Haiguste märksõnad

Kollatõbi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kollatõveks; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt viitavad kollatõvele.

Kollatõve puhul muutub haige nahavärvus, samuti ka silmavalged, pikkamööda helekollaseks ja hiljem kollakas-rohekaks. Säärane värvus vältab paar nädalat, seejärel väheneb kord-korralt kollane nahavärvus ja järgneb paranemine. Kollatõbi esineb sageli epideemiana, s.t. et kollatõppe haigestuvad samaaegselt tihedalt koos elavad inimesed, näiteks ühe perekonna liikmed, sõdurid ja teised (Sumberg 1939: 864).

Kollatõbe arvati tulevat külmetusest, ehmatusest, maksa kahjustustest, sapi haigustest.
Kollatõbi. Seda oli palju sõja ajal. Tekkis külmetusest ja kohkumisest. - - RKM II 111, 120/1 (408) < Muhu - E. Aer (1961)
Kollatõbi tuleb maksast. Sellest jälle võivad teised haigused tulla. - - RKM II 111, 93 (294) < Muhu - E. Aer (1961)
Kollatõbi. Kelle jo tuu tõbi külge löös, siss tuule olõi inämb sapp kõrrah, võt sapp aasege kollatõst. - - ERA II 252, 296 (41) < Setu - Enn Sõrmus (1939)
Ka võis tegu olla mingi tava rikkumisega või tekkis see haigus näiteks kollase kanaga seoses.
Kolla tebi tulle kui tuha peale kuste. KKI, WS < Muhu - J. Arike (1940)
Kui vanasti keegi jäi kollatõppe, siis arvati, et see haigus on tulnud järgmiselt: kollase jalgadega kana on hüpanud üle toidu, ja see inimene on seda nüüd söönud, mistõttu jäigi haigeks. ERA II 131, 359 (104) < Kadrina - L. Böckler (1937)

Vaata ka: maksahaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 11/2 (34) < Tartu (1894)
Piimarohi, seaõied, või-roosid (Taraxacum officinale). Pruugitakse kõllatõbe vastu.

H I 7, 89 (1) < Tallinn (1894)
Vanad arstimised.
Kollatõbe vasta olla hea pihlakajuure vett juua. Pihlakapuu juured saada ummukses ära keedetud ja seda vett joodud.

H I 7, 89 (2, 3) < Tallinn (1894)
[Kollatõbi]
Ka olla selle tõbe vasta järgmine rohi väga hea. Võta üks suur ja jäme porgand, lõika talt ülemine ots ära ja tee porgandi seest õõneks. Selle porgandi peab kollatõbine täis kusema, otsast ära lõigatud tüki tekli või kaane asemele tiku või orgiga kinni panema, et sisu välja ei jookse, ja ahju tuha sisse matma, kuhu ta nii kaua puutumata peab jäema, kuni iseenesest ära kõduneb.
Peab kollatõbine, elusat haugi kala käes hoides, nii kaua vahetpidamata kala silma vahtima, kuni kala ära sureb.

H II 46, 881 (12) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kollatõve vastu võeti kuuse- ehk männapuu vaiku sisse.

H II 58, 181 (1) < Jüri khk. (1896)
Kui kollatõbi on, siis kollase jalgadega kana ära keeta ja süüa, ja alati hapusi kapsaid süüa supiks ja külmalt. Kahe toobi õlle sees 9 kollast kaselehte keeta, seda sisse võtta ja peale määrida. Hundisita seest raisa kondid võtta ja auguga kivi peal puruks taguda ning seda puru sisse võtta. Aga kõik rohud nõnda, et haige ei tea, mis rohud need on; siis aitavad, muidu mitte.

E 56675 (116) < Tallinn l. (1926)
Kollasetõbe vastu tarvitatakse ka koirohtu. Koirohted tulevad panna piirituse sisse, segu tuleb hoida sooja kohas, nii et vedelik pruuniks läheb, seda tuleb sisse võtta. Pealt tuleb määrida puuõliga.

