Haiguste märksõnad
Südamehaigused
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud südamehaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele. Samuti on siia liigitatud tekstid, milles ravitakse südamevalu või südamekloppimist.
Südamehaiguseks võidi nimetada südames esinevat valu (kas kroonilist või ägedat), samuti juhtumeid, kui süda jättis lööke vahele või kippus seisma jääma.
Südamehaigused. - Südamehaigusi on teada nii mitu. Kui süda valutab, ehk kui südame pääl oleks “mõni raske koorem” olemas, või südat piinab mõni salaaimdus, siis üteltakse: “süda vaevab”. On olemas ka südamehaigusi: “kui süda tükib seisma jääma, ei tuksu enam”. - - ERA II 134, 471 (85) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Südamevaluks nimetati ka, kui süda ei saanud seda, mida ihkas, või aimas midagi halba. Vaevalt, et seda aga taimedega ravida püüti (v.a. ehk armuvalu).
Südamehaigus arvati tulevat suurest ülepingutusest ja tööst, ka sellest, et inimene ei ole ennast elu jooksul hoidnud. Südamehaigus võis tuleneda ka teiste organite haigusest.
Südamekloppimine akkab, ku ülearu jooseb, ja ku maks aige on, sis ka süda klopib. RKM II 101, 419 (40) < Häädemeeste- M. Mäesalu (1960)
Oluliseks peeti teatud režiimi ja reeglite jälgimist, kui tegemist oli südamehaigega.
Süda, kui sees aigetab, siis en tohi appu süüje eiga juua. Älä sene küllä pääl maga, kumma pool süda seisab. RKM II 8, 58 (15) < Viru-Nigula - A. Krikmann (1947)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- maarjarohi
- meresibulad
- emanõges
- viirpuu
- pune
- südameemajuured
- taim nimetuseta
- jõhvikas
- saialill
- piimapisar
- arnikas
- kirsipuu
- südameporgad
- paldermann
- põldosi
- tedremarja juured
- südame-emajuured
- karukell
- koerarohi
- mättalill
- nurmenukud
- südame juur
- rukkilill
- palderjaan
- üheksamaõied
- võilill
- sookaer
- kalmujuur
- Saalomoni sõrmus
- pipar
- küümned
- koirohi
- sibul
- balderjan
- heinputke
- kurgirohi
- verekasvataja rohi
- krooklehed
- köömned
- südame emajuured
- mustsõstar
- mädarõigas
- jumalakäpp
- taimenimetus tuvastamata
- kurduskuued
- kanavarbad
- kitsekõrv
- tedremadrad
- pohl
- villvallikas
- üheksamehevägi
- ohumõegad
- kalmus
- pärn
- aas-kurereha
- heinputk
- münt
- siidililled
- südamevalurohi
- kadakas
- punahein
- kaetisrohi
- vehverments
- hanerohi
- südamevaluõied
- karulauk
- karuohakas(d)
- ploomipuu
- nurmenukk
- obijoinihain
- tedremaran
- söame-alodse hain
- kollane karikakar
- keeljas emajuureke
- vallerjaan
- leetripuu
- kalmejuur
- maran
- maikelluke
- köömel
- piibeleht
- lendvamarjad
- sookaal
- südamenärvide rohi
- tedremanar
- saar
- liivatee
- kirekäreleht
- palderjan
- Uued asualad
- lepp
- teeleht
- till
- süäme haina
- sidrun
- ärnika
- heinamaa kuused
- kask
- südamealusehaina
- aaloe
- villirohud
- teetitelehed
- liivarohi
- nõges
- rukis
- haab
- villirohi
- tamm
- saksamaa-haab
- rosmariin
- kuremari
- südamevalurohud
- maasikas
- komelid
- piiberleht
- aland
- küüslauk
- pihlakas
- pappel
- verihain
- kortsuleht
- südametoveporgad
- piparmünt
- meliss
- noblu
- linnurohi
- valge ristikhein
- sapirohi
- must rõigas
- kibuvits
- kalmusejuur
- ingver
- veiste südamerohi
- angervaks
- nõmmeliivatee
- südamevalujuured
- maikellukese
- tedremadar
- paiseleht
- kastanja
- südameemajuur
- jeesukäpp
- toome
- tedremadal
- raudrohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Südamehaiguse vasta on tedremanarad head. Neie juured kuivatasse ja panasse viina sisse. Seda siis sisse võtta.
Angervaks kuivatasse välle, kõik varred ja õied, siis tehakse teest, mis ka südamehaiguse vasta hea on.
Söame-aludse hain = ?. Söamealodse-haige vasta hää. Keedetäs. Liemi juvvas. Kõlladse lilli.
