Haiguste märksõnad

Venitus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: venitus, venimisvalu, naba paigast ära, katkestamine vms., välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Venitus on teine suurem põhjuste grupp peale külmetust. Kaevati, et inimene oli ennast “ära tõstnud”, “ära venitanud”, “tööga ära tapnud”, “südame sooned ära venitanud”, “naba kohalt ära nihkunud”. Nende kaebuste all tuleb küll mitmesuguse päritoluga kroonilisi haigusi mõista, nagu mao-sooletrakti katarr, südamelihaste, ka teiste lihaste haigusi (Lüüs 1959:185 ).

Venituseks nimetati konkreetset valu kõhu piirkonnas, seljal ristluudes või rinde all.
Kui inimene on ära veninud ja naba ümbert valutab. - - E 56686 (155) < Tallinn - L. Berg (1962)
Katkestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. akkab rinde alt valutama, siis öeldi, et on enese ära katkestanud ehk rinde alt ära venitanu - - ERA II 42,91 (22), < Kolga-Jaani - J. Grauberg (1938)
Seda peeti tingimata venitamise või raske asja tõstmise tagajärjeks.
Venimine või venitamine on see, kui inimene liig raske tööga enese ära rikub. Üteldakse: Tõstab naba selga! Venitamise tagajärg on harilikult ikka lahtine kõht ja siis venitatud koha paistetus - - EKnS 49, 46 (62) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Lisaks valule esinesid ka teised sümptomid nagu oksendamine, kõhulahtisus, krambid.
Tõstmise haigus. Ära tõstnud inimene saab esiteks seest väga lahti saama ja seespidine valu lõpmatta suur saama. Inimene jääb näust valkeks ega või sängist välja tulla. - - Paljusid enese äratõstjaid aga jääda eluajaks sandiks ega võida kuskist ära parandata. Niisugused haiked jääda näust valkeks ja kannatada valu elu otsani ja sagetasti. E 4024 (18) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1893)
Venitus tuleb üleliigsest tõstmisest, haigele tulla ka krambid peale - - E 58643 < Võnnu - A. Kelt
Üheks naba paigast nihkumise põhjuseks peeti ka halva aseme peal või halvas asendis magamist.
Kui naba öösel halval magamisel oma kohapäält liigunud on, siis saab inimene seest lahti ja valu tunda. - - E 4024 (19) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1893)
Kes oma nabale halva aseme peal magamisest või mõnel muul viisil sirutamise läbi haiget on teinud, - - E 14170 (8) < Tarvastu - J. Vaine (1894)
Levinud oli arvamus, et naba piirkonnas on inimesel soon(ed), mis halva kohtlemise (raske töö jms.) tagajärjel paigast nihkub ja tugevat valu tekitab.
Öeldakse: pimedasoolika-põlendik; kus see enne oli? Inimene teeb tööd, venitushaigus lööb. Kaks elusoont on inimesel - südamest läheb teine kupete poole, teine läheb teiselt poolt. Seljas on seljakünnap, kui seda venitab, siis tuleb pihtade ja käte sisse. Kui elusoont venitad, see tuleb keha sisse, südame ümmer. Kummalt poolt aige on, lööb kõvaks nagu kasvaja, sa ei või süia, aab paha tundmuse südamesse, teeb pea uimaseks. - - ERA II 77, 268/9 (46) < Hageri - R. Põldmäe (1934)
Vanemad inimesed arvasid vanasti, et naba juurest läheb südamesse nn. nabasuon, see polevat kinnine, vaid võivat enam-vähem liikuda. Nabasuon võib ka täitsa lahti minne, kui inimene midagi rasket tõstab, või kui ta magab liiga madala pääalusel. Tuleb naba lahti, öeldakse: Naba on är lännu. "Naba om är' karanu". ERA II 193,635/6 (2), Põltasmaa - J. Lääts (1938)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui selg ära venitatud on, siis arstivad mitmed seda nõndanimetatud "seljatõmbamisega". Mõned jälle seljarohi (Mercurialis perennis) vedelikuga, mis taimede seest välja pigistatakse. Enne peale võidumist tehakse sellestsamast taimest rist ja vajutatakse peo sisse, ning peoga siis selgroogu mööda kolmes kohale, iga koha peale kolm korda. Küll siis selg terveks saab.

Venitamise vastu aitavad ka nikastamise-rohud, kui nendest keedetud vett sisse juua.

["Vana aja rohitsemisest"]
Aga kui inemine jälle hindä olli nõstmisega ärä vennitänü, sis võeti jälle kuivanud lepäuad ja mis rüäpää külen kasuse mustad suurõd teräd, neid kutsudes "soehambad". Sis panti ka neid lepäube sisse, hõõrudi piinüs ja panti jälle viina sisse. See olli jälle sellele tõbõlõ suur abi.

Venitamise vastu on hea arnik, mis teest keidetasse, aga enne kuivatasse.

Rindu alt venitanu oled, om järgmine rohi: Pane Litzki juurt viina sisse ja juu ega hommuku.

Soonehein. Lehed pohlukalehte moodu, aga veiksemad, ikka kaks ja kaks ühel pool varre külles, varred pikad ja peenikesed, nagu jõhvid, maad mööda roomavad. Veiksed valkjad punased õied. (Kasvavad umbes sääl, kus pohluk ja mustikad kasv.) Hää veninutse vastu; (Hömöopathie!) kui sooned, nagu käesooned, veninud on, keeta ja seda vett juua. Kange rohi; vesi (keedet.) vahutab. Piab ka kõhu kinni panema. (Pedaspel)

Kui liia töö ehk tõstmise läbi on seest ära venitatud, siis parandakse seda järgmiselt. Pannakse haige inimene (venind) asemele seljeli maha, kõht paljaks. Siis pannakse temale tükk linu ehk takku naba peale ja süüdatakse põlema, taku- ehk linatüki alla pannakse midagi, kas leivakoorukest, puulaaste ehk voki kehr - et tuli kõhunahka ei põletaks. Kui takutükk parajaste põleb, siis pannakse üks terve sauepott, kauss ehk ka mõni klaas ehk plekk nõu naba kohta kõhu peale, tuleõhk tõmmab selle nõu sinna peale kinni, mis siis seal kangeste rebima hakkab. Lastakse tükk aega kiskuda, võetakse pealt ära, ja inimene on jälle terve.

Kui selg ära venitadud on, siis arstivad mitmed seda nõnda nimetada “seljatõmbamisega”. Mõned jälle “seljarohu” (Mercurialis perennis) vedelikuga, mis taimede seest välja pigistadakse. Enne pealevõidmist tehakse sellestsamast taimest rist käe peale (peopesa sisse) ja vajutadakse siis kolmes kohal selgroo mööda alla, iga koha peale kolm korda.

Tiigikalmujuuri korjatakse ka ja leutatakse viina sees, ka hea venimise rohi.

Musti ja valgeid härjapäid korjatakse ja keedetakse, seda vett juuakse venimise vastu.

Kui on seest veninud.
Kalkarijuur, südameemajuur, miisujuur.
Need pudelisse ajada, sooja vett pääle. On nad ligunenud, siis spiritust pääle valada, nii et paras kange sisse võtta. Aga mitte rohkem korraga kui õige pisikene pitsklaasitäis korraga, seepääle voodisse heita.

Venituse haiguse rohud keedetakse kaua (veega), nii et pruun sahvt välja keeb, siis juuakse seda. Vanasti on neid ka kalja ja õllega keedetud ja samaks otstarveks tarvitud.

