• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Kõhulahtisus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus on nimetatud kõhulahtisust, välja arvatud juhul, kui on viiteid mingile konkreetsele haigusele.

Kõhulahtisuse põhjuseks on enamjaolt toodud vale või ühekülgne toitumine, samuti ka järsk toiduratsiooni vahetus.
Apupiim ja rasvane toit, kui neid kokku süüa - võtavad kere lahti (inimesel). ERA II 191, 234 (23) < Muhu - R. Viidalepp (1938)
Haige kõht. Oli kellelgi kõht korratu, ehk muidu süüta kõhuvalu vaevas... Kõhu korratusi ilmunud kõige sagedamini: 1) suvel metsõ aigu ( s.o. juuli lõpul ehk augusti algusel), 2) sügisel värske liha ajal (pääle mihklipäeva) ja 3) kevadel kui lehmad piima hakkasivad andma. Et nendel aegadel nimetatud toitusid ülearu tarvitati, siis pidi muidugi kõva kõht olema, kes jõudis välja kannatada. - - E 52599 (i) < Rõuge - J. Gutves (?)
Tõime on kõhu lahti olek, mida iga sügise kui piimatoodete päält üle minna lihatoitudele ja kevadel kui piimatoidut pääle algavad. - - ERA II 134, 346 (35)< Rõuge - J. Gutves (1936)
Kui ei osatud leida silmaga nähtavat põhjust, siis aeti see "kurja silma" kaela.
Kinnine kui ka lahtine kõht olla sagedaste "ärategemise" vili, nõiduse tagajärg. EKnS 49, 25 (17) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Kui rinnalapsel kõht lahti olnud mis kurja ja kadeda silma süü olnud. - - EKS 48 IV, 28 (15)< Palamuse - H. Karro (1908)
Hulgaliselt esindatud on ka arvamus, et rinnalapse kõhulahtisuse põhjustajaks on lapsele või tema riietele paistnud ehavalgus. Lääne-Eesti saarte murdes on eha koi ja sellest põhjustatud kõhulahtisust nimetati koiviga.
Kui veikese lapse rooja roheline on, - - See haigus pidada sellest tulema kui millasgi eha valge lapse, ehk lapse riiete peale paistab. H I 10, 12 (11) < Kadrina - G. Mühlbach (1896)

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhutõbi, venitus, .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• maarjahein
• kibuvitsad
• taim nimetuseta
• põllumünt(id)
• nõiakollad
• südame-emajuured
• nisu
• karikakrad
• rebaseraid
• arnikad
• pälim
• angerpiist
• pipar
• põdrasammal
• hiina tee
• sibul
• pasanduserohi
• sigur
• verehein
• kasekäsn
• tomingas
• pohl
• pütsik
• rägarohi
• nõiakolla
• kalmus
• kärnahain
• mustad sõstrad
• kadakas
• porss
• paakspuu
• mustikad
• kaetuserohi
• mustikas
• kummel(i)tee
• tedremaran
• rüalill
• upsajuur
• peetrusejuured
• pänül
• sinep
• tedremanar
• kuusk
• anetõberohi
• palderjan
• koerputk
• teeleht
• putk
• reinvarred
• tulihein
• haab
• hapuoblikas
• lodjapuu
• naistepuna
• kastan
• upspuu
• varemerohi
• tamm
• viljaterad
• küüslauk
• nõiakõld
• pillergon
• piparmünt
• pällin
• kummel
• söögiputked
• kalmusejuur
• uba
• kärnaoblikas
• angervaks
• koerakummelid
• kõrvenõges
• pännül
• tedremadar
• paju
• toome
• tedremadal
• paatspuu
• koeraoispuu
• käpad
• koeraõispuu
• sanglepp
• kukepüksid
• soouba
• lina
• soonehein
• tubakas
• umurad
• jeesuseema-jäljerohi
• kohv
• naispujud
• päevalilled
• reivarred
• kalmujuur
• reinvars
• juudasitt
• üheksavägine
• rauarohi
• koirohi
• serniha
• punapipar
• köömned
• sitikad
• mustsõstar
• mädarõigas
• taimenimetus tuvastamata
• mündid
• koilill
• ürt-punanupp
• kinnitushain
• türnpuu
• heinputk
• toomingas
• koeranaeris
• kumeli(d)
• kitspaakspuu
• orjavits
• vesihein
• kõo
• teelehed
• jooksvarohud
• hobuoblikas
• nimetserohi
• kummeli
• Uued asualad
• lepp
• paskmaran
• vihand
• verehain
• hanetõberohi
• rukilill
• kask
• arnika
• teetitelehed
• obuoblikas
• rukis
• koihein
• koirohud
• kartul
• kukehari
• pihlakas
• lihtnaistepuna
• sõnajalg
• ingver
• tuulepesa
• islandi sammal
• oblikas
• viinalilled
• paiseleht
• hundipähkel
• tikker
• raudrohi

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 158, 259 (28) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Karikakrad - keedetakse teed, kui kõht on lahti.

H II 67, 29 (1750) < Koeru khk., Vaali k. (Schults) (1894)
Kui kõht sul väga lahti on ja haiged teeb, siis võta kuiva kasepuu korpa (see on seda korpa, kui oled toore kasepuu ära kuivatand kõige tohu ja korbaga) tohu alt, hõeru see korp hästi peeneks ja võta seda korbapulbrid viinaga ligi poole korteri osa sisse kolm korda päävas. See annab väga hiad abi.

H II 70, 691 (10) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Toomõpuu kuur om hüä egäle inemisele, kellel kõtt vallalõ om; saadap pia kihäle kinnitüst.

RKM I 19, 100 (146) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Kõhulahtisuse raviks juuakse tammekoore teed.

H II 50, 583 (5) < Torma khk. (1895)
Lastele, kellel seest lahti on, antakse nõiakõlla jahu piima, sisse siis saab kõht terveks.

RKM II 14, 69 (162)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Reinvars on jälle kui kõht on lahti.

H II 11, 71 (8) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Lapse kõht lahti imestatud - suitseta kaetuserohu suitsuga, see aitab.

H II 12, 170 (37) < Väike-Maarja khk. (1890)
Tedremarana lille juured saavad viinaga liutud ja kõhuvalu ehk lahtise kõhu vastu sisse võetud.

H II 6, 257 (IV) < Reigi khk. (1890)
Koilill, ära keedetud ja viina sees leutud, on kõhu lahtiolemise vastu.

H II 6, 258 (III) < Reigi khk. (1890)
Toominga marjad pasandamise vastu.

H I 6, 11 (23) < Tartu (1894)
Orjavitsad, kibuvitsad (Rosa canina). Õisi keedetakse lastele kõhust lahtiolemise vastu.

H III 27, 204 (12) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Kasekoore keedetud vesi on lahtise kõhu vastu hea.

H II 20, 539 (7a) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõht lahti. a) Keedetud vee sisse pannakse kõrvetud rukkileiba, seda vett juuakse aeg-aealt, kuni tervis tuleb (on kiidetud rohe).

H II 20, 539 (7b) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõht lahti. b) Süiakse kupatud ube.

E 56662 (38) < Tallinn l. (1926)
Kui kõht haige on (lahti), põletagu toorest lepapuu ära, võta selle süsi, tambi katki, võta veega sisse - on terve.

E 56664 (50) < Tallinn l. (1926)
Kui kõht lahti ja valutab, siis lepapuuurvad ära hõõruda ja sisse võtta.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahjus, tehakse pulbriks. Siis on hea kirburohi. Kui sisse võtta, siis võtab kõhu kinni, võib ka viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver (seajuur), mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea pidada kalmusid 5 sorti olema.

E 56686 (156) < Tallinn l. (1926)
Kui kõht lahti on, võtta ärakuivatud mustikad, pudelisse panna, piiretust peale kallata ja soojas kohas hoida, kuni vedelik mustaks läheb, siis seda vedelikku veega sisse võtta - on kõht terve.

RKM II 168, 363 (11) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
Lahtise kõhu puhul on toomingatinktuur väga hea, mida valmistatakse järgmiselt. Valminu toomingamarjad pannakse pudelisse, kuhu valatakse harilikku viina peale ja lastakse seista ca 10 päeva. Hea tinktuur on tumedakarvaline ja mõru maitsega. Täiskasvanud inimesed võtavad ühe supilusikatäie korraga, lastele antakse tinktuuri veega niipalju tilku, kui mitu aastat on vanad.

E, StK 41, 240 (186) < Suure-Jaani khk., Polli (1927)
Kui kõht lahti on, söödagu kasepuu sütt ja tuhka, siis jääb kinni.

EKS c, 58 (2) < Tarvastu khk. (1891)
Artemisia absinthium
Koihein. Taime tarvitakse kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on ja valutab. Taimest tarvitakse ainult värskeid lehti. Lehed pandakse pudeli sisse, valatakse viina pääle, pandakse kork kõvaste pääle ja siis pandakse pudel ahju, kust praegu leivad välja võetud; sääl lastakse seista, kuni ahi ära jahtub. Sellest võetakse üks supilusikatäis sisse iga 4 tunni pärast.

H II 34, 771 (14) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Soonehein. Lehed pohlukalehte moodu, aga veiksemad, ikka kaks ja kaks ühel pool varre külles, varred pikad ja peenikesed, nagu jõhvid, maad mööda roomavad. Veiksed valkjad punased õied. (Kasvavad umbes sääl, kus pohluk ja mustikad kasv.) Hää veninutse vastu; (Hömöopathie!) kui sooned, nagu käesooned, veninud on, keeta ja seda vett juua. Kange rohi; vesi (keedet.) vahutab. Piab ka kõhu kinni panema. (Pedaspel)

EKS c, 54 (7) < Viljandi khk. (1891)
Achillea millefolium
Verehein. Vars kui ka õied teeks pruukida ja ilma suhkruta ära juua, kinnitab kõhtu, kui ta valutab ja lahti on.

RKM II 52, 431 (161) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Naistepunateed tarvitati kõhulahtisuse vastu.

EKS c, 74 (b3) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehe seemneid antakse siis sisse, kui keha seest lahti on.

EKS c, 73 (d) < Tartu l. (1891)
[Valerianaceae] Valeriana officinalis
[Jungver] Pulber heinputke juurtega segatud ja siis sisse võetud, paneb lahtise kõhu kinni.

EKS c, 64 (4b) < Tarvastu khk. (1891)
[Labiatae]
Mentha arvensis
Mündid. Taime pruugitakse, ärakuivatatud, lahtise kõhuhaiguse vastu tee viisil. Võetakse umb. peotäis taimi ja valatakse ½ toopi keeva vett pääle, lastakse pool tundi seista ja juuakse seda, kui magama heidetakse, kõik ära.

ALS 3, 811 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Pasanduse puhul antakse tomingakoorte ja lepaurbade keeduvett, leigelt.

ALS 4, 49 < Jüri khk., Kurna v., Säire k., Uussauna t. (1932)
Pasanduse vastu keedetakse raudrohuvett.

ALS 4, 203 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Lepiku t. (1932)
Kõhust kinnistav on mustikamarjade keedis.

ALS 4, 251 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k., Renni t. (1932)
Kõhustkinnistav on teeleheõite keedis.

ALS 4, 486 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Seemestri t. (1932)
Pasanduse vastu on lepavõsude vesi.

ALS 3, 808 < Kadrina khk., Kadrina v., Tokolopi k. (1931)
Kui kõht lahti on, siis aitab koirohi. Kuivatatud koirohumarju süüakse ja juuakse vett pääle.

ALS 3, 809 < Väike-Maarja khk. (1931)
Lahtine kõht.
Tedremarana juured leotatakse viinaga ja antakse viinaga sisse.

ALS 4, 250 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k., Renni t. (1932)
Samuti peetakse kõhust kinnistavaks "maarja sängi põhud" (kollaste õite ja magusa lõhnaga).

ALS 4, 440 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Kaldamäe t. (1932)
Pasanduse vastu aitab haavapuukoore vesi.

ALS 7, 195 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Kõht lahti - tammekoort peeneks hõõruda ja toiduga sisse anda.

