Haiguste märksõnad

Koeranael

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud koeranaelaks.

Koeranael, koeranastik, peninael, peninagel - nii nimetati mädast vistrikku, mille ümbrus oli põletikuline ja mis valutas. Tegemist võis olla kas ühekordse koeranaelaga või siis üks paranes ära ja tekkis teine asemele.
Koeranael - pininagel. Ihu peale ajavad pommid üles, valutavad, koguvad keskele mäda, lähevad lõhki ja ajavad verist mäda välja. Üteldakse saadud olevat koera petmisest, ja suguliselt mitte läbikäimisest. ERA II 150, 430 (15) < Räpina - D. Lepson (1937)
Paised. Koeranael. Koeranastik. Peninagel. Paised on suured punased, ümbert paistetatud ja sinine. Keskel veikene tipp, mida paise pääks kutsutakse. Paisete alla tuleb mõni kord mitu aega kannatada. Kui üks lõppeb hakkab teine jälle teisel kohal. Töötegemine peaaegu võimatu, sest paised teevad inimese ihu haigeks. - - ERA II 134, 458 (67) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Koeranaela teket seostatakse eeskätt koera petmisega, koera solvamise või talle haiget tegemisega või teiste koeraga seotud tavade rikkumisega, nagu näiteks koera hoidmine saunas vihtlemise ajal või koera nuusutatud (maitstud) toidu (joogi) tarbimine.
Mõned inimesed on sagedaste “naelu” täis, mis üks paise sarnane haigus on, ja neid nimetab rahvas “koera-naeladeks”. Üteltakse siis: koera ei tohi petta. Siis annab koera naela. H III 29, 330 (13) < Halliste - J. P. Sõggel (1898)
Kes koera jalaga tõukab, saab koeranaelu. H II 54, 565 (63) < Vigala - H. Laipmann (1896)
“Koera naelad” või “sammaspoolik” sünnib järgmiselt: kui koer vihtlemise ajal ka saunas on ; Kui koera nuusutatud leivatüki juhtud ära sööma. - - E 5671 (5) < Ambla, Tapa - O. Hintzenberg (1893)
Mõnikord seostatakse koeranaela ka kehva verega (nagu vistrikuidki).

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui koeranaalale ehk kasvajale hapu rükkijahuleva tainast pääle pannas, siis saava ruttu terves.

On sul koeranael, hea abi küpse sibulas, mida peal tuleb hoida.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta peotäüs linaseemlid, keedä paan õige pehmes pudrus ja pane rätige paisel pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane tal võileväpuru pääle. See tõmbab ta häste puhtas ja ei lase enäm mädäneme minnä. (Võileväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä, pannas häste võid pääle kah ja molutatse suhun häste peenikses ja pannas sis rätinäruge haava pääle.

Ubalehed. Ubalehed kasvavad mäda heinamaade peal ja on laiad ühelised ja madala kasvuga lehed, neid korjatakse, kujutakse ja siis keedetakse hästi ummusin ja juuakse siis seda leent mitu kõrda päevas, kel koeranaelad külges on. See jook on väga mõru ja kujutada liisnad verd ära.

Paisid ja koeranaklu ärä kaote om hää, ku võta linasseemlid, keedä paa sehen ärä pudrus ja pane rätige paisel või koeranaglal pääle. Ku paise juba lõhki om lännü, sis pane rätige võileeväpuru jällegi pääle, see tõmbab haava häste puhas.
Võileeväpuru tetäs sedäviisi: Võetse üits hää pala leibä ja pannas võid pääle, molutetse suhun häste ärä ja pannas rätinäruge haava pääle.

Kellel paise (koeranael) küljes on, see võtku kolm odratera, vajutagu igaühega kolm korda paise kohta ning visaku nad pääle vajutamist üle pahema õla kana ette.

Kui sul koeranalad naha pääl on, siis on hää abi nende vastu, kui neile küpse sibulast pääle paned.

Koeranaelale pannakse lepalehti pääle.

6) Paisete, koeranaelte taolised: maa-aluse põesad keeta, keedisega pesta; kaovad ära.

