Haiguste märksõnad

Seedehäired

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse seedehäireid.

Seedehäireteks nimetati sellist seisundit, kus oli valu või ebamugavustunne kõhus või kõhu piirkonnas ja oli arvata, et põhjuseks on äsja söödud toit või kui need sümptomid esinesid toitumisega seotult. Tegu võis olla kas kõhuvalu, kõhukinnisuse või -lahtisusega.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Äkilise haiguse puhul võetakse eredad söed, pannakse plaadi peale ja sinna peale "rabandserohtu", seistakse kaksiti suitsu kohal, lastakse suitsu ka kõrva ja ninasse ja minnakse teki alla.
See abinõu aitab ka siis, kui inimesel ehk loomal seedimine korratu.

Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

Verihein (Achillea millefolium) - kogutakse siin kimpudesse ja pannakse kuivama; tarvitatakse teena, edendab seedimist seedimisehäirete puhul.

Ungrud (Lycopodium selago) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

Seedimisriketega haiged tarvitavad juba mõrudaid teesid, näiteks keedetakse paju- ja tammekoore teed.

Ka tarvitavad kõhuhaiged (kel seedimine korratu) kuivatatud ja pulbriks hõõrutud kalmusejuuri, mida tarvitatakse pulbrina.

Piparmünt (kohapeal nimetatakse "vehmervents").
Piparmündi- (vehvermentsi-) teed tarvitatakse arstirohuna siis, kui kellelgi pole seedimine kõige paremas korras. Pidavat mõjuma seedimist korraldavalt.

Jooksva, issiase-haiguse rohuks tehti vana kal'laraba palavaks haigete jalgele vanni tegemiseks.
Kadakamarju söödi vere puhastamiseks ja seedimise korraldamiseks.

Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.

Sisehaigused seedimisrikete näol olid ravitavad tedremadara juurtega. Juured korjati suvel õitsemise ajal, puhastati ja kuivatati ära ning pandi viina sisse likku. Sellest lahust võeti üks naps enne sööki, kuni tervis korras oli.

Suurejõel kasutatakse vormiõie teed, kõhuvalude-seedehäirete ja valgevooluste rohuna. Vorm - angervaks Abja - Vana-Karistes angerbüst.

Sibul hoiab kõhu pehme ja edendab seedimist.

Vanast tarvitadu sibulat mao, soolte tegevuse elustamiseks,

Köömned, need on seedimise rohi.

Lodjapuu õie tee pidi seedimisele hea olema. Mina ei teadnudki, et see on see õitspuu. Meil tehti marju, pandi leiva sisse. Lastele tehti kohe niisugune kakk, siis sõid.

Koirohi oli ka kõhule hea.

Kibuvitsa marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha. Kibuvitsal seemnes seest välja võtta.

Kukerpuu marju võib süüa, puhastab verd ja korraldab seedimist, moosi võib teha.

Mustikad on üldse seedimise parandajad.

Kasepungad jälle haigele kõhule ja siedimisele hiad.

Naistepunast tehakse teed seedehäirete ja maksahaiguste korral.

Toomingamarjad on head seedehäirete puhul. Marju kuivatatakse ja valmistatakse teed, aga süüakse ka värskeid toomingamarju.

Piparmündi teed, mida meie pool palju juuakse, kasutatakse seedetegevust soodustava vahendina.

Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

Verejooksu peatamiseks kasutati raudrohtu. Samuti oli raudrohi raviks paisetele, seedehäiretele, maksahaigustele.

Kadakamarju kasutatakse iidsest ajast uriinierituseks ja seedimist soodustava vahendina. Samuti ka neerude alatalituse ja veetõve korral. Takistavad soolte ja maogaaside teket nii inimesel kui loomadel. Vanad inimesed keetsivad kadakateed loomadele ainetepuuduse ja halva piimamaitse korral. Neerupõletiku korral ei või kadakateed juua, ärritab liig neerusid.

Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.