Toomemarjo süvväs. Häelmit kuivetas ja pandas viina sisse; om hää rohi süamevalu vasta.
Kellel saunas ikka süda tahab sandiks jääda, peab see hea abi selle vastu olema, kui vihaleht mis vihtlemise aeg rinde peale on jäänud südame kohta, ja sealt see leht ära võetaks ja ära süüaks, siis ei pea iialdes enam süda saunas sandiks jääma.
On sooned haiged, siis korjaku komelid, tehku sellest vanni ja joogu komeliteed. See on ka südamehaigusele hea.
Süda haige on, korjaku kevade võililleõisi, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed vee asemel. On süda hea.
[Südamehaiguse puhul]
Korjaku piibeleheõisi, kuivatagu ära, pantagu piiretuse sisse likku sooja koha peale, kaks päeva seisku soojas, siis võetagu seda veega sisse.
Korjaku heinamaa pealt heinamaa-kuuskesid, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed, see on südamehaigusele hea.
[Vilaceae]
Viola palustris
Südamevalurohi. Õied keedetakse ummukses ja vedelikku tarvitakse kui hääd rohtu südamevalu juures.
[Valerianaceae]
Valeriana officinalis
Südamevalurohi. Õilmed ja lehed kuivatatud, keevas vees veidi aega liguneda lasta ja siis seda teed kolm kord päevas juua anda, kes südamevalus haige on.
Südamehaigus.
Tedremarana juured kuivatatakse ja pannakse viina sisse, mida sisse võetakse.
Mädarõika juurikad kuivatakse, siis leotakse hapu taari sees. Leotist võetakse sisse. Südamekloppimise vastu.
Teenuiad südamekloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära, pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassitäis korraga või vähem, kuni südamekloppimine ära kaob.
1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.
Südamevaluhain.
Südamevaluhaina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündiõli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse, kui süda halb või valutab.
Koirohtu ja kadakavett keedetakse segamini südamehaiguse vasta.
Verihaina juur. „Kui südame man ussi“, siis juua selle teed.
Kui süda haige, siis peab toorest sibulast sööma. Putked niitama.
Südamehaiguse ja neeruhaiguse vastu. Mustrõigas hõõruda või riivida või lõigata võileiva peale.
Südamekloppimine. Kui süda klopib, sibulast süüa ja jääb järgi pikapeale.
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.
Südamevalu vasta südamevalurohud. Kolmekandilised kaunad, terava otsaga lehed, kasvavad koplis, neid teri süüa keedetult.
Krooklehe tee on südamekloppimise vastu heaks rohuks.
Kanavarbad (Primula officinalis) - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.
Sookaerad (Ledum palustre) - on hääd ka südamehaiguste vastu. (Peedu)
Palderjani lehti ja õisi korjatakse ja kuivatatakse, neist tehakse talvel teed külmahaiguste ja südamelöömise vastu.
Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud. Ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikad peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on. Siis saab seda vett joodud.
Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilesed õitsvad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.
Südame-emajuured - roosakas õis, lehed maa peal ja juur täitsa südamekujuline, lõika lõhki, siis on kambrid sees. Teine on samasugune: valge õiega, kui kõht lahti, siis tehakse teed. Aga roosaõieline on südame vastu.
Südamehaiguse vasta on sibul, paned südame kohale toore sibula, lõigud katki, tunned, kas süda kangest klopib.
[Südamehaigus] Ikka miski võeti sisse. Maas kasvab rohi kah.
Kui süda oli haige, jõin allikavie tied. Tedremarana juured on südamehaiguse vastu. Südameema juured nigu murakaleht. Mina äisin tõin, turbamaa õli. Kui nämad hakkavad õitsema, keedetakse tied ja viina sisse pane.
Kurduskuue tee - südamehaiguste ja emakoja rohi.
Korjati maikellukese õisi, hoiti 2 nädalat viina sees ja siis oli see rohuks südamehaiguse vastu.
Aiaaukudes kasvavad kollased rohud, koerarohud, kollaste õitega. Nende juurikad on südamehaiguste vastu, lehtede keedu vesi aga võtab kõõma peast.
Südamehaiged joovad pärnaõieteed, köömneteed aga neile ei soovitata.
Saalomonisõrmus jälle, juurikad kuivatati ära ku sigurid, siis tambiti puruks. Kus enne neid tambiti: seuke lai kivi olli, labindaga hõeruti hästi libedaks, riie pandi ümmeringi, et kõik kätte saab, siis pulbert keedeti ummuses, kurnati läbi riide, jahutati ära, panti pudelis ummuses kinni vaiguga päält, siis võeti, ku tarvis olli. See on südamenärvide rohe, verekasvataja rohe. [(Märkus: Taim on Polygonatum officinale All.)]