E 64240 (3) < Ridala khk. (1929)
Kollatõberohi (Alchemilla vulgaris L)

EKS c, 57 (3) < Tarvastu khk. (1891)
Taraxacum officinale.
Võilill. Taime tarvitatakse kollatõbe vastu. Taimest pruugitakse juured. Juured kuivatakse ära, siis võetakse üks peotäis neist ja keedetakse toobi osa veega ummukses, niikaua kuni 1/2 toopi vett üle jääb, sellest siis iga tunni järele üks söögilusikatäis.

EKS c, 117 (7) < Tartu l. (1912)
Abi kollatõbe vastu.
Keedetagu kevade korjatud enne jüripäeva, siis on reburaigad jõukanged, nendasammuti ummes, joodagu seda vett sisse ja pesetagu ihu üle. Siis kaovat haigus.

ERM 151, 97 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lalli k. (1920)
Kollatõberohi. Tammetõrudest ja koortest teed keeta joogiks ja kompress ümber kõhu.

ERM 17, 1 (1a) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Kolmekorralised rohud.
Korjatakse ühes õitega. Keedist (üks peotäis toobitäie vee pääle) pruugitakse 1 tassi kuni 1/2 toobi kaupa enne söömist hommikul (1 kord päevas). Rohi aitab kõllatõbe (peaasjalikult) ja igasuguse kõhuhaiguse vastu.

ERA II 1, 812 (15) < Tallinn l. (1928)
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui teha karikakri õitest teed ja seda juua.

ERA II 1, 812 (16) < Tallinn l. (1928)
Kollatõbe vastu aitab ka see, kui tooreid ehk keedetud porgantid süüa.

ERA II 27, 587 (26) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Kollatõbe vasta paisulehed ja koirohi.

ERA II 57, 680 (49) < Tallinn l. (1932)
Kollatõbe peab ka see ära kautama, kui saab keedetud karikakrid, kameljateed ja linnumagus (mesi). Need segada kokku ja juua.

ERA II 61, 252 (17) < Ludza l. (1933)
Kui lapsel on kollatõbi, siis keedetakse porgandilehti ja pestakse selle veega last.

ERA II 141, 103/4 (52) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kollatõve vasta kollad, ehk kollase jalgega kana tapeti ära. Ja anti kollaste jalgade vett juua, muidugi keedeti ära.

ERA II 148, 250 (8) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Karikakra õied ja varred keeta kollatõbe vastu.

ERA II 158, 259 (27) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Koerputk - tehakse teed; arstitakse kollatõbe.

ERA II 158, 385 (13) < Mustjala khk., Mustjala v., Paatsa k., Tamme t. (1937)
Kollatõbisele keedetakse kollaste karikakrate vett juua.

ERA II 167, 176 (2) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Võilillejuured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal. Kollatõbe vastu keedetakse teed.

ERA II 167, 181 (50) < Järva-Madise khk. (1937)
Võilille (Taraxacum officinale) - juuri tarvitetakse teena sissevõtmiseks kollatõbe vastu. (Peedu, Lehtmetsa)

RKM II 355, 330/1 (101) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui Helmi Kiis jäi noore abielunaisena kollatõppe, siis arst andis talle rohuks ühe pulbri, mis pidi odavam olema ja ka ravima. Teised rohud pidid väga kallid olema, et lihtrahvas ei jõudvat neid osta. Kui haige hakkas arsti antud rohtu võtma, ajas see tema oksele ja rohust polnud kasu. Helmi Kiisa haigusest kuulis üks kaugemal elav tuttav, kes tuli teda vaatama, kuivatatud raudrohunuts kaenlas. Käskis raudrohu teed keeta ja seda koos meega sisse juua. Nii võttis kolm päeva haige seda teed ja söögiisu tekkis ja võis juba sööma hakata. Aga rasvase söömine keelati tükiks ajaks ära. Ka nüüd tarvitab Helmi Kiis pidevalt raudrohu teed.

ERA II 201, 421 (34) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Nõgeseteed tarvitud kollatõve ravimiseks. Sama vastu joodud ka aknauhaka teed.