Veel üks tähtis taim oli üldsest ajast naistepuna, mida tarvitati teena verejooksu tõkestamiseks, köha, seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul.

Seedeorganite haigused.
Joodud naistepuna õitest, lehtedest keedetud teed. Üheksaväelist, kui seda oli, aitas iga haiguse vastu.

Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

Kodused ravimid. Kodus hoiti ravimeid, mida toodi apteegist või mida pidi eelnevalt kuivatama, nende hulgas teedrooge. Alati saadaval olevaid võeti otse loodusest. Alljärgnevalt märgin neid ravivahendeid mida peeti minu vanematekodus, Tori v. Levi külas. Selline kogus võis olla igas ümbruskonna talumajapidamises.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks. Raudrohi - kõige mitmekülgsem vahend külmetushaiguste, nõrga seedimise raviks ja kurgu (ja muu) definitseerimiseks.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Kummel - mitmesuguste seedimishaiguste puhul (ka väikelastele), kompressideks (isegi silma), kuristamiseks ja muuks.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Köömned - seedimishaiguste ja -häirete vastu (ka väikelastele). Tekitab isu, vähendab sooltegaase.

Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Mustikalehed, -varred - seedimist soodustav (käesoleval ajal soovitav suhkruhaigetele).

Marjad ja teised saadused otseselt ja leotistena.
Kadakamarjad - neeruhaiguste raviks, seedimist soodustav. Tori köster B. Habicht (s. 1881. a.), kes oma külalisi sageli tervisehoidmisele kutsus, tarvitas vajalikul korral kadakamarjad piirituses ja apelsinikoored piirituses. Nendega segati viina napsuks: õhtusöögil (mitte alati) 1 naps, külmetamise korral 2 napsu. Ernst Juurikas, s. 1899, Tori-Jõesuu (1958)

Mustikas - kuulus vahend keedisena seedehäirete, eriti kõhulahtisuse korral.

Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.

Kalmusejuurikas.
Nõrk tee soodustab seedimist. Laste vannitamisvette lõigatakse pisut juurt. Lehed ja juured kirpude ja sipelgate tõrjeks. Tekitab toas (aidas) mõnusa lõhna.

Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

Kalmusejuurte tee korraldab seedimist ja on kõhuvalu vastu.

Raudrohu teed tehti. Mõjus rohkem seedimise vastu.

Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

Kui köha olli, siis raudrohu teed tetti ja kummeliteed ja seedimise jaos kah.

J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

Kaselehe tee on kangesti hea seedimisele. Need peavad noored kaselehed olema, mai või juuni omad, vanemad ei kõlvanud.

Kõrvenõgese teed olen ise tarvitanud, see pidi olema seedimisehäda vastu hää, /---/

Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.

Kui ei seedi heasti, süüakse tomingamarju. Ma pean alati banku sees endal. Tulist vett panen peale ja juon.

[Taimedega arstimine.]
Rauarohi on köha vastu ja siedimise vastu.

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile.

Kikkaputk. Seemneist ajatakse eeterõli. Kikaputke moos mõjub hästi seedimisorganeile.

Köömned (Carum Carvi L). Tee on söögiisu andja, korraldab mao seedimistegevust.

Maasapp, harilik. On teena kollatõbe vastu, parandab ka nõrka seedimist.

[Takjas (Lappa).] Seedimisorganite tegevuse korral teena.

Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Kalmujuured on kua head kõhurohud, kui kõht korras põle. Kalmujuure pulbrit kolm teelusikatäit päevas võtta aitab kua mõne hädale, paneb seedimise kõrda ja parandab vähihaigust, kellel mauvähk on, ja annab söögiisu.
Ennemalt vanad inimesed soovitasid, et tuleb iga hommiku üks teelusikatäis kalmujuure pulbrit ära võtta, on mitme haiguse vasta, peletab haiguse eemale.

Küemned (köömned) [Carum carvi] pandakse leiva hulka, et siis leib maitsvam saab; ka tehakse teed.
Pidada ka seedimist edendama ja kõhtu kõvendama nende tarvitamine sarnasel viisil.

Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Reinvarred kasvavad meil kodus maja ümber. Tarvitatakse kõhuhaigusele, inimestele ning loomadele, korrastab seedimist.

Mustikas (Vaccinium mürtillus L.). Marjad kuivatatult süües, ka keedis ja mahl, vahendiks seedimisrikete vastu (kõht lahti). Üldse edendada mustikate söömine mao ja seedimiselundite tegevust.

Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Jõhvikas. Marjamahl vahendiks seedimisrikete ja südamepöörituse vastu.

Jooksvarohi: nõrga seedimise puhul.

Köömned: krampide, halva seedimise ja loomale piima lisamise tarvis.

Kalmused on Euroopasse toodud XVI sajandil Aasiast. Praegu kasvavad nad meil igal pool jõgede ja kraavide kallastel. Tema juurikat leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. Kui on seedimine mõnel inimesel nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Ubalehe teed tarvitati tiisikuse ja seedimiserikete puhul.

Seedimiserikete puhul tarvitati ka mustikaid.

Umaravarte teed - seedimisrikete vastu.

Ungrud (Lycop. selago) - kõhuvalu ja seedimise korraldamiseks tarvitati teena.

Raudrohi, verihein. Peedu külas koguti septembris kimpudena kogu taim, pandi kuivama. Olla hää teeks tarvitada, see edendab seedimist.

Tammekoore teed tarvitati siis, kui seedimine pole korras.

Soo-oa lehtede teed tarvitatakse söögiisu puudumise puhul ja kui seedimine korratu.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Köömned. On meile sarikaliste perekonnast tuntud umbrohi. Kasvab kraavide ja teede ääres. Laialt tarvitatakse maitseainena köömnete seemneid. Arstimiseks valmistatakse apteekides köömnetest köömnevett, mis hästi maos seedimisetegevust korraldab ja seega tähtsaks osutub. Koduselt keedetud köömnetee on kui hea söögiisu ärataja ja tervislik jook. Peale selle rohuks seest täisajamise korral. Köömneõli pealt määrides on algava inglishaiguse vastaseks.

Heinputke juuri tarvitakse arstirohuks. Heinputke tee ja tintuur segatakse ja tarvitakse värvimisele ja seedimisele, heinputke juuri korjatakse kevadel.

Angervaaksa õied - kasutatav seedimisrikete korral.

Varem tarvitati igasuguseid taimi arstirohtudena. Muidugi ei teatud taimedest niisuguseid rohte teha nagu praegu, vaid tarvitati näiteks teena. Ka tarvitati riide värvimiseks taimi, sest puudusid ju värvid.
Mõned tarvitatuist taimedest:
/---/
Kadakamarja tee seedimisrikke vastu.

Kalmuselehti tarvitatakse tinktuuride tegemiseks ja need tarvitavad tinktuuri, kellel seedimine nõrk oli. Ta äratas söögiisu.

Palderjaanijuurt pandi piirituse sisse, seda tarvitadi ärrituste ja seesmiste valude vastu.

Köömnetee söögiisu äratamiseks ja korraldab seedimist.

Tamme- ja pajukoore teed kasutatakse siis, kui ei ole seedimine korras.

[takja] Seemnetest valmistatud tee korraldab seedimist.

Köömneid kasvab savisel maal teede ääres. Temast valmistatud tee on hea söögiisu tekitaja ja korraldab ka seedimist.

Kalmused - tema juurikat leotatakse piirituses ja tarvitatakse siis, kui seedimine nõrk.

Kalmus - kalmusejuurikat ja -juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis rahvas tarvitab kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Kamelirohtu tarvitati seedimise korrastamiseks. Rohi keedeti ja joodi seda vett.

Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Põldtilgad rohuks: paistuse pääle kombressiks (tee). Loomile ja inimestele seedimise korralduseks (tee).

Kadakamarja tee on seedimise vastu.

Mustikad on seedimisele.