Südamehaiguste korral süüa sibulat ja juua võisoolvett. See teeb südame tugevamaks.
Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.
Südamehaigus.
Kasutada kaetisrohust keedetud teed. Korjata tuleb enne jaanipäeva.
Südamepekslemine. Joodi palderjanijuurika teed.
Südamekloppimine. Joodi palderjanijuurika teed.
Südamehaigus. Meie elasime üksipäini metsa sees. Minu emal oli rohuks lepakoor, tina ja sibul. Meestel olid tinanööbid pükste ees. Tinanööp oli pehme. Lepapulk toodi metsast, võeti hall koor pealt ära ja roheline kaabe tõugati peeneks. Seda tarvitas ema kuivalt ja toorelt. Ema võttis siis, kui süda jäi haigeks. See aitas kohe. Ema jäänud kord heinamaal haigeks. Pulk pandi suhu, muidu enam ei võtnud rohtu. Ühe püksinööbi küljest said tina ja lepakaabet said lepapulga küljest. Ka sibulat võttis südamehaiguse vastu.
Südamehaigeks jäin ma 1941 a. Käisin arstide juures. Arstid aidata ei suutnud. Siis hakkasin ise koduste rohtudega ravima. Arstirohud ei aidanud, haigus läks halvemast. Keegi vanem inimene õpetas mind: iga hommikul, kui ärkad, söö üks tükk võileiba küüslauguga. Sedasi sõin kolm aastat järjest, siis tundsin, et mul on parem. Kui läksin arsti juurde, arst küsis, et millega ma olen end ravinud. Arst ütles, et süda on palju paranenud. /---/
Palderjani tarvitatakse küll tänapäeval. Juurikud sügisepoole korjata. Südame ja närvide rahustamiseks. Meil kass sõi ära. Pidada umbses nõus.
Palderjanijuuri pandi viina sissi südamehaiguse vastu.
Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.
Piparmündi tee pidi südamele hea olema.
Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.
Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.
Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.
Teetitejuured on kõige parem südamehaiguse rohi. Teed teha neist.
Südamehaiguse vastu maikellukese õied keeta teeks ja paar tilka panna klaasi vee peale, siis juua.
Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]
Palderjanijuuri korjatakse, pannakse viina sisse - rohkem südamehaiguse vastu.
Südame pekslemine. Maikellukese ehk piibelehe teed juua.
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.
Apelsin põesaspuu: v. k. Апелъсиновый дерево. L. K. Citrus aurantium.
Mandariin põesaspuu: v. k. Мандарин.
Tsitron, limon põesaspuu: v. k. Лимон.
Need puud on kõik pea ühte tõugu, ainult marjad on teistmoodi ja ka maitse on teistsugune, kõik nad õilmitsevad märtsikuul, umbes niisugused valged õied ja nii suured nagu pirnipuul. Õielehed on paksud piimavalged.
Limonimarjad on piklikud, umbes kanamuna suurused, kollased, hapud, neid pruugitakse tee joomisel. Limoni mahl pigistatakse kolmelt marjalt välja, segatakse ära suhkrusiirupiga ja joodakse rohuks südamehaiguse vastu. Apelsinid, karaljokid, millel õiepoolt ots on viiruline, on väga head süüa maiustuseks, aga teisi söödakse haiguse korral kui kurguravijad, ka võib neid süüa maiustuseks, kuid need on palju hapumad kui karaljokid. Need marjad on täitsa ümarikud ja palju suuremad kui limonid, iseäranis karaljokid.
Mandariinid on kõige maitsevamad, neid on mitmes suuruses. Kõige veiksemad on pähklisuurused, kõige suuremad on keskmise õuna suurused. Mandariinidest keedetakse moosi, pandakse terved marjad ühes koorega siirupi sisse, ka keedetakse katkilõigatult. Rikki läinud marjadest tehakse viina ja kõige maitsvamad on nad süüa maiustuseks. Nõrgaverelistele on mandariinimarjad heaks kosutuseks.
Need marjad kõik, apelsinid, mandariinid ja limonid, on küpsed novembrist kuni veebruari lõpuni ja kõik nad on küpselt kollast värvi.
Piparmüntisi keedeti südamerohuks.
Südamehaigetele kalmusetii.
Kalmus, siis sihuke hain, kasvab lombi veeren, om pea üts meeter pikk (vanasti olli küünar, mis olli puul meetrit). Sel kalmusel on häste kange hais. Vanasti olli kõik hais, tõine olli hää hais, tõine halb hais, lõhna siss ei ütelda. Sellest kalmusest tetas häste kõvva tii, sedä võetas kolm kõrda päevan üts tiiluitsatäis korraga. Ja tedä tuuas ka tarre, pannas põrmandu pääle laiale, kui kirpe om pallu, siss nii looma kaova ära.