Koeranael saab terveks, kui panna küpset sibulat ja sooja vankrimääret peale. Kõige parem rohi.

Koeranael on üks paise. Öeldakse, et sant veri on. Küpsed sibulast pannakse peale.

Koeranael. Minu emale õpetud unes: võta toores lepapuu, ladvaots peosse, see soojaks teha ja seda kohta vaotada.

Koeranaelad. Küpsetud sibul pandi peale, kui jahtund oli, koeranaelale.

Paised. (Koeranael, koeranastlik, peninagel). Paised on suured punased, ümbert paistetatud ja sinine. Keskel veikene tipp, mida paise pääks kutsutakse. Paisete all tuleb mõnikord mitu aega kannatada. Kui üks lõppeb hakkab teine jälle teisel kohal. Töötegemine peaaegu võimatu, sest paised teevad inimesel ihu haigeks. Kodune arstimine: kasvult korjatud toore paiselehtede päälhoidmine.

Küpsetatas ahjus ehk pliida all sibul hästi pehmeks, kooritakse ära ja pannakse soojalt koeranaelale peale, mis teda pehmeks teeb ja kiiremini mäda välja hautab.

Koeranael oli väike vistrik, millel oli pia otsas. Temaga suurt ei jännatud, pühiti mäda ära ja pandi kualilehti piale, et kisuksid rohkem mäda välja.

Koeranaelale, paisele pandi peale küpsesibulat.

Koeranaelu lepapaisetega, mis lepapuu küljes kasvavad, kolm korda muljuda, siis kaovad ära.

Merits. See on koeranaelade vastu. Keedetakse seda rohtu ja pestakse sene veega koeranaelu.
Merits – Hypericum quadrangulum.

Kui koeranaelad on, siis kaselehed leotada soolases viis ja sinna koha piale panna.

Paisete ja koeranaelte vastu on alati küpsetatud sibul, seda pannakse siis paisele, seotakse kinni - see kisub "halva südame" välja.

Koeranaela peale on hea linaseemne ja rasva segu keedetult ja nii tuliselt peale panna kui võib, kisub mäda välja ja parandab kiirelt.

Koeranaela haotadi küpse sibulaga, mis palavalt piale pandi.

Koeranaelale pannakse küpsesibulaid piale.

Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

Odraivast. - Sii on koeranael, seuke paise moodi, aga vähem, mädäpää tuleb otsa. Selle vasta on sibulas, sibulas küpseta ära paja all, pane soojalt pääle, mässi kinni. Küpse sibulas on kõige parem koeranaelarohe ja muud rohtu mina ei tää.

Koeranaelad, seuksed kasvajad ja paised, nende vasta on rattamääre ja küpse sibul soojalt pääle panna, kinni mässida.

Koeranaela (paiset) raviti küpse sibula pealepanekuga.

Koeranaelad on väikesed mädavistrikud. Raviti kuusetõrvaga.

Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

Sibulast sai peale panna, küpse sibulast, kui koeranael oli.

Koeranaelad on suured mädavistrikud, kasvavad suureks kui pöidlaots. Raisakondiga vajutada, siis kont samamoodi tagasi panna. Enne sülitada peale ja lugeda 9-1 kolm korda.
Minul olid koeranaelad kõhu peal. Meil suri üks varss ära. Mina leidsin varsa raisakondi ja vajutasin sellega oma kõhtu. Teisel päeval juba hakkasid vistrikud kuivama ja said terveks.
Soolaga hõõruda ja sool küdevasse ahju visata.
Verehurmarohu vedelikku peale panna.
Ei tohi magada metsas, kust sipelgatee läbi käib. Sealt tuleb nahahaigusi.

Koeranaelale pandi küpse sibulat peale, see kiskus lahti.

Koeranaelad on väga valusad. Tekkisid sinna kohta, kus riietusese hõõrus. Kõige rohkem oli neid meeste kaeltel. Taheti musta pead välja pigistada, pandi küpsetatud sibulat peale.