Arnikatee, kui inimene ära katkestanud, siis keedetud vanast õllega ja antud juua.

Kui seest veninud, arstitakse arnikaga ehk võetakse viina sisse pipraga.

Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.

Arnikatee, kui ära katkestanud, siis vanast õllega keedetud.

Arnikad venituse vastu. Kollased õied, kasvab suures metsas põllustel maadel, keedetaks ja joodaks.

Nabahain. Kavab heinamaal. Juured kuivatataks, lõigutas peeneks ja pannas viina sisse. Tarvitatas, kui naba ära veninud.

Tõstmisest ja tööst haigele kehale on väga hää arnikatee. Arnikad korjatakse juuli algul kõiki õite, varte ja juurtega. Tee joomise juures peab aga haige tingimata sirgelt lamama.

Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

Venitamise vastu aitab maranas, tuleb keeta ära ja seda vett sisse anda.

Tedremaran, kollane - juured tarvitati tõstmise vasta.

Palderjaan - tõstmise vasta.

Noh maranas ei ole nüüd suur asi, maranast tarvitedi venituse vasta. - No kas ta aitab ka? küsin. - Nu jah mes sis viil avitab, kui maranas ei avita. Temast jo saab punast värmi kah, või maranipunane.

Südame-ema juured on venindhaiguste vastu. Neid hüütakse ka tikstamme juurteks.

Ungrurohud on nagu koerakollad. Tarvitakse venimise-haiguse vasta.

Tedremaranad. Tedremarana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

Samuti palderjaanijuured viina sisse pandult tõstmise vastu.

Reinvarred. Venimise vastu on reinv. õitest tee väga hea.

Ubalehtedest tehakse teed venimise haiguse vasta.

Umurid - need kasvavad niisugusel randemaal. Kui seest venind, keedetakse õllega.

Kuuske alt tuuakse kuuseungrud. See on sisemiste haiguste vasta keeta. Teeb inimese üstkui hulluks haigeks, terbist ta ei too küll suurt kedagi teine. Venind-haiguse vasta tarvitati sedasi. Mo poeg oli haige, võttis sedasi ungruid, aga see ei aidand kedagistki.

Sassaparilad keidetakse, kuivatult, jood, kui seest on haige või venind. Vesi jääb punaseks nagu must kohv. Kui klaasitäie ära jood, siis oled päeva otsa uimane.

Arnikad. Kui seest venind, tehakse arnikateed. Ennem olla keedetud veel õllega.
Kolmed arnikad mina tean: teearnikad, metsaarnikad, põlluarnikad.

Venitamise vasta on kolmelehetee.

Arnikaõie tee venitamise vastu. Keedetse õllega.

Katkestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. hakkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.

Arnikatee venitamise vastu. Paljut ei tohi võtta.

Kui rindealune on ära tõstetud, siis tarvitatakse sisse võttes palderjaanijuurdest leotatud vedelikku. Mõned leotavad palderjaanijuuri viina või piirituse sees ja tarvitavad seda rohuna rindealuse tõstmise ja seestvalu vastu sisse võttes.

Koirohi on tiisikuse vasta. Võib terve taim võtta ja teed keeta. Tema on paljudele haigustele hea, venituse vasta eriti. Igas kõhas koirohtu ei kasva. Kui võtad ilma peremehe loata ja tahad uude kõhta istutada, siis kasvama ei hakka. Kui küsida, siis akkab kasvama.

Kaselehepiiritus oli ka venimise vastu.

Kalmujuure teed joodi või leotati neid viinas, mis oli rohuks venimise vastu inimestel ja loomadel.

Ubaleheteed joodi jooksva ja venimise vastu.

Venutserohis arstit. Venutse-troppi. Arnikuteed.

[Venitus]
Veriheina-teed.

[Venitus]
Hiirekõrva [tee].

[Venitus]
Kaselehe teed.

Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

Ummurid - väga mürgised, venitamise vastu, kui sooned venind ja sees hädad. Kihvtised, neid peab targu tarvitama. Kasvab mustturva soos.

Tedremadarad (Potentilla) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

Tedremadara (Potentilla erecta) - viina sees leotada, on venituse vastu.

Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

Venitamisrohud (Linnaea borealis) - korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassi täississe võtta, ajab küll esialgul väänama.

Venindhaiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaani juuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.

"Naba paigast ara" olemise aigu tetäs kartokahe mulk sisse ja pandas paklah mulku. Kartok pakaldõga pandas kõtu pääle palama. Sinnä pandas määne kitsap pada pääle ja nii jääse pada kõtu külge. Tuu kisk napa paika ja nii saa tervest.

Madarajuurdest tehasse rohtu kua, viina sisse, lastasse liguda. Venitamise vastu.

Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. Ravi: panna nabale tubakalehti, toomingakaabet.

Venituse puhul tarvitatakse ikka ja alati arnikaõite, heinputke juurika, tedremarana juurika teed või viinaleotist.

Venind haiguse vasta peab aitama see, kui võetakse balderjaani juuri, keedetakse ja seda vett juuakse.

Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.

Venindhaiguse vastu on kuivatatud orikasapp. Tedremadara juured on ka venituse vastu ja annavad söögiisu, juurtest tehakse teed. Kõik maarohud peab enne jaani korjama.

Venitamest arstiti pitsitamise ja triikimisega, ikki hõeruti ja muliti, nüid öeldaks masseerimine. Linnast aptiikrest toodi venitse-eli või venitsetilku ka. Mõned tundva, seuksed maarohud, venitse-heinad oleva ka, viina sees leutadava, seda viina rüibatava.

Venitse ja söögiisu puuduse vasta on tedremadara-juure piiritus.

Tedremaran ~ tedremadar. Ku oled venind haige, siis leotakse neid juurikaid viina sees ja juuakse sisse.

Kõhu venitamise korral joodi arnikateed õlle sees keedetud.

Arnikas, seda teed joodi seestvenimise pärast.

Ingver kasvab madala maa peal, tarvitakse seest-venituse haiguse vastu.

Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)

Venituse-karikakar ehk arnikas õitseb hilja sügiseni, keedetakse õllega venitusehaiguse vastu.

Arnikatii on siis jälle hea, kui sa oled ennast ära venitanud rinde alt.

Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Kui venitatud oli, siis vööti arnikajuure viina. Käidi laubaöhtul saunas ja muljuti.

Venituse korral anti arnika teed juua.

Kui olid ära tõstnud või siist ära venitand, siis võeti sanglepa küljest kolm kooreriba, vist kuntsi pärast kolm, kiideti tiid ja joodi.

Tõnija juured - keedeti nende vett. See oli venitushaiguse vastu. See ajab oksendama, on mürgine.

Rinna alt ära venitatud - juua tedremarani teed.

Venindhaige puhul tuli saunas kadakatega vihelda.

Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.

Kui venituse tagajärjel oli rinna all valu, siis keedeti tõnijast teed. Kasutati tervet taime. See on mürgine ja ajab oksendama. Pärast oksendamist on haigel kergem.

Kasepungad kõrjeti siis, kui õlid lehte menus. Viina sies liudeti. Tarvideti rohu asemel, kui sisemine haigus lei vai venitasid.

Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. Haput juua, jõhvikavett või, hapu klaarib, levavett hapu levast.

Veel on neil tuntud „südameema äravenitamist“. Selle tagajärjel on tekkinud kanged kõhuvalud ja nabapekslemine. Ravitud on seda häda masseerimisega, soojade kompressidega ja südameema taime juurikatest keedetud tee joomisega. (See taim on vist harilik nääl.)

