Haiguste märksõnad

Maa-alused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: maaalused, maalised, maadlased, maadleised, maaelajahaigus, maalased, maalisteviga, maahaldjad, maaljad, moa-alused, moalsed, moaljad, mailased.
Haiguse nimetus on muutlik, enamasti maalesed, aga ka maalsed ja maalised. ERA II 168, 650 (41) < Häädemeeste khk., Orajõe v. – Marta Mäesalu (1937).
Kuid siia alla on liigitatud ka tekstid, kus on öeldud, et haigestumise põhjuseks on maast ohatamine, maast hingamine, maast hakkamine (Põhja-Eestis kasutati lühendatult nimetust hakandus), maaviga, maahäda, maast saadud, maast haigus, maast tõmmatud, maast löönud, maaviha; Vändrast on ülesmärgitud aga koguni maarabandus.

Maa-alused [1) haigus, mille puhul ihule lööbivad kas pommikesed (paapulid) või kublukesed (vesivillid), kusjuures nahk sügeleb väga - Räp; 2) väikesed punased vistrikud ihul, kaovad aga varsti - Kuu Kaberla; 3) peened punased vistrikud, mis arvatakse tekkivat maavihast - Mär; 4) vistrikud, mis hakkavad maast, kust tuleb maaviha - Nis; 5) mõnikord saab maa-alused jõest, need seisavad kaua peal LNg; 6) maa peal lamades saab maa-alused, hakanduse; haigus tuleb maavihast - Jõe] - nõgestõbi (urticaria) (Vilbaste 1993: 87).
Maaelajehaigus (ihu lööb kärna äkitselt - haigus tuleb sellest, et inimene juhtub seal magama, kus "maaelaje, uisa maa sehen on" - Plv) - nõgestõbi (urticaria); ka: villohatis (Pemphigus - J. Ruubel) (Vilbaste 1993: 87).
Akandus (Kuu Leesi) - maast hakanud haigus (Vilbaste 1993: 82).
Maa-aluseid on nimetatud veel viskedeks. Maa-alused ehk visked. ERA II 195, 214/5 (16) < Varbla khk., Vana-Varbla m. – Richard Viidalepp < Mari Puskar, 86 a. (1936).
Maaalused on tuntud eeskätt nahahaigusena. Kõige sagedamini on maaalusteks nimetatud vistrikke, kuigi neid iseloomustatakse erinevalt. Kord rõhutatakse, et need on suured ja laiad, samas jällegi, et tegemist on pisikeste punaste ja väga sügelevate vistrikega. Võidakse ka rõhutada vistrike erilist valulikkust. Mõned teated on isegi selle kohta, et tegemist on surmava haigusega (Veidemann 1990: 93-94 ).
Maaalused. Tunnusmärgid: äge naha sügelemine, ajab nahale kõvad kublad. - - RKM II 121, 224 (25) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
Moalijad - need on sügelise-taolised märjast maast saadud haigus. - - RKM II 111, 130 (435) < Muhu - E. Aer (1961)
Maaaluseid on peetud suures osas mütoloogiliseks haiguseks, mis seostub surnute-kultusega, usuga maahaldjatesse, ka kujutlusega maa mürgisusest teatud ajal.
Maalised, mis saadi maa peal lamades, sügelesid ja punetasid - - RKM II 390, 4 (2) < Tarvastu - A. Oks (1985)
Maalised maast saadud haigused lööbed, käsnad, soolatüükad, koeranaelad, konnasilmad jne. - - RKM II 390, 29 (2) < Viljandi - M. Tammemäe (1985)
Kevadisel ajal ei tohtinud maa peale istuda, maaalused hakkavad külge. Kui üles tõused, pead sülitama kolm korda, muidu hakkab külge. RKM II 69, 193 (19) < Häädemeeste - A. Mohrfeldt-Mäevälja (1957)
Samuti võis maaljad saada ka mujalt, näiteks saunast või koguni tuulest (tuulega arvati levivat teatavasti nakkushaigusi) või veest.
Moaljaid saadi saunaveest. - - RKM II 111, 144 (472) < Muhu - E. Aer (1961)
Maaljad olid tuulest saadud haigus. Nahale tekkisid punased villid. - - RKM II 111, 165 (542) < Sõrve - E. Aer (1961)
Maalused hakkavad tuulest. ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928)
Maa aluseid ei saa arstirohtudega kaotada, nende vastu aitab oht. Mu isal tulid ükskord veest maa alused, ta pani linu likku, oli põlvist saadik vees, kui koju tuli, siis ta jalad hakkasid hirmsaste sügelema ja läksid punaseks, viimaks valutasid üsna. Küll ta katsus mitme rohuga, aga ei aidanud ükski. Läks siis sinna, kus ta linu likku pannes haiguse sai, ja võttis sealt jõe mulda, nühkis sellega jalad üle ja kohe haigus kadus. ERA II 148, 244 (7) < Rapla < Märjamaa - E. Poom (1937)
Mailane - mailaseks hüitakse niisuur leheussi, rööviku taolist elukat. Enamjaolt on ta rohelist värvi (aimat) mustjavöödiline ja muudki värvi. Pikkus on umbes 10 sentimeetri ja umbes sõrme jämune suurte pikkade karvadega. Seda ussi koheldakse teat kartuse ja aukartusega. Mailasele pääle ei tohi astuda, siis jalad lõõvad lammu ja lammuvad ning lammuvad ega saa kergesti harilikust arstirohust terveks. See on mailase viga. Samuti ei tohi mailast tappa ega talle mingit viga midagi teha. Kõige parem on lasta ta olla sääl, kus ta on. ERA II 8, 203/5 < Kärla khk. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928)
Tilpamine. Kui maalised selga tulevad, siis minnakse arsti juure. Maalised on kärnad ja muud nahahaigused, nad on maast saadud. Maal on viha, ja kui inimene midagi teeb, maa seda aga ei salli, siis tuleb inimesele haigus selga. Nii võis maad pahandada tule ääres suud pesedes, rannas, ojas ja mujal end pesedes või jälle vandudes. Maaliste arsti kutsutakse tilpajaks. Tilpaja ütleb, kust haigus on tulnud. Arstimiseks puhub soola haigele kohale peale. Kaabib ka veel soolale hõbedat peale. Soola käseb sinna kohale maha visata, kust haigus saadud. ERA II 3, 100/1 (10) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928)
Kuigi enamasti mõeldi maahingamise haiguse all nahahaigusi, oli siiski ka erandeid.
Kui moa on sind hingand, et kõik sinu liikmed kokku kisuvad, siis keeda jälle üheksa kord üheksa rukkitera, mis sa reheseina vahelt oled korjand, paa sees ummukses ära. Ja pese selle veega oma liikmid, mis ära on hingand. Siis soavad liikmed kohe terveks. H II 40, 236/7 (1220) < Koeru khk. - Hans Anton Schults (1892)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Maa-alusid peab siis võima teist moodi ära kaotada, kui teada on, kust kohast on saanud. Siis peab võtma vaskraha, sellega vaotama, ja raha sinna maha viskama, siis kolm kord selle koha peale sülitama ja ütlema: "Võta valgust omale, anna tervist minule." Aga see peab tehtud olema, et keegi ei näe.
Maa -lusid peab võima ka selle rohuga ära kaotada: Tarvis võtta üheksa kasepuu sütt, 9 soolatera ja leivaraasukest, peab kraapima vana hõberaha küljest raasukesi, siis vette panna, siis selle veega pesta, aga vesi peab tagasikätt maha visatud olema põhja poole, siis enesel tarvis ruttu ära jooksta.