ERA II 205, 422 (9) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Kollatõbe vastu on pihlakapuu kännu pihastanud juur. Keeda seda ja joo seda vett.
Keeta tuleb niikaua, kuni vesi vahutama hakkab.

ERA II 252, 296 (41) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kõllatõbi. Kelle jo tuu tõbi külge lööse, sis tuul olõ-õi' inämb sapp kõrrah, vot sapp aasege kõllatsõst. Sis ei olõ' muudo, ko pühi' mõtsa või kohe niäle, koh vohopaadsa' (~ kitsõuibo', soemarä) kasusõ'. Tuu om väikene puhmu muudo puu, musta' marä' küleh. Tuul om päälpuul must kuur, ko tuu ar' koorit, tulõ alt kõllanõ kuur vällä. Vot tuud kõllast kuurt omge kõllatõbõ jaost vaja. Tuust kõllatsõst koorõst tetäs tsäi, ne ke juut, ne saasõ abi.

ERA II 283, 156 (59) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru vndk. (1940)
Kollatõbe vasta peab aitama, kui anda haigele süia tooreid porgandid.

ERA II 283, 479 (7) < Pühalepa khk. (1940)
Rõika imejõud.
Rõika lehti veega kupatada, see vesi on maksa ummistuse ja kollatõbe vastu hea rohi, sellepärast talitavad need õieti ja hästi, kes oma supid ja kasted rõika lehtedega maitsevaks teevad.

ERA II 283, 483 (16) < Pühalepa khk. (1940)
Väikestel lastel kollatõbe ära ajada: võta ainult kanepiseemneid ja keeda veega piimataoliseks ning anna lapsele sellest juua.

ERA II 308, 103 (86) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Kuuskjalga saab võetud ja kuevatadud ja teed keedetud kollatõve vasta.

ERA II 304, 122 (126) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Kollatõbi. Karikakravett juua.

ERA II 297, 45 (3)b < Tallinn l. < Harjumaa (1941)
/---/ Kasekäsna ja pihlakakäsna kollatõbe vastu. Ostad rohutaimi, küsi aga müüjaeide käest ja tema õpetab; ja see aitab tõesti. Prohvessor ei oska ka nii hästi õpetada, kui need eided. Kes ei usu, mingu ostku, ja tee tema õpetuse järgi ja leiad tõesti, et aitab.

RKM II 9, 246 (10)a < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1947)
Kollatõbe vastu rohuks on pihelgakoor väga hea, tuleb võtta pealmine hall koor ära, alumine kollakas koor tuleb keeta, seda vedelat haigele juua anda, aitab ruttu kollatõbest terveks saamiseks.

RKM II 9, 246 (10)b < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1947)
Kollaste karikakrate keedis on ka kollatõbe vastu rohuks.

RKM II 81, 301 (64) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõiakolladega arstimisest. - Nõiakollad on annekollad, nemad kasuvad püsti üles ja ladvas säpendab jusku kuld. Need korjataks ja kuivataks, siis keedetaks, kui tarvis. Annekollaga pestaks, ku kollatõbi olli, annekolla veega. Silmade ääre tõmmataks sulega ja tehti rätik niiskeks üle palede, ihu pääl - tehti linadest pintsel, tehti ihu üle niiskeks. Enne anti põrsastel sisse. Annekollad on suur rohi. Kuusekolladega põle midagi teha, need, mis maad kada edesi kasuvad.

RKM II 98, 342 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Kollatõbest lahti saamiseks pidi haige alaliselt pohlavartest keedetud teed jooma ja külmetuse eest ennast väga hoidma.
Lisan juurde, et olin väiksena kollatõbes haige ja siis mind pohlavartest keedetud teega raviti. Et pohlavarred oma otstarvet täidaksid, siis tuli neid varjulises kohas kuivatada - aga mitte päikese käes.
Pohlavarte õige korjamise aeg olla siis, kui nad õitsevad.

