just, aga kui kuskil haige oli, määriti seda segu peale.

Nä', mu jalg on ilus roheline. Panime heinu kokku, ma'i tia, kis oli angu maha jätnud, jalg läks haru otsa. Verd tuli mis ladinal. Õnneks kasvas seal üheksakümne üheksa vägine, see ju aitab üheksakümne üheksa haiguse vastu, ta nime on üheksavägine, aga ma ütlen üheksakümne üheksa vägine, hõerusin lehti katki ja panin piale, veri jäi kohe kinni ja varsti on paranend. Roheliseks küll tiib, aga sii kaob jälle ära. Jaagusauna Leenal on ka. Mõlemad jalad on katki ja pahandus sisse läind, ei parane ära. Ma käskisin küll üheksavägise lehti piale panna, aga tema ei julge. Ta on küll arstirohtusi vädand - ei aita. Nüüd oli ühele pannud piale. Haav on kuiv ja änam ei puneta - paraneb. Küll paneb teisele ka.

Ülä ühäksa on niisike: pikk vars ja mitmekarva õijed. On mitme haigusse vasta. Suaseaisslad on juoksivavannidest.

Kadakas pidi 9 sugu haiguse vastu olema.

Rabantsitee - paremat ilmas ei ole! Tõstamaa liivamägedel mända all, õhukesed õrnad lehed kui jõhvikal, sinised õied, pisikesed, hea lõhn. Kus teda vähe on, linnanaised on juured kah ära kakunu. Seal on sinine maa, kus ta on. Enne jaani õitsevad. See on iga tõbe vasta hea. Kui on ära sõjatand keegi, siis see aitab, või kui ära nõiutatud. Anti lehmale ka, kui piim venis. Ja suitsuga puhkus lapse üle. Kui sa neid rohtusid kuskilt saad, too mulle ka ja vii oma emale ka. See on väga tähtis. Liivatee on nimi. Rabantsirohtu on teisi ka, aga see on iga tõbe vasta. [Rabantsirohi on nõmmeliivatee]

Soostra kuivatatud lehed on igasugu haiguste vastu. Närida või teed keeta. Aga mustsoostra lehti tuleb võtta. Mustsoostar on rohuks.

Teed teeme kibuvitsamarjadest, need on vererõhu ja üheksa häda vasta.

Joo kaselehe teed, kui sul jooksvahaigus on, nõnda õpetab vanarahvatarkus, niisama korja kevadel, kui kaselehed alles pungas on, korja neid pungi, pane viina sisse, võta igal hommikul üks punnsuutäis, see on 99 haiguse vastu.

Hanetõberohust keedeti teed, mis andis söögiisu ja oli üheksa haiguse vastu.

[Ravimtaimi]
Raudreiarohu teed keeta, aitab iga haiguse vastu.

Üheksamehevägi - öeldakse üheksamale haigusele olevat. Tee olevat kõhuvalude vastu.

Jernasjuur, Soomest sai toodud, pidi aitama 99 haiguse vastu. Tedremadara juur on peaaegu seesama meil. See on seesmise valu ja närvide valu vastu. Teda peab viina sees leutama ja siis viina võtma rjumka korraga. (Rjumka - napsuklaas.)

Üheksameõis, see on üheksa haiguse vastu. Kellel olid vistrikud külles, sai abi. Kui laps ohatand oli, keetsin üheksamaõie vett ja pesin sellega. Õied tuleb pimedas kuivatada.

Küpse sibul vere lupjumise, paise ja muu rohi.

Naistepuna on kollaka õiega taim, õitseb kesksuvel. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, muutub see punaseks. See rohi on teeveena tarvitades 99 haiguse vastu, iseäranis naistehaiguse ajal.

Vägihein või üheksavägine pidi aitama igasuguste haiguste vastu.

[Ravimid:]
kolmõkõrraline hain (lilla õitega), tetti tiid - ütessa tõbe rohi.

Üheksavägine on üheksa haiguse vasta, seda korjavad kõik siin. (Võhiku pealiskaudsel silmitsemisel jääb püsima kahtlus, et üheksavägise pähe korjatakse ka teisi vägiheina liike ja Digitalist, vist Digitalis lanatat. Kahtlused tõrjutakse tagasi väitega: mina olen alati neid tarvitand, mis mul häda on.)

Siä kõllase õiega (~ õilega - kasutab mõlemaid) on arnikas (kahtleb hetke, maitseb:) Kibä on, arnikas on jah. Sie on iga haiguse vasta abist. (Samal seisukohal „arnika“ suhtel on mitmed teised Rajakülas, Atsalamas, Uhel. Ainult millist väikese kollase korvõisikuga taime olematu „arnika“ pähe korjatakse, kas sügisest seanuppu, mõnda hundi- või koeratubaka liiki või veel midagi muud, küllap ühte kui teist, sest juba võhikugi põgusale pilgule on kõik nähtud ja näidatud „arnikad“ üksteisest erinevad. Vrd. A. Üksip „Mälestused“ 1975 lk. 151 ja „Eesti Floora VII“ lk. 442)

Linnurohi, see olema jälle hea mitme haiguse vastu.

Ja siis oli: uss nõelas. Ja siis hakkasin seda lipstokki peal hoidma. Ja jalg sai terveks. See on saja haiguse vastu.

Pune - see on üldiselt kohe pallude haiguste vasta, öeldakse kohe, et 90 haiguse vasta.