Venitus, selle vastu oli näisniinepuu, see oli niisugune veike, nagu pajuvõsu, ja tema õitses siis, kui lumi oli maas ja lehti veel ei olnud, olid veiksed valged, vähä roosakad õied. Neid oli väga harva leida. Aga meie ligidas metsa all oli neid ja meie korjasime neid hoolega ja sai antud paljudele ja ka õpitud tarvitama. Sai lõigatud viina sisse, vähä leutud ja võis võtta, see hakkas kohe sees keerama ja parandama.

Venitus.
Kalkarijuurte leotis. Võeti sisse 1 spl täis korraga. Peale seda „triigiti“ rinde alt.

Venitus. Kui seest veninud, siis juua arnikateed. Viina sisse ka pannakse ja juuakse.

Venituse vastu on ka kalkanijuureviin. Arumaas kasvavad. Rakvere ümbruses ka kasvavad. Kivist, liivast maad tahavad.

Venituse vastu juua kanget külma naistepuna või viinalille teed.

Kuule, koirohi oo venitamise vastu ja kui sant seest oo ja ... [teed keeta.]

Tedremadara juured on pandud viina sisse. Võeti venitamise vasta.

Arnikad, kollase õitega, neid korjati. Vanasti, kel siest haige, venitand, tehti arnikatied.

Venitus. Kaselehe nupud pandi viina sisse, on venimise vastu.

Venitamise vastu võeti sisse kalmujuure viina.

Venitus. Kasepungi viina sisse panna on venimise vastu.

Naistepuna tee on ka maovalude ja venituse vastu.

Venitus. Sookailu teed joodi. Sookailul on pikad kitsad lehed ja valged õied nagu maikellukesel. Soomaades kasvab.

Kõhuvenituste ravi.
Tehti massaaži kätega haige koha peale, seda nimetati soonte tasumiseks, ka võeti sisse kasepungades leotatud viina ja tehti viinakompresse haige koha peale.

Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.

Arnika kollased õied olid ka venitamise vastu.

Arnikajuured viina sisse panna venituse vastu.

Arnikat sai keeta, kui kõht valutas, venimise vastu oli arnikas, siin rannas teda aga ei ole.
Arnikat oli kaht moodi. Üks on ühe õiega, võilille värvi suur õis; teisel on mitu väiksemat õit, pikad kitsad lehed, pool meetrit kõrge. Kasvasid kiviaedade ääres.

Paplipungad viina sees on venimise vastu.

Tedremadara juured, kui inime venind, pandakse viina hulka.

Venitus. Arnikatee aitab.

Tedremadarad, tedremadalad.
Need taimed küll Sulevis ei kasva, kuid neid käidi korjamas ülevelt mägedest, kus nad sambla sees kasvavad lagedatel mäekülgedel. Tema lehed on metsmaasika lehtede moodi, kuid palju pisemad, juurikad on pruunid ja ämbliku moodi. Need juurikad kuivatatakse ära vilus ja pannakse pudel täis. Siis valatakse viin peale, nii seisab ühe nädala soojas kohas. Siis võetakse sisse üks supilusikatäis korraga kolm korda päevas enne sööki venimise vastu.

Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.

Kõhuvalud ja need venitushaigused arstis ta nõnda: pani tõuktud piprad klaasi ja valas viina peal ja jõi klauhti ära ja oligi varsti valu läinud, niipalju jõi minu isa viina arstirohuks.

[Maarohtusi kasutati.] Tedremadara juuri võeti seest venimise vastu.

Kollase õitega võilille moodi rohi on seest venituse vastu.

Kui inimene raske tööga end ära venitanud, antud talle raviks arnikateed.

Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

Palderjanijuurikaid korjati enne õitsemist, tükeldati ja pandi valge viina sisse. Võeti rahustamiseks lonksuke. Ka siis võeti, kui inimene oli ennast raske tööga rinde alt ära venitanud. Palderjani korjati heinamaalt.

Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

Palderjanijuurikad tükeldati ja asetati viina sisse. Lonksuke võtta ja aitas rahuneda. Naised võtsid palderjaniviina tihti koos suhkruga. Palderjani võeti ka siis, kui rinde alt oli veninud.

Ka tedremadari juurikaid leotati viina sees. Aitas venituse ja kõhuvalu puhul.

Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

[Maarohtudest.]
Maranajuuri käisime igal sügisel otsimas ja urgitsesime orkidega maa seest välja. Need olid nii kui väiksed mugulad ja kuivatatult sai neist roosakat pulbrit, mis viina ka ilusaks punaseks tegi. See oli väga tulus abi kõhuvenituse ja muude valude korral.

Naistepuna nupikesi hoitakse viina sees. Seda võeti sisse venitamise korral.

Kase noored pungad, see on jällegi tõstmise vastu, kõhtu lööb valu sisse. Pungad viina sisse, võtad lusikatäie. Lihtsalt venituse vastu. Need on need noored pungad, kuivata ära ja leota neid viina sees. Isiklikult tundsin küll, et see oli hea. Heinakaarel olin. Tund aega olin sängis ja läks üle.

Tedremarani juured - seest venind või kõht valutab, siis viina sisse.

Heinputke juurtest tehti viinaleotist venituse vastu.

Tedremarana juur - venimise vastu jälle ja siis võetakse.

Kui inimene venitas end raske tööga ära ja rinde alt oli valus, siis võeti suutäis kalmuseviina. Tugeva venituse puhul ajas veel südame pahaks ka. Kalmusejuured olid suvel kogutud jõest, pesti puhtaks, pandi kuivama. Lõigati tükikesed ja pandi pudelisse valge viina sisse. Pidi seisma mitu nädalat, siis oli arstirohuna paras suutäis korraga sisse võtta. Kaotas valu ja haige enesetunne paranes.

Kui tööga oli inimene ennast rinde alt ära venitanud, siis soovitati pipraviina võtta. Selleks olid punased piprakaunad, mis tuli viina sees ära leotada. Tihti oli piprakaun nii suur, et ei mahtunud pudelikaelast sisse. Siis tehti nii, et piprakaun asetati kannu ja pudelist kallati valge viin peale. Kannule sai kaas peale. Kaun ligunes nädalapäevad viina sees, siis kallati viin tagasi pudelisse. Venituse korral ühest suurest suutäiest aitas. Oli tunda, et sees hakkas keerlema ja valu vähenes.

Venituse puhul tehti ka kalmuseviina. Kalmusejuured võeti suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati ära. Kuivatatud tükikesed pandi pudeli põhja nii 1/3 pudeli kõrgusest ja siis kallati valge viin peale. Lasti nädal või paar seista, siis sobis arstirohuks. Kui rinde all oli valus, tuli pits kalmuseviina võtta, siis andis valu tagasi.

Kui inimene oli tööga ennast rinde alt ära venitanud, võttis lonksu kalmuseviina sisse. See tehti nii: kalmusejuured korjati suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati. Lõigati tükikesteks ja asetati tühja ¾ liitrisesse pudelisse vast poole vaksa kõrguselt. Siis kallati teisest pudelist viina peale, nii et pudel peaaegu täis sai. Nii seisis kalmuseviin kapis tagavaraks ja rüübati venitamise puhul.

Öeldi ka seda, et musta peenestatud pipart võtta noaotsatäis veega sisse, et see aitab ka venituse vastu, kui rinde alt ja kõht suure tööga on valutama hakanud.