RKM II 111, 93 (293) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kollatõbi tuleb maksast. Sellest jälle võivad teised haigused tulla. Kollatõve vastu keedeti koirohu teed ja joodi seda.

RKM II 111, 18/9 (27) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Puul kuivanud sarapuulehed pannakse külma vette ligunema. Seda vett anti juua kollatõves haigele. Parandab.

RKM II 108, 353 (83) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Vana-Karistes kollatõve puhul otsiti nn aaslangi juurikaid ja tehti haigele teed, - tavaline aedvaak.

RKM II 159, 157 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kollatõbi.
Kollastest karikakraõitest keeta teed ja juua.

RKM II 160, 115 (12) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Kollatõbi. Joodi orase- ja kollase karikakra teed.

RKM II 160, 138 (61) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Kollatõbi. Söödi kollaste jalgadega kana liha ja joodi kollaste karikakarde vett.

RKM II 160, 168 (48) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kollatõbi. Joodi kollaste karikarde teed.

RKM II 160, 179 (13) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kollatõbi. Joodi rukkiorase teed meega ja sooja lüpstud piima.

RKM II 160, 228 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kollatõbi. Peab sööma kollast munarebu, porgandit, kollaste jalgadega kana liha ja kollaste karikarde teed juua. Kõik, mis on kollane, seda peab sööma.

RKM II 174, 300 (3) < Kodavere khk. (1963)
Oma haigustest mäletan, kui olin seitsmeaastane, haigestusin kollatõppe.
Minu ema Maria Treial arvas, et haigus oli tulnud külmetamisest, sest istusin talvel külmaga linaropsijate juures. Tuppa ei ole üksi jäänud, sest mind olid hirmutanud nende õudsad tondijutud. Ema keetis mulle nõiakolla teed, otsis küünist ja lakast ristikheina seest kollaseid karikakraid, tegi neist teed ja vanni.
Varsti oli paranemist märgata ja ma sain terveks.

RKM II 183, 13 (10) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kollatõbi. Kollase karikakra teed juua. Minu isa rääkis, et on väga hea, ja korjas ka. Minu isa teadis palju arstirohte.

RKM II 222, 44 (10) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Kollatõbi.
Kollatõve vastu keedeti rukkiõrase teed.
Kollatõbe tunti, kui nahk, nägu ja silmavalged õled kollased.

RKM II 229, 10/1 (5) < Rakvere l. (1966/7)
Kollatõbi. Olin ise haige. Jõin kollase karikakra teed ja oraseteed. Orasetee on väga paha. Kollaste jalgadega kana puljongit ka joodi.

RKM II 229, 653 (11) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kollatõbi. Viinapuna õie teed tehti. Viinapunal on kollased õied ja ümarikud lehed, kasvab kõrgemas kohas aruheinamaal.

RKM II 240, 276 (6) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Koirohu teed tarvitati maohaiguste ja kõllatõve vastu.

RKM II 240, 294 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kollatõve vastane rohi olid kindlasti kaseurvad ja koirohi. Kaseurvad pandi üheksasse hunnikusse, igas hunnikus üheksa urbe. Urvad keedeti toobi õlle sees, anti enne sööki natuke rüübata. Või keedeti koirohu teed ja anti haigele 2-3 korda päevas poole klaasi kaupa.
Mäeuse küla Narva Jaan oli väga haige, silmavalged kollased, väljaheide valge, aga kaseurvad aitasid.

RKM II 248, 493 (106) < Kirbla khk., Pagasi k. (1970)
Kui kollatõbi on, siis pandi linapeo patta ja joodi seda keeduvett.

RKM II 251, 466 (2) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Võilill on maksahaiguse või kollatõve vastu. Palju ei tohi tarvitada, kange on. Ma ei ole ise tarvitanud, ma olen kuulnud.

RKM II 257, 408c < Palamuse khk. (1968)
Kollatõbi. Hiirekõrva tee ja koirohu tee aitab. Poeg sai terveks.

RKM II 262, 106 (31) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Kollane karikakar - kollatõbe vastu.

