Haiguste märksõnad

Soolatüükad

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse soolatüükaid (Verrucae), mida on nimetatud soolatüügas, soolatüvik, soolatüü, soolatüükad paiguti ka suletüi, Saaremaal valdavalt sulatüi, sulutüi, sulatüügas aga peamiselt Lõuna-Eestis kutsuti lihtsalt käsnadeks.

Käsnad (Verrucae). Käsnad, mis esinevad samuti taldade all, sarnanevad pealiskaudsel vaatlusel väliselt väga konnasilmadele. Käsnal on aga oma ehituselt eelmistest pehmemad ja lõhestunud koega. Nende pind on sõelataoliselt mulgustatud ja näsatipud sarvestunud. Lõikamisel veritseb käsn kergesti. Käimisel tekitavad käsnad vaevusi ja ägedat valu. (Sumberg 1941: 1638)

Soolatüükaks nimetati käsnjat moodustist, mis tekkis peamiselt kätele, aga ka jalataldadele, näole ja mujale kehale. Käsnadeks võidi kutsuda aga ka kõiki nahapinnal kõrgemal olevaid moodustisi sealhulgas sünnimärgid.
Ka konnasilmi (Clavus) nimetati mõnikord soolatüügasteks.
Soolatüükad on varbaste peal, kui saabas pigistab. - ERA II 37, 223 (21) < Jõhvi - R. Põldmäe (1931)
Näo peal esinevaid käsnu peeti õnnekäsnadeks ja arvati, et nad näitavad lastel tarkust.
Kui soolatyikad näo pääl lastel, neid ei tohi ära kaotada, siis saavad targad lapsed. ERA II 39, 160 (62) < Audru - H. Tampere (1931)
Soolatüükad pidid tekkima peamiselt sellest, kui astuti teatud keeldudest üle või ei teostatud vastavaid abinõusid vajalikul momendil.
Kui keegi teist silgusabaga palja ihu peale lööb, siis ajab selle kohale soolatüigas. H II 57, 465 (8) < Ambla - G. Klemmer (1896)
Luuaga, laualapiga, anetiivaga äi tohi teist lüüa - lüüja saab sulatüüsi. ERA II 201, 194 (29) < Karja - K. Lepp (1938)
Kui hernestega teist visatase, soola ehk sulgi tulesse pannetse siis tulevad anesule tüüd (soola tüükad). H I 2, 713 (48) < Simbirski < Audru - K. Tarkpea (1888)
Sullu ehk sulla tüüd saab sest kui puunõusid oled küürinud ja selle küürimise veega käsi pesnud ja mitte puhta veega ei ole käsi ära loputanud ehk kui oled ühte sulglooma oled põletanud kas kogemata ehk meelega. EKS 4*5, 352 (4) < Karja - U. Mägi (1888)
Kui loom inimese pääle röösib, siis peab teda lööma, muidu kasvavad “sula tüüd” (soola tüükad) inimese külge. H II 41, 24 (9) < Rõigi - P. Reikmann (1891)
Kasvab käsn kuhugile käe ehk ihu pääle, siis hõeru öösel kuupaistel, paistuse kohal seina pääl, küll ta siis kaob. E 3892 (1) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1893)
Vihmaveega, mis puukatuselt tilkunud, tuleb käsne peseda. E 51787 (4) < Paistu khk. - Anna Johanson (1921)
Käsna arstimine Käsnad ära lugeda. Villase lõngasse niisama palju sõlmi heita. Üks käsn katki lõigata. Lõng verega määrida ja ukse alla ära peita, kust üle käidakse. E 51787 (1) < Paistu khk. - Anna Johanson (1921)
Käsnu peab värava tilkedega pesema, mõned kivipäälse veega, siis kaovad nad ära. E 21778 (31) < Halliste khk - K. Sinka (1895)
Vanarahva usu järele võivat käsni seeläbi ära kautada. Mine põhjapoolse tua otsa taha kuuvalgel öösel, lase kuul käsnase koha pääle paista ja sõnu ise sääljuures: "Kuuvalge, päevavalge, Käsnäküla põleb." E 16904 (2) < Võnnu khk. - Jaan Rootlane (1895)
Käsnä arstmisest. Kui käe pääl pallo käsne om, sis mine neläpäävä õdago noorõl kuul vällä ja' kae' eis kuu pääle ja pallõ kuud: "Kuu, võta ar mul käsnätse käe (ütskõik, koh ommava käsna) ja' anna mullõ terve käe'". Mõnõ nädälä peräst kaosõ nii ar', nit asõmõ vaivalt tunnda'. Kuna so arstmisviis olõvad veiga' õigõ, ilma arstiroholda saava' tervest. ERA II 163, 535 (4) < Setu khk. - Vassilius Aalik (1938)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui kellegil käsnad (soolatüikad) on, siis peab üks sile kadakakepp võetama, käsnad ära lugema ja nii palju, kui neid on, nii palju rammisid kepi peale lõikama, siis see kepp kolme teeharu peale viskama. Kes selle kepi siis maast ära võtab, sellele tulevad kõik need käsnad külge, aga tegijal kaovad ära.

Parem peab olema, kui tüisi hernestega hõerutse ja siis pahema käega, selg ahju poole, herned põlevasse ahju visatse.

Soolatüikaid arstitakse seega, et neid katki lõigatakse, siis soolaga hõerutakse, mida selle peale alt pahema käe, selga ahju poole hoides, ahju visatakse ja siis ruttu ära joostakse, et soola raginat ei kuuleks. Pestakse ka räästa (riasta) tilkadega ja hõerutakse hapu õunaga; viimast visatakse selle peale sõnniku, et rutem ära mädaneks, mispeale soolatüigas iseenesest ära kaduda.

Soolatöögaste kautamiseks arvavad inimesed lähemad abinõud.
1) Võtab see inimene villast lõnga ja paneb selle lõngale üheksa sõlme sisse ning teeb siis ühe soolatüüka katki ja kastab selle lõnga siis sealt veriseks ja paneb kaljaastja ääre alla kraani kohta, kust vahest juhtub tilkuma, ja see lõng peab siis seal ära mädanema. Kui juba lõng mädanenud on, siis peab ka soolatöögas kadunud olema.
2) Võtvad jälle ühe kartule ning lõikavad teda pooleks ja pigistab nende pooltega soolatüügast kolm korda ja siis panevad kartule jälle puutikuga ühte ja panevad siis maha kasuma
3) Pestakse ka neid kuuvalgega 3 neljapääva õhtud, siis pidid nad jälle ära kaduma.
4) Maa-aluste kautamiseks võtetaks soola ja hõerutakse maa-alusid ja peale seda visatakse sool õue vastu tuult ja tuppa igase nurka.
5) Ka võtvad üheksa elavad tulesött ja sõrga tuhka ja panevad tulise vee sisse, siis pestakse selle veega. Peale pesemist kallatakse see vesi põhja poole aia tugiteivaste alla ja niisuguse kivi vahele, mis lõhki on.
6) Võetakse leivaraasuksid ja segatakse neid soolaga. Siis lõigatakse maast üks väike ari (mulla) mätas ja kastetakse see mätas sinna raasukeste ja soola sisse. Siis pigistakse selle mättaga kolm korda üks kord ühest kohast ja teine kord teisest kohast, sealt, kus neid kõige rohkem on. Siis pantakse see mätas oma paigase jälle kasuma.

Kui soolatüükaid on, siis neid 9 karduletükiga nühkida ja need karduletükid lauta sõnniku sisse panna. Kui karduletükid seal ära mädanevad, siis kauvad soolatüükad ära.

Käsnad (soolatüikad) kaovad, kui üheksa kesvatera võetakse, igaühega 3 korda käsna vautakse ja päraste terad ära põletakse ahjus.

Soolatüükaid (käsnasi) arstitakse nõnda: Võetakse mõni odratera peosse, vajutatakse nendega soolatüüka pääle ja visatakse siis põlevasse ahju, ise üteldakse: "Käsnad põlevad, käsnad põlevad" jne. Selle pääle kaovad käsnad ära. Tõine arstimise viis: Kui vihma sadab, siis hoia käsnad värati tilgutuse all, ja ka see aitab. Kolmas arstimise viis: Vihmasao järele kogub veise sitahuniku pääle vett; ka see vesi, pääle pantud, avitavat mõnikord käsna kadumiseks.