Kummelitee - mitme haiguse vastu.

Mailane - mitme haiguse vastu.

Kummelitee kümnele haigusele.

Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

Kadakamarja tee olevat aidanud üheksa haiguse vastu. Seda teed tarvitatud neeruhaiguste vastu, see soodustanud uriinieritust. Aga ka köha ja jooksva vastu aidanud.

Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

Nõmmeliivatee, vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

Teed tehti ka raudrohust (rauarohu tie), mis pidi olema ühäksa haiguse vasta.

Ka kasepunga teed tarvitati juba minu lapsepõlves mitme haiguse vastu. Kask pidi nii pooliti lehis olema, nii et lehed alles ilmuvad pungadest. Pärast hakkasid ka arstid seda soovitama ja apteegid müüma.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

Rauarohu teed peeti ravimiks, mis pidi aitama üheksakümne üheksa häda vastu. Samuti veel mesi, kuum piim, sibul - küpsetatult ehk toorelt.

Kadakamarjad (tee) oli üheksa häda vastu. Ka palderjan.

Kadakaoksad, -marjad mitme haiguse vasta ja saab ka hea õlu, kes teeb, on hea väga.

Raudrohu, piparmündi ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu.
Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohu teed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.

Kummel on nagu kõige parem rohi.

Valge emanõges on paljude haiguste vastu. Kuivatatakse ja tehakse teed. Igasuguste naistehaiguste vastu.

Raudrohu tee aitab ninaverejooksu vasta, võtab ära peapöörituse, raudrohi olevat paljude haiguste vasta.

Küüslauk ja sibul pidid aitama paljude haiguste vastu: nohu vastu, tugevdab hambaigemeid (tõstab), tugevdab üldse organismi.

Liivatee on kõige asja vasta, külmetuse vasta ja... kõikide vasta.

Raudrohtu korjan, pidi ergutama. Ta pidi olema, kõik sapid ja maksad, kõigile head tegema. Ma tunnen ta vastu vajadust.

Ja üheksavägist, nii kui nimi, nii on paljude haiguste kergendaja, pannakse ka haudumise korral lehti varvaste vahele, rinde ja kaenla alla.

Naistepuna oli 99 haiguse vastu.

Siis on tõsjatsilistik mitmete hädade vastu.

Tõsjatšilistik on paljude haiguste vastu.

Nõmmeliivateed joodi. Vanasti korjati seda. Kahe jaani vahel nad õitsevad - uue ja vana jaani vahel. Me käisime emaga neid korjamas Sõõru metsast, siis inimesed käisid meilt viimas neid. Loomadele anti. Sead kui haiged, siis pidi antama ja inimesele kah. See oli mitme haiguse vastu, millelegi halb polnud ja külmetuse vastu eriti hea.

Veraboi teed oleme keet. Öeldi, see on 99 haiguse vasta. Ütlevad, et maksarohi on see ka.

Jälle räägivad - kaselehed on väga head. Mis veiksed on kevadel - palju haiguse vasta.

Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

Tõsjatsilistnik, raudlill, see on kõikide vasta.

Punetie - ta on köha vasta ja mitme haiguse vasta. On lilla õitega.

Zveraboi, kollaste õitega. On palju haiguse vastu. Tee on nigu portvein, riisa. Bolnitsast savetujut.

Kanavarbad.
Tamme mutt Ärvital teeb nii, et paneb kanavarbaid (nurmenukke) viina sisse, siis aitab; pidi iga haiguse vasta aitama. Et kui kõhus on valu, siis võtab igasuguse valu ära.

Maarohtude tundjaid siin ei olnud. Tamme mutt (elab Ärvital) ikka korjas kanavarbaid, et neid viina sisse panna, et ükskõik, mis haigus on, see võtab igasuguse valu ära.
Me ütleme ikka kanavarbad, eks nad on vist nurmenukud.

Ravimtaimi.
Üheksaväelised on mitmele rohuks. Raudrohi ja aaloe ja /---/.

Üheksamaõis pidi olema igale haigusele, paiseid ja halvatusi pidi arstima. See on pikk, kollased õied.

Raudrohi ja muud ravimtaimed.
Raudrohi oli minu arstirohi. Sie on ju palju haiguste vastu, sie on hia... Aga ta on kange. Kui seda palju paned, siis läheb võikaks kohe ja siis ei taha. [---]
Mul oli üksvahe siin midagi viga, siin hingamises. Ma ei saanud magades nina kaudu hingata. Kui ei ole surmatõbi, siis kannata ära. Jäin üksi, siis hakkasin seda tied juoma ja abi olen ma nendest saand. Rauaroht, sie on ikka piamine.
Raamatutest olen ka vaadand ja siis olen tarvitand.

Tuulepesa.
Pöhjapoolseid tuulepesasid vöeti ning nendega suitsutati, see pidi köik sandid hädad ära ajama.
Korra hakkas lapse kaela kangeks vedama, laps ei saand rääkidagi änam. Polnd aru peel, mis viga on. Tist töi metsast tuulepesa, suitsedas sellega, hädast ei jäänd paha haisugi järele. /---/

Mailaserohi - paisete vastu, pesta sellega, vöib sisse ka vötta, 99 haiguse vastu (neeru-, kopsuhaiguste vastu).