RKM II 304, 442 < Setumaa (1973)
Kõllatõbõ arstiminõ.
Kitsõpuu maröl tulõ must kuur maahha võtta ja kõllanõ sisu umsih ar kiitä (auru tohi'i välla laskõ) ja juvva.

RKM II 320, 506/7 (12) < Ridala khk., Kolu k., Vainu t. (1976)
Kollatõbe vastu on karikakratee. Siin oli üks 7-8 aastane tüdruk haiglas. Ei annud ega annud tagasi. Ma soovitasin: „Vii talle pudeliga karikakrateed.“ Sellega sai terveks.

RKM II 359, 364 (25) < Kodavere khk., Äteniidi k. (1981)
Kollatõbest peatas minu ema minu ära täpselt niiviisi. Alla kümne aasta olin, silmavalged kollased. Teised vanainimesed õppasid, et korja kollast karikakart. Talvine aeg oli, kus ta siis korjas, heinte seest otsis õienuppusid ja ikka leidis. Ema tegi vanni ja jootis teed ja nii kaduski ära.

RKM II 381, 96 (21) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kollase karikakra teega raviti kollatõbe. /---/

RKM II 381, 296 (49) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Lillak.
Lillaku õied ja lehed on põie- ja neerurohi. Lillaku marjad on kollatõbe vastu.

RKM II 384, 408 (39) < Keila khk. (1985)
Maksahaiguste, eriti kollatõve vastu aitavat hästi (Sauel elava pensionieeliku Elmo Rüütli sõnade kohaselt) pihlakakoore tee (1 supillusikas teeklaasi kohta).

RKM II 385, 315 (55) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Kollatõbe puhul on tulnud juua võilille juure teed ehk keedist. Paar korda nädalas käia soojas vannis ehk saunas.

RKM II 400, 229 (5) < Anna khk., Võõbu k. (1987)
Maksa-, sapi- või kollatõve korral tehti pihlakakoore teed. Üks supilusikatäis pihlakakoort klaasi vee kohta.

RKM II 405, 494 < Keila khk., Saue (1986)
Rahva raviretseptide kogujale:
Pihlakakoore tee aitab maksahaiguste ja nakkusliku kollatõve puhul. Üks supilusikatäis pihlakakoort klaasi vee kohta.

RKM II 409, 17 (7) < Tallinn (1988)
Kollatõbi kaub, kui juua kollastest põllukarikakradest keedetud teed.

RKM II 409, 344 (1) < Rakvere l. < Tori khk., Tammiste v. (1985)
Kollatõbi.
Juua kadaka valmis musta marja teed.

RKM II 415, 104 (9) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Kollatõve vastu tuleb korjata kollaseid karikakraid, kuivatada. Nendest tuleb keeta teed ja juua seda nii kaua, kui tõbi hakkab mööda minema.

RKM II 449, 22/3 (11) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarss on ka. Mis on nuppudega reinvarss, on kollatõbe vasta.

RKM II 450, 30/1 (10) < Äksi khk., Mullavere k. (1992)
Kollatõve ravimiseks kasutati ennem kollase karikakra teed.

RKM II 460, 391 (29a) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Kollatõbe korral võilille juure tee, see on esimene rohi. Söögiisu ei ole ja. Kevadel kaevata ja kuivatada. Kieva vee sisse, lased keema, võtad ära ja.

RKM II 460, 391 (29b) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Mõned joovad kolmeaastasi kasevihtu, siis ka kollatõbe vastu joovad.

RKM II 464, 304/5 (76) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Vaata, sie kollane karikakar on ka maksahaiguse ja kollatõbe vasta. Aitavad hästi maarohud. Seda pidi vist päris ummukses kietma, et aur välja ei tule, et siis kaob sie mõju ära.

Vilbaste, TN 3, 713 (24) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maasapp, harilik. On teena kollatõbe vastu, parandab ka nõrka seedimist.