ALS 7, 201 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Kõht lahti - tubakalehti hõõrutult sisse anda.

ERM 2, 1779/80a < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Kalmuse õied ja juured kuivatatakse räästa all ära, siis leivaahju, tehakse pulbriks. Siis on kirburohi. Ehk ka sisse võtta, siis võtab kõhu kinni. Ehk viina sisse panna. Kuid peab inimese kalmus olema, mitte soo-ingver = seajuur, mis inimese ära suretab. Inimese kalmuse tundemärgid: ümarik, mitte kolmekandiline. Ülepea kalmusid 5 sorti.

ERA II 27, 585 (11) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Pasandamise vasta inimesel tedremadalad ja linaseeme.

ERA II 28, 325 (43) < Lüganuse khk., Püssi v., Kopli k., Innuse t. (1930)
Lapse kõht on lahti, siis öeldakse: laps on sõnatud. Põrssad ei söö - on jälle sõnatud. Siis otsitakse kaetuserohtu ja suitsetakse sellega.

ERA II 285, 53b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
[teeleht] Seemneid küpsetati kõhulahtisuse puhul sissevõtmiseks.

ERA II 39, 158 (59) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Kui kõht lahti lapsel - jälle nimetud - lasti suhu ka nimetsesõrmega nimetserohu vett.

ERA II 42, 188 (25) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning paja alt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti, siis oli ta nõiutud. Seda arstiti pialelugemisega ja muuga.

ERA II 58, 641 (15) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Raskekujulise kõhu lahtioleku (pasanduse) puhul põletatud vana saapatald söeks ja söödud seda. Ka koirohukeedis parandanud kõhu, samuti noore tammekoore vesi.

RKM II 246, 614 (16a) < Sangaste khk. (1970)
Tedremarna juurte pääle pandud viin parandavat kõhulahtisust. Peab väga parasjagu olema.

RKM II 395, 231 (92) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Südame-emajuured - roosakas õis, lehed maa peal ja juur täitsa südamekujuline, lõika lõhki, siis on kambrid sees. Teine on samasugune: valge õiega, kui kõht lahti, siis tehakse teed. Aga roosaõieline on südame vastu.

ERA II 83, 249 (21) < Jüri khk., Kurna v., Sausti k., Maksimi t. (1934)
Kui on kõht lahti, siis võetakse teelehe vars, mis on õitsend, kuivatatakse ära ja need seemned, mis varre külges on, tuleb toidu hulka panna ja ära süüa ja kohe kaduda kõhu lahtiolek.

ERA II 125, 426 (15) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Reinvarrevett anti siis, kui kõht lahti õli.

ERA II 125, 426 (16) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Tedremarana juuri keedetult anti ka, kui kõht lahti õli.

ERA II 126, 594 (44a) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Ku kõtust valla oldas, sis om hää juuva tedremadra juure liimi. Tedremadra juure korjatas, kuivatadas är ja pandas pudeli sisse nink viin pääle. Sis tuud liimi juuvas.

RKM II 9, 192 (11c) < Rapla khk., Varbola v., Pühatu k. (1947)
Kõhulahtisuse puhul keedetakse tammekoori, inimestele ja loomadele seda keeduvedelat juua anda olla heaks rohuks.

ERA II 168, 652 (54) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Koiheinatee aitab pasanduse vastu.

ERA II 131, 212/3 (327) < Tapa l. < Kadrina khk. (1936)
Kui kõht on lahti, keedetakse tuliheina juurtest teed ja antakse seda siis sisse. Samuti loomade juures tarvitatakse seda arstimit kõhulahtisuse puhul.

ERA II 150, 431 (26) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

ERA II 148, 154 (13b) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kui kõht lahti, siis kõrvetakse lepaurvi sissevõtmiseks ehk keedetakse teelehe juuri, ehk põllumündi juurikaid, selle vee joomine aitab.

ERA II 141, 101 (36) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud muste sõstrid.

ERA II 141, 382 (78) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Lepaurvavesi on kõhu lahtioleku vastu.

ERA II 141, 383 (81) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Kitspaakspuu koor on kõhu lahtioleku vasta.

ERA II 141, 383/4 (87b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Ka kõhu lahtioleku vasta on mõned joond pajukoore vett.

ERA II 142, 370 (63e) < Karksi khk. (1937)
Ku kõtt valla, jood tammekoore teed ja sööd mustikit.

ERA II 148, 230 (12) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kui kõht lahti, siis on hea koirohutee.

ERA II 150, 431 (27) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

ERA II 167, 177 (18) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Reinvars (Chrysanthemum vulg.) - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

ERA II 158, 183 (72) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Reinvarred - tarvitatakse, kui kõht on lahti; kuivatatud õitest tehakse teed.

ERA II 158, 259 (29) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Kalmus - nende juurte teega arstitakse, kui kõht on lahti.

ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kenel kõht lahti in, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepaurvadest teed.

RKM II 451, 394 (5) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Angervaksa õie tee - kui kõht on lahti, polegi muud vaja.

ERA II 167, 179 (36) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Lepaurvad - vedelikku tarvitada kõhuhaiguse vastu, kui kõht ei pea.

ERA II 193, 487 (27.5) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad, oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).

ERA II 193, 489 (27.14) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Mustikamarjad toorelt või keedetult [kõhulahtisuse vastu].

ERA II 193, 488 (27.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Mõhkküla as. (1938)
Kõrvenõgese (Urtica dioica L.) juurte ja lehtede tee [kõhulahtisus].

ERA II 203, 280 (60) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paju.
Pajukoort tarvitatakse, kui kõht lahtine on, arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed.

ERA II 203, 419 (14) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Mustikas.
Mustikaid tarvitatakse arstirohuna supiks keedetult kõhulahtisuse korral, mõjub kõhtu kinnitavalt. Ka toored marjad ei olevat laita süüa niisugusel korral.

ERA II 251, 383 (34) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Kui kõht lahti on, siis selle vastu on ingveri-eli.

ERA II 254, 280 (33) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k. (1939)
Tomutrilla (= tedrimadar) juuri pannakse viina sisse, see on lahtise kõhu vastu.

ERA II 260, 429 (54) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kõht lahti. Porsavett või söö kuivi porssi.

ERA II 279, 231 (29) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k., Tagavälja t. (1940)
Kui lastel olid kõhud lahti, siis korjati lepaurbi ja anti sisse.

ERA II 256, 472/3 (28) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Kui lapse kõht õige raskesti lahti on, siis sai tehtud kumelivii vanni. Riie hoida vanni kohal. Puumeliga määrida pärast lapse kõht üle ja vatiga kinni panna.

ERA II 290, 125/6 (71) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Kui kõht lahti, siis aitab koirohutii, tammekuur on kah selle vastu ja tedremadara juured (panna viina sisse). Mustikad aitavad kah ja toomingakoore tii. Siguritii on kah hia rohi (kõrvetud siguritest).

ERA II 293, 420 (20) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. (1941)
Kõht lahti, siis teelehed, koirohi ja kasekarp, neid üksikult keeta ja juua.

ERA II 285, 30 (22)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.

ERA II 189, 36 (107) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Kui lapsel kõht lahti oli, siis toodi metsast tuulepesa, aeateivast võeti lipendavaid koori, pandi need põlema ja suitsetati väikse lapse tagumikku.

ERA II 191, 526 (241) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kõht lahti - tammekoorevett anti juua.

ALS 7, 67 < Jõhvi khk., Voka v., Konju k., Tagatsoo t. (1934)
Kõht lahti - reinvarrekeedist anda.

ERA II 158, 423 (72) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. (1937)
Kui kõht on lahti, keedetakse reinvartest teed.

ERA II 141, 383/4 (87)b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. < Jaani t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, s. 1852 (1937)
Ka kõhu lahtioleku vasta on mõned joond pajukoore vett.

RKM II 17, 189 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Kui kõht on lahti tuleb süia mustikaid ja kuiva kohvi.

RKM II 22, 182 (28) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Obuoblikad keeda ära, kõige suurem rohi kõhuhaigusele, kui lahti on.

RKM II 22, 182 (30) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lastehaigusele, kui kõhus on kramplik valu ja kõht on lahti - kummelitee sisse joota, kuumalt.

RKM II 31, 19 (32) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Kui kõht lahti on, siis kõvaks keedetud muna anna latsele ja suurele inimesel koirohi.

RKM II 229, 423 (4) < Rakvere khk. (1966/7)
Kõht lahti. Kui teetiteseemned (teeleheseemned) valmis on, mustad, ära kuivand, haamriga puruks taguda ja sisse võtta, kui kõht lahti on.

RKM II 75, 374 (33) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui kõht lahti on, siis tammekoore ja kasekäsna vett. Maunuseoja niitis oli kask, mis neid käsnu kasvatas.

RKM II 90, 509/10 (44) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
Kõhulahtisuse arstimine koiheina ehk koirohuveega on üldtuntud ja tihti peetakse kuivatatud koirohtu varuks. Kui sellest aida juures juttu tuli, ütles 1877. a. sünd. Jaan Holland, kohalik: „Lepaurvad on kõige parem rohe, need pikad urvad, mis alaspidi ripuvad, nende vett keeta.“
1889. a. sünd. Aleksander Lepp, kohalik, lisas: „Koiheina vesi on väga kange, aga reinvarred on mahedamad. Reinvarre (Chrysanthemum vulgare Bernh.) õisi suus närida ja see vesi, mis säält välja tuleb, alla neelata. Kuivi piab talvel küll keetma.“

RKM II 108, 353 (85) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Suurejõel kõhulahtisuse puhul kasutatakse lepa, kase või mõningate muude lehtpuude pungade teed.

RKM II 111, 71 (194) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kõht lahti - juua tammekoore vett.

RKM II 111, 43 (115) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Tammetõrudest valmistatud kohv on hea juua kõhulahtisuse vastu, samuti aitab verevaesuse puhul.

RKM II 111, 43 (114) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Tammekoore tee on hea kõhulahtisuse vastu.

RKM II 111, 27 (54) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui kõht lahti on, siis keeta tammekoore vett ja seda juua. Aitab.

RKM II 106, 146 (59) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Reinvarre tied kaa tehti, kui õli kõht lahti.

RKM II 111, 563 (23) < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu võeti sisse söepulbrit ja joodi tammekooreteed.

RKM II 146, 67/8 (15a) < Jõhvi khk., Järve k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1961/2)
Reinvarre tied tehti, kui kõht on lahti.

RKM II 148, 335 (24.5) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Kõhulahtisus - varemerohutee.

RKM II 159, 168 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõht lahti.
Korjata teelehtede seemneid ja neid toorelt süüa. Paneb kõhu kinni.

RKM II 160, 15 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kõht lahti. Toomingakoore teed juua. Pajuurva teed juua. Pikad narmad keeta teeks. Juua, kui kõht jookseb läbi. Teeleheõie teed juua ja lepaurva teed juua. Narmad keeta teeks.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Paakspuu - kõhulahtisusele.

RKM II 160, 131 (9) < Haljala khk. (1961)
Kõhulahtisuse vastu joodi reinvarre teed, koirohu, teelehetite ja toomingakoore teed (hästi kanget, pruuni).

ERA II 189, 161 (141) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Kõht lahti oli, siis söödi kuivadadud mustikaid, pipart, kõrvetatud ube ja lepatürke (urbi, mis on käbi moodi).

ERA II 143, 364 (35) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Tõine on kõhu lahtiolek, mida iga sügise, kui piimatoitude päält üle minna lihatoitudele, ja kevadel, kui piimatoidud pääle algavad. Arstimiseks pruugitakse pälünäteed koirohu keedetist ehk söögipipra jahu, pool sõrmkübaratäit sisse võtta.

RKM II 106, 145 (48) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tuamikakuart näriti, kui kõht õli lahti, ja seenekuare vett juadi.

RKM II 174, 301 (6) < Kodavere khk. (1963)
Kui juhtus olema kõht lahti, anti iga kord mustikaid. Talvel pudelisse pandud, suvel metsast toodud marjad, mustikad aitasid alati.

RKM II 349, 494 (120) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

RKM II 175, 142 (18) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Koirohi on kõhulahti vastu. Ma ole keet, õues olid suured koirohupõõsad.