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Kui on süda paha ehk valutab kõht ehk kui on südamevill, talupoegadel oli enne ikka kõige esimene rohi süüa toorest sibulat.
Virsiku-, ploomi- ja kirsipuu oksa tee on hea juua südamehaigetel.
Balderjanitaim. V. K. Валериана. L. K. Valeriana officinalis.
Balderjanijuuri korjasime mägedest. Ta kasvab umbes meetrikõrguseks. Suured, kaunis laiad lehed, kollased õied. Rohuks tarvitati juured, mida korjati õitsemiseajal, kuivatati ära, leotati viina sees, siis võeti sisse tilkasi veega segatult südame ja närvide vastu.
Kasekorp on südamehaiguse vastu. Kasekorba teed juua.
Südameastma vastu on hea üheksamaaõie tee.
Palderjanijuure tii om jälle südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, siis anna und.
Kui minu emal oli valu südame juures, siis võttis kampriraasukese, tampis peenikeses ja võttis sisse sibulaga.
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.
Südamerabandus oli siis, kui äkki oksele ajas ja pea valutama hakkas. Siis keedeti rabanduslille teed. See lill kasvab kraavide kallastes ja niisketes kohtades. Lill on umbes kolmekümne sentimeetri kõrgune, väikeste valgete õitega, lehed asetsevad õite juures ülal, vars on pruun ja lehtedeta.
Südä hakkas väristäma, võttasin sibula. Sie õli minu rohi.
Aaloed tarvitati südamehaiguste puhul. Leht tükeldati ja pandi valge viina ja mee sisse. Hoiti leos kuu aega. Tarvitati 1 teelusikatäis korraga kolm korda päevas paari nädala jooksul.
Aaloemahla tilgutati põletushaavadele peale. Noore aaloe lehti ei soovitatud iialgi tarvitada, nüüd on kuulda, et aaloe peab vähemalt 3 aastat vana taim olema, siis lehed mõjuvad ravivalt. Kord andis Helmi Kiis ühele tuttavale südamehaigele 3 kg aaloelehti, kes tegi endale suurema koguse südamerohtu valmis.
Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.
Tammekoore ja tillitee - südamele.
Palderjanijuurte leotis viinas. Arvatavasti südamele.
Piparmündi tee ergutab südamehaigeid.
Närvi- ja südamehaiguste vastu oli veistesüdamerohu tee.
Viirpuu õitest valmistatud teed võeti südamehäirete korral (südamepekslemise puhul).
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.
Piibelehe õied on südamerohi, nende teed juua.
Südamehaigele anti piibelehe-viinaleotist, aga kuidas seda valmistati, ma ei tea.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.
Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.
Jõhvikas - otseselt südametegevuse reguleerimiseks, mahl (kissell) haigele kosutusjoogiks.
Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.
Kellel süda haige, pidi küüslauku sööma.
Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.
Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.
Tammelehtedest vihaga saab südame- ja vereringehaigust ravida.
Kuremarju on haige südamega hää võtta.
Raudrohu tee ei ole ainult köhale. Üks vanainimene oli, aga temal oli süda haige. Tema jõi kogu aja raudrohu teed. Ja vett ta ei joonud, kogu aja ainult raudrohu tee ja see teda ravis.
Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.
Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.
Lepalehed ja -urvad pidid südamerohi olema.
Ema sõi sibulast, kui südames valu oli.
Saialilli mitu peenart ja kuivatame talveks (südamele hea).
Nõgese ja kase noori võsusi, lehti salatina ja talveks kuivatud, head teena igasugu südamehäire puhul. Ja saunas on ka hea vihelda nõgese- ja kadakavihtega.
Siis on veel häid maitsetaimi. Meliss - sidruni lõhn ja maitse (südamele hea, salatina, teena). Siis kurgirohi, sama mõju. Ühtlasi on nad ka ilutaimed ja püsikud, kuid külmaõrnad.
Palderjaniteed tehti. Eks ta oli ka südame raviks.
Ma vahepeal jõin siidilillesid, need on südamerohi.
Pustõrnik on õitsev nõges, juua tsaiuks. On verepuhastaja ja südamerohi.
Boierga marjad - südame vasta. Korjad ära, kuivatad, keedavad tšaiut sellest. Sellest võib kalja ka teha.
Taratupka - sie on südame vasta, juovad.
Need on head südamerohud küll. Emanõges, öeldakse neid. Üks nisuke õis panna poole liitri peale. Üheks päevaks - peale söömist pool tundi juua klaasitäis või pool. Nädal aega juua ja siis laupäev-pühapäev pidada vahet.