Vilbaste, TN 11, 147 (3) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kollane karikakar - õietee kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 11, 438 (40) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1962)
Kollane karikakar - ütlevad, et kui on kollatõbi, siis teha kollase karikakra teed. Räägitakse ka, et kollatõbe rohuks on, kui kollaste jalgadega kana liha ilma soolata süüa.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sibulakoored [Allium cepa] ja kollased karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele.

Vilbaste, TN 1, 491 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele; ummuksis keeta - kollatõvele, rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 494 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Võilälle (lille?) [Taraxacum tarax] tee kollatõvele.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Võilill (Taraxacum taraxacum).Võilill. Juurte keedis ravimiseks kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 791 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pohl (Vaccinium vitis idea). Pohl, poolamari. Õitest ja lehtedest keedetud tee vahendiks maksahaiguste, kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 976 (11) < Kihnu khk. (1937)
Sarapuu.
Vilus kuivatatud lehtedest tee kollatõve vastu (preester õpetanud). Urvatee - harilikuks joogiks. Nõuvitsu.

Vilbaste, TN 2, 240 (8) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Kaaraõlgi keedetakse ummiselt kinnise kaane all ning seda leent tarvitatakse kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kollaseid kakraid tarvitati veel kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kollatõve vastu tarvitati ka lepaurva teed.

Vilbaste, TN 2, 284 (4b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maaviharohud on ka head kollatõve ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 327 (9) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Võilille juuri tarvitetakse sissevõtmiseks teena kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 2, 333 (2) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Võilille juured - maksahaiguse vastu, korjata igal ajal; kõllatõbe vastu keedetakse teed.

Vilbaste, TN 2, 389 (4) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Ubaleht kasvab vesisel maal. Juurikatest keedeti vett. Maksa- ja kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 408 (2) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Kollalilled, mis varakevadel lume alt tõusevad, nende teed juuakse kollatõve puhul.

Vilbaste, TN 2, 441 (11) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kollatõbe vastu tarvitati karikakraid ja võilille juurikaid.

Vilbaste, TN 7, 57 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Karikakardest kollatõve vasta.

Vilbaste, TN 7, 64 (47) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Anthemis tinctoria: karikakar (kollatõbe vastu).

Vilbaste, TN 7, 161 (Ih) < Räpina khk. (1930)
Pihlaka alumist õrna koorekest tarvitatakse kuivatatult teeks kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 176 (17) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Haraklill - Haraklilli keedetakse ja juuakse kõllatõbehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 243 (6) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Pihlapuu ja lodjapuu. Pihlapuu ja lodjapuu koortest tehakse teed ja juuakse köha ajal. On ka ühtlasi hea kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Koirohi oli voolmete, kollatõve ja kõhutõve vastu. Rohi keedeti ehk ka leotati vees ja siis joodi.

Vilbaste, TN 7, 422 (22) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Karikakar - kollatõve vasta.

H II 37, 313 (1) < Jõhvi khk., Toila (1892)
Kõllatõbe arstita õrassetied juues, korjata õrast, kuivatasse ja tehasse sellest tied. Üht kollatõbist arstinud küll tohter oma rohtudega, ei ole aga haiged tervest tehend, keda aga üks külaeit õrasetiega tervest on tehend.

RKM II 229, 382 (6) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Kollatõbi. Joodi oraseteed.

Vilbaste, TN 7, 519 (38) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kollatõverohud. Neid keedetakse kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 636 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Jõepudelid kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 648 (a1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Vanal ajal tarvitasid inimesed taimi järgmisteks arstirohtudeks.
Võilille juured - kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (5c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kõhuvalu, kollatõbe, nina verejooksu (külmad kange tee lapid).

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 691 (4) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kollased karikakrad. Kollatõbe vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 729 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kollatõve korral arvati aitama võilille juur.

Vilbaste, TN 7, 731 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Võilille juurte tee. Kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 734 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Karikakrad. Karikakrad on kollatõve vastu. Keeta teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 737 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Võilille juured: tarvitakse kollatõve vastu. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 10, 252 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kollane karikakar. Õitega värviti. Saadi oranži värvi. Kollatõve vastu joodi õieteed.