[Soolatüükate arstimisest]
Kui leivaahi küdes õeruti tüükaid soolaga, et veriseks jäid, visati sool ahju kui ahju pära kõige paremine põles, joosti õue, kusjuures hüüti: Soolatüükad põlevad! Soolatüükad põlevad! Soola põlemise praginat ei tohtinud aga põgeneja mitte kuulda, muidu jääda soolatüükad temale külge.
Uuemal ajal hõeruvad mitmed seebikiviga, mis siiski mitte soovitav oma liia valu ja mädanemise pärast ei ole. Looduse õpetus juhatab ühe taime sahvti, mis prügihunnikute ja inimeste elumajade ligidal kasvab ja vist eesti keeles koerapöörarohi kutsutakse. Murtakse taime katki ja lastakse punakat sahvti tüükate peale.

Sulutüüd arstitakse nõndamoodi. Kõigepäält võetakse peotäis herneid, hõõrutakse nendega sulutüüd üsna tuliseks, siis minnakse põleva ahju ette, pöörtakse selg kohe ahju ning visatakse see peotäis herneid kahe jala vahelt läbi põlevasse ahjupõhja, mis tules kangest raksuma hakkavad. Selle pääle sa ütled: "Nüüd kärna küla põleb."
Pole sest abi näha, siis otsitakse niisugune kivi mis umbest seda nägu on kud sulutüüd. Sellega muljutakse siis ning pannakse jälle niisama endisesse kohta tagasi. Siis pestakse koerakusega ning väravalaua küljest võetakse üheksa vihmaveetilka, pestakse selle veega. Viimaks sõlmitakse iga sulutüüd ergu punase lõngaga, üks kord.

Kui soolatüükaid on, siis lõika toore lepapuu pääle nii palju täkid, kui soolatüükaid on ja mulju 3 korda igaühte selle täkkega, mis sa tema jäoks oled lõikanud. Kui kõik on nõnda valmis tehtud, siis pane see puu ahjukerisele kuivama. Kui puu kuiv, piavad ka soolatüükad kadunud olema. See arstimine piab vanal kuul sündima.

Soolatüükad kauvad ära mitmet moodi, nii kui: tee kasetohi piale viitkanda I, ja vauta sellega haige koha piale kolm korda ja viska siis ahju, jookse isi ruttu kaugele, et praginat ei kuule, kui ta põleb; muidu ei aita.

Kui sulle soolatüikad kää piale aavad, siis voata, kus kohta koer kadakaoksa piale kuseb. Siis mine sa koa ruttu ja pese ja nühi selle kadakaoksaga ja koerakusega oma kää pialt soolatüikaid. Ja lase siis käsi hia tüki aega pesemata seista. Siis kaovad soolatüikad pärast isi kää pialt ära. Nanna on mitmed omal soolatüikad ära kaodand.

Soolatüikad kautatse koa veretõberohu varre sahtiga ää.

Sulatüüsi arstitakse kõvastamise, soola ja herneste hõõrumisega, mis läbi jalge pära põlevasse ahja visatakse, kusjuures ruttu tõise tuppa jookstakse, et soola praksumist ei kuultaks.

Kärnähein (oblik). Kuivade juure ärä ja tee nemä peenikses, pane makket võid või rasva sekka ja määri nema kuuman sannan süütikite (kärnäde) pääle. Sist saap ihu süütikutest puhtes.

Kui soolatüikad ihu peale ajavad, siis võta üks õun ja lõika pikuti neljaks tükiks katki; jäe ühe augu ette seisma, nii et see selja taha jääb, siis võta ja hõõru õunatükkidega soolatüikaid ja viska tükid üle õla sinna auku. Siis kaovad soolatüikad.

Soolatüvikud pihlakapulgaga 3 kord litsuda ja siis ristteele maha visata ja ära minna ilma tagasi vaatamata - siis kaob ära.

Soolatüükad kaduda siis ära, kui õuetõberohu piimaga neid saab mearitud.

Soolatüikad kauvad ära, kui neid võilillepiimaga ehk kriidiga nühed.

Kui soolatüikad kuskil on, siis võetagu niipalju pisikeisi kasepulki ja vajutagu iga pulgaga kord iga tüika peale; peale selle peab see ise, kellel tüikad on, need pulgad risttee peale viima ja ise ruttu juurest ära jooksma.

Võta niimitu kardohvelt, mitu soolatüigast on, lõeka nad lõhki, vauta iga poolega 3 kord igat soolatüigast, pane nad siis mulla sisse, ja kui nad siis idanema hakkavad ja üles tõusevad, siis kaduvad soolatüükad.

Soolatüükad peavad siis ära kaduma kui õuetõberohu piimaga saab neid määritud.

Sulatüüsi arstitakse kõvastamise - kõvasi, tahu või luisuga luisates, - herneste hõõrumisega ja soolaga nühkides. Pärast arstimist visatakse tohterdamise abinõud - erned, sool - läbi jalgepära põlevasse ahju, ise peab ruttu teisse tuba jooksma, et soola raksumist ei kuuleks.

Soolatüikaid kautakse nõnda: Võetakse hernid ja hõerutakse nendega ja siis vissatakse hernid läbi reite põlevasse ahju ning jookstakse ruttu välja, et mitte herneste prõksumist ei kuule. Siis olla abi. Aga kui kuuled prõksumist, siis ei olla abi.

Soolatüikad kaduda siis ära, kui leitud hernestega neid vautad ja sennasammase hernid jälle maha paned, kust neid oled leidnud.

Ka kaotatakse soolatüükaid sel kombel, et toores kartul lõhki leigatakse, nendega soolatüükaid hõõrutakse ja kartulipoolikud siis kokku pannakse ja teda aiatoeteiba juurde põhjapoole külge mulla sisse maetakse. On kartul seal ära mädanenud, siis on ka soolatüükad oma teed läinud.

Katkihõõrutud tulilille õied ja juured kaotavad soolatüikad ära.

Soolatüügaste kaotamiseks tarvitati järgmisi abinõusid: hõõruti üheksa hernega ja põletati herned ahjus; hõõruti aknahigiga ja lasti kuu pääle paista.

Soolatüükaid arstitakse järmiselt: lepaoksaga, kuhu samapalju riste lõigatud kui soolatüükaid, tuleb muljuda neid ja öelda oksa ära visates: „Kui on kuivanud see oks, siis on kadunud ka soolatüükad."

Värske saarepuu ajab põledes valget vahtu, sellega arstitakse soolatüükaid.

Soolatüükad. Määritakse haavapuu vahuga, mis põlemise ajal puust välja imbub.

Lepapulk kooritakse ära, vaotatakse soolatüükaid ja pannakse ahjuotsele kuivama. On pulk kuiv, on soolat. kadunud.

Soolatüügaste rohud. Sellenimelistel rohtudel on vars seest tühi ja piimane, säält tuleb pigistada piima ja määrida soolatüükaid.

Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

Soolatüükad hõõruti soolaga, pandi pääle sibulast ja viidi pärast see sibulatükk lambasõnikusse mädanema. Kui sääl ära mädaneb, siis pidid soolatüükad ka kadund olema.

Soolatüükaid kaotab: a) haavapuu vahtu (kui haavapuu ahjus põleb ja vahtu välja ajab), b) kuuvalgusega pesta, c) hobuse higiga määrida.

Soolatüügas on konnasilma muudi kasvaja nahal. Arstimiseks pannasse piale võimänna (põllul kasvav üheaastane taim, sarikõieline) piima.

Soolatüikad. Kardules pooleks lõigata ja nende pooltega kolm korda vajutada ja siis kardules kokku panna ja sõnniku sisse matta.

Kui soolatüügas kasvab, siis võtta tulelill ja pigistada selle õiemahla soolatüüka peale ja see lillest järeljäend puru panna soolatüüka peale ja lapiga kinni siduda, siis kaduda soolatüügas ära.

Soolatüükaid kaotakse soolatüüka rohuga, mis põllu peal kasvab, hüütakse ka põldmänd, kui selle küllest tükk ää võtta, tuleb valge piim välla, sellega kastetakse soolatüügast.

Kui käte pääl on käsnad (soolatüükad), siis keedetakse ummuses vereheinu (naistepuna) vähese veega ja selle keedisega pestakse käsi, käsnad pidavat varsti kaduma.

[Soolatüügaste ravi]
Ja teist viisi: sibul pooleks leikada ja nühi (soolatüükaid), nii et märg on, ja siis maha matta, et ükski enne mädanemist ei liiguta.

Soolatüükaid saab kaotada haavapuu vahuga. Toores haavapuu tulesse panna, ja kui see otsast vahtu välla ajab, siis selle vahuga soolatüükaid üle nühkida. Ka kuuvalgel soolatüükaid käega hõeruda on heaks ohuks.

Soolatüide ja konnasilmade peale pane raudnõgese-vett, siis kaduvad nemad nagu tina tuhka.