Kas nisukene kõrge ja lillad õied, kollast ka. Aga need kasvavad metsa ja põllu ääres. Suvel, kui heinamaal sai käia, hakkasid varbavahed hauduma. Siis neid lehti, üheksamamehejõud, -vägi või -rohu, neid lehti tuli hõõruda vesiseks ja panna varba vahele ja jala peale. Sidusin kinni. Võtsid ühe korraga terveks.
Seda kasutatakse ka teiste haiguste vastu. Ta pidi olema üheksa haiguse vastu. Mina ei ole ise palju haige olnud.

Kumel on hambavalule. Ja kui on külmetus, tuleb seda tied juua. Tema on mitme haigusele suovitav.

Üheksamaõis - üheksamehevägi. Neeru- ja põierohi. Öeldakse, et sie aitab üheksa haigusele. Sie kasvab kõrge, pikk vars on tal peal; kollased õied, siest natuke pruunimad. Juulikuus ikke õitseb. Saab ära leigata ja võtta, kuivatada ära vilus. Tied tehakse. Pandakse kiend vesi peale, seisab 10-15 minutit.

Üheksamaõis, sie pidi üheksa haiguse vastu olema. Korjati, kui täies õies oli. Kuivatati. Seda kiedeti ja pandi viina sisse. Mõni tegi teed, mõni pani viina hulka. Hommiku tühja kõhu peale.

Üheksavägine - 9 haiguse vastu (rahvakeeles).

Ubinheina tee olevat hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga köha vastu. Päälegi puhastavat verd.
Ubinheina tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.

Köömletee olevat samuti hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga ka köha vastu. Valmistada ja tarvitada tuleb nagu number 2. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Veriheina tee olevat hää igasuguste haiguste ja külmetamise järele haiguste ärahoidmiseks. Valmistada ja tarvitada tuleb, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Naistepuna - venelased siin joovad mitme haiguse vasta. Muidu ka hia tee.

Üheksamehe vägihein - tevetisiila on üheksa haiguse vasta.

Elopütsk. Soodes, kraavikallastel, heinamaadel. 2-3 jalga kõrge, lillakad õied, juured meeldivalt maitsevad, tee sekka pandult aitab iga häda vastu.

Lipstok [Levisticum officinalis]. Olevat 9 haiguse vastu hea, eriti paistetanud jalgadele. Riitsinuse moodu põõsastaim. Kasvab aias, kõrge.

Kask - kasõ.
Kihnus ainult arukask. Enne jüripäeva korjatud urvad viinas mitme haiguse vastu. Koor pargiks. Kasekoore puru on pandud leivajatkuks jahusse (R. Vambola - pärit Häädemeestelt).

Kadakasuitsu tehakse tuppa „haesuks“, aga ka mitmete haiguste vastu. Juuri tarvitatakse nagu männil. Marju söövad lapsed.

Koirohed kõiksuguste haiguste vastu.

Kuivadel kohtadel kasvab madalate puiste põõsastena kaetisrohi ehk liivatee. Tema lillakaid õisi korjatakse ühes ülemiste lehtedega. Liivateed pruugitakse külmetamise ja muude sarnaste haiguste puhul. Mõnel pool nimetab rahvas ka teda veel üheksahaiguse-rohuks.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maa ernestestamendid üheksa tõve vastu, nagu seestvalu, jooksva ja teiste vastu.

Arstirohte.
Kõikide haiguste puhul võib tarvitada üleüheksmaõisi.

Üheksamehevägi. (Kasvab metsa all kraavikallastel. Kollane õisik - sarnaneb nisupeale. Alt jämedam, pealt kitsas - õied ümbritsevad vart.) Tarvitatakse toda paljude haiguste vastu (venitamise, külmetuse ja nii edasi).

Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.

Pipra verikõtru (Capsicum annuum) kasvatakse toas toalillena. Selle kaunadest valmistatakse viinaga segades köharohtu, mis on ühtlasi rohuks ka teiste haiguste vastu.

Mitme haiguse vastu on ka kadakamarjad. Nende siniseid marju korjatakse ja valmistatakse teed. Keedetakse neid niikaua, kui vesi kollaseks muutub. Seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Mitme haiguse vastu on pärnaõied. Neid korjatakse parajal õitsemise ajal ja õied kuivatatakse ära ning keedetakse teeks. Seda teed tarvitatakse higistamise tarvis.

Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.

Palderjanijuuri tarvitadi mitmete rohtude valmistamiseks.

Liivatee ehk kaetiserohi ehk veel üheksahaiguserohi, tema teed tarvitadi külmetuse ja mitmete muude haigusavalduste kõrvaldamiseks.

Liivateed ehk kaetisrohtu pruugitakse külmetuste ja mitme muude haiguste vastu.

Kuuepäeva rohi /---/ Solanum nigrum (Familie Solaneäe). Kuus päeva pääle tema õitsemist olevat õied ja seemned kõigesuguste haiguste vastu head (valkjaskollased).

Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.

Reinvarred. „Aitas 99 haiguse vastu“.
Tee - venimise vastu. Lehmale piimatulemise puhul („kui lehm seest puhastamata“) rohuks.

Sõnajalgu kasutati paelussi kaotamiseks ja oksendama ajamiseks. Taime lehti, õisi, varsi ja juuri korjati ja tarvitati mitme haiguse puhul.

Ka köömneid tarvitatakse mitme haiguse puhul.