Küüslauk on südamele jälle hea, südamerohuks.
Ja palderjanijuurikad on südamele head.
Ma joon kortsulehte, see pidi hea olema veetõbele ja südamele kah.
Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.
Karulauku tambitakse. Siin Lontovas kasvab neid palju suurte puude all. Me võtame juured ja varred enne õitsemist. Ja tampida noaga katki ja siis pudrunuiaga. Ja sinna peale veel pool liitrit viina ja 2-3 nädalat seisab ja siis vahest liigutada seda pudelit. Iga päev küljelt küljele liigutada. Siis pärast ära kurnata ja paksu seest kurnata.
Siis kõige parem on südamehaiguste vastu. Kui vererõhk on kõrge või madal, sellele on kõige parem. Võetakse 15-20 tilka kolm korda päevas sisse.
Karud kui talveunest ärkavad, siis esimesena söövad seda, et puhastada ennast.
Palderjan pandas viina sisse, see on südamekloppimise vastu.
Kui süda on haige, peab jooma raudrohu teed. Minu isa sai sellest abi.
Südamehaiguse vastu üitiheina tee.
Saarepungadest või saarekoorest tied kietada, sie ei lase südant valutada.
Südameemajuurte teed joodi südamevaevuste vastu.
Südamehaiged - panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutatakse teise viina sisse ja võetakse hommikul.
Tedremadara juurt - südamehaiged panid viina sisse seda juurt. Seda viina tilgut teise viina sisse. Võeti hommikul.
Südamehaiged panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutati teise viina sisse ja võeti hommikul.
Südamerohi on ka villvallikas.
Südamevaeva, oksendamise korral tehti südamejuurtest teed.
Palderjaan: tarvitatakse südamehaiguse puhul, juuakse tema teed.
Palderjaan viinaga südamehaiguse jaos.
[palderjaanid] Palderjaniteed tarvitatakse südamekloppimise vastu.
Kalmusejuure teed tarvitatakse isupuuduse, neeruhaiguse ja südamekloppimise vastu.
Süämehaina juua - südamehaiguste puhul alkoholis leotatult sisse juua.
Südamehaiguse vastu tarvitatakse palderjanijuuri.
Koirohtu pruugiti jälle südamehaiguse vastu.
Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.
Arstirohuks tarvitamine.
Palderjanijuur leotatakse piirituses, mille mahlast saadakse nii palderjani „tilgad“. Tarvitatakse südame rahustuseks ja nõrkuste puhul.
Palderjaan: õied ja juured on kõhuvalu ja südamehaiguste vastu.
Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.
Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.
Maikelluke (Convallaria maialis L). Tema lehtedest valmistatud tee on südamekloppimise vastu.
Convallaria majalis - piiberleht. Kasutatakse südamehaiguste raviks.
Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.
Karuohaka seemneid piimaga keeta, on hea südamerohi. Juured on samuti hea rohi südamehaiguse vastu. Juurtest keedetakse teed.
Südameemajuur. Seda tarvitatakse viina sees. Ennem kuivatatakse ära. Juur on nuutras [puntras].
Kui minu ema saatis mind neid otsima, siis ütles: „Kui neil juured on nuutras, siis võta. Muidu võib ta tõine olla.“
Teda nimetatakse veel tedremarjanajuureks. On hea südamerohi. Minu emal oli teda alati kodus. Kui vaja oli, siis valas viina peale ja tarvitas.
Piibeleht - nende õisi korjati südamerohuks. Ärakuivatatud õitele pandi viin peale.
Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.
Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.
Südamevalu juur(ed) [Inula helenium].
Kasvab aias istutatult kuni 5 jalga pikaks; kui juur on korra maasse istutatud, ei hävine enam.
Ennem, vanemal ajal, tarvitatud juuri südamevalu vastu (kuidas, ei tea), millest ka nimigi.
(Rahvas nime ei tea) [Gentiana amarella x lingulata]
Olevat väga hea südame- ja seestvalu rohi. Teed keeta ja juua.
Saksamua huab (saksamaa haab), pappel [Populus candicans].
Mõned tarvitavad selle noori tõrvaseid lehti südamevalu (südamehaiguse) vastu neid suus närides ja seda sülge alla neelates.
Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.
Alandi juured [? Inula helenium]. Kuivalt pulbriks hõõruda ja veega võtta - südamevalule.
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksamehevägi teena - südamevalule.
Vehvermentsisid piirituse sees leotatult suhkruga võtta - südamehaigusele (kas tilgutada suhkrule?).
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.