Koeranaelad ja umbeskasvajad, neile pandi tielehte. Ema pani kord umbes kasvajale vankrimääret peale. Küll ta siis kiskus, akkas seda alba välja kiskuma säält. Küll oli valus.

Sügelemine.
Haige koht sügeleb, kratsib ja küüneviha läks sisse. Keedetud, küpsetatud sibult pandi peale, ka paisele ja koeranaelale.

Koeranaela raviti kummelikompressiga.

Koeranaelale pandi küpsetatud sibulat ja rasvakelmet, mis puhastas ja hoidis pehme teist. Ka paisel ikka seesama rohi.

Kui koeranael oli, siis tehti kompressi. Pandi kummelilehed, raudrohu lehed. Nigu haudus välja.

Vanasti oli üks taim teada, kollase mahlaga. Selle mahla pandi koeranästiku peale.

/---/ Kui oli paise või koeranael, siis pandi tuha sees hautatud sibulat peale, pärast, enne lõplikku tervenemist, veel soolast pekki peale, siis paranes.

Koeranaelad ja paised olid ühesugused mädanevad kohad, kuid koeranaelad olid väiksemad, paised suuremad. /---/ Koeranaelale ja paisele tehti ühesugust ravi. Tehti küpsesibula kompressi. Selleks asetati toores koorega sibul kas pliidi alla või ahju kuuma tuha sisse. Kuumas tuhas hoiti vast pool tundi või rohkemgi. Väljavõetult lasti jahtuda. Tihti oli sibul pealt üleküpsenud ja siis tuli koorega koos see kõrbenud osa maha võtta ja alt ilusaid küpsesibula lehti võta. Ühest sibulast jätkus mitmeks korraks pealepanemiseks. Küpsesibul tõmbas valu vähemaks, vähendas põletikku, kiirendas paranemist. /---/

[Koeranaelad] /---/ Aga kui selliste vahenditega ei jõutud paisest lahti saada, hakkas koht väga valutama ja paistetas üles, sest mädakolle muutus suureks põletiku puhul. Siis oli väga hea raviks küpsesibulat peale panna. Selleks sai koorega sibul pliidi all kuumas tuhas hoida pool tundi ja välja võttes lasta jahtuda. Siis sai koore alt puhtad sibulaviilud paisele peale panna. Nii 2 korda päevas sai sibulat vahetada. /---/

Soolatüügaste ja koeranaelte raviks kasutatud huulheina ja vereurmarohtu. Huulheina koguti siis, kui mindi murakale või käidi turbasoos turbaid keeramas või kokku panemas. Meie lähedal oli suur Pilliroosoo, kus kasvas vähesel määral jõhvikaid. Seal kasvas ka huulheina. Nüüd on soo Estonia kaevanduse tõttu kadunud ühes jõhvikate ja huulheinaga.

[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

Koeranaeltele, et need rutem valmis saaks, pandi hautatud sibulat.

Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

Koeranel ja paise.
Koeranael väike, paise suur. Esialgu teelehe kompressid. Kui punetus kadunud ja mädapea tekkinud, küpsetatud sibula kompress. Mäda voolamisel paise (koeranaela) ümbrus pesta tõrvaseebiga puhtaks ja uus kompress. Kui „süda“ väljas, linane lapp vana haavasalviga. Paise ja koeranaela põdemisel ei tohtinud juua õlut (käesoleval ajal veel limonaadi, pepsikolat) - see tähendab jooki, milles pooleldi käärinud suhkrut.

Okupatsiooni ajal kannatasime ka paisete ja koeranaelte käes, neid tuli ihu peale ja isegi näo peale. Sai hautatud sibulat kuumas tuhas ja paisetele peale seotud, see tegi paise või koeranaela pehmeks ja tõmbas mäda välja.

Koeranaelad.
Nägin lapsena, kuidas Hoolmiku mamma maalikunstnikust pojal Jüri Riisil olid koeranaelad nina peal. Küll ta oli hädas. Siis mamma pani sibula ühes koorega pliidi alla tuliste süte sisse ja lasi olla seni, kuni see hakkas vett välja ajama. Välja võttes tõmbas selle küpse sibula lõhki ja vajutas kaunis soojalt selle Jüri ninale. Nii tehti seni, kuni „koeranael ära väsis“.

