Haiguste märksõnad
Põrutus
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse põrutust, muljumist; välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.
Põrutuseks nimetati olukorda, kus mõni kehaosa oli kukkumisel või muul viisil põrutada saanud ja selle tagajärjel valutas või/ja paistetas.
Põrund liikmeid, kuhu veri seisma on jäänud ja kus nõnda nimetatud kide sees on, - - EKnS c, 43 (2)< ? - Ostrov (1912)
Ravi eesmärgiks oli tavaliselt valu ja paistetuse kõrvaldamine.
Vanal ajal oli viisiks, et veiksemade põrutustega jäädi ootama, kuni haigus ise paraneb, kuid suuremade põrutuste saadel võeti reise ette nõidade juurde. - - ERA II 134, 441/2 (35) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- arnika
- arnikad
- kaalikas
- kadakas
- kaer
- kask
- kastan
- kirss
- kukepuu
- maarjasõnajalg
- mänd
- nõges
- paiseleht
- raudnõges
- teeleht
- karikakar
- takja
- tulelill
- punapipar
- kanaperselill
- verehurmarohi
- heinapebred
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 113, 587 (14) < Saarde khk. (1929)
Kui jalga või mõnda muud kohta vastu kivi ära põrutavad, siis pidada põrutud kohta tubliste hõõruma tulililli vartega. Selleks tuleb tule-lilli varsi korjata, ära kuivatada ja arstimise tarbeks alal hoida.
ERA II 113, 599 (73) < Saarde khk. (1934)
Põrutuse valu vastu olla hää, kui haiget kohta kas takja- või teelehtedega ümbert mähkida ja siis punase niidiga kolm korda ringi siduda.
ERA II 168, 652 (51) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kaeravannisid ja kaertega hautamist tehakse paistetuste, põrutuste, joosvavalude ja muude teadmata põhjustel valude vastu.
ERA II 193, 598/9 (57.19) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Luige as. (1938)
Väliselt valutavaile kohtadele panna igal juhul maarjasõnajala (Aspidium filix-mas) varsi toorelt, kui ka kuivatatult, olgu valu siis jooksjast või põrutusest e. paistetusest tingitud. Keegi jooksjahaige vanainimene on magamiskoti täitnud sõnajalgadega, muidu ei saavat üldse magada.
RKM II 111, 42 (107) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.
RKM II 160, 181 (27) < Viru-Nigula khk. (1961)
Põrutus. Viinaga määriti. Viinale pandi sisse punase pipra kaunu.
RKM II 229, 529 (19) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Põrunud kohale pandi verehurmarohtu värskelt peale.
RKM II 272, 384/5 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Veel on vene keele nime all karikakrad ehk kanapersselilled, keskel kollane süda, aga ümberringi veiksed valged õielehed, nendest tehtud tee juua ei sünni, sellega hautatakse umbset mädanikku ehk vanasi põrund kohtasi.
RKM II 349, 29 (4) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Põlv jäi kukkumisest haigest, hakkasin arstima kirsilehtidega, panin üösest piale, üks üö kirsilehed, teine üö kaalikalehed. Sedaviisi vahetasin. Põlv praavis ära, ei tuld vesi sisse, ei kedagi.
RKM II 385, 130 (77) < Häädemeeste khk., Urissaare k. (1984/5)
Mina kukkusin ja lõin oma puusa kõvasti ära, valutas, mis hirmus. Sellest valust sain lahti nõgesevanniga: nõgesed vanni ja kuuma vett peale, siis nõgesed enam ei kõrveta, ja hautasin end seal sees.
RKM II 385, 136 (11) < Häädemeeste khk., Laiksaare v. (1985)
Kukkusin oma aias vastu basseini äärt ja lõin oma külje ning puusa kõvasti ära, valutas, mis hirmus. Hakkasin siis tegema nõgesevanni. Mees tõi nõgeseid, need vanni ja kuuma vett peale, siis nad enam ei kõrveta. Tegi kergemaks küll, aga päriselt valu ära ei võtnud. Siis ükskord juhtus nii, et kas polnud vesi küllalt kuum või mis, aga nõgesed kõrvetasid ihu päris kupla. Ime küll, selle järel kadus ka valu ära.
RKM II 391, 385 (34) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ka paised tulevad põrutamisest. Paise näol tuleb halb veri välja, mis on ära põrutatud. Paiseleht aitab.
Vilbaste, TN 3, 597 (b)8 < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Raudnõgeseid põrunud kohale.
Vilbaste, TN 2, 390/1 (21) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kukepuu [? Lonicera xylosteum] kasvab mägisel paesel maal. Väiksed rohelised lehed, hall koor. Tarvitati marju, taoti puruks ja pandi p[?õ]rund või nikastand luu ümbere.
Vilbaste, TN 7, 459 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kadakavee vann põrutuste vastu.
Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 478k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.
Vilbaste, TN 7, 659 (14) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikad - põrutamise rohi.
Vilbaste, TN 7, 891 (a144, 13) < Nõo khk. (1932)
Kaselehtede kombress jala põrutamise puhul.
RKM I 19, 163 (330) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Kastanimuna [hobukastani seemne] tükid leotada viinas ja määrida haiget selga, kukkunud, põrunud või reuma kohti. On hästi hea.
Vilbaste, TN 1, 604b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Heinapebre mähised pannasse luusööja peale ning põrutatud kohale.
E 56675/6 (117) < Tallinn l. (1926)
Kui jalg on ära löödud ja haige koht hakkab vett välja ajama, siis tuleb võtta männijuurikad, mis hästi vaigused on, need juurikad tulevad keeta ära puhtas emaileeritud nõus vee sees, keeta tuleb umbes kaks tundi. Kui ära keend on, tulevad laastud välja korjata ja järeljäänud plaaster panna haige koha peale.
KKI 11, 163 (13) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Kui umbhaige kuskil ihu siis on, siis panna nõgesed peele. Umbhaigus tuleb põrutamisest.