Kui inimene oli tööga end ära venitanud, tuli võtta sisse suutäis viina, milles oli leotatud punast pipart või kalmusejuuri.

Kui raske tööga rinde alt oli valus, võis sisse võtta kalmuseviina. Valud vähenesid, enesetunne paranes. Selleks oli valge viina sisse tükeldatud kalmusejuuri pandud. Ka liikvat võeti, kuid selle lõhna paljud ei sallinud.

Kui rinde alt oli raske tööga ära venitatud, oli väga terav valu. Siis võeti tops viina sisse ja just palderjaniviina. See võttis valu vähemaks ja rahustas haiget.

Kui inimene oli raske töö puhul ennast ära venitanud, hakkas rinde alt valutama. Siis aitas asja leevendada, kui mees võttis pits viina sisse, mis oli kalmukajuurte pealt kallatud. Ka pipraviin aitas. Aitas isegi see, kui võeti veega noaotsatäis peenpipart sisse. Tegi inimesel valu tuimemaks ja oli parem olla. Tuli veel soe kaerakott peale panna rinde alla ja valude puhul kohe voodisse teki alla minna.

Kui raske tööga oli rinde alt ja kõhus valu, tuli võtta kalmuseviina. Selleks oli talus alati kalmusejuured pudelis valge viinaga.

Reumat võis ravida saunas kadakavihaga viheldes, samuti oli see protseduur hea venituse vastu.

Kui kõht oli veninud, võeti meest ja viinast tehtud rohtu, hästi olla aidanud ka madarajuurte leotis, pipraviin, viin soolaga ja nii edasi. Ka aitas veninud köhule masseerimine, nabale vajutamine jms, mida oskasid teha möned „targad“ naised. Venitatud vöi nikastatud liigesed seoti kövasti kinni ja püüti hoida et sama tööd, millega venitatud, ei teeks paari päeva jooksul. Siis andis venitus ise järgi. apteegist on endisel ajal müüdud „venind salvi“, mis see oli, keegi täpsemalt ei tea. Sissevöetavad rohud olid veel „ekspeller“ ja „ernes-testament“.

Väga populaarne ravim vanaisa koduapteegis oli „ernestestament“ (kas mitte sama Lutsu „jänesetestamendiga“), pruunid piprataolised terad, mida leotati piirituses kuldpruuniks kibedaks venituserohuks. Seda võeti isupuuduse ja kõhuvalu korral.

Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).

Venitused ja äravenimised, kui nad esinesid selja- või kõhulihastes, raviti erinevalt. Kõhulihaste venitusel öeldi, et naba on paigast ära või rinde alt on õõnes või voolmed ajavad üles, et ei või sirgelt käia. Sel puhul võeti venituseli, mis oli arnika ja viina leotis.

Reinvars.
Reinvars on kõhuvalurohus, hirmus mõrru, kui võtad. Kui ätt ennast vaist ära venitas kive tõstes, siss mamma tegi pool tassi reinvarre teed. Reinvarrel on kärbilised lehed ja kollased õied, seaksed kanamunasora [=rebu] kollased väiksed tupsukesed.

Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

Vanema hoidis ikka tedremarana juurikaid viina sees, samuti ka palderjanijuurikaid viina sees. Rüüpas, kui seest valutas, oma ära oli venitanud või.

Venitus. Heinputke ehk naistepuna tarvitada teena.

Venitamiserohi oli palderjan.

Naistepuna (kutsuti ka viinalälled) pandi viina sisse, see oli venituse vasta.

Arnikas (peetakse hunditubakat), kui kõht venitusest valutab, siis selle õied aitavad. Seda õpetas mulle Veera ämm, kasvab siin õue pial ja kraavides.

Kaselehed viina sees on venituse vastu ja siis ka, kui kõht muidu valutab.

Arnikaleotist tehti venimise (venitamise) vastu. Venitamist sai nii arstida, et pandi käed ristamisi ja istuti köökus ja teine selja tagant tõmmas.

Venitused, nikastused. Kuuma vee sisse ja masseeriti. Määriti ka maarohtudega. Tehti kummelikompressi. Kollase nuppudega kummelid. Maantee ääres kasvasid.

Arnikatee on hea venituse vastu. Siin nad ei tea seda, aga vanasti sai küll korjatud. Kesa peal kasvas. Tema on kollase õiega. Siin ma ei ole näind seda.

Raudrohu teed joodi venitamishaiguse vastu.

Kui inimene oli raske tööga rinde alt ära venitanud ja ka kõht sellega valutas, võeti peenpipart viinaga. Aitas ka peenpipra võtmisestki, kui viina ei tahetud. Mõni mees võttis ainult lonksu viina ja aitas ka sellest.

Kui rinde alt oli inimene ära venitanud, tuli võtta üks naps kalmusejuure viina. See tehti nii: kalmusejuured puhastati ja kuivatati väikeste tükkidena. Siis pandi need valge viina pudelisse ja pimedasse seisma. Nädalapäevad hiljem võis tarvitama hakata. Mõni selline „rohupudel“ seisis kapis aasta või rohkem, enne kui otsa sai. See olenes muidugi ka peremehest, kelle kapis ta seisis. Aitas ka pipranaps. Selleks võeti noaotsatäis peenpipart ja võeti see viinaga ära. Kes naistest viina ei tahtnud, võttis ainult pipart.

Koirohi ja raudrohi pannakse koos keema, kui inimesel oli siest venind ja valud, siis parandab ära. Ja kui ei süö, siis ka.

Arnikas on madal kollane, on kõige parem venituse vastu.

Reinvarred on maksahaiguse vastu, venituse vastu.

Kullerkupud, kui siest on venind.

Taratupka on kollaka õiega. Tsaiut keedeti loomadele ja inimestele, kui venind on.

Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.

Mamma korjas arnikaid. Pani pudelisse, viin peale kuivatatud arnikatele. Pudel oli puhvetikapis. Rüüpas sealt teatud lonksud, kui olid voolmed või kõhu ära venitand.

Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

Naba, kui on ära venind, siis kes ei oska triikida, peab arnikat jooma.

Reinvarred, nupud otsas, kui on siest venind.

Venimise vasta on arnikad.

Kui rindade alt valutab, siis arnikas.

Kalkarijuurikaid panevad viina sisse, kui rindade alt on venind. Pruunid nupud tulevad otsa. Siis viinal ei jää oma mekkigi. Valge viin - tema läheb nii punasest, nii kui üks veri.

Ingverijuured ja tedremaran aitavad venituse vastu.

Venitamise vastu keedeti karikakraid.

Raudrohu tee - kõhuhaiguse vastu, venitamise vastu.

Arnikad - kollaseõieline lill, kasvab sageli talude ümbruses dekoratiivlillena. ~ 2 meetrit kõrge - nende juured on vihad. Kui on tööga venitanud ja magu ei tööta, siis see tee aitab.

Koirohud pannakse viina sisse. Kui seest venind on, siis pidi aitama.

Venitushaigus. Kui rinna alt oli ära, siis tehti ikka arnikateed või arnikaõlut.

Kui rinna alt ära oli, tehti arnikateed või arnikaõlut.

Rinnavenitust arstiti arnikatee või -õllega.

Kui rindade alt oli venind, siis pandi südameemajuurt.

Tuulepesa leotist viinas kasutati raviks venituse vastu.

Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.
Nurmenuku õisi keedeti, nende rohtu joodi. Ainult õied. Need pidid olema ei tea mis venimise vastu.