RKM II 181, 224 (31) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k., Tõnise t. (1964)
Kui inimesel olnud kõht lahti (või pasal), siis oli keedetud koirohtu ja joodud koirohu vett, see oli kõhu korda tiinud. Ka pasatõbe vastu oli sisse võetud musta vilja kohve (kohvi) puru üks supilusika täis päevas. Keedetakse veel vasikatele koirohu vett, kui vasikad on pasal.

RKM II 194, 312 (13a) < Järva-Madise khk, Vetepere k (1965)
Kui kõht oli lahti, keedeti lepakäbi vett.

RKM II 195, 425 (55) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda as. (1965)
Kõhuhaiguse vastu oli koirohi, kui valutab ja lahti on.

RKM II 197, 21 (17) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Kui kõht lahti, tehti arnikateed. Arnikat kasvab siin küll, kollased õied.

RKM II 210, 515/6 (8b) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Tammekoor: kõhulahtisuse vastu koort keeta, loomadele eriti.

RKM II 229, 10 (4) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Siis võeti kartulijahu sisse.

RKM II 229, 392 (5) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Kõht lahti. Joodi angervaksa õie teed.

RKM II 229, 409/10 (11a) < Rakvere l. (1966/7)
Kõht lahti. Islandisammal (põdrasammal) paneb kõhu kinni, võtab köha ära ja on tiisikuserohuks. Teha teed.

RKM II 229, 409/10 (11b) < Rakvere l. (1966/7)
Oblikaid toorelt süüa või paksult keedetud on kõhulahtisuse vastu. Paneb kõhu kinni.

RKM II 234, 350 (a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Koirohu tee oli kõhulahtisuse vastu.

RKM II 246, 615 (17) < Sangaste khk. (1970)
Toomemarja tee on haruldaselt hää kõhulahtisuse vastu.

RKM II 250, 499 (7) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Reinvarre õied - võib teed keeta, aga ka niisama õisi suhu võtta ja ära pureda - kõhulahtisuse vastu.

RKM II 254, 415 (39) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Tedremadar - see kasvab sooheinamaadel - tema on kõhulahtisuse puhul hea.

RKM II 257, 407g < Palamuse khk. (1968)
Kõht lahti. Kalmujuure pulbrit anti

RKM II 257, 407h < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Tammekoore keedist

RKM II 257, 407i < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Tedremarana juure pulbrit või viina

RKM II 257, 407j < Palamuse khk. (1968)
[Kõht lahti] Koirohu teed anti.

RKM II 257, 418d < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõht lahti. Kalmusejuure pulber on seesthaiguse vastu, kui kõht lahti oli.

RKM II 262, 106 (32) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Raudrohi - köha ja kõhulahtisuse vastu.

RKM II 264, 338/9 < Simuna khk., Mariküla k. (1969)
Kõhuhaiguse vastu on hobuoblika tee. Kui on inimesel või loomal kõht lahti, siis see tee teeb terveks. Koleerat raviti vanasti selle teega.

RKM II 278, 92c < Suure-Jaani khk. (1970)
Koirohu vesi on palaviku (kui kõht lahti) hea rohi.

RKM II 280, 401a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Kõht lahti, seestvalud.
Peamine kõhulahtisuse ravim oli supilusikatäis kuiva kohvi sisse võtta ilma veeta (siguri- ja viljakohv.).

RKM II 280, 401b < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Vanad inimesed võtsid teelusikatäis peent pipart (must) viinaga.

RKM II 280, 401c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka võeti koirohu teed. Lastele olid need aga väga kibedad.

RKM II 280, 403c < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Kui oli mustikakeedist (suhkruta), anti seda tassitäis ära juua.

RKM II 280, 403b < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka kasepuu sütt peeneks hõõrutult.

RKM II 300, 480 (2) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Tammekoore veega pesemine kaotab ihu pealt kärnad ja seedimise rikke puhul (kõht lahti) aitab tammekoore tee joomine.

RKM II 301, 284 < Helme khk., Riidaja k. (s. Päiel), 80 a. (1968)
Kõht lahti.
Mia ole ikki peenikest pipart võttan.
Koirohi üteldes hää olevet.

RKM II 307, 51 (25) < Rannu khk., Kirikuküla k. < Rannu khk., Neemisküla k. (1973)
Kui kõht lahti oli, siis võeti viina ja pipart. Tammekoore tiid ka tehti.

RKM II 308, 235 (2) < Valga l. (1973)
Tammekoor niisama. Mina keedan tõrusid, kust sa seda koort saad, niisama mõjub. Kui kõht lahti, paneb kinni.

RKM II 308, 154/5 (20) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Kalmusejuure tie kõhuvalu vasta, kui kõhust lahti on inimese. Seljahaiguse vasta ka sisse võtta.

RKM II 307, 157 (28) < Valga-Luke, Järve k., Kivite t. (1973)
Kui kõtt olli lahti, tetti pälinetiid. Aian kasvatatas.

RKM II 309, 302 (4n) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui kõht lahti, andis mustikaid, ütles veel: karu sööb mustikaid, on tugev ja terve, sööge, siis saate ka terveks ja tugevaks. Piparmündi teed ka.

RKM II 312, 377 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisus.
Tammekoore tii. Nii loomadele kui inimestele. Kuivatet tammekoore ärä, kiiva vii pääle ja sääl ta seise ja muudkui võtsid ja tarvitid.

RKM II 312, 390 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisus.
Kaks supilusikatäit viina, pool teelusikatäit punast pipart. Üks kord päevas.

RKM II 317, 537 (231) < Põlva khk., Ihamaru k. < Tartu l. (1975)
Kui kõht on lahti, siis on hea keeta kase musta käsna ja juua seda leent.

RKM II 318, 519 (3062) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kõhuvalu, seest lahti oleku ja vererõhu vastu aitab musmula lehtedest keedetud tee, juua ära korraga üks teeklaasitäis ja tõbi on kadunud.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 349, 19 (5) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Kõht lahti, siis koirohu tie jälle hia. Panen kausi või kruusi sisse, kieva vett piale. Võtan seda, kõht jäeb kinni.

RKM II 349, 19 (6) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Kõht lahti, siis koirohu tie on ka abist.

RKM II 349, 103 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Kõhuhaigused. Neid kardeti väga, kuna sajandi vahetusel möllas välismaal ja Venemaal kolleratõbi. Ajalehed tõid kohutavaid sõnumeid. Kõhulahtisuse korral oli esimene vahend kuivatatud mustikate leotis piirituses. Ka koirohi oli sama hea (tee). Mustikate puudusel võis koleerakartusel ka kadakamarju närida.

RKM II 351, 261 (5) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Kui kõht lahti oli, siis tehti hästi kanget köömneteed, seda joodi ilma suhkruta ja hästi soojalt, süia tee ette midagi ei tohtind. Tee aitas alati.

RKM II 355, 335 (107) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Mustikate kohta võib öelda, et need on kõhulahtisuse korral hea sisse võtta. Suvisel ajal soovitati mustikamarju süüa, kui kõht lahti. Võis talveks pudelisse keeta. See komme oli rahval juba ammust aega. Ja vanasti, sajandi alguses ja kodanliku valitsuse ajal, oli metsas mustikaid külluses. Nüüd maaparandusega hakkavad metsamarjad vägisi vähemaks jääma. Kui marju juhuslikult polnud, aitas ka sellest, et mustikavartest teed keeta. /---/

RKM II 355, 442 (91) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Aga mustikamarjade söömine aitas kõhulahtisuse vastu. Talvel tarvitati pudelisse keedetud mustikaid, kui juhtus, et kõht lahti oli.

RKM II 355, 562 (44) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui lapsel oli kõht haige, tuli anda mustikaid. Kõhulahtisuse puhul keedeti mustikasuppi või võis suvisel ajal süüa mustikamarju. Kui muud polnud, aitas ka mustikavarre tee.

RKM II 356, 285 (229) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Tõnisson), 82 a. (1981)
Kui lastel või põrsastel kõhud lahti olid, siis anti mustikaid. Kui marju polnud, aitas ka mustikavarre tee.

RKM II 356, 547 (54) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui kõht oli lahti, tuli mustikaid süüa.

RKM II 356, 548 (57) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kalmusejuurikatest tee aitas kõhuvalu puhul, kui kõht lahti oli.

RKM II 368, 198 (42e) < Äksi khk. < Kursi khk., Saduküla k. (s. Polli) (1983)
Kui kõht lahti oli, anti pipranapsi.

RKM II 358, 386 (18) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Kummelit oli laste jaoks, kui kõht lahti oli, ja palaviku vasta ka pidi olema.

RKM II 358, 457 (1) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Kalmujuure tee on jooksva vastu ja kõhulahtisuse vastu.

RKM II 361, 335d < Kanepi khk. (1982)
Kõhu lahtiolekul joodi viina sees leotatud toomemarja leotist, kadakamarja teed, tedremaranat viina sees ja küüslauku viina sees. Eeterit suhkrutüki pääl, piparmündi teed ja söödi mõni lusikatäis kuiva kohvi ära.

RKM II 362, 599 (22) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Kui kõht lahti, siis anti mustikaid süvva vai koirohu teed.

RKM II 363, 366 (22) < Otepää l. (1982)
Pipra kaunad pannakse viina sisse likku ja kui pruuniks lätt, siis võetakse sisse, kui kõht lahti on.

RKM II 368, 379 (14b) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Põdrasammal on nisukene asi, et kui on teinekord kõht kinni ehk kõht lahti, siis juua, siis saab terveks. Põdrasammal (e. islandi sammal) nii mürgine ei ole.

RKM II 368, 126 (31) < Äksi khk., Raigastevere k. (1983)
Koerakummelid olid. Kasutati köha puhul kummelitii vett, kõhulahtisuse puhul ka. Inimesed ise jõid ja loomadele anti ka. Kummelid kuivatasime ära. Kummelikompressi tegime väänamise puhul, liigesevalule ka aitas. See oli kange kummeli tee vesi. Hoiti peal. Lehma jalga ka pesime, kui ta selle ära väänas. Nüüd nad kasutavad seda teist kummelit.

RKM II 373, 255 (154) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui kõht läks lahti, keedeti kõva mustikavarre teevesi, mis pani kõhu uuesti kinni. Kui polnud talvisel ajal varsi käepärast ja polnud neid ei suvel valmis korjatud ega mindud ka metsa lume alt võtma, tarvitati pudelimustikaid. Mustikas oli üks esimesi metsamarju, mida perenaine hakkas mustikasupi jaoks talveks varuma. Marjad keedeti pudruks ja pandi trehri abil pudelisse. Lahtise kõhu puhul tuli musikaid lusikaga süüa, aitas küll. Võis ka supina valmis keeta ja siis anda haigele süüa.

RKM II 374, 238 (81) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui kõht oli lahti, oli mustikasupp rohuks. Aitas ka see, kui keedeti mustikavarre teed. Aitas inimestel ja loomadel, näiteks vasikatel, põrsastel terveks saada.

RKM II 375, 107 (49) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui inimesel läks kõht lahti, siis tuli süüa mustikaid või juua arnikateed. Siis läks kõht korda. Vasikatele ja põrsastele anti kõhulahtisuse puhul tammekooreteed.

RKM II 375, 316/7 (45) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kõhulahtisuse puhul anti lastele mustikaid. Kui marju iga kord ei saanud, siis vähemalt mustikavarre teed ikka sai keeta, sest igas metsas oli nii palju mustikavarsi, et ettenägelik pereema suvel neid varus. Mustikate või mustikavarte tee tegid kõhu kinni.
Kui oli põrsastel ja vasikatel kõhulahtisus, siis keedeti linaseemnetest pehmet venivat metti, mis oli raviv ja ka häste toitev. See tegi alati kõhu korda.

RKM II 376, 523 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kõhulahtisuse vastu aitas inimestel, põrsastel, vasikatel mustikad. Kui mustikaid polnud, siis aitas ka mustikavarre teevesi.

RKM II 379, 387/8 (4c) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kui võtab lahti, aitas ka naistepuna.