Koeranaelte raviks olevat kasutatud ka sooja kaerapudru hautist ja mee ning püülijahu taignaga määrimist.

Koeranaeltele on hea tuhas küpsetatud sibul, mis tuleb soojalt peale panna, et hästi hautab.

Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

Koeranaelale pandi peale päevaks vaigust, vahast, rukkiorasest ja võist keedetud rohtu. /---/

Koeranaelad kaovad, kui neid järjest pestakse kange tilliveega.

Koeranael ajas silma äärde või kaela peale või näole. Lastele öeldi, et „pinni härgütäd, tuli pininagõl.“ Raviks kasutati tuha sees küpsetatud sibulat, mis võttis kohe mäda välja ja tegi terveks.

Verihurmaga raviti kõik - koeranaelad, tal om punane mahl, siis sellega kastad, niisugune kuskil vistrik või sammaspool.

Endises Vana-Kariste Kamalis, praegu Tihemetsa Kamali: seal raviti koeranaelu ja paiseid kodus nii. Kui oli lahti tegemata, pandi küpse sibulas otsa. Lahti tehes pandi pehmet kuusevaiku peale, vaik hästi kinni ja puhastas ära.

Verehurma või joodirohtu võeti. Sealt tuli joodi välja, kui neid katki murdsid, oli tume vedelik, mõru ja kange. Sellel taimel on kollased väikesed õied, kasvab kõrgetel kohtadel, kraavikallastel. Selle vedelikuga määriti neid soolatüükaid ja koeranaelu ja konnasilmi. Aitas küll.

Sibulaga raviti sedasi. Kui tekkis nagu paise või koeranael, siis ahjus või pliita all küpsetati kõige koorega ja puhastati koor ära ja lõigati katki ja säeti ilusast peale paksult õhtul. Hommikuks oli siis ilusti pehmeks tõmmanud ja siis ümbertringi pigistati see välja.

Konnasilmi võib hävitada koduselt, verehurmarohu mahlaga (vaiguga), samuti hävitab see soolatüükad (koeranaastud). Selles olen mina teadlik ja olen sellega arstinud.

Varbarohi - verihurmarohi - Varbarohi on ka koeranästiku vasta. Varbarohtu piigistada piale, kui kätel on koeranästikud vai soolatüükad, kes kuda neid nimetab. Kas varbarohuga vai aknahigiga vai kuuvalgusega, aga ka mageda rasvaga.

Käokingad /---/ Alchemilla (Familie Sanguisortea). Pantakse koeranaelte pääle.

Paiseleht pannakse koeranaelale.

Keedeti salvi. Võeti searasva, meevaha ja vedelat puu seest tilkunud vaiku. Noh, igaühte natuke. Jao pärast. Tahtsid rohkem salvi, tuli rohkem võtta. Pandi kokku ja keedeti. Mitte kaua. Just nii palju, et kui segada ja ühtemoodi laiali läks.
Seda salvi tuli panna haava või paise või koeranaela peale ja oi jutas, see aitas, jah, küll!

[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Peninaglalõ pantas pääle pahkakoortest keedetu teed. Mehitse taropigi puhastas kah, sis puhastas määst ärr'. Kui joba mulgu sisse võtt, sis om valu kah otsah.

Koeranaela (väike paise, odraiva) muljuti värske sooja rukkileiva sisuga ja anti see siis koerale.

Koeranaelad. Lepapuu ladva ots tehti palavaks ja kui sellega vaudati, siis kadus ära (kui ta alles väike oli, kui aga juba suur, siis tuli oodata, kuni ta ise kadus).

Ennem oli pallu koeranaelu. Mul oli ka väiksest pärast. Üks vana hiidlane õpetas seda. Ütles: “Oh, see on väike asi. Pane pool toopi vett väiksesse patta ja orjaohakaid senna sisse ja tekkel takkaotsa. Kui juba naapallu keend on, et vesi kollane on, siis viska orjaohakad välla. Selle veega võia ja küll sa näed. Saad kohe terveks.” Ja nii oligi. Sai kõige juurtega tükkis keedetud. Juurikad pesime ennem ära.