Võtta kolm tervet puhast kartulit, igaühega muljuda sulutüüd kolm korda ja siis matta kartulid elamu põhjatse poole külge, maa alla, kus nad peavad ära mädanema siis.

Sulatüürohi (Euphorbia palustris).
Sulatüürohu sihest tuleva piimaga arstitud sulatüüsi - soolatüükaid. Piima piigistatud rohu sihest välja ja pandud sulatüüle pääle, kadun kohe ära.

[Soolatüügas]
Muidu veriurmerohuga, veriurme mahla pannakse peale.

Sulutüid. Neid õerutasse ühe ernega kolm rinki peripäeva ja loetasse sorsisõnu sinna juure; siis peab see, kellel need sulutüid oo, viskama selle erne parama kääga üle vassaku õla kaose.

Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

Arbi tegemine sibulaga. Kui oli kellegil soolatüükad, siis tehti arpi või taba. Iga soolatüüka jäoks võeti kolm sibulat. Need leigati kolmeks tükiks. Iga tükiga vajutati soolatüügast kolm korda. Siis pandi nad niisukesse kohta, kus nad ruttu ära mädaneksid ja kui sibulatükid olid kadunud - ära mädanenud, siis olid ka soolatüükad kadunud. Nii tehti soolatüügastega ja seda nimetati arbiks. Arpi tehti ka leivaga, võttes sibula asemele leiva.

Sulatüüd tuleb üheksma hernega hõõruda, herned ahju tulese vissata ja ise ruttu eemale joosta, nõnda et ise herneste raginad äi kuule.

Kui soolatüvik ajab inimesele näo ehk jala peale, siis tuleb kolm sibulat pooleks lõigata ja poolega soolatüvikut hõõruda, siis iga pool oma poolega puupulgaga kokku; siis tuleb viia need sibulad lauta ning panna sõnniku sisse. Ja kui laudast ära tuled, ei tohi ennem lauda poole vaadata kui toas. Kui sibulad ära mädanevad, on soolatüvik ära kadunud.

/Soolatüügas/Hõeruti hernestega, herned pärast kaevu, kolm neljabe õhtud järjest.

Et kaoks soolatüükad, mintagu kaduva kuu neljapäeva õhtul välja kuuvalgele, tõmmatagu kolm korda käega kuu poole ning pühitagu kolm korda üle soolatüügaste. Lõigata toorele koorega lepapulgale vastavalt samapalju täket, palju on soolatüükaid, ning asetada see nelja tee sõlmkohta.

Soolatüikad ja käsnäd: käte ja näo peale ajavad kõege enäm. Vahest turja peäle, kehä ja reite peäle tülikad soovimata käsnäd. Eh küll ilma erilise vaheta. Küegeparem rohi nende vasta pidi olema kuuvalgega pestä. Kui täiskuu õege selgeste paestab, sess nelläpä õhtati kuuvalgega pestä. See ao sedäsi, ett minna õuue kuuvalgesse ja sess tõmmata kuu poolt ja pestä neid kuhti kus suulatüikäd või käsnäd ao.soolatüikäd ohotasse koa seatapmesel noaga pistetud august võetud verise lihaga. Sedä pidädä võtma salaja na et keegi ei näe sess pidi aitama. Seatapmine august küenega tõmmata ja suulatüikäid määri. Soolatüikaroho piimägä määrida. Need oo niisugused rohelesed rohod, kasuvad vaksa pikkuses, ümmarguset lehed. Kui neid katki murda, tuleb valge piim vällä, see pidi koa aitama.

Soolatüükaid muljuti pooleks lõigatud kartuliga, pooled visati kaevu.

Toores sibul tuleb puruks litsuda ja mahl soolatüügastele peale panna.

Konnasilmad ja soolatüükad.
Määritakse konnasilmadele ja soolatüüle verihurma lehtedest saadud joodisarnase vedelikuga.

Soolatüükad ja konnasilmad.
Murti verehurma vars jatku kohalt. Väljub joodile sarnanev pruun vedelik. Selle vedelikuga pintseldad soolatüükaid ja konnasilme.

Soolatüükaid raviti tulise kartuliga, tulise leivaga, tulise kuuseoksaga, aknahigiga ja vihmatilkadega, mis kukkusid posti otsa.

Käsnad - soolatüügaste kaotamine.
Käsnad kaovad, kui pealmine kõva nahk purustakse (õigemini lõigatakse) ja ettevaatlikult väike tilgake kanget äädikahapet pääle valatakse. Ka kaovad nad, kui neid värske õunatükiga hõõrutakse 6-7 päeva jooksul, 3-4 korda päevas, igakord võtta uus õunatükk.

Soolatüügast nimetati hanesuletüüks ja raviti verehurmarohust välja pigistatud mahla pealepanemisega.

Soolatüükad kaotab vereurmaroho sõlmekoht. Teha sie katki ja määrida tüüke peale, kaob ära.

Vereurmarohi - kui on nahahaigust või kui on soolatüikad, siis selle mahlaga võida.

[Soolatüügas] Üks valge piimaga lill on ka, mille piim aitab nende vastu.

Soolatüügast tuleb verehurmarohuga määrida.

Kui soolatüükad olid käte peal, pandi verehurmarohtu käte peale. Sai abi. Ei tohtinud ise vaadata, kui kaob.

Vot kui selle piimaga kasta, mis nisuke taim on kohe, see on ka hea. Mul kadusid soolatüükad küll sellega ära, aga palju hiljem.

Soolatüügaste ja koeranaelte raviks kasutatud huulheina ja vereurmarohtu. Huulheina koguti siis, kui mindi murakale või käidi turbasoos turbaid keeramas või kokku panemas. Meie lähedal oli suur Pilliroosoo, kus kasvas vähesel määral jõhvikaid. Seal kasvas ka huulheina. Nüüd on soo Estonia kaevanduse tõttu kadunud ühes jõhvikate ja huulheinaga.

Soolatüügastele pandi pihlakamarja putru. Ka võis neid ravida võilille varrest tuleva piimja vedelikuga.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Lööbed, koeranaelad.
Soolatüükaid määriti ka verehurmarohu mahlaga.

Soolatüükad. /---/ kasta kohti vereurmarohu mahlaga. Paari päeva pärast leotada käsi soojas vees ja jälle vereurmarohu mahlaga kasta. /---/

Soolatüükaid raviti varemerohu mahlaga. Kollaseõieline taim, varre pooleks murdmisel mahl kollane, kuulu järele aitab.

Soolatüükad.
/---/ Vereurmarohu mahlaga prooviti ka soolatüükaid määrida. See on poole meetri kõrgune kollaste õitega taim, kasvab varemete ääres ja prahihunnikutel. Varre või lehtede katkimurdudes tuleb välja kollane mahl. /---/

Soolatüükad – raviti juudasita või põrgukiviga. Ühe soolatüükaist lahtisaamise viisi kuulsin Leistu ehk Leedu külast pärinevalt Endel Paimetsalt (s. 1931). See käis nii: tuli võtta põlduba ja lõigata pikuti pooleks. Üks pool tuli siduda üheks ööks soolatüüka peale. Järgmisel päeval tuli mõlemad oapooled uuesti kokku panna ja maha matta (Ise ta kõrvetas oma soolatüükaid suurendusklaasiga. Kas aitas, ei tea).
Kolmanda mooduse kuulsin ühelt vanalt metsamehelt. Tuli küpsed pihlakamarjad suus katki närida ja ööseks soolatüüka peale panna (sideme alla) - niikaua, kuni soolatüügas lahti tuleb. Kuna mul endal pole kunagi neid olnud, siis ei oska hinnangut anda.

Selle taime mahla, mis punast välja ajab, verehurmarohi või, pandi ka soolatüügaste pääle, see kaotas ka nad ära.

Soolatüükad.
Soolatüükaid lõigati samuti kääridega, pandi sibulat peale, lasti ritsikat pigistada. /---/

Soolatüükad.
Mul olid koolipoisipõlves soolatüükad käte peal. Ükskord ema õpetas: „Proovi sibulaga, lõika sibul pooleks ja hõõru tugevasti sibula lõigatud poolega soolatüükaid! Pärast pane sibulapoolik lapi sisse ja mata maja räästa alla põhjapoole! Seni kuni sibul mädaneb, kaovad ära ka soolatüükad. Kõike seda tuleb teha vanakuu neljapäeva õhtul.“
Ma tegin nii ja soolatüükad kadusid küll, kuid kas sibula pärast, ei tea.

Käsnad ja soolatüükad kaovad, kui neid õhtul hõõruda verehurmarohu mahlaga.