Kadakamarjad - kui süda või seedimine rikkis.

Kadakamarjad - kui seedimine rikkis.

Tedremanarad. Kui seedimine oli rikkis, siis võeti neid peeneks jahvatatult.

Kuusk - kasvandid ühes männiga vannis annavad tervist seedimisele, hingeldamisele ja reumale (jooksva korral).

Mustikamarjad on seedimise vastu.

Koirohi (pälime) - seedimise korraldamiseks (ka koolera vastu).

Ubaleht - söögiisu äratav, seedimisvahend.

Võilill - seedimise jaoks.

Kalmus - (Acorus calamus L.). Tema juurt tarvitatakse seedimisrikete puhul.

Türgi pipra kaunte viinaleotis - seedehäirete puhul.

Seedehäired (valu kõhus, südamekõrvetus ja nii edasi): heinputke, isujuur, kalmus, koirohi, kummel, maasapp, palderjan, silmarohi, sibul, ubaleht, võilill.

Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

Aaslangi juure tee (15 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit (supilusikas) kopsukatarri, köha ja seederikete puhul.

Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.

Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

Korratu mao- ja sooletegevuse puhul peeti heaks abistajaks köömneteed. Oli peresid, kus köömneteed tarvitati pidevalt ja ilma suhkruta.

Taimed, mida tarvitati ja osalt nüüdki tarvitakse arstimiseks.
Koirohi (teena). Kange köha, suhkruhaiguse, seedimisrikete ja nii edasi vastu.

[Ärakirjutatud]
[Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.]
Kalmused: on 16. aastasajal Aasiast Euroopasse toodud. Nüüd kasvavad nad igal pool jõgede, kraavide ja järvede kallastel. Kalmuse mõlajad lehed asetsevad maa peale ulatuval juurikal. Tema juurikat ja juuri leotatakse vees ja piirituses niinimetatud tinktuuride valmistamiseks. On seedimine nõrk, siis tarvitab rahvas kalmusetinktuuri kui kibedat isuäratajat.

Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Pohla (paluka) värsked lehed ja juured keedetakse teeks. Üks osa lehti ja juuri ning kaheksa osa vett - reumatismuse vastu. Kange pohlavarte keedis: külmetamise vastu, kurguloputamise vahendiks, seedimisrikete vastu.

Arnikaõie tee seedimise korratuste vastu.

[Küüslauk.] Seedimisrikete vastu.

Ploomid seedimisrikete vastu.