Taimi, mida tarvitati arstirohtudeks:
Ärnika - venitamise puhul teena sisse võtta.

Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Tedremarana viin.
Tedremarana juuri korjatakse ja pannakse viina hulka. See teeb siis viinale hea maitse ja on tervisest: kas on seest veninud ehk kõht haige, siis tedremarana viin on hea.
Aga kui arstid viimati pahaks ei pane, et kudas nad kõike teavad ja nende rohtu ei tarvita.
[Märkus: Siin jutustaja A. Sander kõhkleb edasi jutustada. Tuli julgustada sellega, et arstid saavad siit veel tarkust juure.]

Südame-emajuur.
Kui naba paigast ära on, siis antakse südame-emajuuri viina sees leotatult. Ja ärnikateed. Ja ostetakse apteegist nabakruuvid. Need leotatakse viina sees. Need annavad abi. See on seest venitamisele hea.

Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

a) kalmus, b) kalmujuur [kirjakeelset nime pole märgitud] [Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk].
„Kalmujuured on venituse vasta, kasvab soanikutes. Metsküla poal kasvab iseenesest, metsas soanikud, siis nendes. Meil muudkui Miheli tua taga soanikus. Miheli paaba [vanaema] ütles, et tema ise oli toond seia esimese kalmuse.“

Arnikas [kirjakeelset nime pole kirjas] [!!].
„Arnikas on venitamise vasta“

Kask - kaselehed on ka viina sees venituse vastu vai kui muidu kõht valutab.

Tedremaran - „venituserohi. Viina sees liutada. Kui inimene venitab, on hea.“

Nabahaania juurõ: kasvab soodes, kollased õied, juured sõrmeotsa jämedused, seest punakad ja hapud, leotakse viina sees, siis hea rohi, kui naba ar karanu omast paigast.

Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Arnikas [Leontodon auctumnale].
Kui seest venitatud (raske tööga) ja valutab, siis juuakse „arnikateed“. Parem, kui tee hästi kange on ehk ummukses keedetud saab. Kes õige kõvasti seest veninud, ei kannata palju seda teed sisse võtta - hakkab rohkem valutama.

Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Ka seestvalu (äravenitamise) vastu juuakse kameliteed.

Arnikas [? Solidago virgaurea].
Pruugitakse venimisehaiguse vastu. Keedetakse ja juuakse seda vett.

Emakalkarijuured [?]. Viina sees leotada - venitusele.

Üheksmaõied [Verbascum thapsus]. Viina sees leotada - venitusele, seesthaigusele,

Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Viina sisse - venitusele, kõhurohuks.

Soo-oa lehed [Menyanthes trifoliata]. Pulbriks hõõruda ja veega võtta - venitusele, kõhu lahtiolekule.

Krooklehe (kas kortslehed?) juured [Alchemilla vulgaris]. Teena - kõhuvalule, venitusele.

Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Juured viina sees leotada - venitusele; teena langetõvele.

Arnikaõied [? Solidago virgaurea]. Teena, tilgad, terve kuivatatud taim keeta ja selle vee sees olla - venitusele.

Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Teena - venitusele, kõhuhaigusele.

Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.

[Tetremadala juured] Pidada ka arstirohuna mõjuma venitushaiguse vastu.

Harnikad. Sellest (õitest) tehakse teed. Seda juuakse arstimiseks köha, iseäranis tiisikuse ja muude kopsuhaiguste vastu. Harnikateed müüakse ka apteekides ja venimishaiguse vastu müüakse „harnika tilgad“.

Tedremadala juured. Selle juurtega leutatud vesi olla venimishaiguse vastu väga hea.

Soonerohi: armastab vesises maas kasvada. Kasvab pikki maad edasi. Peened pikad lehed. Soonerohi on venimise vastu ja nari vastu. Keeta rohud ära ja veekompressid.

Arnikarohi: kõrgus 1 meeter. Pisikesed kollased õied. On venimise vastu. Seda juua teena.

Pirdirohi oli venimise vastu.
Pirt on röövlind, kes sööb kalu, elab vees.
Neid on kaks: esimene must, suur, ei lenda, ujub vaid vees, julge; teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, pruun-kollane, arg - ei tule ligi.

Pirdirohu nimetus on võetud vist pirdilinnust. Pirt on kalaröövlind. Neid on kaks liiki: esimene musta värvi, suur, ei lenda peaaegu sugugi, julge. Teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, kollane, pruun, arg, ei tule ligi. Toituvad kaladest.
Pirdirohi on venimise vastu.

Arstimisrohud:
Sooheinad - venitushaiguse vastu seoti haige koha pääle.

Kukehari (Sedum acre L.). Kukemari. Venitamise vastu keedetud ja teena joodud.

Karvane hunditubakas (Hieracium pilosella L.). Arnikas. Venitamiserohi. Õitest keedeti teed ja joodi venitamise puhul.

Toompuu (Avinus padus L.). Toomingas. Kuivatatud marju viinas leotades saadi ravim kõhutõve ja venitamise vastu.

Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (калган) leotatakse piirituses ja võetakse venituse vastu.

Ärnikas on venimise vasta.

Soonheina tee venimise vastu.

Karuputke juurtest valmistatud jooki tarvitati venituse vastu [Võeti juured, tehti mullast ja koorest puhtaks, kuivatati ära, jahvatati peeneks, pandi viina sisse, leotati hästi ja siis seda vedelikku joodi.]

Tedremarana teed - venituste vastu. Ka tarvitatakse viina sees leotatud juuri venituste vastu.

Arnikateed joodi venituse puhul.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Rahvas on vanal ajal taimi hoopis teiste nimedega nimetanud, kui nende õige nimi teaduse keeles on. Mõned neist nimetustest on veel tänapäevani järele jäänud.
/---/
Paljusid taimi tarvitati vanasti ja veel praegugi arstirohtudeks. Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Kui raske tööga või seedimisega on seest venitatud, leotatakse vees paplipungi ja juuakse saadud vedelikku.

Üheksamehevägi. (Kasvab metsa all kraavikallastel. Kollane õisik - sarnaneb nisupeale. Alt jämedam, pealt kitsas - õied ümbritsevad vart.) Tarvitatakse toda paljude haiguste vastu (venitamise, külmetuse ja nii edasi).

Arnikalilled. (Leidub neid peaaegu igal pool. Kollaste villatopi sarnaste õitega.) Tarvitatakse venitamise vastu.

Venituse vastu: arnikad (tee), kalganijuured (viina sees leotatuna).

Kalmud (sarnanevad kuremõõkadele, kasvavad vesisel maal). Tarvitatakse venituse puhul.

Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.

Venitamisrohud - Linnaea borealis. Madise Luhala külas, hääd venitamise vastu.

Tedremadara juured on hääd venituse vastu, leotades viinas või keedetud õllega.

Angervaks on venitamise ja seest haiguse vastu.

Venitamiserohte on liivaste männimetsade all harva (mulle toodi Linnaea borealis Mägede küla nõmmelt). Korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt on valus, siis tassitäis sisse võtta, esialgu algab küll väänama. (Lehtmetsa-Ristilt).

Arnikad - kõrged kollased taimed - venitamise vastu, keeta veega ummukses; veel parem: keeta enne ja siis juua õllega.

Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine venitamisehaigus.

Ummurid - väga mürgised, venitamise vastu, kui sooned venind ja sees hädad. Kihvtised, neid peab targu tarvitama. Kasvab Mustturve soos.