Arstirohutaimed.
Arstirohuks tarvitati ka kaetisrohu ehk liivatee lillakaid õisi ühes ülemiste okstega reumaatiliste valude, külmetuste ja sagedasti üheksa haiguse vastu, nagu rahvas teda nimetab.

Liivatee - liivateed tarvitatakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haigusavaldiste kõrvaldamiseks. Teda nimetatakse veel üheksatõberohuks.

Sookuused - mitmesuguste haiguste vastu.

Kadakamarjad on 99 haiguse vastu.

Missuguseid taimi tarvitatakse arstimisel?
Palderjanid, lõhmuspuu õitsed on üheksa haiguse vastu.

Kadakas - 99 haiguse vastu.

Jooksvapuu - 9 haiguse vastu ja jooksvahaiguse vastu.

Kadakast tehakse õlut ja olla 99 haiguse vastu ja luupaisete vastu.

Kadakamarjad - 99 haiguse vasta.

Tikstamid on kõigele, loomadele kaelahaiguse vastu.

Kadagas - 99 haiguse vastu.

[Jooksvapuu] Üheksa haiguse vastu.

[Kadakamari] Õlle sisse. 99 haiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohtudeks, kas nõiavahenditeks, kas värvimiseks.
Arstirohud: palderjanidest saab teed teha südame rahustamiseks (õitest, vartest) ja palderjani juurikad on igal pool head.

Nii sageli hoiti toas üheksaõie lille. Et siis pidavat see tuba üheksa haiguse ees kaitstud olema. Tema suitsu tarvitati nõndanimetatud nõidusvahendina.

Liivatee. Aitab kuumalt juues iga haiguse vastu.

Gripp. Üheksamäe (väe) õied pidi aitama 99 haiguse vastu, joodi teed külmetuse puhul.

Maasikas. Maasikaõitest ja -lehtedest tehakse teed mitmesuguste haiguste vastu. Marju tarvitatakse keedetult toiduaineks. Räägitakse, et kes esimese maasika leiab ja selle sööb, see jääb kahvatuks.

Jaanirohi. Seda tarvitatakse suuremalt jaolt nõiarohuks. Jaanilaupäeva öösel korjatud jaanirohud aitavad terve aasta iga haiguse vastu.

Maanteel kasvavate pikkade lehtedega taimede juured on üheksa haiguse vastu.

Taimenimede kogumine.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimeid.
Kadakat tarvitati mitme haiguse vastu.

Aaloe - kõigi haiguste rohi.

Koirohi: mitmesuguste haiguste vastu, teeks keeta.

Kataj - kadak. Tema marju tarvitatakse mõningate haiguste vastu.

Üheksamehejõud, üheksavägihein ravib mitmeid haigusi.

Üheksamehe vägi - mitme haiguse vastu.

Talvel iga haiguse ajal tehti köömnetheed ja just sellepärast, et talvel ei olnud muud lilletheed ju nii saada.
Teati küll haiguse ajal, missugust lilletheed väga vaja oles olnud. Ei olnud ju suvel aega neid korjata ja korraldada. Ei mõistnud ette aimata ka, missugust rohtu tarvis tuleb. Aga neid ikka korjati ka, mitmesuguseid rohte. Mindi ka häda ajal naabri käest rohtu otsma. Kui oli suvel korjatud mõnesuguseid rohte, siis oli jälle naabritele ka hää anda. Mõnikord toodi laudapealise luugilt heinapepreid ja ka heinaseemneid, mis heinte vedamisel ja üles ajades luugi ette maha pudenesid. Neist tehti theed ja küllap nad aitasid ka.

Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

Kadakasuitsuga aeti üldse kõiksugu hädasid majast välja.

Haiguste ravimine Kuremäe püha tamme koorega.
Kuremäe kloostri nunn (umbes 40 a) pakkus 1956. aastal püha tamme koort ja lehti ravimiks, mis pidada ravima igasuguseid haigusi. Küsimusele, kas kreepsu kah, vastas, parandab igasugust haigust, kui teil on ainult usk Jumalasse.

Narva-Jõesuus on tark naine, kes ravib igasugu haiguse kärbseseene veega.

Südame ravim.
Südamevalu rohi kasvab ainult Vaivara Sinimäel. See on igasuguse haiguse vastu. [Näitas mingit rohupuru - see oli aas-kurereha oma.]

Jutustaja külastas Kuigatsi imearsti, kes oli kuulus oma kalli hinna eest müüdava rohu tõttu, mis pidavat ravima väga paljusid haigusi. Peremehe väljudes kahmas jutustaja pajast taimi ja peitis need põue. Kodus selgus, et sinna kuulusid: raudrohi, üheksavägine, mustsõstra varred ja karukollad. Jutustaja ise soovitab neid kasutada järgmiselt: võtta viis taime raudrohtu ja üheksavägist, kaks peotäit mustsõstra varsi (juppideks ja pikuti lõhki) ja 30 karukolla eospead, mida tuleb korjata hommikul viludaga. Tee keeta viie liitri veega.

Küüslauku pidas ta rohtude rohuks - iga päev süüa ära üks küüs...Olen ka seda teinud ja takkajärgi mammit tänanud.

Sassabarillat tarvitakse mitmesuguste tõvede arstimiseks, peamiselt aga jooksvahaiguse vastu.

