Haiguste märksõnad

Iluravi

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus põhitähelepanu suunatud naha vms. ilu toonitamisele ja säilitamisele, nagu näiteks punaste palede saamine või päikesepõletusest hoidumine.

Rahvapäraselt piirdus iluravi ravimtaimede abil põsepuna elustamisega, mis oli hea tervise märgiks. Ilus naine pidi olema priske, täidlaste-lopsakate kehavormidega, rinnakas, puusakas, märkimisväärsete tuharatega ja paksude jalasäärtega. Nägu pidi olema ümar, roosakas-valge õrna nahaga ja punetavate põskedega (Koern 1939: 506).
Laialt oli levinud päikesepõletuse profülaktika, mida peeti oluliseks, kuna arvati, et päevitunud inimene ei ole ilus.
Päevitus vanaste ei tahetud päevitust, arvati, et päevitunud inimene ei ole ilus, - - RKM II 135, 204 (1) < Hargla - M. Kokk (1962)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Ku nägu päevätet om, sõs ei taha see enne lahku, kui üitskõrd värsket kaali süvvä saat.

Ku sa keväde edimest kõrda kasemahla saad, sis piad kigepäält selleg suud (nägu) mõskma, sis ei päeväte suvvel ära.

Kevadel hõerutakse pale ja käse raudnõgestega, siis ei päevata suil ära.

Kui kevadel kasemahlaga silmi pesed, siis suvel ei päävita silmad ära.

Suvel peab oma nägu päeva- ehk sinelilledest väljahõerutud vahuga peskma, siis ei päevata ära.

Ristimisevee viisid vaderid välja ja viskasid ühes taldrikuga kas maja harjale või kusagile mujale kõrgele. Sageli viidi ka poisi ristimisevesi ja valati tamme juurele, et laps kasvaks tugevaks kui tamm, tütarlapse oma roosipõesasse, et laps kasvaks ilus kui roosinupp.

Tedremärgid kaduda siis ära, kui silmanägu enne jüripäeva konnakuduga pestakse.
Teiseks kaduda nad siis ära, kui neid enne jüripäeva talinisu kaste pealt pestakse.

Enne-jüripäevase kasemahlaga silmi pesta, siis silmad (nägu) ei päevata.

Kevadel, kui mahla saab, siis pead enne, kui jood, temaga nägu pesema, siis ei päevita nägu ära.

Kui tahetakse pikki juukseid saada, võetakse takjajuuri, keedetakse vees ja pestakse selle veega pead.

Ristimisevette pandud hambaraha jääb lapsele, kuna vee viivad välja vaderid. Tütarlapse puhul viiakse vesi roosipõõsasse, et kasvaks tüdruk kui roosinupp. Poisslapse puhul viiakse aga vesi tamme või mõne muu tugeva puu juurele, et lapsest kasvaks mees mehine ja tugev kui tamm.

Esimene lapsepesemise vesi tuli viia õunapuu alla, et laps saaks nii ilus kui õun. Seda vett ei tohtinud kunagi kusagile tee peale visata.

Jalahigistamise vasta on põllumündid, nende vett keedetakse ja pestakse jalgu.

Ristiema peab ristimisevee kaldama roosipõõsale, siis kasvab laps ilus. Siis peab ta veel kaldama tamme juurele, et ta kasvaks tugev kui tamm. Ja ülejäänud vee viskama üle maja harja, et talle saaks kõrge au ja kuulsus.
Vett peab viskama lõuna poole külge, et ka lapse elu oleks päiksepaisteline.

Heinputkejuurte teega pesemine kaotab halli habeme.

Kollaseid hambaid jälle valgeks.
Odrajahu, mett ja soola segamine võtta ja sellega hambaid tihti hõõruda. Või jälle kõrvetagu läätsesid ja pähklikoori pulbriks ja hõõrutagu sellega sagetasti hambaid.

Kasemahla tarvitati peamiselt joomiseks, ka söögikeetmiseks, ja noored neiud pesid mahlaga nägusid, et suvel nägu ei pruunistuks. Suveks pandi mahla puuanumaisse hapnema. Kui jõudis heinaaeg, siis oli ta heaks karastavaks joogiks.

Päivituse ärahoidmine. (1) Pesti ennejüripäevase konnakudega nägu. (2) Kui peale jüripäeva kaevus veel jääd oli, pesti sellega nägu. (3) Kui mahl jooksma pandi, pesti kohe esimiste tilkadega nägu.