Soolatüükad või käsnad olid, siis pandi peale äädika sees leotatud sibul. Too oli liiga kange, võttis naha ka katki. Ma panin ka sibula, aega läks, enne kui terveks sai.

Verihurmaga, sellega jälle neid sammaspoolesi või soolatüükid või käsnu ravis [vanaema].

Varbarohi (verihurmarohi), konnasilmarohi, soolatüükadele kätel vai lehma udarale piigistada selle kollast, piimast mahla ja keedetult anda lehmale, kui see punast kuseb.

Soolatüükale siduda pael ümber ja mingisuguse taime kollane vedelik peale panna.

Soolatüükale pandi verehurmarohtu peale.

Verehurmarohi aitas ka soolatüügaste vastu.

Tüükaid raviti veriurmarohuga.

Veriurmarohuga vana kuu aegas võib kah soolatüügast ravitseda.

Verehurma või joodirohtu võeti. Sealt tuli joodi välja, kui neid katki murdsid, oli tume vedelik, mõru ja kange. Sellel taimel on kollased väikesed õied, kasvab kõrgetel kohtadel, kraavikallastel. Selle vedelikuga määriti neid soolatüükaid ja koeranaelu ja konnasilmi. Aitas küll.

Mina ravisin soolatüügast sibulaga. Nädal aega iga päev korra hõõrusin soolatüügast sibulaga. Kadusid ära. Mul oli soolatüükaid tervelt 70 tükki. Kõiki hõõrusin sibulaga ja kõik kadusid ära.

Soolatüükaid arstiti odrateradega. Olli üks taim, mis kasvas kirikumüüri juures. Seda lõigati, tulli kollane mahl välja. Sellega pidi mitu kõrda määrima, siis kadus ära.

Soolatüükaid pidi saama ravida vereurmarohuga. Selline kollaste õitega.

Soolatüüka vasta oli see hein, mis põllu pial kasvab ja valge piim tuleb tal välja. Vat nime ei mäleta. Meie kandis teda ei ole. Tolle piimaga tehti kokku ja siis kadus ära.

Soolatüügast ja sammaspoolt arstiti veriurmarohuga.

Soolatüükaid arstitakse vereurmarohuga.

Soolatüügaste arstimiseks pigistati neile neljapäeviti verehurmarohu mahla peale. Naabritüdruk õpetas. Sain sel moel isegi ühest hiigla suurest soolatüükast lahti. Mulle tundub küll, et määrisin iga päev teda selle oranžika piimaga.

Naistepunaga (nimetab nii verehurmarohtu) võib ka määrida. Võtab ka ära (soolatüükad).

Soolatüüka peale pandi haavapuu vahtu.

Uuemal ajal pandi soolatüüka peale veriurma mahla. On selliste suurte kollaste lehtedega taim.

Verihurmarohi soolatüügaste raviks. /---/

Verehurmarohi - see võtab soolatüükad ära. Võtad lehe, teed katki ja hõõrud sellega.

Soolatüükale: sibul pandi äädikavee sisse. Lasti ööpäev seista. Pandi peale. Oligi ta kadund, üheainsa korra pani.

Soolatüükad - need pidi soolaga määrima ja siis üle õla viskama.
Praegu ravitakse verehurmarohuga. See võtab ära kohe. Sellel on kärtskollane mahl. Seda hõõruda ja peale panna mõnikord ja võtab ära.

Soolatüügaste ravimine. Ma ei tea, mis on selle taime nimi, millel on kollane mahl. Selle mahlaga hõõruti. Seda peeti suureks rohuks. Täditütrel olid soolatüükad ja tõesti kadusid ära, kui sellega määris.

Soolatüükale verihurma pandi peale, seda kollast mahla.

Ükskord tütrel oli soolatüügas, ära ei kao, tee mis tahad. Siis talle tuli meelde: võta sanglepa küljest kolm pulka, lõika pikuti pooleks, pooled viskad metsa, teiste pooltega katsud igaga kolm korda tüügast, siis viskad tagastselja ära. Seda oli nooruses kuulnud. Tütrega tegid selle viguri läbi ja kadusid soolatüükad ära.

Soolatüükale paned ühte taime peale, millel on oranž mahl.

Soolatüükaid ravitakse äädikas seisnud sibulaga.

Soolatüükaid tuleb määrida vereurmarohuga.

Soolatüükaid saab ravida vereurmarohuga.

Soolatüükaid ravitakse taimega ka, millel on nagu piim sees.

Soolatüükaid tuleb lõigata kas vana või noorkuu ajal. Peale tuleb panna verehurmarohtu.

Soolatüükaid pidavat saama kaotada ka tikuga põletades, juuksekarvaga soovides või verehurmarohuga.

Soolatüükaid ravitakse äädikaga, vereurmarohuga või võtta üks munakivi ja hõõruda sellega soolatüügast ja panna see tagasi sinna, kust võtsid, ja täpselt samat moodi, kui oli.

Vahel, kui tulid soolatüükad käte peale, siis üks asi oli, et sibul tehti pooleks, selle mahlaga hõõruti. Pärast pidi sibula tagasi kokku panema. /---/ Verehurmarohi aitas ka, kui pääle pandi.

Soolatüükaid hõõruti toore kartuliga ja jõhv pandi ümber.

Soolatüükale pandi muidu veel soola peale ja verehurma lehte või verehurma mahla.

Vereurmarohu punase mahlaga sai ka soolatüükaid kasta.

Soolatüügast - see on vereurmarohi. Sel tuli piim välja, määris sellega ära.

Soolatüükale pidi aitama vereurmarohi. Sellel on kollased õied, kasvab igal pool. Teed varre katki, tuleb kollakast vedelikku välja.

Soolatüügas - viimati veel öeldi, et oli nisukene rohi, mille mahla peale pandi ja seoti niidiga kinni.

Soolatüügastel ja konnasilmadel on ka jälle maarohud. Kui sa murrad teda, kollast vedelat ajab välja, pidi väga mürgine olema. Seda korjati, ka lehma tissid parandati sellega.

Soolatüüka rohi on - maas kasvab, kollased õied otsas. Punane vedelik on. Kastad rops sisse ja vaatad, et sa märjaks ei tee.

Soolatüükad arstiti - maas kasvas niisugune rohi, mille mahl oli punane. Seda pigistati peale.

Kui minu poiss oli väike, siis oli tal palju soolatüükaid, täitsa täis oli. Allika talus (Kibuna k.) elas üks mutt, see ütles poisile, et mine meie kuuri taha ja seal pidi olema mingi roosa õitega rohi. Ja kuidas ta siis õpetas, seda ei tohtinud kellelegi öelda. Ja sai peetud ka poiss, kellelegi ei öelnud. Soolatüügastest sai lahti.

Soolatüükaid peab määrima võilille või vereurmarohu mahlaga.

Soolatüükad - on kollase õiega rohud, ajavad kollast vedelikku välja. Sellega määriti soolatüükaid.

Soolatüükad. See võtab ära - soolatüükad võtab võilill ära, selle piimaga muudkui aga kasta.

Mina võtsin endal kõik soolatüükad ära. Selline lill, kasvab surnuaedades. Palamuse surnuaias on kiviaia peal. Ühe varre otsas, peal nagu ristikulehed. Kui katki murda, läheb valge piim kollaseks. Sellega määrisin.

Soolatüükad. Rohi kasvab nisukene - sile ümmargune vars on, nisukesed õiesarikad on peal. Tõmba see vars pooleks, mõlemale poole tuleb nisuke piimatiba, pane see peale. See võtab soolatüükad ära ja konnasilmad ja. Sammaspoole võttis ka ära. Mina leidsin ta nii, et ükskord tõmbasin selle varre üles, varre pooleks, piim tuli - mina keelega - ah sa taevas, kus kipitama ja paiste kohe. Panin konnasilma peale - ja oligi rohi. Võibolla sellest saaks vähirohtugi.

Aias kasvas üks vereurmarohi, see võtab ka soolatüükad ja konnasilmad. Temal jah, tee see vars katki, temal selline oranž vedelik tuleb välja, sellega hõõruda.

Kasvab taim, vereurmarohi, ka ikka pigistati seda mahla välja soolatüüka peale.

Soolatüükale pandi peale seda rohtu, millel on punane vedelik sees. Aias kasvab.
Poisil olid soolatüükad. „Mis sa, poiss, sedasi kõnnid?“ Üks vanainimene õpetas seda rohtu panema ja keegi ei pannud poisikest tähele ja oligi kadunud jala pealt.
Sel rohul on oranž piim sees. Mul omal oli ka ja arstisin sellega. Praegu on aia ääres. [Osutab verehurmarohule.]