Taimed, mida tarvitati ja osalt nüüdki tarvitakse arstimiseks.
Koirohi (teena). Kange köha, suhkruhaiguse, seedimisrikete ja nii edasi vastu.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Liivatee ehk kaetisrohi kasvab liivakinkudel, metsades ja teedeveertel madala puise põõsakesena. Tema lillakaid õisi ühes ülemiste okstega korjatakse rohuks. Liivateed pruugitakse reumaatiliste valude vastu, külmetuse ja mitmete muude haiguseavalduste kõrvaldamiseks. Sagedasti nimetab teda rahvas “üheksa haiguse rohuks”.

Kolmekordsetest tehti teed, mida tarvitati kõikide haiguste vastu.

Köömnetee mõjus iga haiguse parandamiseks.

(Nõiarohi). Kõiki haigusi.

Kadakas, taas arvatud olevat üheksa arsti. Teda tarvitasid üheksama haiguse vastu.

Upinhain. Kummel? Kasvab õuedel ja teeäärtel, lõhnab paremini kui ромашка = apteegikummel. Pannakse lapse vannitamise vee sisse, tehakse teed ja tarvitatakse neilsamul juhustel, mil apteegikummelit (ромашка).

Üheksavägine - “üle-üheksa rohe”. Suitsetatakse nõiduse vastu enne väljaminemist kevadel merele. Teed juuakse üheksa haiguse vastu.

Üheksaväerohi ehk vägihein. Selle õisi kuivatati, kuid ei tea, mille vastu. Sel taimel on 9 väge, 9 haiguse vastu.

Maarjaheina tarvitatakse kõigi haiguste vastu. Aga seda ei saa mujalt kui siilipesa ümbert (kus väikesed pojad sees on). Katkutakse siilipesa ümbrus puhtaks ja tehakse peenikestest pilbastest aed ümber, et siil ei saa oma poegade juurde. Siis siil toob metsast maarjaheina ja lööb sellega aa purks ja saab poegade juurde. Aga selle heina jätab ta aja taha ja sealt võib kätte saada.

Mustad kaebtused olema 9 tõve vasta.

Haiguste saatmisest ja ärahoidmisest. Iga haiguse pidid ära hoidma nelgiseemned. Neid näriti suus.

Nõmme rohi (9 haiguse rohi).

V.a. härra Dr G. Vilberg! Lubasin Teile saata rahvapäraseid taimenimesid. Mida lootsin saada palju rohkem, aga et meie rahvas taimi vähe tunneb, siis ka võimata koguda rahvapäraseid nimesid. Palun alljärgnevate nimedega rahul olla, mida olen suve jooksul kogunud. Palderjan - valderjan või ülekäiarohi. Tema juurt leotatakse viina sees, mis igasuguste haiguste vastu juuakse. Iseäranis armastavad kassid neid juuri väga süüa, ei tea, mille pärast.

Tuulepesa on puude otsas. Kolme saksa maa pealt toodi, igalt maalt kolm tükki, nendega arstiti kõiksugu haigusi.

Зверовои - see on kõikide haiguste vastu. Ta on nii 20 cm, punase õitega. See on 99 haiguse vasta: küll maksa ja kõige sisikonna vasta.

Öuekommel ei ole hea, aga see, mis vilja sees kasvab, on hea. Köige asjale.

Kadakateed kasudest - mitmesuguse haiguse vastu.

Naistepuna, pune, saialill, pärnaõis on hea igasuguste haiguste vastu.

Ütessävägine on. Tuu on ütessä haiguse vastu. Mul ütsainus kasus, ma ei ole täünü toda ära võtta. Kadono imä iks ütel: „Tal on ütsa mehe jõud.“

Ütessavägihein, tuu oll kollane, kõrge, õie katelpuul vart. Toda meie maadel ei ole. Ütessa haiguse vastu.

Üks rohi 99 häda vastu, praegu õitseb. Üks 90-aastane naine Lehtses ütles. Siis tuleb korjata, kui õitseb. Ta ütles selle taime nimegi ära, aga ei mäleta. Ma tahan vaadata, kust ma seda leian.

Searasvaga keedan saialillesalvi. Kui pea valutab, siis määrin kõik peanaha üle ja aitab mul. Saialill on paljudele asjadele hea. Juustele ei pane. Lehtedega lõikad saialille ja paned rasva sisse.

Üheksavägine, seda ma tunnen, see on vist kohe üheksa haiguse vastu. Maantee äärest ma ei ole võtnud.
Ma olen neid ravimtaimede raamatuid nii palju lugenud ja olen ravimeid teinud, aga mitte miski pole aidanud.

Üheksa mehe vägist korjasin, ütleb, üheksa haiguse vastu on.

Naistepuna tie - see pidi iga haiguse vasta olema.

Liivatie oli kõige parem tie, nõmmeliivatie oli ka iga haiguse vasta.

Naistepuna võetakse verepuhastuseks ja mitmete haiguste vastu.

Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

Sveraboi om ütsakümne ütsa haiguse iist.

Orjavitsa häitsme ja marja ollev kõige haiguse vasta.

Männegi zverobei, too kasvasse ka mõtsan. Tollest keetva ka tsaid. Kõige haiguste vasta võid juua.

Koiein - palõn - tsaid keedame. Ta on pallu hädade vastu.

Raudriia ein ehk raudein ehk tõsjatšilistik on kõigi hädade vasta.

Tõsjatšilisnik on roosa tupsuga lill. See on kõigi hädade vasta. Kui kõht on kõvasti lahti, siis keedad.