RKM II 380, 26 (28)a < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
/---/ Kõhulahtisuse puhul oli heaks vahendiks kuivatatud mustikad, mustikamoos, tikrid.
Kui oli haigus tõsisem, kasutati kalmusejuurikaid viinaleotises. Samuti kasutati tedremarana juuri viinas ja koirohtu samuti viinas.

RKM II 380, 38 (86) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Mustikad on head kõhulahtisuse vastu: nii värsked marjad, moos kui ka mustikasupp.

RKM II 380, 39 (91) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

RKM II 380, 162 (46)a < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kui lastel kõhud lahti läksid, keedeti neile mustikasuppi.

RKM II 380, 162 (46)b < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Tedremanara juured oli hea vahend kõhulahtisuse korral, seda anti nii lastele kui täiskasvanuile kas teena või kaabiti juurt võileiva peale.

RKM II 381, 19/22 (16) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Sajandi algul (1904) levis Väike-Maarja piirkonnas tüüfus, mis just noori inimesi mulda viis. Seetõttu iga kõhuhaigus tekitas paanikat. Kodustest ravimitest oli tuntuim mustikas. Neid kuivatati suvel hoolikalt, leotati piirituses ja võeti tilkadena. Lastele anti ka kuivatatud mustikaid närida kõhulahtisuse korral. Kui neid polnud, siis aitas ka kadakamari, närides 5 tükki päevas. /---/

RKM II 381, 108/9 (27)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

RKM II 381, 422/3 (1e) < Järva-Madise khk. (1985)
Küüslauk aitab kõhulahtisuse korral. /---/

RKM II 382, 305/6 (53) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
/---/ Taluaedas kasvatati koirohtu, piparmünti, üheksavägist, vereurmarohtu, hiirekõrva ja muudki. Heinamaalt kraavikallastelt juuriti palderjani, rabast koguti sookaile ja leesikast. Kuivatati õunapuu, pärna, maasika ja mitmete taimede õisi ja lehti. Vannide tegemise, hautiste, valamiste, mitmesuguste mähiste vajalikkust õpiti kohalikult veetohtrilt, samuti maarohtude kasutamist. Kes kord tema juures ravil oli olnud ja sellest abi saanud, pidas oma raviprotseduurid hoolega meeles ja kui oli vaja, õpetas teistele. Äkilise kõhulahtisuse korral, kas venitamise või mõne riknenud toidu söömise pärast, oli kohe esimene käsk: ära söö mõni aeg, küll siis kaob isegi. Tammekoore ja kummeliteed juua, las kõht puhastab ennast ära. Teisel päeval musta kohvi, pipraviina ja mustikaid, kui need kõik ei aidanud ja oli palavikku ka, siis oli tuulest tulnud tõbi või lendva sisse löönud.
Üldiselt palju oli ebausku, kuid samas küllaltki tarku võtteid vana haavade ravimisel ja maarohtude tundmisel, kogumisel ja kasutamisel.

RKM II 381, 288/9 (37) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kõhulahtisus.
Kui kõht lahti olli, anti kalmusejuuriku pulbert. Kalmusejuuriku pulbert anti ka vasikidel ja lehmadel, kui pasandasid kangeste. Koirohu tee on kõhu lahtioleku vastu ja reinvars on kõhu lahtioleku vastu. Mustikid veel süüas ja tammekoore teed tehas.

RKM II 384, 409 (48) < Keila khk. (1985)
Kõhulahtisust raviti mustikatega.

RKM II 383, 430 (49)b < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui kõhud lahti olid, siis sisse keedetud mustikaid ja koirohu teed.

RKM II 384, 177 (38) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kõhu lahtiolek.
Joodi värsketest tammevõrsetest ja noorest koorest keedetud teed. Söödi kuivatatud mustikaid ja keedeti ka neist suppi. Söödi kõva muna. Joodi koirohu teed.

RKM II 385, 37 (48g) < Tori khk., Levi k. (1985)
Tammekoor.
Suupõletiku, kõhulahtisuse ja laste nahahaiguste vastu.

RKM II 385, 109 (19) < Pärnu l. (1984/5)
Minu lapsepõlvekodu oli Jäärjas. Minu vanaema tundis palju maarohtusid. Temal oli ikka varuks kuivatatud tedremarana juuri. Kui lapsel kõht lahti oli, siis hõõruti juurikas pulbriks ja anti sisse. Anti kohe teelusikaga suhu ja lasti vett peale rüübata, et alla läheks. Nõnda kõvasti parkainet oli sees, et kiskus suu kokku, tegi huuled paksuks.

RKM II 385, 114 (26) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Kui kõht lahti on, siis aitavad mustikad. Ükskõik, kas niisama süüa või talvel kuivatatud mustikatest teed teha või mustikamahla või -moosi kasutada.

RKM II 385, 133 (6) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisust raviti mustikatega. Keedeti tärklisega ilma suhkruta paks puder ja söödi. See on ka omal nahal proovitud.

RKM II 385, 134 (8) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisuse vastu on kõige parem koirohu tee. Siberis kord pojal oli pikka aega kõht lahti. Arstirohud ei mõjunud. Aga üks naaber, kah eestlane, läks läbi pimeda metsa seitse kilomeetrit teise külla, kus koirohtu kasvas, tõi sealt. Koirohu teega sai poiss terveks, on terve siiani.

RKM II 385, 33 (47b) < Tori khk., Levi k. (1985)
Mustikas - kuulus vahend keedisena seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.

RKM II 385, 113 (24) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Kui meil kellelgi kõht lahti oli, tegi vanaema koirohu teed. Kui oli, pandi sekka ka kalmusejuuri ja veel midagi, ei mäleta enam. Aga koirohi üksi aitas ka küll. Apteegist saab koirohu tilkasid, need aitavad samuti.

RKM II 385, 117 (41) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Männiku t. (1984/5)
Kui kõht lahti oli, tuli juua paakspuu koore või tammekoore teed.

RKM II 385, 201 (8) < Pärnu l. (1985)
Kõht lahti.
Kõhulahtisuse korral anti mustikasuppi.

RKM II 385, 300/2 (43) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kõhulahtisus.
/---/ Lapsepõlvest aga mäletan, et kõhulahtisuse puhul anti mustikamoosi. Vanemad inimesed jõid sel puhul toomingamarja teed, ka tammekoore teed. /---/

RKM II 390, 9 (15) < Tarvastu khk. (1985)
Kõhulahtisuse korral võtta supilusikatäis piprateri.

RKM II 391, 169 (13) < Tartu (1983/5)
Lastel oli sageli kõhuvalu ja kõhulahtisus. Meil aias kasvas üks 2 meetri kõrge puitunud varrega kollaste õitega taim, mida ema nimetas upspuuks. Hiljem olen kuulnud upsajuure nime, see vast ongi sama taim. Tõin ta ka siia Räni tänav 5 koduaeda. Tal on tugevad valged juured. Ema kaevas neid suvel, pesi ja kuivatas. Laste kõhuvalu puhul ta kaapis seda juurt, andis veega sisse ja kõhuvalu kadus. Ka kalmusejuurtega toimis ta samuti. Kui lastel olid kõhus soolteussid, tõi ema apteegist mingit kollaseid õieebemeid ussirohu nime all, andis neid veega sisse.

RKM II 391, 378/9 (6) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kui oled kehast lahti, siis söö kas toorelt marju või ka keedetult moosi. Ilma suhkruta on parem. Võib ka suhkur olla, pihlamarju paremast mõjub ilma suhkruta.

RKM II 391, 424 (2) < Hargla khk., Mõniste v., Pihkura t. (1985)
Kui kõht lahti on, siis keedetakse lepakrunni teed. Võib teha ka tammekoorest teed, kuid koorima peab alt ülespoole. /---/

RKM II 396, 552 (54) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Inimene peab kõhulahtisuse puhul sööma veidi pruuni kasekoort.

RKM II 397, 578 (2)c < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui kõht oli lahti - angervaksa teed.

RKM II 397, 582 (20) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui kõht lahti, tehti kastani- ja tammekoore teed.

RKM II 400, 77 (3e) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Toomingakoore teed võtta, kui kõht lahti, ja siis on kohe kinni.

RKM II 411, 40 < Tartu < Palamuse khk., Palamuse v. (toonud tema lesk 1985) < koguja Salme Soomelt (1923) (1959)
Kõhulahtisus.
Annakse mustikasuppi tärklisega keedetult, vähese suhkruga.

RKM II 411, 41 < Tartu < Palamuse khk., Palamuse v. (toonud tema lesk 1985) < koguja Salme Soomelt (1923) (1959)
Kõhulahtisus.
Võetakse napsiklaasitäis pipart viinaga, ¼ klaasi musta peent pipart.

RKM II 414, 203 (67)b < Puhja khk., Uula as. < Puhja khk., Kaimi k., Vanasa t. (1988)
Ma korjasin ainult mõnda. Kärnobliku õisi ja lehti, kui kõht lahti oli.

RKM II 414, 449 (16) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Koirohu teed mu vanaema jõi. See oli kõhulahtisuse vastu. Ja minu isa, tollel oli kõht lahti, jõi tammekoore teed.

RKM II 414, 612 (33) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Tedremaranale viin peale ja siis kui kõht valut, siis kõhurohi. Mul on praegugi pudeli seen juurikate peal. Ja kui ilus ta veel on, ma näita. Ma ole supilusikatäie võtnu, kui kõht valutas või lahti, siis rohkem pole vaja.

RKM II 419, 416 < Jüri khk., Mõisa k., Sepamäe t. (s. Emilie Saalverk), s. 1903 (kirja pandud ca 1975/82, saadet. 1989)
Vanemad inimesed närisid köömneteri, kui kõht lahti oli. Laps vast neelas tervelt alla.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral anti tooreid mustikaid, mustikamoosi või kisselli süüa, sõltuvalt sellest, mida parajasti oli. Mustikaid hoiti haiguste puhuks, neid ei saanud tahtmise järgi süüa.

RKM II 429, 416 (12) < Äksi khk., Koogi k. (1989)
Kummelid. Lastele anti kummeliteed, kui kõht oli lahti või.

RKM II 429, 603 (15) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Mul üks tuttav rääkis, et tema mehel läks kõht lahti. Läks vana apteekri juurde ja küsis rohtu. Apteeker oli andnud kollast pulbrit ja käskinud sellega juua kolm korda päevas üks tass teed ja mitte palju süüa. Saigi terveks. Naine läks tagasi ja küsis, mis rohi see on. Koerputke õied. Nüüd ma olen ise korjanud neid ja iga kord saab kõht korda.

RKM II 429, 604 (19) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Obuoblikas on ka kõhulahtisuse vastu. Teed peab tegema õitest (litritest).

RKM II 430, 68 (38) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Tammekoore tee - inimestele, põrsastele, vasikatele kõhulahtisuse vastu. Noore tamme pealt kooriti. Ema kuivatas koori.

RKM II 430, 92 (16) < Kursi khk., Keskküla k., Mällu t. (1989)
Tamme- ja toomingakoore tee - kõhulahtisuse vastu, lastele, ka loomadele, näiteks põrsastele.

RKM II 430, 154 (43) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Tammekoore tee - kõhulahtisuse vastu.

RKM II 435, 38/9 (31) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Kummelit korjan, lastele andsin, kui on kõht lahti või kui hammad valutavad ja paistes on.

RKM II 438, 160 (79) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui lapsel oli kõht lahti, anti mustikasuppi.

RKM II 438, 295 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui kõht oli lahti, anti lapsele mustikasuppi, ka soovitati mustikavarre teed juua.

RKM II 438, 298 (20a) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kõhulahtisuse korral võeti ka noaotsatäis peenpipart.

RKM II 438, 298 (20b) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Ka peenestatud küüslauk oli kõhulahtisuse vastu.

RKM II 446, 249 (16) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Viina hulka pandi tedremarana juuri. Kui kõht valutas, kui lahti oli, siis võeti tedremarana juure pulbrit.

RKM II 447, 405 (66) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pikad lehed ja libedad, ütleme pikad lehed. Sie on kangesti hea sisikonna vastu. Kui on kõht lahti.