Vilbaste, TN 10, 271 (36) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kollased karikakrad. Kollatõve vastu joodi kollase karikakra teed.

Vilbaste, TN 10, 311 (10a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Raudrohu tee - palaviku ja kollatõve puhul.

RKM I 9, 379 (10) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

RKM I 9, 381 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

RKM I 18, 180/1a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kollatõve korral söödi lume alt kätte saadud noort orast.

RKM I 18, 180/1b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
[Kollatõve korral] Kasulikuks joogiks peeti teed, mis oli valmistatud kollastest karikakraõitest.

RKM I 19, 83 (117) < Jõhvi khk., Peeri k. (1984)
Maksarohu [kollase karikakra] tee on kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 5, 21 (a3) < Tartu l. (1934)
Koirohtu tarvitakse kollatõve vältimiseks.

ERA II 297, 45 (3)bi < Tallinn l. < Harjumaa (1941)
Ka pihlakamarju kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 197 (18) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Koirohi. Kollatõbe, kõhuusside, vähjatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1173 (20) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Soolehe tee kollatõbe vastu

Vilbaste, TN 7, 1164 (85) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kollane karikakar. Chrysanthemum Leucanthemum L. [Anthemis tinctoria] Ekstrakti (vee sees keedetult) juuakse sisse kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1185 (3) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maasapp: tee 15 grammi liitri vee pääle, kui valu kehas, mao katarri juures, kollatõbi.

Vilbaste, TN 7, 1189 (41) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kukspuu koore- ja marjakeedis neeruhaigus ja kollatõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (21/a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudnõgestest väljapressitud sahvt kollatõve vastu. Kaks-kolm supilusikat korraga sisse võta.

Vilbaste, TN 7, 1210 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Võililledest ja orasrohu juurtest tee kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1282 (48) < Kihnu khk. (1939)
Verehurmarohi - “veretõbõ rohe”. Keedis kollatõbe vastu. Lehmale, kui verd lüpsab ja kõht lahti.

RKM II 111, 158 (499) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kollatõbi. Pesta linaleotusveega. Kui soolast sööma hakkas, sai terveks.

ERA II 201, 104 (60) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kollatõbi vastu tehti teed kuivand lambasittadest. Lambasitad keedeti vees ära, kurnati siis vesi puhtaks ja joodi nagu teed. Ka tammekoore tee olla aidand.

E 1786 (9) < Risti khk., Nõva v. (1892)
Kui kollatõbi on inimesel, peab see ära kautama, kui põhja poolt vana majaseina küllest saab seda kollast korda, mis puupalgi peale on kasvanud nagu sammal, kraabitud ja piima sees keedetud ja selle haige kätte antud, siis peab ta terveks saama.

EFA II 2, 447 < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Hobusehapuoblikas. /---/ Hautan. Kollatõve vastu. Pika lehega taim.

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

H II 16, 793 (13) < Risti khk., Nõva v. (1889)
Kui kollatõbi on peab se kohe abi andma kui üks vana hoone on ja põhjatse poolt äärest palgi pealt seda kollast vaegu korda kraabitakse ja piimaga keedetakse ja ära juuakse.

RKM II 21, 101 (11) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.

RKM II 160, 16 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kollatõbi: 9 täid pandi kas valmis köögi või saia sisse ja söödeti elusalt haigele. Kollaste karikarde teed juua.

RKM II 8, 57 (12) < Rakvere khk. (1947)
Metsavahi Liisu jäi keldasetõbe. Nägu oli ees kui pargidu nahk. Muud en old toist karva kui silmamunad ja suu. Küll tämä vainekene oli vahus. Mättä Mai oli korjand suvel kanavarbu ja keldasi karikakru. Keitas neist vedelikku ja andas Liisule juua. Küll oli tegu enne kui seda suhu vottas. Viimast ommetegi. Kui paari korra oli vottand ja hakkas nägu valgendama ja sörmed niisamate. Ninda vottas seda ninda kaua kui viimast ise värvi muutas. Liisu elab präigu veel ja ütli maiele aituma, et tervest tegi.