Mul on see saialille viin, noored tõivad. See pidi kõigi haiguste iest abistama, see lill, aga ta ei aita, nad vist petavad mind. Aga on hea, et noored piavad lugu.

Säitsmemehevägi - tuu om pikk kollane rootsik taim. Tuu om kõge haiguste vasta.

Nõgesetii - tuhande haiguse rohi, hüübitas sul vere ära.

Naistepuna on paljude haiguste vastu.

Saialille õitest tehti teed. Seda oli hea lihtne kasvatada, ega siis ei kasvatatud aedades teab mis imelilli. See pidi olema kõikide hädade vastu.

Mäletan, meil ema ka ikka kogus nõgest ja kortslehte ja raudrohtu, leesikas oli ja naistepuna. Need kõik tavalised. [Pidi aitama] kõhukorrastuse vastu ja üldse.

Kõourva kuivatatas vähe är ja pandas viina sisse. Ta om kõge haiguse vasta. Või sisse võtta, ku kõtust vallale olet ja ku määne haav om, määrid päält haava.

Tšeremša - mõtssibula, om pikk šeebel ja lehe. Korjatas peäots maid ja juuni algusen, purke sisse soola pandas. Tä om mitme haiguse vasta.

Iiris on leidnud rahvameditsiinis kasutamist kõhuhäirete korral (kõhulahtisus); beebidele asetati suhu juuretükk, kui hammaste tulek tegi valu. Iirist on kasutatud lõhnaõlide ja puudrite valmistamisel ning hambapasta tegemisel kogu maailmas. (Teave kuuldud Raplas ja Viljandis 2000., 2006. a.)

Kanarbik (Callina vulgaris) - droogiks õitsev latv, millel omapärane lõhn, vaigune ja mõrkjas maitse. Teed juuakse (40 g 1 l keeva vee kohta) sapi- ja neerukivide puhul (annus ½ kl korraga 1 kord päevas), samuti tasub seda juua liigse rasvumise puhul, närvide rahustamiseks, maokatarri raviks ja maomahla liigse happelisuse korral. (Teave pärineb „Eesti NSV ravitaimed: Tln. 1973, lk. 47-48.)

Koeranaeris (Bryonia alba) - kasvab aedades kultuurtaimena. Kuni 3 m kõrguste vartega ilutaim, õied kollakasrohelised, marjad mustjassinised, juured jämedad, mürgised, juuremügerik rusikasuurune. Juurte keedis (6-7 g juurt 1 l vee kohta), 1 sl korraga, aitab peatada emaka verejooksu, tinktuur (10-15 tilka päevas) aitab köha, kopsupõletiku ja kõhukinnisuse puhul. Juurtest (pulbristatud) teed kasutatakse reuma puhul. Et taim on mürgine, tuleb olla ettevaatlik. Oksendamine ja kõhulahtisus on mürgituse tunnuseks. (Teave 65 a mehelt 1990 a.-l Rapla khk., Raikkülas.)

Kukekannus (Delphinium) - Ravimina on tuntud elatiin (tablettides), mis aitab vähendada lihaste toonust. Eestis kasvab nisu- ja rukkipõldudel. Seemneid on rahvas kasutanud sügeliste vastu, täide ja näriliste hävitamiseks. On kasutatud ka soole ussinugiliste vastu. Tuntud hea meetaimena. (Teave 63 a naiselt 1990 a.-l Rapla khk., Raikkülas.)

Kurereha (Geranium) - kasvab kivirühil ja võsastikus, õied helepunased 3 valkja joonega (haisev kurereha). Taimest keedetakse koos lehtede ja õitega teed, mida rahvas on kasutanud rinnahaiguste ning luuvalude korral, samuti verevooluste peatamiseks (parkainete tõttu). Kasvab aias ja potis ilutaimena. (Teave 64 a naiselt 2002 a.-l, Rapla khk., Kehtna al.)

Käoking (Aconitum napellus) - sinine käoking on aedade ja elamute ümber kasvav ilutaim, 50-150 cm kõrge. On uimastusvahend, kasutusel ka jooksva ning radikuliidi puhul. Suure mürgisuse tõttu on kasutamine ohtlik. (Teave 75 a naiselt, 1992 a.-l Raplas.)

Saialill (Calendula officinalis)
Kuldlill teeb hinge rõõmsaks. Teda nimetatakse veel - kringellill, kassiküüs.
Minu köögiviljaaias kasvavad saialilled. Külivad ise. Rohimise ajal jätan osa neist kasvama köögiviljade vahele. On nagu toeks köögiviljadele. Kaunistab ka lillepeenraid. On väga pika õitsemisajaga. Ilusa kollase õiega.
Oma ladinakeelse nime on saanud vanast Roomast - tähendab kuu esimest päeva.
Teos „Materia Medica“ on nimetanud teda rahustavaks, südant, maksa ja põrna turgutavaks taimeks. Õisikud on põletikuvastase toimega. Parandab ka haavu. On kehvveresuse ja kasvajate raviks. Kasutatakse ka kõrgenenud vererõhu puhul.
Õisikud korjata hommikupoolel. Teha tee ja juua ½ korraga. Talveks tuleb õisikud kuivatada õhulises kohas soojas ruumis. Ka hambaigemetele mõjub tee hästi.
Võib teha ka tinktuuri:
1 osa kuivatatud õisi, 10 kaaluosa viina. Lasta seista, kurnata. Kasutada herpese, vistrike vastu. Saab teha ka saialille salvi. Sobib kõikjal nahahädale.
Isegi tee kompress sobib silmadele.
Ta teeb hinge rõõmsaks ja raviks haigustele.