RKM II 447, 347 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikat öeldasse, kui siest valutas, oli siest lahti. Hautati seda tsaiut.

RKM II 458, 302 (33) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Minu ema keetis naistepuna teed, kui kõht oli lahti. Nüüd ka ikka korjame - praegu siin kannu sees naistepuna tee. Ta on niisuguse maheda maitsega.

RKM II 458, 302 (36b) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Toomingas ja tamm on [kõhu] kinnistajad. Neid lasti kuuma veega tõmmata ja joodi, nagu vaja oli.

RKM II 466, 458/9 (22) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Planken), 61 a. (1994)
Toomingat aava läbi rasvamasina. Enne olid veskid, sai toomingamarjad kuivatada ära, jahvatati ära. Tetti ruletti - jahudest pätsid, viiga immutati toomingajahu ära.
Kui kõtust lahti oled, siis süü toomingut, kõtt saab terves.

RKM II 466, 470/1 (6) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Pižma - ravitakse maksa. On kollased õied. Kui Tomski poole sõidad, teeääred on täis. Kui kõht lahti, antakse ka neid. Õied pandakse lastele leiva peale ja magusaga antakse. Ta on kibe-kibe muidu.

KKI 8, 165 (326) < Kuusalu khk., Saunja k., Maunu t. (1948)
Kui kõht on haige, aitab sibulas.

KKI 10, 15 (4) < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. (1949)
Kõhulahtisuse puhul.
Vööti tamme pialt koor, kui köht lahti. Keedeti seda ja anti sisse.

RKM II 52, 272 (14) < Tallinn l. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.

ALS 7, 64 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Kõhulahtisuse vastu kadaka- ja raudrohuteed.

H II 6, 310 (I) < Hiiumaa (1890)
Jooksihaiguse vastu tarvitatakse mädarõigast, ka pruugitakse sedasama hambavalu vastu. Ja saab esimelt õllega keedetud, siis viina sisse pandud. Ka kõhu lahtiolemise vastu on mädarõigas pruugitud, tuleb siis aga üksinda õlle sees keeta ja võtab rindu alt valu ära.

KKI 13, 680 < Põltsamaa khk., Lahavere k., Viragu saun (1950)
Kui kõht lahti, süüa mustikaid, juua tammekoortest keedetud vett.

KKI 24, 157 (20) < Vaivara khk., Vasknarva k. (1957)
Tammekuored, kasekuored. Kui kõhud lahti, hea nii loomadele kui inimestele. Palju aitab.

KKI 57, 167/8 (17c) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Kõhulahtisuse vastu on reinvarred. Kollased õied on nagu kummud, kasvab siin ümberringi.

KKI 61, 51 (26) < Setumaa, Tepja k. (Alli) Leppoja, s. 1935 < ema, Matrjona Koplimägi, s. 1898 (1972)
Toomingamarja tee.
Toomemarja tii om hää kõhulahtisuse vasta.

KKI 67, 178 (5b) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Koirohu tee - kui kõht valutab või lahti on.

KKI 68, 19 (1) < Jämaja khk., Mäebe k. (1977)
Arstimine: kõhulahtisuse vastu on head tammekoore vesi või toomingavesi. /---/

KKI 68, 89 (10) < Jämaja khk., Mõisa k. (1977)
Köhulahtisuse vastu anti koirohtu, see oli viha, viha rohi teeb söögiisu.

KKI 69, 264 (15) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Tammekoore vesi oli kõhulahtisuse vastu. Antakse luomale ja inimesele sisse. Korjata võib igal ajal, aga tahavad kuivada. Hõõrutakse pulbriks.

KKI 69, 65 (11) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. – Eha Viluoja < Jaagup Laine (Laadna), s. 1908 ja Elli Laine (Laadna), s. 1906 (1977)
[E. L.] Koirohi annab head söögiisu.
[J. L.] ... Ja kõhulahtisuse vastu. Ta on küll väga mõru.

KKI 69, 506/7 (21a) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/ ja arnikad.
Arnikad on kõhuvalu vastu, kui kõht valutab ja lahti on.

Vilbaste, TN 6, 327 (3) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Paiseleht - tiiskuse, köha ja kõhulahtisuse vastu, keeta teed.

Vilbaste, TN 4, 302 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuur: tarvitatakse kõhulahtisuse puhul peenelt.

Vilbaste, TN 4, 388 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Toomingaoided: kui kõht on lahti.

Vilbaste, TN 4, 473 (b) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Paakspuu koort aga tarvitatakse keha lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 4, 473 (c) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Veel tarvitatakse keha lahtioleku vastu teelehe orasid.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Mustikaid (suppi) tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul.

Vilbaste, TN 3, 675 < Tartu l. (1932)
[Lodjapuu ehk koeraoispuu (Attich. Sambucus Ebulus) - Gustav Vilbaste maha tõmmanud, märkus juures: “Ei”. Juurde märgitud täpsustuseks Rhamnus cathartica].
Marjad on mustad, kuid nende sahvt on sinine, mis on rohuks haavale ja paistetusile. Marja sahvt sissevõetult teeb kõhu lahti. Ka taime lehti ja koort veega keetes annab rohu paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 701 (3) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hapuoblikas (Rumex Axetosa L). Tema peeneks lõigatud juured teevad kõhu lahti.

Vilbaste, TN 3, 703 (14) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (5) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Islandi sammal (Cetraria islandica Ash). Tema tee on krampliku köha ja kopsutiisikuse vastu. Samblaleem ja -sült panevad kõhu kinni.

Vilbaste, TN 3, 712 (19) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Käpad (Orhis L). Sooltekatarri ja kõhu lahtioleku vastu on ta hää arstirohi.

Vilbaste, TN 3, 713 (27) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mustikas. On kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (43) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Paatspuu. Kooretee teeb kõhu lahti, ka on teed soovitav palaviku korral juua.

Vilbaste, TN 11, 5g < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Potentilla erecta - tedremadar (viinas leotatult juured kõhulahtisuse vastu, tee närvihaiguse vastu).

Vilbaste, TN 11, 94 (37) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Tedremarana juured on kui head kõhurohud, kui neid piirituse sisse panna ja mõne päeva ligunevad. Kui kõht lahti on, siis kolm kõrda päevas võtta üks supilusikatäis kõrraga, siis on varsti kõht kõrras.

Vilbaste, TN 11, 93/4 (36) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Köömned kõlbavad jälle mitmeti kasutada, nagu teed teha ja leivale annavad hea maitse ja kui kõht lahti on, siis prae pihutäis köömneid panni peal pruuniks võiga ehk rasvaga ja pane siis üks toores muna ka veel peale. Kui köömned on pruuniks praetud, siis selle munaga veel hästi läbi praadi ja hästi ära segada. Kui need siis ära sööd, siis on kõht kõrrapealt kui lukus.

Vilbaste, TN 11, 148 (19) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Tamm - kooretee kõhulahtisuse vastu ja nahahaigustele.

Vilbaste, TN 11, 148 (18) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Toomingas - kooretee kõhulahtisusele.

Vilbaste, TN 11, 148 (17) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Teeleht - juuretee kõhuhaigustele ja kõhulahtisusele.
1919. a. haigestus minu isa raskelt düsenteeriasse. Isa suri ja mina haigestusin raskesti. Olin 10-aastane, oli sõjaaeg, arstiabi vilets ja ma ei paranenud kuidagi. Keegi õpetas: teelehe juure teed. Ema keetis, küll see oli halb, ma ei tahtnud juua, ema seisis juures, kuni jõin päevas paar klaasitäit ja paranesingi.

Vilbaste, TN 11, 270 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Laiuse khk., Sadala v., Metsaküla k., Maki t. (1963)
Tedremarana juurte teed tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul

Vilbaste, TN 11, 374 (15) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Angervaks. Angervaks [Filipendula ulmaria angervaks].
„Seda korjavad kõhu lahtiminemise vasta. Inimest jaust ja ka loomade jaust.“

Vilbaste, TN 11, 374 (15a) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
[„Seda korjavad kõhu lahtiminemise vasta. Inimest jaust ja ka loomade jaust.“]
“Nu sai tia, kus angervaksad kasvavad? Patstii iga kuhjalaba juures, võta, ku palju tahad.”

Vilbaste, TN 11, 435 (6) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Mustikas - serniha.
Serniha on siis, kui seest lahti, siis kuivatatult võtta.

Vilbaste, TN 1, 305 (10) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Paskmarana, pasanduserohi, hundipähkel (id), kukepüksid [Geum rivale].
Arstirohuna tarvitatav: kui kõht lahti, tuleb juurtest teed keeta, mida juua, siis jääb kinni; parem on kuivatatult juured peeneks hõõruda ja seda pulbrit sisse võtta.

Vilbaste, TN 1, 411/2 (179) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Tedremarana, tedremara [Potentilla silvestris].
Tedremarana on arstirohi kõhu kinnipanemiseks, nagu nr. 10 all saadetud taim, paskmarana. Kui kellelgi kõht lahti, tuleb kuivatatud ja peeneks hõõrutud tedremarana juurt sisse võtta, mis aitab.

Vilbaste, TN 1, 492 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Soo-oa lehed [Menyanthes trifoliata]. Pulbriks hõõruda ja veega võtta - venitusele, kõhu lahtiolekule.

Vilbaste, TN 1, 494 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Angervaksa õied [Filipendula ulmaria]. Teena - seest lahtioleku vastu, seesthaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 604 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Toomingamarjad: kõhulahtisuse vastu.

RKM II 91, 384/5f < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Tammekoore leotist kõhulahtisuse puhul, rõugedehaiget määriti viinaga, /---/

Vilbaste, TN 1, 657 (13) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Anetõberohi [Lycopodium selago]. Keedetakse vee sees ja antakse seda vett loomadele sisse, kui loom nõiutud. Näituseks hobune ei seisa karjasmaal, läheb järjekindlalt naabri karjasmaale ehk põllale, siis on ta nõiutud, „vaev peale pandud“, ning anetõberohu vesi aitab. Vahest võtab ka inimene endale sisse seda vett, kui söögiisu puudus, kõht lahti või muu sarnane nõiutud häda.

Vilbaste, TN 1, 804/5 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Mustikas (Vaccinium mürtillus L.). Marjad kuivatatult süües, ka keedis ja mahl, vahendiks seedimisrikete vastu (kõht lahti). Üldse edendada mustikate söömine mao ja seedimiselundite tegevust.

Vilbaste, TN 1, 806 (2.3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Kummelitee (õitest) väikestele kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Tammekoore pulber kõhulahtisuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 906 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Lepakoore tee kõhulahtisuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 975 (5c) < Kihnu khk. (1937)
Kask - kasõ. Kase kuivatatud koore - korba - jahu veega kõhulahtisuse vastu.
Oksi ja vähemaid puid tuuakse kevadel tuppa „haesuks“. Jaanipäeval tõmmatakse neid ka laevamasti.

Vilbaste, TN 2, 273 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Umuraid - kõhu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 2, 279/280 (3a) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: tedremarana juurte tuhka (seest lahtiolekul) /---/

Vilbaste, TN 2, 329 (30) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Nõmmkülast Tammsalu raudtee ääres ühelt rahvaarstilt märkisin järgmist (härra Brokman, 72 aastat vana, ja abikaasalt): jooksvarohud (kirjelduse järgi tundus V. officinalis, seal on kuusikud, vaevalt sääl Linuas), kõrjata rohte, kuivatada ja keeta mitu korda paksemaks vedelikuks kui tee, pruun, kohvitaoline. On ühe puusadest haige vanamehe terveks teinud siin; ka lahtise kõhu teinud terveks kolme päevaga.

Vilbaste, TN 2, 334 (18) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Reinvars - kõhu lahtioleku puhul hea teed tarvitada, on ka soolikausside vastu.