Arstimisrohud:
Südameporgad (tetremadale juured) - tarvitati inimestele südamehaiguse vastu.
Pihlakamarjad on südamekurjuse vastu rohud.
Sookaal [Ledum palustre]. Õietee teatakse olevat südamehaiguse rohi.
Tedremadala juured südämevalu vasta.
Lendavamarjad: kui südamest läbi käib, siis süüakse marju.
Palderjaan: südamehaiguse ja krampide puhul.
Arstirohuks tarvitatakse Slobotka küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi:
Obijonihaina keedetakse kinnise kaane all, pannakse viinaga segi ning on südamevalule vastav rohi.
Mättalill, mis kasvab niitudel vanade puude kändude juures, tema juuri pannakse viina ehk piirituse sisse ja juuakse südamevalu rohuks.
Palderja[a]nijuuri tarvitati südamehaiguse vastu. Puhtad juured keedeti ummuses ära, nii et aur välja ei pääsenud, ja siis saadud segu joodi.
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Palderjaani tarvitati südame- ja närvihaiguse vastu.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kitsekõrva lehti - südamehaiguse vastu.
Rosmariini teed - südame- ja maohaiguste vastu.
Piprakauna teed - südameklopi vastu.
Villirohu ja kollaste kakrate teed joodi südamehaiguse arstimiseks.
Südamevalu ja maksahaiguste vastu juuakse teed heinputke juurtest.
Sookaer [Ledum palustre] on südamehaigustele hää. (Peedu küla)
Pohlaõie tee on südamehaiguse vastu.
Kanavarbad - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.
Hanerohi (kasvab sõnnikuhunnikute ja teede ääres ning hoonete taga, õitseb mai- ja juunikuus). Hanerohust valmistatakse teed südamehaiguse vastu.
Meresibula teed juuakse südamehaiguse puhul.
Haavakoore vanne tehakse südamelaienemise puhul.
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.
Südamevalu õied (Succisa succisa) saanud oma nime järgmiselt: Peetrusel olnud kange südamevalu. Jumal annud siis südamevalu õite juuri hammustada. Praegugi olevat juurte küljes Peetruse hambajäljed.
Palderjanid.
Keedetakse teeks ja juuakse südamehaiguse vastu.
Palderjaanid keedetakse teeks ja tarvitakse südamehaiguse vastu.
Endisel ajal tarvitati ka arstirohuks palderjaanijuurikaid. Need korjati sügisel, pesti puhtaks ja kuivatati. Pandi viinasse ja lasti sääl liguda vähemalt terve nädal. Seda vedelikku tarvitati närvide rahustamiseks ja südamekloppimise puhul.
Südamepöörituse vastu söödi ka sibulat.
Palderjanijuured leotatult viina sees on kasulikud südamehaigusele.
Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.
Südame pööritamise ajal söödi sibulaid.
Sapirohi /---/ Linaria vulgaris (Familie Anterincae). Kui süda valutab, võetakse nendest väljapressitud tilkasid sisse (valged, kollakad).
[Rukis.] „Õiled“ viina sees südamehaiguse vastu.
Kastanjaõied - südamevalu rohuks.
Kastanjaõied - südamevalu vastu.
Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.
Kasepungad - südamekloppimise vastu.
Milleks tarvitati taimi endisel ajal? Kas arstirohuks (missuguse haiguse vastu, kuidas valmistati, kuidas tarvitati.). /---/
Vanasti tarvitati taimi mitmeks vahendiks. Arstirohtudeks valmistati järgmiselt. Tedremadra juurtest leotati piirituses südamehaiguse rohtu.
Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.
Südamealuse heinad - külarahvas keedab temast teed ja on südamevalu vastu.
Obijonihein - pannakse viina sisse, see on südamevaluhaiguse rohi.
Palderjaanijuured: pannakse viina sisse ja juuakse südamehaiguste puhul.
Süäme alodsõ hain. Kui südame alt teeb haiget, siis kuivatatakse heinad ära ja sellest tehakse teed, siis on valu üle.
Nõijakõld. Teda keedetakse teest ja juuakse südamevalu korral.
Küümned. Tehakse teed ja juuakse südameklobimise vastu.
Arnikas - südamehaiguse rohi.
Tedremadala juured ehk südametõve porgad - südamevalu vastu.
Palderjaani juured olid südamehaiguse vastu.
Südamevalu juured südamevalu vastu.
Tedremadala juured tarvitati südamehaiguse vastu.
Südameema juured - kui südames haige on.
Palderjaanist tehakse südamehaiguse vastu teed.
Palderjaan - südamehaiguse vastu.
Südamevalurohi - südamevalu vastu.
Palderjaan - südamehaiguse rohuks.