Aaloe.
Alla 3-aastaseid taimi ei maksa seespidiselt ravimina kasutada! Lehtedest pressitakse mahl välja. Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5. l tl kuni 1 sl 3 korda päevas igasuguste haiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning säilitamiseks pisut alkoholi. Mahla kasutatakse seespidiselt mao- ja soolepõletike raviks (sapi- ja maksahaigeile pole soovitav). Värsket aaloemahla pigistatakse otse põletushaavale. Teha kuni 10-päevaseid ravikuure väikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

Maarjapäev 25. III. Seda kutsutes paastu maarjapäevaks. Maarjapuna joodi alati punase viinaga, et naised hästi noored ja punased seesaksid. Selleks on naesed leotanud naistepuna heina viina sees, see teeb viina punaseks ja on naistele mitme tõbe vasta rohuks. Selleks punajoomiseks käinud sel päeval üksteisel külaliseks, aga kõrtsi naised palju ei tohtinud minna puna jooma.

Ööse kell 12 mine ütsinda kohegi niidu pääle ja sis kui üte esieraliku lilli lõhna tunnet, sis kakse selle kotuse päält nee lilli ära, nii et see lõhnav lill ka üten johus, ja sis heida jõkke see käpatäüs haino ja vesi saap esi see lilli välja eratama tõiste seast. Täh.: selle lilli abiga võit kõigin võimust saada.

Juudisitt ja kolmejalga
Vanad naised, targad posijat, tasujat, verelaskjat, tarvitasid juudisitta. Need tõivad seda apteekist naelaviisi. Ei olnud aga Võru apteekist saada, lasti tuua Riiast ja Lutsist. Rõuge mehed käisivad tihti Riias, sest Moskva - Riia tee läks Rõugest läbi. Enne raudteed käisivad talumehed „Riias, vooripealg. Lutsi käisivad mõned suurema hobustega mehed, võtsivad siitmaalt seaharjased ja tõivad Lutsist tuvakut. Ka juudisitta.
Kui umbes poolsada aastat tagasi siinmaal „harjusnikudg käisivad, siis oli nende register talusse jõudmisel: otsige taga vannu harju hariasit, vannusõlgi sõrmkssit, siis võite saada: juudisitta, pergelipaska, kamphviirt, sinikivvi, katlatossu pulbrit, kolmjalga.
Kolmejalga: pliiatsi jämedused, versaki pikkused mustat pulgakesed 3 kop. tükk (kokkusulatatut süsi ja salpeeter). Kõhuhaiguse vastu, mida sügisel kui sead tapeti ja värskeliha proovi söödi, tihti ette tuli, aitas kolmajalga, iseäranis lastel.
Õrnad naisterahvad kandsivad ligi alati kas juudisitta ehk kolmejalga pulgakest. Kolmejalga hind oli vaskrahaga kaaluda. Sinikivi hind oli hõberahaga kaaluda.

Jaanipäeva öösel võetud piibliraamat ja valge lina, mintud metsa, otsitud maarjasõnajalg üles, laotatud lina peale ja loetud nii kaua piibliraamatud kuni sõnajalg ära õitseb. Siis võetud õis ja viitud kodu, aga kodu minnes ei tohitud tagasi vaadata. Selle õiega pidada kõik kätte saama, mis aga soovid. Ütle aga soov ja liiguta sõnajalaõit, siis saab kõik sündima.

Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.

Ka om nõil viisis võõdõt ega keväja, inne suurt suvvõ, esi hindit, ja ummi eläjit, noorõ kuusõ kasu, keedetü leemega rohida, kogoni ilma mink´gi sugutsõ viä ja hädätä, kui vastulist ja müürü kõigõ palava suvõ tõbõ ja hädä vasta.

Igasuguse haiguse vastu, kaitseks kurja vaimu eest on eriti juudasitt ehk juudavaik* (tribisrakk) juure keedis, mil on närve ergutav e. elustav omadus. Osalt selle omaduse tõttu ta oli maagiliseks väeks igasuguste haiguste puhul, sest tema sisseandmisel inimene elavneb. (Dr. A. Villaret. Handbuch der gesamten Medizin I.)
* Märkus: asa foetida - haisev vaik; täpsemalt: kuivatatud vaigupuu - kuivatatud vaigupuu (Ferula assafoetida).

Igasuguste haiguste vastu tarvitati vanasti juudasitta. Tuli harjakas, kes karjus juba ukse takka: „Kis tahap, kis tahap, juudasitta, pergelipaska, meresütt ja rebasekakku!“

Kaitseks kõikide haiguste ja kurjade vaimude vastu kanti alati tükikest juudasitta suure rinnaskantava sõle all, ja selle sõlega joodi alati vett.

Kask. Kogu maarahvas tarvitab seda valgetüvelist ilupuud, küll arstimeina, küll tarbepuuna. Vana komme on juba, et kevadel kaskede lehteminekul tuuakse "meiusi" majadesse. Noori kaselehekesi, nn. hiirekõrvu korjatakse ja kuivatatakse, hääd teed saab mitme haiguse vastu - jooksva haigused, ohatis jne.