Vereurmarohi vist jah, tal tuleb kollakas piim ja kui seda paned peale, kaovad ära. [Soolatüükad]

Soolatüükad. Võta kartul, leika pooleks, vajuta selle poolega soolatüükale ja pane kõrva. Teine pool pane aia alla. Kui see mädand on, on tüükad kadund. Mina oma pojaga tegin nii. Kevadeks olid kadund. Eks siis olnd ju kardul mädanend ka.

Konnasilmi võib hävitada koduselt, verehurmarohu mahlaga (vaiguga), samuti hävitab see soolatüükad (koeranaastud). Selles olen mina teadlik ja olen sellega arstinud.

Maarohtusid. Vereurm.
Kui ninast või kopsust jookseb verd, siis võta sisse. Kollast piima tuleb temast välla. Kautab soolatüükad ära see piim.
Kui on nakkushaigusi, kas maas magand või, siis selle veega tuleb pesta. Seda vett, teed - sisse võtta; aga palju ei tohi teda võtta, see on väga mürgine. Ma olin plikake, kaks korda sain pesta selle veega, kohe läks üle. Teda kasvab mitmes kohas. Kadrina surnuaias ja Rakvere vallimäe ääres.

Verihurmarohi. Surnuaias on neid; mahlaka varrega, kollane piim tuleb välja. Õied on kollakad. Sellega tuleb soolatüükaid määrida. Mina määrisin ka.

Veriormarohuga ravi. Pannakse konnasilmadele, antakse loomadele, kes verd kusevad. Ka soolatüügaste peale - värskelt.

Vereurmarohi. Tema piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Verehurmarohi. Piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Vereurmarohi - kollane taimemahl nahahaiguste ja soolatüügaste vastu.

Vereurmarohi. Sellega kaotatakse soolatüükaid käte pealt, vereurma kollast „piima“ pannakse soolatüükale peale mitmel korral, senikaua, kui ta kaob. Oli kuulda, et ka loomadele valmistati millegi vastu rohtu vereurmarohust. Kas mitte verekusemise vastu.

Varbarohi - verihurmarohi - Varbarohi on ka koeranästiku vasta. Varbarohtu piigistada piale, kui kätel on koeranästikud vai soolatüükad, kes kuda neid nimetab. Kas varbarohuga vai aknahigiga vai kuuvalgusega, aga ka mageda rasvaga.

Veretõverohi: kasvab kuivases maas ja kõrgus on 3 detsimeetrit. Kasvab sirge vars ja varre külles lehed, lehed on rohelised, õied kollased. Taim on soolatüviku vastu. Taime tarvitada haljalt. Võetakse maast üles ja hõerutakse haiget kohta.

Soo-piimalill (Euphorbia palustris).
Selle rohu sihest tuleva piimaga arstiti sülatüüsi - soolatüükud. Piima piigistati taime varre sihest välja ja pandi sülatüüle peelle. Kadusid siis kohe äe.

Soolatüikarohust pigistatakse mahla soolatüikale.

Arstimisi.
Sügisel kartulivõtmise ajal, kui vana kartul on praguline, võetaks see ja lõigatakse puunoaga kolmeks, vaotakse iga tükiga kolm korda soolatüükale ja sinna kohta matta, kus ise vaotamise ajal käinud. Kui on kartulatükid mädand, siis kaovad ka soolatüükad.

Arstimiskunste, kuidas valmistati, mis juured lisati?
Kuusekolla vett keedeti kolmes nõus, siis kasteti soolatüigas sinna sisse ja hoiti viis minutit vees, siis saanud soolatüigas terveks.

Kui oli kuskil soolatüigas, siis võeti soolatüikarohi ja tõmmati järsku katki. Seda piima, mis sealt välja tuli, pandi soolatüika peale.

Piimäohakas on soolatüügaste kaotamiseks.

Piimäohakad on soolatüügaste vastu.

Soola tüükaid arstida: ringitse ümber kolm korda valge erne teraga, visatse ernes üle vassaku õla kaosse, ei vaadatse tagasi tulles sinna poole (pärast päeva ja neljapäeval on arstimisel enam mõju).

Kuidas soolatüükaid ära kaotada.
Võta kartulitükid, hõõru nendega soolatüükaid ja pane siis maa sisse ja tambi muld pealt kinni. Kui kartul kasvama ei hakka, kaovad tüükad ära.

Naharavi. Soolatüüka rohi, verehurmarohi, kasvab vanadel kalmistutel, kiviaedade ääres, prahihunnikutel ja nii edasi. Juure katkimurdmisel väljaimbuvat punakaskollast mahla pandi värskelt soolatüügastele peale, kaovad ära.

Soolatüükad hõõruda piimohaka piimaga.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Ihupuhastaja hävitab soolatüükaid.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Ihupuhastaja - soolatüügaste hävitamiseks.

Võta üheksa viljapead (ehk ka 3 pead), hõeru nendega soolatüikaid ja viska nad jälle sinna maha, kust sa võtsid, - soolatüikad kadund.

Pune on punase piimaga. Soolatüügastele pandi piima peale. Loomadele keedeti vett sellest taimest punasehaiguse vastu.

Kukkehari - kautab soolatüikad, ka konnasilmad, hõõruda selle mahlaga.

Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi (ööseks) peale toores sibulalõik, mida oli enne üks ööpäev leotatud lahjendatud äädikas (süldiäädikas).

Soolatüügaste arstimine
Soolatüügaste arstimiseks on mitu viisi:
a) peab lõikama kartuli pooleks. Pool visatakse ära, teine pool aga pannakse katuseräästa alla kuivama. Kui kartul on ära kuivand, siis kaob ka soolatüügas ära.

Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi peale verihurmast saadud joodisarnast vedelikku.

Soolatüügast määrida verehurma piimamahlaga.

Lõika toores kartul pooleks, hõõru nende (või ühe) pooltega soolatüükaid, seejärel vii kartul põhjapoolse aiateiba alla maa sisse. Jälle saad lahti.

Soolatüükast saab lahti, kui seda hõõruda tihti võilille piimaga.

Täiesti kindel on see abi, kui soolatüükaid (ka konnasilmi) hõõruda 1-2 korda verehurmarohu mahlaga.

----?--- (Chelidonium majus): arstirohi suletüüde (soolatüügas) ja konnasilmade vastu.
Tähendus: lapsi ei lubatud sulgedega mängida, sest siis ka kasvavad suletüüd kätte ja silmnäu pääle, nii on vist sõna tähendus õige, aga mitte soolatüügas ega käsn.

Soolatüükaid torkida odrateradega ja siis need terad ahju visata. Paraneb.

Soolatüükaid arstiti neljapäeva õhtuti. Otsiti üks aiaauk. Võeti toores tuhlis, lõigati see pooleks, pooltega muljuti soolatüükaid. Pandi siis tuhlis täpselt samuti uuesti kokku nagu terve oli, seisti seljaga aiaaugu poole ja visati siis tuhlis läbi jalge aiaauku. Ise ei tohtinud sinnapoole vaadata ja ka ära minnes ei tohtinud tagasi vaadata. Soolatüükad kadusid.

Soolatüügas - kartul pooleks lõigata, kolm korda nende pooltega soolatüügast muljuda, kartul uuesti kokku panna ja siis maa sisse mädanema panna. Kui kartul mädanenud, soolatüügas kadunud.

Kui ühel perekonnaliikmel on soolatüükad, siis ta peab viskama sibula küdevasse ahju teiste perekonnaliikmete juuresolekul. Kui sibul on ahju visatud, siis peavad kõik naerma. See kaotavat soolatüükad kindlasti.

Sulatüüle pandi vihmavee tilku, mis korjati katuseräästast ja värava küljest. Kui tammepuu põles tules ja ajas otsast vahtu välja, siis see vaht oli ka hea sulatüü pääle panna.

Sulatüüsi ööruti soola ja hernestega. Need visati pärast ahju põlemist taha ahju pärase.

Soolatüükad. Iga tüüka jaoks linasest lõngast üks sõlm teha. Sõlmed viiakse kuuma sõniku sisse. Kui sõlmed on ära mädanenud, siis saab ka käsi terveks.

Vereurmarohi [Chelidonium]. Seda tarvitati soolatüügaste ära kaotamiseks. Taime mürgist mahla tilgutati seks soolatüükale.