Tedremadarad - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kassitapu[d] lehed on looma rõugete vastu, koorega keedetakse ja võitakse peale. Arnikarohu taimede lehed on venitamise vastu, pannakse piirituse sisse.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Venimisehaiguse vastu on palterjanijuurikad, palterjanijuurikad pannakse viina sisse, seda võetakse enne sööki.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal, kui poode ja apteeke ei olnud, tarvitasid inimesed taimi arstivahendeiks ja värvimiseks. Venituse vastu tarvitati arnikaõise, neid leotati viina sees ja võeti siis üks supilusikatäis korraga sisse.

Umurijuuri leotakse viina sees ja juuakse siis seda viina, sest see on venimise vastu.

Mäerõikaid tarvitati venimise vastu.

Tedremadarad kasvavad soisel heinamaal, väikesed kollased õied. Juuri leotati viina sees ja võeti venindusehaiguse puhul.

„Mäerõigast“ tarvitati venitamise vastu.

Valgete ristikheinte teed juuakse valgete puhul, kui on end venitatud.

Arnikate õite teed juuakse venituste vastu.

Kuremõõga juured: venitamise [vastu].

Tedremanara juured: venituse vastu.

Koirohutee on venituse vastu kasulik juua.

Sassaparila lehtede tee venituse vastu.

Ernestestamendi lehed tulevad viina sees leotada ja juua venitamise puhul.

Põldarnikad kasvavad kuivematel maadel. Väikeste kidurate lehtedega, õite poolest kuulub korvõislaste liiki. Õied korjatakse suvel, kuivatatakse tuule ja päikese käes. Tarvitakse teena venimise vastu.

Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.

Balderjaan on üks väikene taim, mille juuri tarvitakse venitusehaiguse vastu. Tema juured keedetakse ära ja vedelik tarvitakse.

Tikstammi juuri tarvitakse venitus- ja kõhuvalu vastu. Juured lõigatakse katki, keedetakse ära ja vedelik tarvitakse (võib ka viina sees leotada).

Arnikas venimishaiguste vastu.

Tedremadarad ka venimishaiguste vastu.

Reinvarre keedist õllega võeti sisse, kui venind oldi, ka arnikad olid venituse vastu, kui neid viina sees leotati ja siis sisse võeti.

Arnikad tarvitatakse venituse vastu.

Tedremadara juured.
Kui inime rasket tööd tegi ja venitas enese seest ära, siis võeti tedremadara juuri, leotati viina sees ära ja võeti sisse.

Põldarnikad.
Kui on seest venind, siis võetakse põldarnika õisi ja joodakse suhkruga segatult.

Palderjan.
Seest venimise vastu keedetakse palderjanid ära ja joodakse tee näol. /---/

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Maavitsad venitamise vastu.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Südameema juured venitamise vastu.

Tedremadar.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse viinaga venituse vastu.

Arnikateed tarvitakse viinaga venitushaiguse vastu.

Ärnikateed - venitamise rohuks.

Kalmujuure tuhka - venitamise ja kopsuhaiguse rohuks.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimi tarvitati vanal ajal laialdaselt, neid tarvitati arstirohuna ja värvimiseks, suurem osa aga toiduks.
Arstirohuks.
Arnikad - neid tarvitati seest venimise rohuks.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimed.
Palderjaanijuurte teed tarvitati, kui seest ära oli venitatud.

Kaselehti tarvitati viina hulgas siis, kui seest ära venitatud.

Tedremaranad tarvitatakse viina sees leotatult venitamise vastu.

Ädalalille vett keedetult on tarvitatud venimise vastu.

Taimede tähtsus vanal ajal.
Vanasti tarvitati taime väga mitmesugusteks otstarveteks ning arstimiseks, sest vanal ajal ei olnud ju apteeke, kust võisid rahvas osta rohtusid arstimiseks, siis otsiti abi taimedelt. Taimi tarvitati ka toiduks. Enamjagu sisemisi haigusi arstiti ikka tee või joogiga.
Arnikast tehti arnikateed, sellel oli mõju soontele, mis olid väljavenitatud rasket asja tõstes ning peagi paranesid sooned.

Südamelill /---/ Ranunculus ficaria (Familie Ranunculacea). Kui rinde alt on ära tõstetud, siis pigistatama nendest sahvti ja võetama sisse. Need tilgad on kibedad kui tuli (kollased).

Tedremadar. Tedremaran. Juured viina sees rindade alt venimise vastu.

Kaselehed. Noored kaselehed („hiirekõrvad“) viina sees rohuks seest valu vastu (kui rindade alt venind).

Naistepuned. Õisi ja lehti viina sees. Seest venimise vastu.

Reinvarred. „Aitas 99 haiguse vastu“.
Tee - venimise vastu. Lehmale piimatulemise puhul („kui lehm seest puhastamata“) rohuks.

Kalmujuured aitasid venind haiguse vastu.

Reinvarre nupud - venimise vastu.

Kaseurbi pandi viina sisse - venimise vastu.

Crepis tectorum: põldarnikas (!) (venimise vastu).

Solidago virgaurea: põldarnikas (!) (venimise vastu).

Lapsana communis: metsarnikas (venimise vastu).

Bidens tripartitus: käbihein (venimise vastu).

Hieracium pilosella L. (arnika). Kuivatatud õienuppude (=õisikute) leotist viinas tarvitati venituste vastu sisse võtmiseks.

Potentilla silvestris Neck. (tedremadrad). Juurte leotist viinas tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks.

Achillea millefolium L. (raudreiarohi). Kuivatatud raudrohututte (=õisikute kobarad ühes vartega) keedeti vees. Seda vett tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks, kuna aga juurtetee olevat aidanud tiisikuse vastu.

Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.

Arnikad - venimise vastu.

Naistepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Meestepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Emasüdame nupud - venimise vastu.

Hieracium umbellatum: sooarnikas, venimise vastu.

Venimisehaiguse vastu tarvitati arstirohuks arnikat. Seda nopiti ühes õite ja vartega ning keedeti ära, siis joodi seda.

Ärnikatee - tarvitatakse tõstmiserohuks.

Kalmus - venimise vastu.

Soonhein - soonte venimise vastu loomadele ja ka inimestele.

Ärnikarohtu tarvitati seest venimise puhul. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Soonheinad olid soonte venimise puhul. Tarvitati rohte järgmiselt: rohud pandi haigesse kohta.

Kuivamaa ingvääri vett joodi venimise vastu.

Mäereikad olid jooksja ja venimise vastu. Tehti vanni ja joodi mäereika vett.

Sarapuu lille juurt tarvitati soonte venimise puhul. Oli sooned kusagil ühes hunnikus, tauti juur katki ning pandi peale.

Arnikas - venimise vastu.

Tedremadala juured on venimise vastu.

Soonheinäd on venimise vastu.

Soonheinad on venimise vastu.

Soonehein on selle vastu, kui sooned on veninud.

Umur tarvitati seestvalu ja venimise vastu.

Sooneheinad olid soonte venimise vastu, siis keedeti sooneheinad ära, pandi soonte peale ja joodi seda vett.

Tedremadala juured olid venimise vastu.

Ingväärijuured venimise vastu.

Tedremadala juured venimise vastu.

Randjammed venimise vastu.

Soonheinad tarvitati soonehaiguse vastu.

Sarapuu lehed on venimise vastu.

Saarepuu lehed venimise vasta.

Harnikad on venind haige vastu.

Palderjaanid ja südame-emajuured, hernestõstament on venitusehaiguse vastu.