Raudrohi oli vanal ajal mitme haiguse vastu hea, rohtu korjati, kui ta õitses, kuivatati ära, siis oli haiguste ajal võtta. Raudrohutee oli kõhuhaiguse vastu hea.

Kas te korjate ise omale ravimtaimi?
Jah. Mul ongi praegu teoksil. Ma andsin vennale ära. Ma tegin saialillesalvi. Ma ravitsen omal seda veenipõletikku ainult sellega, saialillesalviga.
Kuidas te seda salvi teete?
See peab olema kodusea rasv. Parem on, kui on maorasv. Aga noh, nüüd tapetakse noored sead ära ja mao peal ei olegi rasva. Aga mul noorem poeg tappis siga ja ma siis tema käest küsisin seda sea ploomirasva, nagu öeldakse, see on ploomirasv, mis neerude ümber kasvab. Ja ise kasvatan saialilli. Siis mina ei aja mitte seda rasva läbi hakklihamasina. Vat seal on palju metalli. Ja nüüdisaja masinad on ju kõik alumiiniumisegudega veel. Aga meie ei tea, mis sealt sisse võib tulla. Mina hakin teda roostevaba noaga. Ja sulatan, aga hästi tasasel tulel, et ta mitte oma värvi ei muuda. Ta peab jääma täitsa valge. Ja siis ma kurnan need, öeldakse rasvapiprad välja ja siis ma panen emailkaussi, see ei tohi jälle metallnõus olla. Ja siis selle kuuma rasva sisse panen ma siis need saialilleõied. No ma panen, noh, ma ei oska ütelda, 200 grammi peale panen ma sellise suure peotäie. Ja siis tema ei tohigi enam olla, ainult pliita ääre peal. Tema hakkab nii kohutavalt särisema iseendast. Ja siis ma segan ja siis ma jätan ta sinna pliita ääre peale sinna selle kausiga niimoodi seisma. Ja siis ma kurnan sealt ära ja see tuleb täitsa munarebu kollane. Ja siis ma seda kasutan.
Kõigi puhul. Ja näiteks haavad ei taha enam paraneda, vaata kui veresooned natuke haiged on. Ja näiteks kui nohu. Nina hakkab kipitama, vaata, kui nohu hakkab tulema, siis nina on kibe ja kurk on kare, siis mina võtan, ma panen seda väikse sõrme otsaga seda kummalegi poole ninna, tõmban sisse, ninaalune jääb siit natuke rasvaga, las ta jääb, siis ei uhata ära. Ja siis ma panen ka keele pera peale. Ja siis ma lihtsalt istun ja hoian suu kinni, et ta sulab mul seal, ta vajub mul igale poole kurku ja kurk ei ole valus.
Aga muidugi, mis peab olema - usk peab olema, kõige esimene asi. Ja siis muidugi saialill on minu parem käsi. Ja nüüd ma korjan teda praegu tee jaoks. Seda soovitatakse juua iga päev igaühel üks tass. Lonkshaaval. Ta seisab köögis laua peal ja muudkui läheb. Ja sellel peab ainult need kroonlehed, tolmukaid ja neid ma ei pane. Nii et ma kuivatan nad ära.

Uhatleja. Keiguste koplil oli üks vana naene. Juba mõne aasta eest suri ära, 100 aastat vana. Uhatles, nii kui rahvas nimetas, ära kõik kihelejad, valutajad, visked, kärnad, muhud ja mis ühegil olid ja millele ükski kodune ega muu rohi ei aidand. Tema tõi kausiga vett mille juures ta luges ja selle veega ta pesi neid viskid või kärnu kas lapsel ehk vanal nõnda, et see pestud vesi jälle kausi sisse läks. Ja selle vee ta viis metsa sarapuu põesa, mis ta oma ligidal oli, ja kõik said terveks, kes seal keisid, olnud see maa halja, metshaljas, maast ehk merest saadud mis tahes. See oli üks ainus teatud iseäraline põesas.

Arstirohutaimed Osmussaarelt. Tõlge.
Kámäls - błømar (Matricaria discoidea). Seda tarvitatakse mitmeks asjaks [tõlk: see tähendab mitmel juhtumil]. Niihästi väliseks kui ka seespidiseks [tõlk: arstirohuks], muuseas haavade pesemiseks. Tarvitatakse ikka edasi.

Milleks tarvitati taimi vanemal ajal?
Veriheina tarvitati väiksematest haavadest verejooksu takistamiseks ja veriheina teed tarvitati peaaegu kõikide haiguste vastu.

Heinapebre tee mitmele haigusele.

Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).

Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.

Mul tütar on ka nisukese viletsa tervisega. Kes kurivaim seal oli, Tallinnast oli üks. Kes taimedega ravis. Oli soovitand, et pihlakapuu on kõige jõuduandvam. Et mõjub. Ja tema kah lõikas omale pihlakajuppisid, et kanna taskus ja kaasas ja. [Toob teisest toast ~ 10 cm pikkused ja ~ 1-2 cm läbimõõduga pihlakajupid.] Nisukseid juppisid lõigati siis, et seda pidi enda läheduses hoitama. Annab jõudu - kas ta on siis või.

Sõnajala juured. Eriti need sõnajala juured, mis jaani ööl korjatud, on kõigi haiguste vastu.

Arstimine. Rohud mis igat haigust teat määral arstivad on kase koore sabad, mis tuule kääs pirinat häält sünnitavad. Aia hirre pinnad, mis samutigi tuule kääs pirisevad.