Nahahaiguste arstimine. Sulutüid ja muud üksikud viskid (soolatüükad): võetakse kolme värvilist villast lõnga, lühikesed jupid, nõnda et kolm sõlmi saab pääle teha. Nüüd tehakse sulutüi pääl iga lõngale kolm sõlmi pääle ja sedaviisi iga sulutüi ehk kasvaja pääle. On see tehtud, siis viiakse, see on sõlmija viib lõngad, nii et keegi ei tea ja ei näe, kus ta nad viib, ja topib noaga ühe vana marjapuu koore vahele. Selleks saab vaadatud niisugune marjapuu, mille marju ei sööda, muidu on, kui keegi säält marju sööb, see saab sulutüid, muhud, kärnad, mis senna pandud on, omale, millest teine lahti sai. Aga see tegija-sõlmija peab olema risti hammastega inimene, lesknaine ehk leskmees, igaüks ei saa.

Sulutüid - veriurmarohi, kollane mahl sees, seda panin peale. Murra vars pooleks ja hõõru peale.

Sulutüüd - neid ma võtsi ise selle kevade selle vereurma rohuga. Kolm või neli korda, mis ma sinna peale panin. Sulutüüd – meil üks naine, see on nüüd vanadekodus, tegi villase lõngaga. Sõlmis neid ja mattis kivi alla lõnga. Rahnik, Nelli on ta nimi.

Sulutüid arstiti - näriti pealt ära. Verihurmarohud, selle punase piimaga, sellega kästi määrida. Ja kui lehmad verd kusevad, siis keeda neid verihurmarohtusid, siis anna lehmale sisse, siis jääb ära.

Sulutüüd, mõned ütlevad, et olla soolaga hõõrutud, siis pidi ära kaduma. Ja siis on see õpetus, et männikoore alt puru; kui männikoor lahti mädanes, siis koore alt tuleb. Kui seoke õhem koor, siis sealt tuleb. Ma lõikasi noaga täkke ümmer ja sidusi lõnnaga ümmer, kuivasi ise ära.

Mul öde tegi, vastu seasulgu hööruda soolatüükaid. Tal kadus ära. Üks rohi on veriurmad, neid soolatüügastele hõõruda. Öeldakse, et loomadele sööta pole hea. On vist loomadele verekusemise vastu. Veriurmad kasvavad kivise koha peal, pikad kollased õied, madala juurtega. [A.R.] Köige vartega keedetakse loomadele.

Need kollased lilled ma tõin maja juure surnuaiast. Pisikese juure tõin, nüüd on maja ümbrus kõik täis. Panen seda kollast piima soolatüüka peale, siis võtab väiksemaks. Üks kasvas otsaees, see on juba kadunud. [Verehurmarohi maja seinaääres]

Soolatüükaid raviti vereurmarohuga.

[Soolatüügaste ravi]
/---/ Vereurmarohi, seda siinpool ei ole. Murrad ära, seda piima paned peale. /---/

Kui soolatüügas on, siis üks piimjas asi tuleb peale panna - verihurm. Kui sellega määrida, kas iga hommiku või. Aga mul on konnasilm varba peal, see ei kao.

Üks kollane lill siin varemete sees, inimesed käisid ka siin võtmas seda. Kollane vedelik tuleb välja. Sellega määriti pealt soolatüükaid.

Vanaema vihtles soolatüükaid enne päevalooja kasevihaga, siis pidid kaduma.

Soolatüükale võilillepiima ma olen pannud peale, teen katki natuke.

Rohud on, mis niuke kollane mahl tuleb välja, seda pandi soolatüükale peale.

Soolatüügast saab kaotada selle vereurmarohuga. Mina olin noor tüdruk, käe peal oli soolatüügas. Ma hammustasin ära ja selle vereurmarohuga tegin kokku.

Soolatüükad pidi jälle ära võtma vereurmarohi. Kui teed puruks, kollast tuleb välja, sellega nühid soolatüükaid.

Soolatüügastele kasvas meil siin niukest rohtu, kollast tuleb välja. Seda pandi peale, võttis ära.

Soolatüükale panin koduse seebi peale ja sibulamahlaga hõõrusin.

Mul on siin otsa ees soolatüügas. Mind õpetati sedamoodi, et kui oakaunad on veel seest valged, siis selle kaunaga vajutad. Et siis kaob ära. Vähemaks on ta läind, aga päris ära pole.

Kästi kardulakoortega pigistada ja siis need kardulakoored maha matta ja siis kui need ära mädanesid, siis olid soolatüükad kadunud.

Varemerohi pidi olema hea. Selline sinaka õitega, kõrged kasvavad, midagi kurgirohu laadsed, aga siuksed piklikumad lehed. Need lehed seod soolatüükale peale ja pidid aitama.

Neid soolatüükaid saab veriurmarohuga. Ja konna selle kuduga proovitakse hõõruda. Siis see, ma ei teagi, mis see juudakivi on, sellega hõõrutakse. Aga ta võib seebikivi nimetus olla, see ka põletab.

AK: Soolatüügaste arstimine - siis ei olnud midagi muud kui varemerohi, see tegi kohe puhtaks.
MR: Kas mitte vereurma...
AK: Vereurma ehk varemerohi.
MR: Kas sedasama nimetatakse varemerohuks ka?
AK: Jah, jah.
MR: See on vist vähi vastu ka...
AK: Mmmm... praegu on niipalju raamatuid, et täitsa lõpp kohe. Mis on head, need on need rahvatohtrid. Viimaste veel ei ole. Võrumaal Mikitamäel on see Liisa [Liisi] Kutkina, ta on mu tuttav, taimetark, tema on ka seal sees.

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Käsnä (soolatüüka) rohi. Lõigatass üits ässde ilus kepp, ja ega üte käsnä jaost üits samm kepile sissi, sõss vaota kolm kõrda kepiga käsnä ja veiska kepp kolme tee aru pääle maha. Kes kepi sääld üles võtab, saab käsnä soss omale.

Kui soolatüvikad on, siis tuleb võtta kepp, lugeda soolatüvikad ära; niimitu tüvikat on, niimitu märki kepile teha; visata kepp ära; siis kaovad tüvikad ära. Kes selle kepi üles võtab, sellele tulevad soolatüvikad külge.

Soolatüükad tekkisid nagu isenesest. Enamasti tuli neid kätele, sõrmedele just. Soolatüügas valu ei tunnetanud. /---/ Viimaseid soolatüükaid pole rohkem ravinud, kui ainult naljaga pooleks. Seda tempu tegi pojatütar ja temale mõjus see vigur hästi. Pojatütrel olid soolatüükad jalgadel ja sai sellega lahti, et hõõrus neid pooliku mahlase õunaga ja pärast mattis sekke õuna maha ja tõesti kadusid soolatüikad. Albert Toming tegi sedasama oma soolatüügastega, kuid see ei aidanud. Ju ta ei osanud uskuda ravi jõusse. Aga naljajuttu on küll kuulnud, et soolatüükaid tuli kuuvalgel soolaga hõõruda ja siis sool pliidi alla visata ja ise ruttu välja joosta, et mitte soolaraginat kuulda ja siis pidid soolatüükad ära kaduma. Hilda Toming (Albert Tominga abikaasa) lisas veel juurde, et tema on seda juttu veel nii kuulnud, et soolatüükad pidid paremini kaduma, kui see sool saab pliidi alla visatud üle õla, ise pidi seisma seljaga tule poole. /---/

Soolatüükaid raviti: piirati kartuliga 9. korda ümber soolatüüka ja pandi kartul siis kuhugi kuivama. Mähiti ka veel hobusejõhv ümber ja hõõruti põrgukiviga.

Soolatüikad olid, siis vöeti erned, nendega ööruti vanal kuul, visati ahju tulle ja ise ruttu jooksti välja, et ei kuule, kuida erned ahjus praksuvad.

Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

Arstimist tiia mä ka sugu. Käsni (tüikaid) arstitas ka mitmel viisil. Võta üts pihlapuu kepp ja lõika selle kepi pääle ega käsnä jaos üts tsälk ja köütä üts lint (pael) külge ja sis ütel neljapäiva õhtul vii risttee pääle (kus kaks teed teine tõisest risti üle lääb) maha ja tule ära. Kes siis selle kepi maast üles võtab, sellele saava ka ne käsnä.

Vanade müüride ääres kasvab vahtralehti meenutavate lehtedega kollaste õitega, vartes kollast vedelikku sisaldav taim, vereurmarohi (Chelidonium majus L.), mille mahl "lõikab ära" kõik käsnad ja konnasilmad.

Käsnu ja igasuguseid muid väikeseid haavu oli arstitud lepapulkadega.

Katessa kesväteräga hõõrutana käsnu ja visatana ahju, ku tuli palab.

Inimese käsnu ja lehma nisa pääl olevaid käsnu saab nii kaotada: kartuli lible võtta, hanisulega augukesed sinna sisse pista ja siis lible räästasse panna. Kui kartuli lible ära kuivab, siis kuivavad ka käsnad ära.