Süaema juured, palderjaan ja hernestõstament on venitamisehaiguse vastu.

Arnikas - venimise vastu.

Arnikad on venimise vastu.

Arnikad on ka head kõhurohud (venitamise vastu).

Mererannas kasvavad hernestestamendid, need on venitamise vastu.

Tedremaranad on venitamise vastu, kasvavad soodes.

Mädarõika juured on seestvenituse haigusele.

Umurad - kõhuvalu ja venitamise vastu.

Ernestestament (mererannas) - venitamise vastu.

Palderjaani juured - venitamise vastu.

Teetite juured - venitamise vastu.

Arnikad - venitamise vastu.

Pärdirohud - venitamise vastu.

Umurad - kõhu- ja venitamishaigusele.

Ernestestament (mererannast) - venitamise vastu.

Palderjaani juurikad - venitamise vastu.

Teetite lehtedega venitamise vastu.

Teetite juured - venitamise vastu.

Arnikad - venitamise vastu.

Pärdirohud - venitamise vastu.

Harnikajuure tee venituse vastu.

Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Heinputke juure viin on venivuse vastu hea.

Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

[Kõhuvalu] Tedremadara juured, viinaleotis venituse vastu.

Tedremaranad tarvitati venitamise vastu.

Arnik. Tehakse teed. Venitamise vastu.

Arnikad - venitamise jaoks.

Arnikad venituse jaoks.

Tedremadara juured venituse vastu.

Arnikad - venitusele kasulik.

Arnikas. Arnikat tarvitatakse arstirohuks rinnaaluse haiguse vastu.

Mädarõigas. Mädarõika juurt tarvitatakse rinnaaluse haiguse, koleera ja jooksva ehk rematismi vastu.

Rindaluse rohi. Tarvitatakse rindaluse haiguse jaoks.

Tedremadarad - kui inimene venitand.

Arnikas - venitamise rohi.

Arnikaõied venituste [vastu].

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arnikaõie tee, kui seest on venind.

Arnikatee venitamise vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mõned laused esivanemate elu tarvitustest.
Arnikad tarvitakse venimese vastu. Korjatakse õied, kuivatakse ära ja keedetakse õlle sees.

Arnikatee venitamise vastu.

Pohlaõied, arnikad - venituse vastu.

Tedremadalad, palsamer - venituse vastu.

Arnikat (venituse vastu).

Järgmisi taimi tarvitatakse arstirohuks:
Arnikad (venituse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Arnika tinktuur venimisehaiguse vastu.

Arnikad venimise rohuks.

Ingverivarse tarvitakse venimisehaigusele.

Palderjaani tarvitakse venimisehaigusele.

Arnikalille tarvitakse venimisehaigusele.

Reinvarre juurikaid tarvitati venimise vastu.

Kalkanijuured - venimise rohi.

Arnikaid tarvitati, kui inimene venind on.

Arnikaõie tinktuur venitamise vastu.

Tedremadara juured venimisehaiguse vastu. Tedremadara juured teeks keeta ja siis kolm korda päevas teed juua, neid võib ka viina sees liutada ja iga sööma alla üks supilusikatäis võtta.

Põlluhingvere juured venimisehaiguse vastu. Keedetakse põlluhingvere juured teeks ja juuakse kolm korda päevas.

Taimed, mida vanasti arstirohuks tarvitati.
Vanal ennemuistsel ajal tarvitati väga mitmesuguseid taimi arstirohtudeks.
Arnika. Üheks niisuguseks taimeks oli arnika. Arnikateed jõid inimesed venimise vastu.

Sooingverid. Sooingverite juured leotati piirituse sees venimise vastu.

Tedremadrad. Tedremadrad olid hääd teena venimise vastu juua.

Palderjan. Võetakse palderjani juuri, lõigatakse viina sisse ja juuakse. Venimise vastu.

Vormiõie tee. Venimise ja seestvalu vastu. Tehakse teeks ning juuakse

Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Küsimus, kuidas vanasti taimedest valmistati arstirohte, ei ole kerge leida, sest nüüd tarvitavad inimised palju lihtsamaid arstimisviise. Meie lähedal elab keegi 65-aastane naisterahvas, kes on mitmes kohas elanud ja mitmesuguseid arstirohte kuulnud.
Need arstirohud oleksid järgmised.
Harnikatee - venimishaiguse vastu. Teed peab võtma vähemalt paar korda päevas, umbes teeklaasitäis korraga. Seejuures peab silmas pidama, et raskeid asju ei tõstaks. Kui nii paar nädalat arstitakse, on haige varssi terve.

Arnikas. Arnikatee venimise vastu.

Tedremadra. Tedremadrad viina sees liutada ja juua venitamise vastu.

Arnikas. Arnikaõied kuivatakse, keedetakse siis teeks ja võetakse sisse venimise korral.

Kaselehe pungad. Kaselehe pungad leotakse viinas ja võetakse sisse venimise korral.

Arnikas. Arnikatest tehti teed ja joodi venimise vastu. Harilikult tarvitati seda teed külmalt ja nii mitu korda päevas, kui keegi soovib.

Sooindurid. Sooinduri juured leotakse viinas ja võetakse sisse venimise korral.

Arnikaõied tarvitati venimise vastu. Teda keedetakse ummukses või leotakse piirituses sissevõtmiseks.

Tedremadrad on venimise vastu, keedetakse teed ja juuakse.

Mitmesuguseid rohte tarvitati ka venimise vastu, näiteks ungruteed, arnikateed ja kalkarijuuri.

Koirohud. Koirohud on venimise vastu. Keeta selle teed ja juua.

Ingverijuured. Ingverijuured on venimise vastu. Keeta juurtest teed ja juua.

Arnikad. Arnikad on venimise vastu. Keeta nende teed ja juua.

Kasepungad: hää venitamise rohi. Teeks keeta.

Tedremadala juured. Tedremadala juured pannakse viina sisse ja võetakse venimise vastu.

Arnikad. Arnikajuured keedetakse ja võetakse venimise vastu.

Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Arnikaid venituse puhul.

Arstirohuks
Arnikatee kõhuvenituse vastu.

Arnikatee kõhu lahtioleku puhul ja ka venituste vastu.

Tedremaran. Juureviina joodi venimise vastu.

Arnikas. Arnikajuure viina joodi venimise vastu. Vähe võtta, on mürgine. Ka arnikateed juua, kui seest venind.

Tedremadara juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Arnikaõied ja -juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Mädarõigas - juured viina sees leotatult venimiserohi.

Koirohu viin - venimiserohi, annab söögiisu.

Sooingverid - juurte viin hea venimiserohi ja annab söögiisu.

Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.

Arnikas, arnikad.
Arnikateed kasutatakse venituserohuna. Herbariseeritud nr. 7 all. [sügisene seanupp, Leontodon autumnalis /kuid arnika nime all tuntakse ka teisi kollaste õitega ja viha maiguga taimi/]

Koirohi - venituse korral.

Kalmujuured - venitusel ja kõhuhaigustel.

Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.

Viina sees leotatud maranaid rindualuse valu vastu

Arnikaõite tee - venituse vastu.

Arnikaõite tee - venituse vastu.

Tedremadrad viinas venituse vastu.

Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.

Potentilla silvestris - viina sisse pannes sisemiste haiguste korral. Ka venituse vastu.

Arnikad (valmistatakse teed, venitamise vastu).

Rahvapäraseid arstimeid.
Ärnikatee - venitusrohi.

Ärnikatee - venitusrohi õllega keedetud. Rahvapärane nimi arnikas Simunas.