Päivitamise vastu aitab: a) enne jüripäeva tuleb kolm korda sülitada sipelga pessä; b) enne jüripäeva mahlaga silmi (nägu) pesta.

Metsviinapuumarjad võtavad päevituse ära. Nendega hõõruti.

Küünesööja. Ussilakk on küünesööja vastu. Kasvab niiskes maas metsa all. Lehed peale siduda. On nakkav haigus. Sööb küüned krobeliseks.

Päevitust pesti kasemahlaga.

Hambaid pesti kasepuu söega ja kriidiga.

Kortsus näole pandi kummelitee kompress tuliselt peale.

Nägu määriti värskete maasikatega, siis see võtab päevituse ära.

Tõrvaseebiga ja kasemahlaga ka pesti nägu, et siis suvel ei päevitaks. Hapukoorega määriti nägu. See oli iluravi.

Päevitusest hoidumise abinõud. Koeraõispuu (leetripuu) värske marjamahlaga määriti nägu päevituse vastu. Musti käsi ka pesti mahlaga. Talveks keedeti marju nagu mustikaid pudelitesse, siis oli talvel ka nägu pesta. Ise olen tarvitanud ja praegugi tarvitan.

Kasemahlaga pesti silmi ja pead.

Kui tütarlapsel oli näonahk halb, siis riiviti toores kartul ja see puder asetati kihina näonaha peale.

Kui tahate ilus olla ja pehmet nahka, siis peab raudrohu teega pesema. Raudrohtu, seda küll igaüks korjake ja tarvitage.

Et näonahk värske püsiks, hõõruti redise- või kurgilõiguga.

Nägu pestakse konnakudega, siis ei tule vistrikke. Ka kasemahlaga võib pesta.

Kasemahlaga tuli silmi pesta, nahk muutus ilusaks ja silmad suuremaks.

Nägu pesti ilu pärast kevadeti kasemahlaga.

Takjajuurika vesi oli ka näonaha pesemiseks. Teeb naha pehmeks ja ilusaks.

Nägu pesti kurgivedelikuga. Lõikasid kurgi katki, hõõrusid kurgitükiga. Et see on hea näole.

Raudrohu teega näo pesemine on hea, siis ei tule näkku kortse. (Kuulnud oma vanatädilt Põlva kihelkonnast.)

Päevituse vasta pidi seebilillega pesema - väikeste siniste õitega, madal, ei ole kümmet sentimeetrit kõrge.

Päivituse vastu korjati kollaseid päivitusrohtusid (kaetisrohtude moodi) ja nende veega pesti.

Vanal ajal ilus oli valge. Ega siis ei tahetud, et päike ära põletas. Mul oli tädi linnas. Sie tõi valget siepi, sie võttas näo valgeks.
Mädarõika mahla ka määrisime näole. Tuli ööks jätta, ühtlaselt peale määrida, hommikul ära pesta, võttas ka päevituse maha.

Päevituse vastu oli mädarõika lehed ja tõrvaseep. Mädarõika lehtedele panime tõrvaseepi peale ja sellega hõerusime silmi ja kaela.

Päevalill. (Veikeste siniste õietega. Kasvab Voltveti-Räägu heinamaal.) Kui neid õisi kahe käe vahel märjas tehtult hõerutakse, annavad nad seebivahu. Vanarahvas räägib, et kui päevalille vahuga suud ja käsi pestakse, siis kaotab see ihu päält „päevituse“. Naesterahvad pesevad päevalilledega oma käsi ja palgeid.
Päevalill [Polygala amarella]. Taim sõrmepikkune. Õied väikesed ja sinised. Kasvab keskmistel heinamaadel. Veega hõerudes sünnitavad vahu, millega pestes kaduvat päevitus. Hallistes kutsuvad mõned seda taime jaaniheinaks ja V.-Karitses seebililleks.

Päevalill, päevitusehein, seebihein, seebilill [Polygala amarellum]. Kasvab heinamaal. Neid lehti või heinu korjatakse hulka, kastetakse vee sisse, hõerutakse kahe käe vahel; siis tekib seebivahu sarnane vaht. Selle vahuga hõerutakse päevitatud kohte ja päevitus kaob.