Kui keegi maa-alustes haige on, siis saab tema terveks, kui kolme selle aastase tuleaseme, mis metsas ehk karjasmaal on, iga seltsi vilja pannakse, mis põllu peal on kasvanud, nagu rukit, nisu, kaeru, kartuvleid, herneid jne., ja ühe tuleaseme peale üks raha.

Kui maast saand maalised on, siis lõegatase kolm raudheina mätast ja hõerutase nendega ja pannase oma koha peale tagasi, siis kaob ära.

Kui inimene maast maalised on saanud, siis pidavat maast kolm raudheina mätast lõikama, rinnapreesi võtma, iga mätta alla hõbet kaapima, kusjuures haige kolm korda iga mätta alla peab süllitama, siis keerutavat tark preesi kolm korda ümber haige pea vastupäeva ning vajutavat mättad jälle maase tagasi; kohe kaduvat maalised.

[maaleste puhul]
Ehk jälle lõigatakse raudheina mätas, keerutakse sellega kolm korda ümber haige pea, vastupäeva, kusjuures "Maarja ema, anna selle inimesele tervis tagasi" üteldes, mätas tagasi vajutakse.

Mailased saivad mul ühest vanast talumehest järgmisel viisil parandatud: ta piiras neid hõbetükiga ja pobises ise sõnna juure keiksugu sõnu, siis pidin ma maast ühe riisme ehk õlekõrre
võtma ja talle andma, kellega ta paha ära viis ja kuskile elu taha ära mattis.