Käsnad kaovad ära, kui üks toores kartul lõigata neljaks tükiks, nendega käsni vajutada, pärast panda kartulitükid räästasse, siis kuivavad kartulitükkidega ka käsnad ära.

Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõggel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)

Käsnade arstimiseks võeti kolm odratera kätte, jooksti kolm keeru ümber tare ja visati siis terad põlevasse ahju ja siis pidi ise ütlema: "Mis need põlevad?" Tõine pidi jälle nurgast vastama: "Käsnad põlevad!" Siis pidivad käsnad ära kaduma.

Tammekoore vee sees liutakse käsnu.

Arokõivust tetäs viht, vihaliht havvo' är', är lase inne puttu [käsna]. Üts või kats kõrd käve sannah. Vihast lased tsilka käe pääle tõispoolt ja tõispoolt. Ärki katte, ei ole toost aost inamb ollu.

Käsnarohi.
Niisugune hein, kollase õiega. Õiejuurika sees on kollane mahl. Sealsamas tõmmataks ja pantaks peale ja käsn kaob ära. Ihu pääl väiksed kaovad ära, kui aga vanem suurem rippuv, siis mähitakse rippuvale käsnale ja siis kuivab ära. Loomadel ka käsnad.

Vereurmarohuga pandi verd kinni ja arstiti käsnu. Varakevadel ainult mõjub käsnale, pärast ei mõju enam.

Käsnadest saadi lahti, kui kuuvalgus olli. Viimane kuu veerand olli, siis käsna hõõruda akna juures kuuvalgel. Ära nad kadusid. Teene asi olli see, kasvab suvel aias piimamänd, seda piima pandi pääle.

Mul on jala peal käsn. Vanakuu lõpul lätt suuremaks. Üks ütles, et võilille piimaga määrida, ei see ei ole aidand.

Naistepuna vars murra katki, siis sealt kohast tuleb punast mahla, sellega kasta käsnasid käe peal, siis teeb terveks.

Käsnu ravitakse ühe rohutaimega. Kui sa ta katski tõmmad, siis tuleb valge piim välla.

Aia ääres meil õitsevad kollased lilled, kui noid ära murrad, siis tuleb niisugune kollane vedelik välja. Seda peab käsna peale panema, siis tuleb koorik peale. Selle võtad ära ja paned uuesti seda vedelikku peale, siis kaob käsn ära. See vedelik on nii kange ja mürgine, et seda ei tohi kuskile mujale lasta ega silma.

Käsnade peale pandi vereurmarohtu, murti sinna peale puruks.

Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

Minu naine [Amanda Sõrmus 1901-1982] arstis käsnad ära verehurmarohuga. Meie kolleegil, noorel mehel, olid käed käsnu täis ja Amanda hakkas tal ikka neid verehurmarohu mahlaga tupsutama. Võttis vist paar nädalat, kuni käed puhtaks said.

Puhjas olevat ravitud käsnu niinimetatud verehurmarohuga umbes 1970. a. Mainitud taim kasvanud Puhja kiriku müüri ääres, olevat kollaste õitega. Selle taime varre katki murdmisel eristus vedelik (kollakas). Sellega määriti käsnu ja see pidi käsnad ära võtma.

Käsni hõõrutakse verehurmarohu mahlaga, siis kaovad ära. /---/

Mina olen käsna ravinud vereurmarohuga, konnasilmad ka. Aga minu mees ravis sõjaväes, et noorekuu ajal läks raudtee siini peale - raudteeroopad, ja nende peale hõõrus ja võttis ära.

Käsnad ehk sügelised ehk sügelikud.
Tuliheina juured ja varred segamini ja lastakse hapnema minna. Kogu keha sellega kokku määrida. Päikse eest kuivama laotada, väga vilus. Teisel päeval pesta.

Üks taim on üsna pikk, kollakad õied, kui murrad, siis tuleb piim välja. Selle piimaga hõõruda, siis kaob käsn ära. Vanal kuul tehti kõik ravimised.

Kui olid käsnad, siis selle piimalillega (üks vars ja selle otsas kobaras lehed ja kollane õis). Kui puruks kakud, tuleb piim välja, selle piima pandi pääle. Orasheina juurtest kaabiti, seda ka pandi pääle, see pidi kah väga hää olema.

Kui mul oli nii pallu käsnu siin käe pääl, kui ma koolis käisin, siis kooliõpetajaprovva õpet, et sa oled suvel karjan ja pane seda võilille piima pääle. Ja näe, mul käe nii puhta.

Konnasilmi ja käsnad, seda pidi. Praegust üks tohter siin ütles: „Terve mägi on seda kollast rohtu täis.“ [Mõtleb verehurmarohtu.]

Käsnade vastu on hea nuia moodi lill - üheksatõverohi. Käsnad tulevad selle õie piimaga kokku määrida.

Käsna ja konnasilma tuleb ravida veriurmaheina mahlaga, seda peale pigistada.

Käsnarohi, kui päris käsn on. Põldoa kauna sisemine pool. Tollega hõõruda käsna, selle sisemise poolega. Hõõruda paar-kolm korda ja kaob ära.

Verehurmarohi (käsnade pääle pannakse mahla).

Piimalill [rahvapärane nimetus puudub]. Piimalille piima käsnade pääle.

Võimänna piim kaotab ära käsnad, käsn enne katki teha.

Praegu veel ustakse Rannus käsnä parandamise ja kaotamise võimalusse. Tuleb toimida aga täpselt musta kunsti nõuete järele. Seda tehakse järgmiselt. Sala, ilma teiste nägemata hiilitakse rehekambri siis, kui parajasti reheahi köeb. Tüdruk või poiss, kes tahab käsnast lahti saada, viskab rehe küdevasse ahju kesvateri ja ütleb, ilma et keegi pealt kuulaks või näeks: "Käsnä külä palagu!" Ütleja peab ise selja tule poole hoidma ja selja tagast peoga teri ahju viskama. Hiljuti oli kord keegi tüdruk seda tempu katsunud ilma nägemata, salajas. Selga tule poole hoides heitnud kesväteri ja hüüdnud: "Kesvä külä palagu!" - Kohe tulnud tüdrukul küll meelde, et eksinud sõnaga. Öelnud veel siis tagast järele: "Ei! Käsnä külä palagu!" Kuid ei ole enam midagi aidanud. Tüdruku käsn pole kadunud, kuna see täpselt ei toiminud musta kunsti nõuete kohaselt.

Käsnarohi - tarvitatakse käsnade rohuks - taim murtakse ja selle mahlaga võidakse käsnu, millised siis kaovad.

Hariliku piimalille mahl käsnade vastu.

Käsna arstitakse seitsme odrateraga torkides ja neid küdevasse ahju pildudes.

Vereurmarohi, mürgine. Temast pigistati mahla käsnade ja konnasilmade peale.

Käsnade arstimiseks kasutati järgmisi viise: 1) kästi visata soola ahju ja ise nii kiiresti toast välja jooksta, et ei kuule soola praginat ahjus. Kui sai nii kiiresti välja jooksta, siis kaovad käsnad käelt. (On käibel).
b) Võeti lepapuust kepp ja lõigati sinna muster peale ja asetati see kepp kuhugi tee äärde. Inimene, kes selle kepi sealt ära võttis sai käsnad omale käele. (Tuntakse).
3) Samuti lasti käsni ritsikal pureda ja posijal posida.

Kui on käsnad - pihlapuust sõrmepikkune pulk võtta, teha neljapäeva õhtul üheksa sälku noaga peale, lugeda üheksast üheni, selle pulgaga vajutada. [Miks neljapäeval?] - Seletust ei tea; nii on oppat.

Roosirohu õied käsnade vastu.

Odrateraga teha habemeajamise luisule iga käsna jaoks 3 risti pääle, siis sellega käsna hõõruda ja 3 korda vajutada.

Mul on siinsamas põõsastes verihurmarohi, seda pandi peale, selle mahlaga hõerud. Ma ei tea, kas ta kaotab käsna: mul on siin pöidla vahel, olen mitu korda määrind, ei ta kurat võta midagi. Televisioonist öeldi, et viie minutiga kaob ära.

Käsna kaova, ku sibul katski, tuu poole sibulaga hõõrda käsnu. Peran tuu sibul kinni keita, papre sisse panna ja visata musoride. Käega ei tohi puttu enam.

Käsna võtiva saialille viinaga är.