Korjati maasika- ja krooklehe õisi, kuivatati ära ja tehti teed, see pidi inimesed alati noored hoidma.

Päivitusrohud olid päivituse vastu. Keda päike oli pruuniks kõrvetanud ja kes pruun ei tahtnud olla ning valge tahtis olla, hõõrus ihu päivitusrohu piimaga.

Et seep paremini vahutaks ja käte jaoks „terviseseepi“ saaks, korjati seebikeetmise ajaks vaiku. Siis kui taheti eraldi kätepesemiseks raviva toimega seepi saada, pandi pärast seebikeetmist seebipära sisse hästi palju vaiku. Sellest tuli keetmisel hästi must seep, mida tarvitati käte pesemiseks. Vaiguga seep muutis käed pehmeks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambapulbriks tarvitati: niinepuu süsi, salverohi (loomulikul kujul).

Sepiheinad (seebiheinad), võtab päivituse pealt ära ja hoiab käed pehmed.

Võilille mahlaga määritakse nägu, et see valgeks läheks.

Päiksepõletik. Rohuks kummelitee kompress ja hapukoor.

Kui mahla saab enne jüripäeva, siis tuleb enne joomist nägu pesta mahlaga, siis ei tule tedretähti ega naelu.

Oxycoccus paluster Perss. Kuremari. Süüakse paastumaarjapäeval, et minna sama ilusaks, punaseks kui kuremari.

Polygala amarum L. Vahulill? Kevadel pestakse õitega nägu, käsi ja jalgu, teeb nad eriti puhtaks, valgeks.

Kasepuu söed tõugatakse peeneks ja nuumatakse sellega tapmiseks määratud kanu, hanesid, parte ja kalkuneid. Ka tarvitatakse seda pulbert hambapuhastus pulbrina.

Kurgimahlaga võitakse nägu päävituse vastu. Ka läheb nahk läbipaistvaks ja pehmeks, kui teda hõeruda igal hommikul kurgilõikudega.

Samaks [päävituse vastu] tarvitatakse ka maasikamahla.

Maasikamahl sidronimahlaga segatult on hääks vahendiks päävituse vastu.

Üldse on õllepärmiga vihtlemist kasutatud naha, eriti näonaha õrnaks, elastseks ja sametpehmeks muutmiseks (“et tüdruklaps ilusamaks muuta”)

Kasemahl on hea ja terve jook, aga enne, kui seda kevadel juua, peab mahlaga nägu pesema, siis ei päevita nägu ära. Noortel neidudel on parem, kui nad mahlaga kogu keha saavad pesta, siis seisab keha ilus ja rõesk.

Iluravi - värske kurk on suvel. Ja kummeli marli ja vati vahele paned, see ka.

Et haavadest ei jääks armi.
Kui sa saad haavata ja kardad armide jäämist, siis püüa neil hoida kompressi, mis saadud naistepuna tee keetmisest. Kui seda hoolikalt kasutad, kui haavad pole veel kinni kasvanud, siis saad ilusa puhta naha.
Rääkis Ilse Varvas (1935, Saaremaa; elab Purkus, Rapla mk) mulle 1995. a suvel, kui ta käsi oli saanud haavata ja pidas peal naistepuna kompressi. Seda õpetust oli ta kuulnud ühelt Purkus elavalt vanalt naiselt, kes tundis maarohtude kasutamist.

Kurgiveega nägu pesta, seda minu ema rääkis, et siis püsib ilus. Mina sain nii aru, et seda ta on ise ka tarvitand.

Üks mammi ütlend, söönd keend peeti ja küsind: „Vaata, kas mu paled on juba punasemad.“

Punna /maarjapuna/ hommiku enne päevatõusu jõiva. No ütlese, et siss on, kas ta on õigus või ei, punatse põse naisterahval või tüdrukul, kes joo.

(Nägu) Mahlaga piad kevadel mõskma, березовый mahl. Mõni ütles, rõõsa piimaga.

Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

Aias on tsistastõi, paksusti kollaseid õisi täis, võtad, kollast mahla tuleb välja ja sellega pesed, tuleb ihu nii puhtaks.