Vilbaste, TN 2, 357 (1) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal tarvitasid inimesed loodusest võetud taimi arstirohuks ja ka värvimiseks, sest siis ei olnud niisuguseid asje poes müügil. Nagu vanade inimeste käest olen kuulnud, et väga palju tarvitati taimi haiguse vastu. Kui keegi omale näppu lõikas, siis ei saadud mitte verejooksu joodiga seisma panna, vaid võeti ämblikuvõrke ja pandi haava peale. Kui mõnel kõht lahti oli, siis otsiti tammepuud, lõigati koor ta küljest ära ja pandi vette. Kui ta keema hakkas, siis joodi saadud vedelik ära ja saadi terveks.

Vilbaste, TN 2, 384 (13) < Hageri khk., Hageri (1933)
Reivari õisi tarvitati teena kõhu lahtiolemise vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (19b) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui lastel oli kõht lahti, tehti kummeltee vanni.

Vilbaste, TN 2, 391 (22) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Mustikad kasvavad pehmetel metsaküngastel. Valged õied, mustad marjad. Marju tarvitati kuivatatult, kui kõht oli lahti.

Vilbaste, TN 2, 400 (4a) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
„Reivarre“ õisi tarvitati teena kõhu lahtioleku vastu.

RKM II 380, 223 (31) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Pillergoni (pillergon = pelargon) tied kietada, sie pidada valu vasta hia olema, kui siest on lahti, siis. Ühele olla aitand ka kõrvavalu vasta.

Vilbaste, TN 2, 446 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Mündid kasvavad vägeva maa sees, neid on mitu seltsi, näiteks metsa-piparmünt ning konnamünt, kuid kõige parem siiski on piparmünt. Tal on kallis lõhn, kui teda suus hoida, teeb suu külmaks. Kui kõht lahti ja valutab, võtta pool lusikatäit piparmünti, vala keeva vett pääle umbes tassitäis ning õhtul enne magamaminemist ära juua. See on väga tarvilik rohi, teda tarvitatakse veel teisteks abinõudeks.

Vilbaste, TN 2, 451 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tedremaraan.
Arstirohuks tarvitakse juura. Tedremaraan on hää rohi kõhu lahtioleku puhul, hää on ka arnikatee.

Vilbaste, TN 2, 458 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tammekoori tarvitatakse, kui on seest lahti.

Vilbaste, TN 2, 492/3 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Tedremaran. On kui kõige harilikum taim meie heinamaa rohustikus - kõrgel mullarikkal metsaveerel kasvav. Õied väiksed, kollased, lühikeste 30 sentimeetri pikkuste peente varte otsas. Juur kräsuline, pruunikas. Arstirohuks tarvitatakse taime juurikat pulbrite ja viinatinktuurina, mis hea kõhu lahtioleku vastu on. Tedremarana juurikast valmistatakse veel hambapulbrit, kuna piiritusetinktuur hea haavarohi on.

Vilbaste, TN 2, 575/6 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõniku k. (1934)
Vanasti tarvitati rohtusi arstimise ja värvimise jaoks. Reinvärsi tarvitati kõhu lahtiolemise ajal. Õisi võeti sügisel-suvel, kui õienupud pruunid, keedetakse nii kaua, kuni isesugune lõhn välja tuleb, võetse tulelt, lastakse viis minutit jahtuda ja joodakse veel kolm tera soola juurde lisades.

Vilbaste, TN 2, 643 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kasekoort kuivatatult tarvitatakse seest kinni panemise vastu.

Vilbaste, TN 2, 668 (3) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuuri tarvitati kõhurohuks, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 39 (15.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Teetitelehed. Teeleht.] Seemneid kõrvetati või tehti teed, kui kõht haige („seest lahti“).

Vilbaste, TN 7, 39 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Sõnajalg. Juurtest keedeti rohtu, „kui seest lahti“.

Vilbaste, TN 7, 45 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kukeharjad. Keedeti teed, kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 7, 88 (18) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Teelehe õied - pasanduse vastu.

Vilbaste, TN 7, 45 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Jeesuseema jäljerohi [teaduslikku nime ei tea]. Kõhurohuks lastele ja loomadele (pasandamise vastu).

Vilbaste, TN 7, 164c < Räpina khk. (1930)
Hästi kange arnikatee on sisemiste valude ja kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1218 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Naispujud - kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kuivatatud mustikad - kõhuhaiguse vastu, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 328a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Arstirohud.
Peetrusejuured - kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 328i < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Reinvarred - kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 7, 333 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Peetrusejuured on kõhu lahtiolemise jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (15) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Peetrusejuured on kõhu lahtiolemise jäuks.

Vilbaste, TN 7, 351 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kase ihukoorest saab teed tehtud, kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 1172 (11) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Toomingakoore ja -marja tinktuur - kõhutõbe ja kõhulahtisuse vastu üks supilusikatäis korraga.

Vilbaste, TN 7, 483 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Reinvarred panevad kõhu kinni.

Vilbaste, TN 9, 49 (8) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Tammekoored: teed nendest võeti kõhulahtisuse puhul.

Vilbaste, TN 9, 321 (3) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Rukkilille (Centaurea cyanus), rüälilli õitsme pulbert võets sisse siss, ku inimene om kõtust valla. Sii pulber tinutab kõtu kinni, ütleb mulk. Rüalilli õitsme kuivatets vilun ärä ja hõõruts peo vahel pulbres ja sedä mõrrut pulbert võets veege teelusikuga paar kõrda päevän.

Vilbaste, TN 9, 321 (8) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Koiheina (Artemisia absinthium) tee om hää rohi, ku kõtt om valla. Kohe kõtuvalu kadunu ja kõtt kinni.

Vilbaste, TN 9, 322 (9) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tammekoore (Quercus robur) tee om kõtu vallaoleku vastu.

Vilbaste, TN 9, 348 (1a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kassaris esinevad puud.
Kask - koorest keedetud vesi (tumepunane) paneb kõhu kinni. Eriti tarvitatakse põrsaste kõhulahtisuse puhul.

Vilbaste, TN 9, 349 (13) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Koirohu tee. Kõhulahtisuse korral - kõhutõbi jne.

Vilbaste, TN 9, 525 (3d) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Mustasõstra oksad keeta. Krooniline kõhulahtisus.

ERA II 193, 488 (27.10) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Alustvere k. (1938)
Teelehe (Plantago major L.) lehtede ja seemnete teed juua 2-3 kl. päevas [kõhulahtisus].

Vilbaste, TN 7, 489 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Vesi- ehk rägahein. Tehakse teed kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (31) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Koirohud. Neid tarvitatakse koide vastu, ka siis, kui lastel koiviga on.

Vilbaste, TN 7, 584 (13) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Vilbaste, TN 7, 590 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Väikesed lepaurvad - kõhu kinnipanijad.

Vilbaste, TN 10, 311 (14) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Lepakoore keedis - kõhulahtisuse korral.

Vilbaste, TN 7, 607 (12) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõht lahti, siis tuleb kuivatatud mustikaid süüa.

Vilbaste, TN 10, 267/8 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Toomingas. Koleera vastu joodi kanget toomingakoore teed. Kui kõht lahti oli, siis joodi toomingakoore teed. Toomingakoortega värviti, ei mäleta, mis värvi.

Vilbaste, TN 10, 369 (39) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Toomingamarjad - kivid katkinäritult kõhuvalu ja pasanduse vastu.

Vilbaste, TN 7, 737 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Lepakoored: kõhu lahtioleku vastu. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 891 (a137, 6) < Nõo khk. (1932)
Pälinavarred kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 4) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Lihtnaistepuna ehk viinalilled on kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 8) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Arnikatee kõhu lahtioleku puhul ja ka venituste vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 28) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Mustikad kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (11) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kuivatatud mustikad - kõhulahtisuse puhul.

Vilbaste, TN 10, 266 (6a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Lepp. Lepakoored viidi pargivabrikusse. Lepaurva teed joodi, kui kõht oli lahti (narmad keedeti teeks).

Vilbaste, TN 10, 270 (29b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Teelehe õie teed joodi, kui kõht oli lahti.

Vilbaste, TN 10, 368 (6) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Käukuku lille juured - rabanduse ja pasanduse vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (48) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Tammekoore vesi - pasanduse vastu inimesele ja loomale.

Vilbaste, TN 10, 369 (49) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mustikad - pasanduse vastu inimesele ja loomale, eriti põrsastele.

Vilbaste, TN 10, 544 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Teeleht, -lehed.
Lehti kasutatakse paistetuse puhul kompressideks, kuna õie teed kasutatakse kõhulahtisuse vastu. Herbariseeritud nr. 5 all. [suur teeleht, Plantago major].

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

RKM I 9, 674 (e) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Heaks ravivahendiks on tedremarani juured, mis kogutakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. See aitab kõhulahtisuse ja -valu puhul

RKM I 9, 676 (a) < Hargla khk., Mõniste k., Pihkura t. (1968)
Kui kõht on lahti, siis keedetakse lepakunni (isalepa seemned) teed.

RKM I 12, 249 (73) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõhuvalu, kui kõhust lahti oli, siis keedeti kummeliteed, raskemal korral tammekoore teed ehk tambiti tammekoor pulbriks. Seda anti inimesele kui ka loomale. /---/

RKM I 18, 182f < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhulahtisuse puhul oli esimeseks ravimiks mustikasupp.

RKM I 23, 202 (2) < Helme khk., Patküla (Leeduks), s. 1924 (1990)
Kõhulahtisuse puhul joodi mustikateed.

Vilbaste, TN 5, 16 (2) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Vilbaste, TN 5, 23 (a14) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Kasekobra tee - kõhu lahtioleku puhul.

Vilbaste, TN 5, 31 (8) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Toomingamarjad (toorelt söömiseks). Lahtise kõhu puhul.
Kuigi veider, vastavad need andmed täiel määral tõele, on omal läbi proovitud.

Vilbaste, TN 5, 604 (9) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Nõiakõld. Kõhu lahtiolekul. Keedetakse (sisse juua).

Vilbaste, TN 7, 1023 (19) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Mustikas - kõhu lahtioleku korral.

Vilbaste, TN 7, 1024 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Mustkas - mustikas, on lahtioleku vastu, antakse suppi või mahla.

Vilbaste, TN 7, 1165 (88) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pännul. Koirohi. Artemisia L. Kõhurohi kõhu lahtiolekul ja kõhu venitamise juures.

Vilbaste, TN 7, 1165 (96) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmaria.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõhu lahtioleku korral võetakse nende taimede (kuivatatud) keedist sisse.

Vilbaste, TN 7, 1175 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Nõiakollad: tehakse tee, viiekuusele lapsele viis tilka piimaga, kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 2, 669 (18) < Räpina khk. (1930)
Maarjaheinu tarvitatakse tee tegemiseks ja antakse ka keedetult lehmadele, kes saavad piima andma, ja tarvitatakse ka lastele, kui lapsed öösel ei maga ja kui kõht lahti on.

Vilbaste, TN 7, 1185 (7) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Paakspuu: marjad viina see ehk koorekeedis - kõht lahti ühes palavikuga.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Vilbaste, TN 7, 1189 (35) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Tammekoor: keedis - kõhulahtisusele, sammaspoolikule.

Vilbaste, TN 7, 1189 (36) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Türnpuu marjad, lehed: keedis, siirup, ekstrakt kõhulahtisuse vastu, marjamahl värvimise juures.

Vilbaste, TN 7, 1186 (12) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Koeranaerise lehed: keedis teeb kõhu lahti. Teeb muidu inimese inimeseks (nagu opiin), rinnakelme põletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1199 (71) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Mustikad (ainuses ei ole, küll aga mustikamari, mustikapõõsas, oks ja nii edasi, mitte mustik) (Vaccin. myrtilus). Marjad keedeti kõhuhaiguse, pasandamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kase alumise koore küljest pruun tolm - kõhu lahtioleku vastu.