Kummelitee [flores Chammomillae].
On olemas tuntuid ja tarvitatavaid taimi rahva keskel, kuid millegil põhjuseil on nende tarvitamise muistsed jäljed tumestunud, sageli isegi kadunud. Selgemas mõistes - taimed nagu tüümian, ungruroht ja kortsleht, isegi nõges. Nad omavad üliselgeid, olgu ehkki katkendlisi jälgi mineviku tarvitamisalust. Neist näeb, et nad on püsinud hästi traditsioonilisel teel rahva keskel. Ja suurim arv vanemaid inimesi kõnelevad neist. Kuid kummelitee on võrdlemisi looritud taim mineviku suhtes. Vaatamata sellele, et ta on hästi tarvitatav esem, eriti Lääne-Nigulas ja Noarootsis, viimases seda millegil põhjusel rohkem. Ometigi lasevad oletada nood vanemad inimesed, kelledelt need pisukesed andmed olen omanud, et ta ikkagi langeb muistsete ravimisvahendite liiki. Kummalisem asiolu on vaid see, et siinne rahvas Noarootsis, samuti Lääne-Nigulas ja mujalgi, on hakanud selle ühe taime nime all kahte tarvitama ja selles suhtes omab too taim eriti tähtsuse. Taim, mis oma kasvu ja olemasolu poolest erineb teisest, omab vaid ainult samasuguse maitse ja see on vaid, mis teda päris kummeli poolvennaks teeb, ning on tarvitatav old samasuguseile haiguseile. Nii on liigistanud nimi „kummel“ tegelikult kahte ossa. Esimene = flores Chammomillae (kummeliõitega), sest neilt korjatakse ainult õied, tuntakse kui valgeõielist saviseil või madalail multseil maa-alul kasvavaid mitmeharuliseks jägunenud 21-22 sentimeetri pikkuste tüvedega taimi. Teist aga, rahvakeelselt kutsutavad “õuekummelid” (kommelid) (muistne tarvitatav nimi), lühikesetüvelist, umbes 6-7 sentimeetri pikkust õuel kasvavat taime. Haraliste lehtedega ja õilis ajul rohelisvalkjaid õienuppe kandev. Päris kummelilt õied korjatakse ja neid kuivatatakse, sest ta on leotuskeedisena (infusum decoctum) ainult tarvitatav old. Õuekummelid korjatakse selle vastu aga terveina ja siis toimetatakse noiega sammuti kui eelmistega. Ometigi rohkem tarvitatav on päris kummel, sest poolvend, nagu oletakse, ei mõjuvad nii hästi. Ravimisvahendiks tarvitasivad muistsed läänlased teda üldmõistes “puhastusainena”. Seda vaid sisemiste haiguste suhtes. Mainin siin mõne väikese näituse: esikohale toon siin väikesed lapsed, sellepärast, et see old muistselt laste juures eriti soovitav ravimisvahend, kuid mitte väga algupärane. See puhastanud kõhu ja viinud rikkes oleva süsikonna uuesti terveile rööbastele. See olla old ka maksev vanemate inimeste juures. Teiseks old see hää silmaderavi. Vesiseid ja mädanevaid silmi pestud kummeli leotiskeedisega, mille mõjul need ravinud. Kolmandale kohale langevad loomad. Ka neile old ta puhastusainena tulutoov süsikonna suhtes. Neilegi anti haigestuse puhul kummeli leotiskeedist. Nii old see õige tähtis muistne ravimisvahend.

Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kumeli kuivatatud õisi. Harilikult valmistatakse õitest teed, võttes supilusikatäis õisi klaasi vee pääle. Valmistamisel tuleb kallata pääle tulist vett, mitte aga kaua keeta, sest eetrilised ained võivad sel juhul ära aurata. Teed tarvitatakse külmetushaiguste, seedimiskorratuste ja krampide puhul.

Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

Тысячелистник - kui seedimine pahasti töötab.

Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Milliseid taimi kasutada järgmistel juhtudel:
Seedehäired - kõht lahti, nagu öeldakse - sel juhul mina ei kasutagi taime, kui mul on soola käepärast (alati ei ole ju, kui oled näiteks reisul või ellujäämiskursusel või metsa eksinud jne.
Kui kõht lahti, võtta 1/3 teelusikatäit peenikest või peenemat soola ja kohe külma või jahedat vett peale juua (päris külm teeb kurgu haigeks). Üle kolme korra pole tarvis võtta - on kõht korras. Võtta tühja kõhuga. Seda õpetas mulle üks ingerisoomlane Mari. Väga efektiivne ravi. Võib võtta ka pipraviina, raudrohuteed. Ikka tühja kõhu peale ja ikka üks ravim korraga, mitte kõike koos. Siis ei tea isegi pärast, missugune mõjus, kui ikka mõjus. Seedehäirete puhul on head ka mustikad. Masseerida neerude kohalt külje peale.

Lauk (Allium sativum) - meile on tuntud porrulauk, sibul, küüslauk ja nende uhked langututid peenardel. Taimi on kasutatud seedeelundite korrastusel, vererõhu alandajana, veresoonte lupjumise tõkestamiseks, samuti veresoonte laiendamiseks. Keedist kasutatakse klistiiriks, soolenugiliste (naaskelsabade) väljutamiseks; küüslaugumahl on tugeva toimega mädanevatele haavadele, nohu puhul, söögiisu tõstmisel, aitab urineerimisel, toitude maitsestamisel ja sekselu tõstmisel. (Teave igapäevasest elust K. J.)

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.