Kui tee peal kuisavitsa leiad, siis lahuta neid kolme kanti laiali, siis on nende kätega hea koeranaelu vajutada.

Koeranaelad olid mul. Seesama Mardi Kata, tema andis mulle retsepti ja seda ma kasutan siiamaani. Seal on kuusevaik ja meevaha ja searasv. Seda tuli ära sulatada, siis salvi selle haige peale panna.

Koeranaeltele paiselehti ikka peale sai pandud.

Vinnide ja koeranaelte korral.
Selleks tarvitati värsket selget vaiku, sellega need kaeti ja edasi punnid ei arenenud.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Koeranaelale küpsesibulat peale panna, pliidi all küpsetad.

Koeranael.
Kui kuhugi ajas väike mädapeaga vistriku, seda mädapead ei tohtinud katki teha, siis läks jälle hulluks ja hakkas sügavalt mädanema, nii et haigusel on ka oma aeg, mis ta peab saama omaette rahus olla.
Aga koeranaelale saab sedasi vastu, et kui see mädapea või muidu punane, „vihane“ vistrik on, siis võtta toores koorega kartul, pesta puhtaks ja panna pliidiraua peale, lasta ühest küljest kuumaks ja siis selle kuuma poolega nii õrnalt, kui võib, vajutada vistriku peale. Kui on valus, tõstad üles jälle, nii 3-4 korda ja kui kartul ära jahtus, lasta jälle kuumaks. Üle 3 korra pole vajadust, vistrik kuivab ära. Ei lähegi hulluks. Nii teha 2-3 korda päevas, rohkem polegi vajadust.
Nüüd, kui on gaasipliidid, ei saagi seda kartulit kuumaks lasta. Elektripliidi peal saab lasta plaadi peal. Võib ju ka kasvõi triikraua peal kartuli kuumaks lasta, kui triikraud kummuli, õieti küll seljali keerata. Peab oskama ise ka midagi leiutada. Mina olin saksa-ajal 9-aastane ja praavitasin oma paised alati ise. Millal siis mammal aega minuga jahtida oli. Niisama said enda paisete arstimisega hakkama minu täditütred.

Moromuna - murumuna (Noorelt on murumunad valged, vanalt läheb murumuna koor kas pruuniks või mustaks ja muna sisu hakkab tolmama. Siis on ta nimi “Vananaasõpuss” - vananaise perse gaas.”Vananaasõpussu” tolmuga tolmutati ka väikeste laste persevahet, kui see tükis hauduma ja tolmutati ka pininaklu - koeranaelu).

Paisele ja koeranaelale pandi paiselehte piale. Küpsetud sibulas oli ka ia. Küinega ei võin pigistada - küine viha läheb sisse. Mul õpeti lambaliha ja loomasitta piale panna, siis ei aidan.

Ühel naisel oli koeranael; tõmbas pihla lõhki, võttis alasti, läks kolm korda läbi, siis sai terveks.

Paised.
Alles tekkinud paiset aitas rutem avada, kui paisele asetati rukkileiva ja soola segu puder, mis enne suus läbi mäluti ja hästi süljega segati. Ka vajutati paiset leivaviiluga ja söödeti see leib siis koerale. Paiseid nimetatigi koeranaelteks ja koera abil neid siis ka raviti, lasti koera lakkuda. Ka haudunud varbaid ravis samuti koera lakkumine.

Kui kellegil koeranael on, siis saab temast sel viisil lahti: tõmma nimetissõrmega kolm korda ümmer puuoksa ja ümmer koeranaela ja pärast sülita veel kolm korda puuoksa peale siis kaub kohe ära.

Arstiti ka saunas, enamiste vihaga. Kui mõni paise või koeranael ihu külge ajab, siis saunas löödi kiige eesmalt kolm kord jalatalla ala või kontsa ala, kusjuures veel sõnati: "Rohi välja, rohi välja!" jne. Perast aga löödi jälle kolm selle haige pääle.