Vilbaste, TN 7, 1234/6 (II, IV) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Koirohi [Artemisia absinthium]
Koirohi ehk vihand on Eestis üldiselt tuntud taim, oletatavasti vist tema laiadlise tarvituse suhtes. Nime mõiste selgub meile, vaadeldes tema tarvitusviise. Esikohale langeb siin muidugi tema igivana tarvitusala - koide peletaja. Sellel alal on ta kõige esmalt old tarvitatav. Ometigi kuulub see hõbehallide lehtedega taim ka muistsete arstimisvahendite liiki. Tema lemmikmaapind on enamiste huumusrikas muld, seega vajab rohkem multsed rammutud panda. Sellest selgub meile, milleks valib ta sagedaseks elupaigaks elamute ümbruse õuedes ja rohtaedus. Sageli ka ahervaredel, üliharva aga ka tee äärtes. Üks mõistatuslik joon läbistab tema tarvitusala. Kui vaatame vanu elamute asemeid, näeme sageli kasvavad toda hõbelehelist. Ja just eriti Läänemaal mõnes paigus, kus leidub muistseid ahervaru. Arvatavasti on neid siis muistsed elanikud omis aedus ja õuedes kasvatanud. Küsitav on siis, milleks - kas ilu suhtes, kaitsevahendiks koide vastu või arstimisvahendina. Tegelikult võib siin oletada kõiki kolme, kuid tema tarvitamisviis oli järguline. Selles mõttes, et esikohale langes muidugi koide peletus, teiseks arstimisvahend ja kolmandaks ilu. Nii oli ta siis kaunis tulus taim. Kaitsend koide vastu, selleks tarvitadi teda üldmõiste kohaselt ning sellepärast hakkas rahvas teda kutsuma koirohuks. Teda on juba palju lihtsam lahendada selles suhtes, et tema tarvitamisviis tema nimes on avaldatud. Ja kaunis algupäraselt on ta nii püsinud. Nüüd astume üle tema tarvitusviisile arstimisvahendina. Selles jäguneb ta kahte ossa, sest mõned ütlevad ta old inimese, teised aga loomade ravind. Tõelises mõistes näitab see, et mõlemile, inimesele kui ka loomadele, olevad old muistne ravind. Edasi minnes vajame teada, missuguseid haigusi temaga raviti. See on alguses kaunisti tumedate looridega kaetud, üks kõneleb üht ja teine teist. Kuid analüüseerides noid haigusi, leiame meie, et nad kõik ühele on sihitavad. Nende üldmõiste tsentrum on sisemiste haiguste all. “Kas verevoolude suhtes,“ esitasin kord ühele vanakesele küsimuse. “Ei,” vastas ta. “Minu vanemad kõnelesivad mulle, ta olevad hää rohi lahtise kõhule.“ Muuseas kõneles ta mulle veel, et ta olevad elus isegi mainitud katseid sooritanud, inimeste kui ka loomade juures, ja olevad kaunis häid tagajärgi annud. Vaatame nüüd, kuidas ta arstimisvahendiks tarvitadi. See old võrdlemisi lihtne käsitseda. Korjati oksad õilitsevast põesast ja kuivatadi kergelt päeva käes ning pandi neid siis kinnisesse kasti [kirstu], kus asusid ka muud ained. Näiteks kangad, lõngad, villad, ka riided sageli. Sääl täitis ta omi kohuseid kahekordselt. Esimeseks oli ta kaitsend koide vastu sääl, teiseks, tarbekorral võis säält võtta mõne kuivanud oksakese, teda keevas vees leutada, millest omas see kaunis mõruda maitse. Toda mõrudad vedelikku pidi eelmainitud haigestunu jooma, mille mõjul ta rikkes olev kõht paranema pidi. Mis ilu kohta öölda, oleks järgmine veel. Meie, eestlaste, esivanemad olivad suured looduse austajad, seda tunnistavad meile muistsed usundvahendid. Näiteks ohvripuud ja muud sellised esemed. Nõnda võib oletada, et meie esivanemad omi kodusi õige varakult juba kaunistasivad. Ei vaadetud mitte üksi palja ilu pääle, kuna nõuti ka neist kasu elulisteist küljeist.

RKM II 111, 87 (268) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhuvalu vastu oli sinepipiiritus. See oli ühtlasi ka kõhulahtisuse vastu ja maksahaiguste korral - kui maks paistes oli.

RKM II 111, 529b < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
/---/ raske kestva valulise kõhulahtisuse vastu kasutatud veel koirohu leotist.

ERA II 138, 619 (136) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Tedremadarad - juured leotakse viina sees ja juuakse kõhu lahtioleku korral.

EFA II 2, 58 (38) < Okonešnikovo raj., Zolotaja Niva k. (s. Simpson), s. 1916 (1995)
Kõtust valla, siss om toomingamarja tii.

ERA II 139, 284 (17.1) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Hanedeberohtu ja rebaseraideid tarvitatakse kõhu lahtioleku puhul.

ERA II 195, 220 (40) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kui kõht lahti - tuhka süüa, kriiti. Sealiha kõrvetada. Ube kõrvetada. Mustikamoosi võtta.

ERA II 201, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Päitsemäe k. (1938)
Kui kõht lahti, tuleb katkihõõrutud porssi süüa.

ERA II 201, 105 (65) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui koivalu (eha) väikese lapsele pääle paistab, siis teeb lapsele kõhtu haige ja laps karjub. Et koivalu magavale lapsele pääle ei paistaks, pandi aknale varjuks koirohtusi.

RKM II 280, 401d < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Oli seest lahti juba mitu päeva järjest, siis joodi tammekoore teed ja paastuti - ei söödud üks päev.

RKM II 280, 403a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ägeda kõhu lahtisuse puhul kästi ikka päev otsa mitte süüa, mis lastel raske oli täita, sest isu oli hea.Vanad inimesed võtsid sisse napsu klaasi täie (u. 25 grammi) venituse õli, millest see koosnes, ei ole teada saanud. Ka anti lastele supilusikatäis kõrvetatud köömneid.

RKM II 312, 413 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisuse korral.
Must kohvijahu. 1 supilusikatäis korraga hommiku tühja kõhuga. Ja ka päeval ja õhtul enne sõõki võib võtta, aga ikka 1 supilusikatäis korraga. Ja kui see ei peaks aitama, siis tammekoore tee.
Olen toonud otse aiast värske koore koos oksaga ja see keevasse vette ja natuke keeda lasta. Lisaks neile kasutan marjamahlu, keediseid.

RKM II 450, 559/60 (29) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kui kõht lahti oli, võeti kohe musta pipart või musta kohvi, puhast kohvi võeti.

ERA II 26, 71 (9) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Kui sitt lätt vedeläs, võta kuiva kohvi. Ei ole vaja arsti manu ega konnegi.

RKM II 89, 61 (15) < Kadrina khk. (1959)
Kõhulahtisuse korral anti musta kohvi, koirohu teed; ja ka rauarohu teed.

RKM II 111, 91 (283) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhulahtisuse vastu tehti kas koirohu vett või tammekoore vett, kuidas kätte juhtus. Mõnikord söödi selle vastu ka kohvijahu.

RKM II 101, 420/1 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht lahti on külmetamisest ja venitamisest, neid inimesi on küll, kis külma ei kannata ja kis venitust ei kannata, ja vahest pailu värskit söömisest kah. Selle vasta on koiheinavesi, ikki kuivatati talveks. Ja kuiva kohvijahu söödi ja leiba lasti söte pääl pruuniks ja sooja panti kõhu pääl.
Kõhu kinniolek on mõnel inimesel külmetamisest ja tõstmisest, venitamisest.

ERA II 304, 121 (118) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Kõhulahtisus. Võta musta kohvi, pipart, soolast silku.

RKM II 106, 102/3 (5) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kui lei lahti vai tegi kõhu lahti. Üäldi pasapuri aigus. Tõinekõrd ise enesest, ommiku, ei õld palagi suhu võttand. Vurasid oma kõrda kuus seistes välläs käija ja jäi pidama. Kohe valu on mõnikord. Mõnikõrd ei õle. Kui seid kas kilgastand piima vai läbiaetud piima ega siis õld valu. Siis tegi muidu kõhu lahti. Kui kõht õli lahti, siis võeti pipraviina, koirohu tied, uuemal ajal musta kohvi. Süijä ei tõhtind. Kõva muna vaid süädi. /---/

RKM II 381, 93/4 (19)e < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhulahtisuse korral joodi koirohu teed, võeti kanget musta kohvi. Tarvitati harilikku mustikat kuivatatult.

RKM II 241, 238 (8) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kõhulahtisuse korral kõrvetati söe peal leiba pruuniks ja pandi võid peale, ka kohvijahu võeti. Hästi tuntud oli tedremarane tee. Mustikad.

E 8199 (8) < Haljala khk., Vihula (1895)
Kui lapsel kõht lahti on, siis peab niisama jälle vihtlema pohise pool räästa all pääle päävaveeru, üteldes: "Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist."

ERA II 170, 685 (3) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Koirohi. Arstirohuna tarvitatakse taime õitsvaid latvu, mis pärast korjamist tulevad kuivatada. Koirohu tee on kõige parem vahend kõhulahtisuse, isupuuduse ja kõhu-usside vastu. /---/ Teed ei tohi aga juua palju, sest siis ta mõjub uimastavalt.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

ERA II 170, 695/6 (16d) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammetõru kohvi vähehaaval tarvitatuna on arstirohuks inglishaiguse (rahhiidi), alalise kõhulahtisuse ja verevaesuse vastu.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 1, 222 (7) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
Kui kõht oli lahti, võtsid tsaiud, sinised lilled olid. Ja närvilisi rahustasivad. Mul veel õues kasusid. Ehk palavik oli.

EFA II 2, 204 (54) < Omski obl., Ivanovka k. (1995)
Toomingajahu piirakad, toomingajahu on kõhulahtisuse vastu ka.

EFA II 17, 92 (13) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõhulahtisuse vastu pidi olema tammekooretee.

EFA II 25, 396 (c) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

EFA II 35, 145 (2) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Tammekoore teed joodi kõhulahtisuse korral.

ERA II 189, 539 (80) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Heinputke juurtest keedeti vett, see on hea kõhulahtisuse vastu. Kohvipaksu söödi ka.

RKM II 174, 99 (20) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kõht lahti, siis anti mustikid ja ka kasepuu sütt. Kohvi, jahu, viina jne.

EFA I 16, 55 (9) < Martna khk., Enivere (nüüd Võidu) k. (1996)
Naistepuna on kõhulahtisuse vastu. Lüpsjad andsid seda teed vasikatele. Ta on paljude haiguste vastu.

EFA I 17, 46 (32) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Napp), s. 1932 (1996)
Venne keeli om konski tsäävel, karvane, must, kasvas, pasandamise vasta.

EFA I 17, 56 (57) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Ku kõtust valla olet, et noid kärnhainu, toda tsäid kiita, noist ladvust vast.

EFA I 17, 57 (58) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Oli augustikuu, mina kõtust valla, siss sitikulehte, orjavitsa häitsmeid, verehaina panni - toda tsaid jõien ja terve kõrraga. Tsäi tek'k terves.

RKM II 375, 409 (57) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui lastel oli kõht lahti, siis keedeti mustikasuppi. Ka kummelitee oli hea juua kõhulahtisuse puhul. Puhastas soolikaid, valud kadusid ja kõht jäi kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel olid kõhud lahti, siis keedeti tammekooreteed.

Vilbaste, TN 11, 219 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mustikas. Mustikmarja keedis on hea kõhurohi, kui kõht valutab ja on seest lahti. Niisama ka kuivatatud marjad. Eesti iseseisvuse ajal valmistati ka mustikaveini kodusel teel.

Vilbaste, TN 1, 976/971 (12) < Kihnu khk. (1937)
Tamm - tammõ.
Eraldatakse lesktamm, mille lehed seisavad peal kevadeni. Koortega pargitakse merepüüniseid. Koorevesi „valgete“ vastu, paneb kinni kõhu.

ERA II 285, 58/61 (3a) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Heinputk on mürgine taim, kui lapsed heinputki närisid, jäid haigeks, väheselt närida ei teind viga. Heinputke juurikaid korjati õitsemise ajal, lõigati katki, kuivatati ära, neist tehti teed verise kõhutõve vastu, see on just kõige parem rohi selle haiguse ajal. Kui juuri ei ole aitavad ka putked. Kui kõht lahti, pandi kohe külma vett juurikate peale, ilma keetmata lasti liguda, joodi seda vett ja aitas kohe. Heinputkest tehti ka pooli roogu kanga kudumiseks.