Palterjan - teed südamehaiguse vastu.
Palderjaani tee tehakse südamehaiguse vastu.
Palderjaan - südamehaiguse rohi.
Palderjanid - südamehaiguse rohud.
Südamevalurohi - südamevalu vastu.
Jeesukäpp - südamevalu vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohtudeks, kas nõiavahenditeks, kas värvimiseks.
Arstirohud: palderjanidest saab teed teha südame rahustamiseks (õitest, vartest) ja palderjani juurikad on igal pool head.
Kadakamarjad on südame- ja seesthaigustele.
Kadakamarjad - kui süda või seedimine rikkis.
Emanõgesed - südamehaiguste vastu.
Emanõgesed - südamehaiguse vastu.
Palderjan. Kasvab madalatel vete äärtel. Tarvitatakse südamevalu vastu.
Sibul aitab südamevalu vastu.
Balderjani tee südame jaoks.
Villirohud südamehaiguse vastu.
Südamevalu juured südamehaiguse vastu.
Heinaputke (Angelica silvestris) juure tee kopsu-, maksa- ja südamehaiguse vastu.
Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.
Palderjaani juured, õied - tee rahustab, aitab südant.
Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.
Kibuvitsa marjade tee - südamehaigetele.
Sidrun: vähja vastu, ka südamehaiguse juures. Veega, meega, suhkruga. Parandab määrides vistrikulist nahka, pressitud mahl tuleb peale pesemise õrnalt marlega, vatiga määrida.
Ka munakollasega segatult ravida pead ja nahka.
Valerjan ehk palderjaan. Tehakse teed. Südamehaiguse vastu.
Südamevalurohi. Südamevaluga tuleb selle rohu juurt toorelt närida.
Südamevalurohi - kui süda valutab.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Köömnetee südamehaigustele.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tetremadarad südamehaigustele.
Köömnetee - südamehaigus.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tedremadrad teena südamehaiguste vastu.
Tedremadaraid tarvitakse südamehaiguse arstimiseks.
Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.
Põldosja teed tehti südamehaiguse vastu, ehk kui inimene verd sülitab. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].
Äkilise südamehaiguse vastu tehti heinputke juure teed ehk koirohi linnumagusaga. Heinaputke juured kuivatati ja keedeti ära.
Vehvermentsi tee - südamehaiguse vastu
Palderjaan - südamehaiguse rohi.
Üheksamehe - südamerabanduse ja peavalu vastu.
Südamevalurohud südamehaiguse vastu. Südamevalu juured ja õied teeks keeta ja kolm korda päevas seda teed juua ja vanne võtta.
Ingverijuured. Südamehaiguse vastu. Juured puhastakse, lõigatakse tükkideks ning pannakse viina sisse. Kindel kork peab sellel pudelil olema, kus see nad on.
Kalmujuured on südamekloppimise vastu. Üks lood peeneks tehtud kalmujuuri pannakse poole toobi vee hulka ja lastakse liguneda, siis juuakse.
Üheksamaaõied on tiisikuse ja südamehaiguse vastu, keedetakse teed joomiseks.
Suur valge ristikhein. Suur valge ristikhein on südameravanduse vastu. Kuivatada, põlema panna ja selle suitsu ninna lasta.
Palderjanid. Palderjanid on südamehaiguste vastu. Keeta teed ja juua, ehk panna juurikad viina sisse ja seda viina võtta iga söögi alla.
Tammekoored.
Tammekoored keedetakse ja juuakse südamehaiguse vastu.
Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.
Maikellukesed südame rahustamiseks.
Kui süda klopib, siis tuleb juua kalmuseteed.
Arnikas. Kollane õis, võilille moodi, kasvab aruheinamaal. Südamehaiguse vastu joodi teed.
Kibuvits. Kibuvitsa marja tee oli südamehaiguse vastu.
Liivatee ehk kaetisrohi. Teed joodi südamehaiguse vastu. Kaetisrohu teed tegi ema, oli hea juua. Kõik üheksa last olime terved, ei olnud südamehaigust.
Võilill - tee südamehaiguse ja kõhuummistuse vastu.
Piimapisarad - tee õitest südamehaiguse vastu.
Piibeleht - tee südamehaiguse ja peavalu vastu.
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.
Karukell, viinas leotatud taime musti juuri võetakse südamepöörituse puhul
Köömneid ka peeti vanast ajast saadik arstimiseks. Köömnetheed tehti ka mitmesuguste haiguste puhul. Südame kloppimise vastu on ta hea rohi ja üteldi, et puhastab verd.
Küüslauk või noblu on ka niisuguste haiguste korral hea ja kosutav võileivaga süüa.