Verehurmarohi küüntehaigusele.
Kel jalaküüned on haiged (küüs nagu kõduneb, pakseneb), võib valmistada endale salvi verehurmarohtudest ja searasvast. Selleks võtta verehurmarohtu (õied, lehed, varretüükad, pestud juured), mis on puhas, asetada rasva sisse ja koos rasvaga keeta 10-15 min tasasel tulel, seejärel eemaldada taimeosad ning kurnata vedelik läbi peene sõela puhaste väikeste purkide või salvikarpide (plekist) sisse, panna jahtuma. Hiljem säilitada jahedas paigas. Sealt võtta salvi ja määrida küüne äärtele, jalga panna puhtad puuvillased sokid. Korrata seda võidmist 4-6 päeva ja siis on märgatav see, et küüned paranevad. Mõne lühema aja pärast korrata ravi (kui on vajalik). Suvel anda selle ravi järel jalgadele päikest, liikuda paljajalu, eriti mererannas - liiv, vesi ja päike soodustavad haiguse kadu. Kui küüned on väga rängasti saanud kahjustada, siis võib seda ravi küll kasutada, kuid näidata ka arstidele. (Jutt on kogu aeg jalgadest, aga usun, et see tuleb abiks ka kätele, kui seal küüned haigestuvad.)

Kuidas saada lahti varbaküünte haigusest.
Kellel on näha, et varbaküüntega on midagi lahti, peab hakkama neid kohe ravima maarohuga. Selleks tuleb teha jalgadele tammekoore vee vanne. Koguda tammekoori (sobivad ka mahalangenud oksad), lõigates neid noaga okstelt maha (hoiduda puu koore lõhkumisest kirvega!), aga sedasi, et koguneks 1/2 kg (sobivad kõik tammekoored, millel peal sammaltki, see maha kraapida). Tammekoored panna keedunõusse ja katta üleni külma veega. Lasta selles seista 1-2 tundi (võiks isegi õhtul likku panna ja hommikul keeta, nagu õpetatud. K. Jõulu), seejärel panna selle veega need koored keema - ajada keema ja siis lasta keeda tasasel tulel üks tund aega. Seejärel kallata koortelt vesi ühte kaussi, koori mitte ära visata: kui neile lisada hiljem uusi juurde, võib veel seda tammekoore vett keeta teistki korda.
Keedetud vesi kurnata kohe pärast keetmist kaussi, pool vett jätta tagavaraks, sest jalgu tuleb tihti vannitada. Kui vesi sellest kausis, kus jalgu vannitate, on jahtunud sel määral, et võite jalad sisse panna, siis leotada neid 20-30 min. Vett ei tasu ära visata, vaid jätta kaussi ja järgmisel korral võib seda soojendada sel määral, nagu vaja (Seda vett võib järjestikku kasutada 6-7 korda.). Varbaid pärast vannitamist loputada (kergelt) ja kuivatada. Neid vanne teha tihti, suvel võib jalgu hoida ka jahedas, soojendamata tammekoorevees. Vahepeal lõigata küüsi ja kergelt puhastada (puhta puutikuga, kui vaja). Kui nii olete vannitanud jalgu üks kuu aega, siis näete, et need on hästi paranenud. Vannitamist jätkata, kuni haigus kadunud. Suvel anda jalgadele päikest ja liikuda nendega hommikuses kastes õuerohu sees. Pesta hoolikalt (pesupulbritega) sokke ja kõik jalanõud põhjalikult läbi ja kuivatage päikesepaistel. Tammevett tuleb keeta 3-4 korda. Hoiduge jalas kandmast kunstlikust kiust valmistatud sokke (nailon j.t), kandke ainult puuvillaseid sokke suvel ja talvel samuti, ent külmal ajal ka villaseid. Ravida on parem suveajal, ent kui tammekoort olete saanud, siis ka talvel. Jalgu pesta ka pärast vannitamist laupäeviti, kasutades seepi ja harja.
Sellise õpetuse sain ühelt nõialt, kes andis juhtnööre, kuidas küünehaigust ravida. Ta oli 80-aastane ja palju haigusi ravinud. Elas Tänassilmas, kuid nüüd juba manalas.
Tean ka seda, et küünehaigusest on saadud lahti ka nii, et kui seda haigust märgatakse, kohe panna küünte alla ja haigele kohale briljantrohelist, umbes 2-3 nädalat, kuni see haigus on kadunud.
Need tänapäeva rohud on ülikallid ja nende kasutegur küsitav. Tabletid võivad mõjuda organismile kahjulikult - teevad muud häda ja see on veelgi hullem.
Soovitan vahel pesta jalgu kummelivannides (hoida jalgu sees), kui tammevanni alati ei tee. Kummel on abiks kõigile meie hädadele.