Tedremarana juur viina sees - venituse vastu (Jõhvis manar).

Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Arstimiks tarvitatakse:
Arnikat väljavenituse jaoks.

Raudrohi. [mis haiguseks] Venitamine. Tee kaudu.

Sooneheined - kuivatatult viinas leotada - soonehaiguste ja ka teiste seesmiste valude vastu.

Maa rasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест). Rohi venituse vastu. (V. märkus lõpul.)

Pännul. Koirohi. Artemisia L. Kõhurohi kõhu lahtiolekul ja kõhu venitamise juures.

Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Arnikahein. Euphrasia officin.
Maarasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест).
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmario.
Maarjakadakas. Kukemari. Empetrum nigrum L.
Balderjaan. Valerian.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõiki ühepalju, keedetakse kaunis hulga aega, ekstrakt muutub mustjaspruuniks vedelikuks, lisatakse natuke piiritust juure, et segu kohe hapnema ei läheks, ja tarvitatakse rohuks kõhuvenituse puhul.

Arnikatinktuur. 10-15 tilka sisse võtta. Kui rindade all valus ja venitanud on.

Kalmusejuured: keedis ehk pulber, kui valud rindade all.

kal

Kask (Betula). Tarbepuu, mahla ehk vitspuu, tohust (nom. tohk Pühalepas, kasetohi Rõigis) keedeti, põletadi tökartid (tökkad). Tohu all karp, karba all mähk, siis puu pind ja süda.
Lehtis oksad - saunavihad, raagus oksad - luuad, kooritud oksad visberid (ilusad tolmu pühkimiseks) ehk käsiluuakesed, kahe omapärase võrgliga. Väänatud vitsad õle- ja pilliroo katusele /---/ materjal, niisamma ka elajate kütkevõrglid.
Pakatavad pungad viina sees leutatult arstirohi tõstnud haiguse, venitamisevea ja kui naba asemelt ära, nende pahede vastu.
Maaria kask (B. nana).

-----?---- (Geum rivale). Keededi vees ehk leutadi viina sees venituse ja tõstuhaiguse vastu.

Maran (Potentilla?). Tuntõkse siin Lõuna-Eestis, eraldi Kanepääs selle nime all, tema juur, mis jummika taoline, leutaks viina sees ja on väga mõru - venitämi kõhuhaiguse vastu.

Ülekäiarohi (Valeriana officinalis). Juured leutadi viina sees, arstirohi tõstsi venitamise ja muude kõhuhaiguste vastu.

Tedremadarad - kõhuhaiguse, venituse vastu.

Tetremarana juurikas [Rhizoma Tormentillae].
Veidi tähtsam kui tõrvalill olivad tedremarana juured. Siinne nimetus “tedremadra” (Lääne-Nigula murrak), Läänemaal õige sageli tarvitatav, viru murrakus aga “tetremadala” juured. Teda on tarvitet juba kaunis vanasti ja algul vee leotiskeedisena, kuid hiljem viinleotisena = infusum tincture, milliselt teda praegaltki rahva keskel tarvitatakse. Too taim on huvitav oma tarvitusalaga selles suhtes, et tema tarvitus kahte ossa jäguneb, nagu eelpool mainisin. Esiteks veeleotisena, kui aga see hakkas hääbuma rahva keskelt, tuli ta teiseks viinleotisena tarvitusele. Ja sellepärast püsibki tema tarvitus veel kaunis hoogsalt rahva keskel, muidugi viinleotisena. Olen kohtanud sageli inimesi, kes teda igasuguste kõhuhaiguste puhul omaks raviks peavad ja selle pärast vast näib ehk nii mõnelegi, nagu oleks see algupärane läänlaste arvamus.
Ent tegelikult ei ole see nii. Nii mõneltki vanult inimeselt järgi pärides näeme seda aiva teises valguses. Muistne läänlane liigistus omi haigusi tunnuste järgi. Ja tetremarana juurtega või selle leotisega ehk leotiskeedisega ei ravinud ta muud kui saarnaste tunnustega haigust: valutav rindealune, kõrvetised, oksele ajav tunne ning selle juurde ka asuvad söögiisu kadumist. Siis ütles muistne läänlane “ma olen venitanud”. Ja ei muud midagi, kui tetremarana leotis pidi seda ravima.

Árnika (Arnica montana) [Leontodon autumnalis]. Kollased õied [tõlk: lilled?]. Ilmub pärast heinaaega. Sarnanevad võililledele. Keedetakse õluga ja juuakse lihastevenituse vastu (kõhulihased). Tarvitatakse natuke.

“Venindhaige” vastase ravimina kasutatud veel arnikaõitest keedetud teed sissevõtmiseks /---/

Koirohu viina joodi, kui kõht on raskest tõstmisest vai venitamisest haige.

[naba ära veninud] Saunas pandi viht kokkukeeratult nabale ja mässiti kõht ümber viha. Asetati ka kera nabale ja katsuti siis õigesse kohta keerata.

Kõhuhaigusse vasta, kui seest venind on, tarvitatakse tedremarana juuri, neid katki leigata, kuivatada ja viina sies liutatuld juua.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Saaretõrv. Arvatavasti saadi seda saarepuudest tõrvaajamise tulemusena. Sellenimelist tõrva kasutati maal peamiselt kärbeste ja parmude tõrjumiseks. Kui suvel parmud rakkes olevaid hobuseid ründasid, siis tilgutati või määriti saaretõrva hobuse rangidele ja hobuse nahale ning parmud ei tulnud enam hobusele kallale.
Raviks kasutati saaretõrva kõhuvalude ja kõhu venituste vastu. See pidi aitama, kuigi selle lusikatäie sissevõtmine oli halva haisu ja maitse pärast väga vastumeelne. Saaretõrva ostis isa apteegist või rohukauplusest.

Kõjuurva jällekine, tiit tuda viina, kõva viina, paned kõjuurva sisse, kevade korjat, kui nad veel lakka läinu ei oleva, kuivatad ärä, paned jälleki. Ja sis paned viina sisse, võtad jällekine seal kümme-viisteisku tsilka, ku rindealune valutas, rindealune ära venitadu om. Käe-jala valutase, tead, kondi kõik valutase, määrid jälleki päält, avitab jälleki ja om kergemb. No ja ku vanembad om juba niimuudu tennuva, no oppasiva meile, me teime ka niimuudu ja niimuudu om.

Kolkade all kasvab, kummel. Ku kõht lahti ja ära venitad.

Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.

Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

Kui oli raske tööga rinde alt valus, võeti sisse kas viina, palderjani. Osteti poest ka nn. venitusõli. See vähendas valu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Arnikad (kuivatatult, teena); tedremadalad (teena) – venituse vastu.

Ja kui lihased olid tõstmisega kuidagi rikutud, siis tarvitati selleks mõrudat arnekateed.

Kui tööst haigeks jäänud pihasooned valutavad, siis on sipelgapiiritus väga hea. Sellega määrida ja kärpseseeni korjata ja pudeli sisse panna ja neid seeni seal hoida soojas kohas, senni kui eliks sulab, siis selle eliga on ka hea haigeid venind sooni pealt määrida.

Lihasevalu puhul.
Nõgesed kuivatada (augustikuul), pudelisse ja üle kallata denatureeritud piiritusega.

Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.

Sinepipiiritust võtta, kui rinnaalune venind. Kuid seda ei või palju võtta. Ea sisikonna rohi. Apteegist antakse pealemäärimiseks.

Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.