Kuidas arstida käsnu
Omakootud linase lõngaga köidetakse käsn kinni ja pannakse nii palju sõlmi ette, kui palju käsni on. Seejärel mätsitakse sõlmed kokku, hõõrutakse sellega käsni ja pannakse mulla sisse. Kui lõng ära mädaneb, kaovad käsnad.

Toore kartuliga vajutati käsna peale ja visati kartul ahju otsa, kui kartul ära kuivas, siis pidi ka käsn terveks saama, vahest oli see nii, vahest mitte.

Kui kellegil käsnad kuskil ihu peal on, siis lugegu nad ära, lõikugu pajupulga pääle igaühe jauks üks märk (sämps) ja viskagu risttee peale, siis kauvad ära.

Võta kolm kesväterrä ja tsusi neidega käsni sisest veri välja ja viska nee kesvätera ahjo, kui ahi palas, sis kaova ka ära. Kui käsni paljo om, sis võta villane lang ja köitä see kõige suuremba käsnä ümbrele kolm korda, ja pane sis see lang maa sisse. Kui ta ärä mädäneb, sis kaova ka käsnä ärä.

Kui kellegil inimesel käsnad käte pääl on, siis pesegu ta pärast müristamise vihma õuevärava varavade külles ripuvade veetilgadega kässi; nõnda kolm kord, siis kauvad käsnad ära. Päris loomulik käsnarohi on veriurmarohi sees olev vedelik.

Käsnu arstitase esiteks nende tilgadega, mes perast vihma väratepulgade küllest tilguvad. Teiseks selle veega mõstaks, mis elaja sitahuniku pääl on! Kolmandaks, kui ahjun hää tuli põleb, võta 9 kesvatera, hõõru nendega käsnu ja viska ahju. Jookse esi kolm korda vastupäeva ümmer tare! Ja ütle esi: "Käsnad põlevad, käsnad põlevad."

Käsn kaduda ära, kui teda odrateraga vaotadakse ehk hõõrutakse ja odratera siis tulesse visatakse.

Marjaaides peenartel kasvab kahar lill, käsnähein, või võimänd, kudas ta nime on. Kui käsnäd päält verissesse lõigatse ja ristid pääle tehtava, siis kaob ärä ja saab terves. Vahel aitäb sii võimänd sammaspoolikugi ärä.

Kellel käsna kässi pääl omma, see peab sis, kui kesvarihe ülevan om ja ka riheahjun tuli om, kesvaohakitega käsni tsuskma ja sis ne ohaku ahju viskama ja esi ruttu tarast välla juuskma.

Ku käsn om, sis tsuska kesväuhakaga ütesa kõrd, sis saa terves.

Käsnade kaotamiseks on paberisuitsust sünnitatud eli kõige paremaks rohuks. See eli saab niiviisi valmistatud, et paberist toru klaasikese pääle pistetakse, siis päälmine ots põlema süitatakse ja suits siis niimoodu klaasi sisse jookseb, kus ta ennast pruunikaks, püdelaks eliks muudab. Seda eli tuleb niiviisi käsnade pääle panna, et käsnad enne saavad terava nuaga ära lõigatud.
Ka tarvitakse käsnade rohuks veel võilillivarre piima ja nõndasama ka veriurme punakast varrepiima. (Täh.: Veriurme saab ka veiste punatõbe vastu tarvitatud.)

Käsnu kautedu nii: Ütessa kesvatera korvetedu tulen pruunis, nink sis hõõrutu nende teradega seni, kui (ta) na kibedas lännuva, sis saanu terves*.
*kadunuva ära

Kui sia käsnu ära tahad kaute, sis võta ühese kesvä terä ja litsu iga teräge kolm kõrda käsna pääle. Peräst litsumist viska terä ahju ehk pane kivi ala. Käsna kaove varsti ärä.

Üits käsnade kaotemine om nõndaviisi: võta kadukuul neljabe õhtu põhja puult katuse siist ütese rüapääd. Nüüd vajute iga pääge kolm kõrda käsna pääle, viska pääle litsumist pää palave ahju ja ütle:"Palage nüid." - Sis kaove käsnä.

Kui käsna lepapulgaga surud; ehk hobese puristamise tilkid peale lased, ehk neid järjest läbi loed; ehk sõlma niidile nii paelu sõlma sisse, kui käsnu on, pane niit kivi alla ehk ka ukse ette teiva alla, kus räästatilked peale satavad; ehk pane kassi kust peale; ehk seo hobesesaba jõhv ümmer; ehk näri neid siis, kui kuu kahaneb; ehk kui kuu tuppa paistab, võta maast puru, hõeru puruga ja pane sinnasamasse jälle maha, kust võtsid, - siis kaovad ära.

Kui kolme odrateraga käsna kõvasti litsutavat ja terad selle järele ahju visatavat, kaduvat ka käsn ära.

Käsnäle võetagu ütessä kesväterrä ja vajotagu egäütega ütessä kõrd pääle, sis visatagu ahju.

Käsnad.
Võetakse 9 odratera, nendega käsnu hõõruda, sellepääle terad küdevasse ahju visata, käsnad kaovad.

Käsna arstitakse ninda: ütessa kesväterä võetse, vajutetse kolm kõrda käsne, hõõrutse ja nüüstetse, sis piiratse ümmer pää kolm ringi, sis visatse ahju, esi joosetse lävest vällä, ka röögitse: attatatatatt, käsnä põleve!

Kui käsnad kätel on, siis võetagu odrateri, mindagu küdeva tareahju ette, käänetagu selg ahju poole ja visatagu terad ilma selja taha vaatamata üle õla ahju. Ise tuldagu kohe tulema, et ei kuuleks terade praksumist.

Käsnu hõõruda raudnõgestega - kaovad.

Mitmelt õpilaselt oli kuulda, et käsnu arstitakse piimohaka piima, müristamise vett, kivilohus seisnud vett ja aknahigi päälemäärimisega.

Hõõruda vastavat kohta toore kartuli või õunaga või paljalt käega öösi kuupaistel. Käsnad kaovad, kui inimene ise seda kindlasti usub.

Sulutüügas (=soolatüügas) sioti niidiga. Mõni oli lasn ritsikad ammustada. Hõeruti hernestega, herned pärast kaevu, kolm neljabe õhtud järjest.

Soolatüüd. Sulutüüd kaotati sedamoodi, et võeti niimitu odratera mitu sulutüüd olli ja nende odratedadega hõõruti sulutüüsid ja visati jalge vahelt põlevasse ahju.

Käsnad. Sulutüüsid arstiti vanasti sedaviisi, et linase lõnga sisse seoti nii mitu sõlme mitu sulutüüd oli ja see lõng viidi reaste tilkade alla, kus päike peale ei paista ja ise seda kogemata ei vaata. Kui sõlmed olid katki mädanenud, siis olid sulutüüd ka kadunud.

Soolatüükad. Soolatüükaid vajutati hernestega ja visati jalgevahelt läbi küdevasse ahju.

Soolatüükaid, just üleeila oli soolatüügastest jutt. Soolatüükaid saab nönda praegu ka ravida, et kui soolatüügas on vötad koorid kartuli ära ja, aga sa pead uskuma seda. Sa pead uskuma seda. Käe pealt oli poisil nii täis korra seal linnas. See oli alles oli möödunud aastal või millal see oli. Jah-jaa naabrinaine ütles: „Oi ma ei vöi su käsi näha, et soolatüükaid on kõik täis. Jah-jaa vöttis kartuli ja öörus ja ütles ka, et kui sa usud, see vötab juba. Poiss oli mötlend: „Jah, ma usun!“. Teise päeva oli tulnud tädile näitama, oli ütlend nönda: „Mina ei tea, kus mu soolatüükad läksid!“

Sulutüügas. Minu tädi tegi sedamoodi, et õõrus selle jälle...toore kartuliga ja siis viis obusesõnniku sisse selle, aga et need soolatüükad oleks ära kadunud, seda pole küll juhtunud.

Sulutüü ja koera naela uhtlemine. Võetakse kolm 4 tolli pikust värvilist vilse lõnga otsa tehakse iga lõngale sulutüü pääl kolm sõlmi pääle ja pannakse need kolm lõnga marju puu koore vahele noaga täket tehes, kes esimise ilusa marja selle puu päält võttab ja ära sööb saab paise omale, sellepärast pannakse niisuguse puu koore vahele kelle marju ei sööda.

Ka muljutakse niisuguse ägepulgaga soolatüügast, mis väljalt maast leiad, aga piad pulga niisamuti jälle maha selle koha pääle panema,kui ta enne on olnud.

Sulatüü rohi: võta punane lõng siu sellele sulatüü pääl üheksa sõlmi sisse ja pane aja tugiteiba alla põhjapoole külge.