Teeb südame heaks ja peapööritus kaob. Arstimiseks võeti teda niimoodi, hakiti peeneks tükikesteks, panti supilusikasse, võtsid nüid korraga lusikast suhu ja klaasiga vett pääle. Siis ei jää nii halba haisu suhu nendest.
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.
Paiselehed asetati palja ihu pääle - südamehaiguse vastu.
Kirekäre lehed. Maikelluke, piibeleht. Convallaria L. Tarvitatakse südamehaiguse vastu, kuid tarvitamine on vist pärit mitte rahva-, vaid apteegitarkusest.
Leetripuu õied köha vastu, jooksva, külmetuse vastu, lahutab südamest kahle[?].
Maikellukese tinktuur südamehaiguse puhul.
Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.
Jumalakäpp: tinktuur südamenõrkuse vastu.
Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.
Köömel. Tee südamehaiguse vastu, vannid jalgade higistamise vastu.
Köömnetee - südamehaiguse vastu. Südamevalu korral süüakse ka kuivi köömneid.
Sibul, liikva ja lõngaõli olid südamehaiguse vasta.
Südamekloppimise vastu on ravimiseks sibul.
Südamehaiguse vastu tarvitati küüslauku.
Südamevalu vasta pruugitasse balderjaani juuri, neid kuivatuld viina sies liutada ja juua.
Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikat peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on, siis saab seda vett joodud.
Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilised õitsevad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.
Pruun teenutt. Meenutt. Mesileib. Südamevalu rohi.
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.
Pustõrnik - südame eest.
Jaanipäevaks kõiki rohtusi korjatasse: tõsjatšelistik, pustõrnik, romaška, valerianka. Pustõrnik südamerohus on heast, tõsjatšelistik on aželustkale, valerianka ka südamele.
Maarjarohi on ka südame vastu, juuakse tšaiu.
Pustõrnik on südame vasta. Justkui rahustab südant ja närvisi.
Nõmmliivatee ergutab südametegevust.
Nurmenukud on südamerohi.
Nõklapuu, bojarka on vene kieli. Oleva nagu süamehaiguse vasta.
Mul aias kasvavad paldermani juured - valerjaanad või. Kaevad üles, pesed ja siis kuivatad ja siis paned pudelisse ja on südamerohi. Kassid on hullud nende juurte peale.
Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.
Ärnikad eesti keeli neid üteldakse, kasvavad lohu koha peal, kus on märgust. Kollase õiega, kui päevalille õied on. Südame ja närvide vasta keeta teda.
Tõsjatsilistik - see on kõhurohi ja südame vasta ka on. Neid õisi varrega kakud ja paned kuivama. Temal on rohkem lehed nagu veriein.
Maasikud kuivatasime - lehed ja õied ja toored ja valmis marjad - südame vasta tee.
Pustõrnikud on südamerohi.
Maarjarohi, tal on nii hea hais. Tšebrets vene keeli öeldakse. Südamehaigetel on hea juua seda. Veiksed sinised lehed on.
Mürgi Salme, ta ikka teadis neid rohtusid. Tillitšaid peab jooma, a miski ma ei tunne paremat (südamekloppimise puhul).
Viirpuu õied on südameroht. Ta õitseb väga lühikest aiga. Kuivata enne ja pane viina sisse.
Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.
Tõsjatšilistik om südamehaiguse vasta.
Valerjaani juuri panen viina sisse ja määrin ja tšäilusikaga panen klaasi ja tšaid peale. See nagu südant hoiab.
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.
Aas-kurereha (?) - süame valurohi. Vaivarast (vanemad inimesed tarvitavad nimetust Vaivaru) pärinev väga vana naine kõneles imerohust, mis ainult seal kasvavat ja mis sitavat seesmiste (või südame) valude vastu. See järgi näitas ta oma panipaigast kuivatatud ja enamikus purunenud taime, mis olid tõenäoliselt aas-kurerehad.
Kui südamevalu on, siis võetakse pikse lõhutud puud ja vaotakse haiged kohta selle puuga ja seda puud liutakse vee sees ja juuakse siis seda vett, siis piab jälle terveks saama.
Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.
Südamehaiguse vastu juua liiva- ehk kaetisrohuteed. Kaetisrohuteed tegi ema, oli hea juua. Kõik 9 last olime terved, ei olnud südamehaigust. Kibuvitsamarjatee on ka hea südamehaiguse vastu. Leningradist üks insener sai terveks. Kibuvitsamarjaekstrakti on ka müüa. Peale söömist võtta 1 spl. täis.
Südamehaiguse vastu on hiiresitt ja sibul. 9 tera hiiresitta ja sibulat ja valu on kohe mööda.
Südamekloppimise vastu võeti palderjani.