* Kui päike on nahale teinud liiga, teha valutavatele kohtadele kummelimähkmeid ja siis õlitada (kreemitada); määrida hapukoorega, kui pole kummeleid käepärast.

Krookleht pidi olema noorenduserohi.

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Sinilill.
Ravimina kasutatakse lehti põletiku (neeruhäda) korral, aitavad korrastada kahjustatud nahka, hingamisteede limaskesti ja mõjuvad toniseerivalt. Hea ravim külmetuse vastu. Hingata keetmise ajal sisse lehekeeduauru (1 spl kohta 3 kl vett) ja juua teed peale. Tee ajab higistama!

Taheti hästi vahutavat seepi saada. Selleks toodi sõnajala lehti, mida kõrvetati ja pandi seebisse.

Kasemahla joodi ja pesti pead ja nägu.

Maarjapäev 25. III. Seda kutsutes paastu maarjapäevaks. Maarjapuna joodi alati punase viinaga, et naised hästi noored ja punased seesaksid. Selleks on naesed leotanud naistepuna heina viina sees, see teeb viina punaseks ja on naistele mitme tõbe vasta rohuks. Selleks punajoomiseks käinud sel päeval üksteisel külaliseks, aga kõrtsi naised palju ei tohtinud minna puna jooma.

Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgiiva, lase see leivaahjus nii kuivaks, kui võimalik ära kuivada, hõõru see pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega kõik segamini, pane kaalu järele 1/8 osa mahlakannikese juure pulbrit ja 1/8 osa salvei pulbrit, sega neid ja hoia tarvitamiseks.

Hambapulber.
Võta keskmise suurusega sidrun, pista tema sisse 10 kuni 12 nelgi-iva, lase ta leivaahjus nii kõvaks, kui võimalik kuivada, tõuka ta pulbriks, võta niisama palju praetud musta leiba, tee pulbriks, sega segamine, pane kaalu järele üks kaheksandik osa mahlakannikese juure pulbrit ja niisama ka kaheksandik osa salveri pulbrit, sega seda ja hoia tarvitamisel alal.

Kes tahtis hästi puhtaid ja säravad hambaid, see pesi neid kasepuusütega hõõrudes.

Kui taheti saada hästi puhtaid hambaid, pesti kasepuusöega. Siis hakkasid hambad kohe läikima.

Kasteveega, eriti kobruleheveega, kästi silmi pesta, öeldi, et selline pesemine teeb silmad ilusaks ja suureks.

Põldkaetavlill ehk seebilill /---/ Poligalo amara (Familie Polygalla) Kui neid lillesid märjaks tehakse ja peos õerutakse, siis hakkavad nad vahutama nagu seep (sinised).

Keväjä mõsõ inne mahla juomist suud mahlaga, - sis ei pala kunagi suu pääväga arr.

Kevade kui kõige esimise õitse (lille) leiad pead selle ää sööma. Teeb ilusaks.

See kes tahtis kenaks saada pidi ommiku enne päikse tõusu ülestõusma ja roosi õitsete päält kastet korjama ning selle veega nägu ja käsi pesema.

Kenaks tegi ka see kui kevade esimese õitse leidis ja selle ää sõi.

Kui kevade esimist lille nähtakse siis söödakse see lilles ära, et nägija ilus seisaks nagu lill.

Hambaid puhastada peab kõige parem kasepuu sööga olema, peab kõige valgemaks tegema.

Tõrvaseep. Seebi keetmisel lisada sulamisse vajalikul määral okaspuutõrva. Vahutab hästi, lõhn meeldiv. Tarvitati käte, juuste ja ravipesemise korral. Võib valmistada ka seebijäätmete ülessulamisel.

Kui tahetakse, et neiud ilusad ja prisked on, siis antakse neile kolm tilka rotiverd kolme seltsi rasvaga praegud kartuhvlikookis. Kolmel neljapäeva öhtul pärast päeva sisse anda.

Ristimise vesi visati roosipõõsa, et kena tüdruk tuleks. Maha valada ristimisvett kuskile ei tohtinud või säält üle minna.