EFA I 19, 57 (23) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Tõsjatšilisnik on roosa tupsuga lill. See on kõigi hädade vasta. Kui kõht on kõvasti lahti, siis keedad.

EFA I 19, 78 (66) < Omski obl., Orlova k. < Starõi Helsingfors (s. Leinfeld), s. 1913 (1997)
Arnika nimi oli, kõhurohi oli, kui lahti on, tehti tsaid. Kogu täiega keeta, pruuniks läheb, mis teda nii kaua keeta, natukene ja aitab.

EFA I 19, 157 (3) < Omski obl., Ivanovka k. < Znamenski raj., Suurküla k. < Omski obl., Kalatšinksi raj., Orlovka k. (Anni, Anna) Oja (s. Andrejeva), s. 1921 (1997)
Kõht on lahti, siis toomed aitavad. Teed kieta, nastoikat vene kieli. Oli veski, et jahvatada neid, siis saab piirakaid teha. Bojarki oli ja toomed ja jahvatati neid. Suureskülas oli veski ja seal jahvatati.

EFA I 19, 168 (1) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. < Novosibirski obl., Oravaküla k. (1997)
Kolkade all kasvab, kummel. Ku kõht lahti ja ära venitad.

EFA I 20, 40 (14b) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. < Omski obl., Starõi Helsingfors (Annala), s. 1927 (1997)
[Korjame ikka maarjarohtu, romaška, tõsjatšilistik ja ikka kuivatame nõgessid.]
Tõsjatšilistik, kui on seest lahti, endale ja vasikatele ka anname.

EFA I 20, 61 (12) < Omski obl., Kalatšinski raj., Uus-Viru k. < Omski obl., Ivanovka k. (Reps), s. 1944 (1997)
Tõsjatšilistik, see on seest, kui kõht on lahti ja valutab.

EFA I 35, 16 (6) < Novosibisrksi obl., Togutšini l. < Novosibirski obl., Estono-Semjonovka k. (Kergand), s. 1933 (1998)
Tooming om kõhurohi, kinni paneb.

EFA I 38, 81 (12) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Kõourva kuivatatas vähe är ja pandas viina sisse. Ta om kõge haiguse vasta. Või sisse võtta, ku kõtust vallale olet ja ku määne haav om, määrid päält haava.

EFA I 38, 81 (14) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Toomemarja, ku häste musta om, paned purki kord marju, kord sukkurt. Tuu om ka väega hää, ku kõtust vallale olet. Kuivati ja jahvati noid ja tuu jahule, ku vesi kiis, valad pääle - oma ka kõtuhaiguse vasta. Toomemarja kuivati, kus vilu om ja tuul puhk, ütstõse käest õpid.

EFA I 41, 58 (9) < Karksi khk., Tuhalaane k., metsavahi maja (2000)
Mina pole tarvitanud mingit kõhurohtu. Koirohi, seda on tarvitatud küll siin perekonnas kaunis ohtralt. Suhkruga, et võtab kibeda ära, kõik saab korda kõhu. Kohvi, üteldakse, et võtab ka kinni kõhu, aga koirohi, see paneb ka. Supilusikatäis seda keedust enne sööki ja paneb kõhu korda.

EFA I 51, 34/6 (3b) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui tunnete, et kõht on korrast ära või valutab (ka lastel), kohe jooge ära tassitäis kummeliteed. Kõhulahtisuse puhul teda seda 1-2 päeva ja kõik saab korda (sel puhul juua päevas 3-4 kl kummeliteed). Pole vaja mingeid tablette.

EFA I 92, 28 < Tomski obl., Kaseküla k. (2005)
Kui kõht lahti on, kõva tsaiut vaja juua. Ja sool ka aitab. Võtad soola ja sukkurt peale. /Õpetus anti siis, kui Villi oli kõhulahtisusega hädas./

EFA I 101, 190 (46) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) - kasvab aruniitudel, võsastikes ja mujal, hakkab silma kõrgele tõusva nutiga. Droogiks juurikatükid. Keedis tõkestab verejooksu, kõhulahtisuse, vereköhimise ja -jooksud emakast ja muud. (Teave oma emalt 1930.-40 aastail Raplast.)

Vilbaste, TN 9, 69a < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ravimtaimeid.
Tammekooreteed joodi kõhulahtisuse korral.

Vilbaste, TN 10, 99 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

RKM II 17, 214 (42) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Kui kõht oli lahti, võeti koirohu vett.

ERA II 158, 308 (30) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Tedremadara juured pannakse viina sisse ja arstitkse kõhulahtisust.

RKM II 186, 44/5 (11a1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kõhulahtisuse vastu oli kodus praetud viljakohv kuivalt supilusikatäis veega sisse võtta. Ja peenikest pipart viinaga.

RKM II 8, 32 < Viru-Nigula khk. (1947)
Kinni sai kõhu panna puusüsi söömisega, mille juures ütles vanarahvas: Kiili kinni, persekene, vääna väädiga, sitaaukku! Kõik muud teised kõhurikked arvati alati vaenu pärast olema, mida mida lihtsalt nõnda oletati. Kiskus tagumikust prundi vällä!

ERA II 193, 441 (9) < Põltsamaa khk., Võhma k. (1938)
Kui lapse kõht oli kahetamise tõttu lahti, siis anti arstimiseks juudakakku sisse. Kõhuvalu vastu sel puhul mõjus ka see, kui korjati tolmu säält jalajälgedest, kus kuri inimene oli käinud, segati söögi hulka ja anti haigele sisse.

RKM II 356, 375 (152) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kõhulahtisuse puhul söödi suvel kohe marju või talvel pudelisse tehtud keedetud mustikaid. Isegi mustikavarre tee aitas, kui kõht oli korrast ära. Ka põrsastele anti mustikaid kui kõht oli korrast ära.

RKM II 21, 104 (23) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

RKM II 375, 234/5 (39) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui kõht läks lahti külmast või raskest venitavast tööst, siis võis küll kõhu kinnipanemiseks mustikasuppi süüa. Kui mustikaid polnud, siis vähemalt ettenägelikul pereemal oli varutud suvel mustikamoosi, et neist teed keeta ja see pani ka kõhu kinni.
Kui vasikatel ja põrsastel läksid kõhud lahti, keedeti linaseemne metti. See tugevdas looma ja pani kõhu kinni.

RKM II 101, 461/2 (154a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.

RKM II 92, 280/1 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kõhuvalu esines liiga sagedasti „kõtt tege haigõt“, seda sõna kuuldi sagedasti. Kõht valutas kui olid seederikked, siis oli ka kõhust lahti. Kõhulahtisuse puhul söödi hästi kõvaks keedetud mune, joodi toomingamarja või toomingakoore teed. Võeti ka pits viina rohuks. Kui kõhu ajas üles, siis tekkisid gaasid. Kui gaasid väljusid, siis haises. Selle arstimiseks tarvitati punast pipart, mida toas pottides kasvatati.

ERA II 260, 206 (215) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Tamm. Tamm olevat - talupoja raud - nagu lausub vanasõna. Ja eks valmistataksegi temast kõik kõvemad esemed. Tammekoor on üldise kuulsusega kõhulahtisuse vastu: ka lõngale tumeda värvi andmiseks on tammekoor.

RKM I 18, 182c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Oli kõht lahti, aitas pipraviin, kange hiinatee või koirohu tee.

H II 18, 603 (4) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Koiduvalge (eha) eest hoitakse last kangesti, selle tarvis pannakse õhtapoolsed aknad kinni ning akna pääle veel koirohu oksad püsti, nagu jaanipäevased meiud. On lapse korikad õues, siis tuuakse neid varsti enne päeva loojaminemist tuppa. Paistab koi korikate pääle, siis on lapse kõht kohe haige ning läbi käimine (eri) kollane koivalge karva.

H II 20, 539 (7c) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Kõht lahti. d) Võetakse peenekshõerutud kivisütt sisse, c) võetakse pipraviina, g) põleva peerusüe rõngast püsteti lebatükk kolm korda läbi ja süüdi ää.

Vilbaste, TN 9, 536 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.

Vilbaste, TN 9, 546 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.

RKM II 385, 134 (7) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Kõhulahtisuse puhul söödi ka kuiva kohvipaksu. Ka seda olen ise kasutanud ja abi saanud. Olin siis juba neiueas. Vend naisega Võrust olid meil külas. Mul lõi kõhu lahti et kole kohe. Häbi oli voorida, tulla ja minna aknast mööda „kullakambrisse“, sekka jooksin siis kopli võssa. Ja pagana kahju, sest õhtul oli kavas kõigil minna Kiri kuuri peole. Parajal ajal tuli meelde proovida kohvijahu. No pahmisin siis kohe kahe suupoolega ja õhtul tantsisin Kiri kuuris mis laksus.
Kohvi oli muidugi talurahva oma, kodus kõrvetatud, siguritest ja nisust ja kõigest, mis sinna juurde kuulus.

KKI 68, 219 (7a) < Jämaja khk., Laadla k. (1977)
Koirohi.
Koirohtu pandi akna vahele, et siis ei tules lapsel koiviga juurde, siis pidi lapsel köht haige olema. Kui see paistend läbi koirohu, siis ep tee midagi viga.

ERA II 193, 486 (27.2) < Põltsamaa khk., Kurista v., Sulustvere k. (1938)
Vanarahvas rääkis, et lapsel läinud kõht lahti ehk laps teinud rohelist ka sel põhjusel, et ehavalgus paistab lapsele või lapse mähkmetele.
Ravi: viheldakse last pehme vihaga (kasest) põhja pool toaräästa all pärast päikese loojenemist, üteldes: “Eha, eha, koit, koit, minu laps teeb rohelist.”

RKM II 271, 423/8c < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Põõsaspuud: toomingad, mustad sõstrad, punased sõstrad, vaarpuud, koerapuud, paiarkad, kibuvitsad, kukepuud, kuke türnapuud, aanetkid. Kõik need põõsaspuud kasvatavad marju. Kõigi marjad kõlbavad süüa, ainult kuke türnapuu marju süüa ei või - tapavad ära.
Toomingas on suur puu, kuid tema kasvab põõsa moodu. Musta koorega puu, külles kasvavad süsimustad marjad kovatuimega. Neid marju meie pool süüakse nii. Ka korjatakse, kuivatakse - jahvatakse ära. Tema jahu süüakse, tehakse temast pirukaid ja nii edasi.
Kui on kõht lahti, siis süüakse teda kuivalt. Kui vasikatel on kõhud lahti, inimesed keedavad toomingakoori või ka toomingaoksi lehtedega, jahutavad ära, panevad suhkurt sisse, joodavad vasikaid. Ainult piima selle joogile peale panna ei tohi, siis ei aita. Ülepea, kui vasikad on kõhutõbes, ei tohi neile mingisugust piima anda.

Vilbaste, TN 2, 521 (1) < Vigala khk., Vigala v., Uhja k. (n) < O. Looring, Velise 6-kl algkooli VI kl õpilane < L. Saulep (1933)
Inimese seest lahtioleku puhul keedeti tammekoore teed. Keedeti ka veel arnikateed.

RKM II 357, 111/2 (139) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Kõhulahtisust arstiti soojaga. Kui oli, siis mustikatega (mustikakeedis, kuivatatud mustikad). Siis veel teelehest keedetud teega. Pipra ja viinaga. Sellest on siis üteluski: „Viin on naiste kõhurohi, seda neile keelata ei tohi!“ Istuti kuumal pliidil.

ALS 1, 98 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Kõht lahti. Siis anti sütt sisse kui kõht lahti, aitavad mõlemad kas kivi- või puusüsi.

ALS 1, 101 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Kõht lahti. Kui kõht lahti, siis anti sisse koirohu vett ja üheksajuure vett, viimasi keedetakse enne õllega ja pärast pannakse vett sega et liig kange äi poleks.

ALS 1, 102 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. (1930 a.-ni Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928)
Kõht lahti. Siis anti tammekoore ja kataka vett sisse. Tammekoori ja katakaid keedeti veega katlas ja sedamoodi saadi nende vett.

ERA II 187, 281 (95) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Kui kõht lahti - süüa katla tahma ja tõrva.