Maaliste heinasid ehk rohtusid on üheksat jagu olemas, milledega kõikisuguseid maast saadud haigusi saab arstitud. Niisama on siis ka need maast saadud haigused üheksat jagu, nii et iga haiguse vastu oma rohi on. Vähe on aga neid inimesi, kes maahaigust vaadates ära võivad tunda, missugune rohi just selle kohane on. Teise sorti maahaiguse rohi teise vastu ei mõju. Siiski aga olen ma kuulnud, et üheksa maalise rohi (kaunis pikk, siniseõiteline taim) kõige vägevam on ja ka kõige üheksa sordi maahaiguste vastu mõjub; kuid seda üheksamat jagu maalise rohtu on väga vähe leida. Ta kasvab ainult mõnes rammusas maakohas, nagu vana varemate pääl jne. On aga ka see väga hea, kui kõik üheksamat sorti maalise rohud ühepaljuses saab kokku keedetud ja siis selle vedelikuga maalisi saab üle määritud. Kõik need rohud tulevad aga ühepaljuses osas ja ummukses ära keeta.
Kui Teie seda soovite, siis saan ma sel suvel Teile kõik need üheksa jagu maalise heinu ehk rohtusid ärapressitult saatma. Sest ma tean vana emakese, kes kõik neid üheksat jagu maalise rohtusid tunneb ja neid igal suvel enne jaanipäeva korjab. Tema teab ka seda, missugune rohi selle ehk selle maalise vastu täieste kohane on. Siis saaksin ma neile ärapressituile maalise rohtudele ka veel seletused juurde lisama, missuguse haiguse vastu keegi on. Praeguste siin, ilma nende rohtude ei saa ma täielist seletust selle üle mitte õigeste teha.

Maa-alused võisid igast kohast hakata, olgu allika kaldalt silmapesemesest ehk maas magamesest jne. Nad ollid änameste nahahaigused.
Maa-aluste vasta keedeti maa-aluste rohtu, mida tark andis ehk õpetas. Sellega pesti siis haiget kohta ehk anti haigele juua.

Moa-aluseid ja tuulerõugeid soab ää kaotada, kui kuiva pihlakase vihaga neljapää õhta kolm korda kuuvalgel viheldakse, aga nõnna, et teised ei nää.

Moa-aluste vastu võetakse moavitsu, raiutakse katki, pannakse ühe kõrge riista sisse, segatakse soola juure ja kallatakse keeva vett peale. Ja kui vesi paras leige on, siis läheb haige senna sisse üheks tunniks aaks. Siis pidada neist lahti saama

Kui ohatest ehk moa-alusid taheti ära ohutada, siis korjati rehetoa seina vahelt üheksa kord üheksa (81) rukkitera, mis rukkirehtede aal rabades on sinna seinaprao vahele jäänd. Ja keedeti ummuses paa sees neid, üheksa kord üheksa rukkitera, veega ära. Ja pestakse selle veega moa-alused ära. Siis kaovad moa-alused puhtaks ära.

[Arstimiserohud ja nende tarvitamine.]
Maaelaje-hein. Maaelaje-haigus tulep sellest, kui inimene sääl makap, kus maaelaje uisa maa sehen om. Haigus lööp äkeselt ihu kärnä, rohi selle vastu om: Keeda maaelaje-hein ummussen ja mõse ütsme vee läbi. Loe issämeie palve ja muud jumalasõna pääle ja mõse ihu ütsme veega üle, sis saap terveks.

[Arstirohtutest.]
Maaelaje-hein. Maaeläje-haigus löö om, ihu lööp äkselt kärnä. Haigus tulep sellest, et inimene sääl magama juhtup, kus maaeläje uisa maa sehen om. Rohi selle vastu om: keeda maaeläje-hein ummussen ja lase ärä mõsta. Loe issämeiepalve ehk muud jumalasõna pääle.

Maalise haiguse vastu võta "üheksa-sugust" maalise taime, /Veronica-v. agrestis?/, keeda nad üheskoos paja sees ja võta sisse. Haigus peab kaduma.

Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.

Üheksamehevägi (Verbascum thapsus) on maa-aluste rohi. See rohi keedetakse ära ja määritakse peale ja juuakse sisse.

Maalisi arstmises korjates maaliseheinu, kuivatetes ara ja hõõrutes katsik ja koore segi ja pandas haige koha pääle.

Maalise arstimiseks keeda maaliseheina ummussis ja pese selle veega haiged, see aitab.

Arstirohud. Neid on mitmed liiki, aga ma ei tea neist palju. Mailase rohud on kaks liiki, teised on suuremad, teised vähemad. Suuremad on siniste õilmetega, vähemad punaste õilmetega, need on köömne moodi vartega ja lehed nendasama köömnelehte moodi, aga kasvavad rugite sees ja enamiste lahja maa pääl; punaste õilmetega kasvavad rammusama maa pääl. Need rohud saavad keedetud ja siis selle veega mailase kärnad pestud; aga see vesi võõti nenda, et pidi kaivust üles võttes möödapääva ümber keerma.

Kellel maalise selga tuleve, sii peab 9 kõeva küllest tohte võtma sõgla all palama panna, ja läbi sõgla ennast suitsutada, perast jälle niisugutse viigatseviiga mõske, kus hõbetat ja süse siis om, siis saab varsti terves.

Sügeliste ja maa-aluste vastu on hea ja parandav, kui tuulepesadest keedetud veega neid saab pestud ja vesi ühte auku saab kallatud, mis maa sisse kaevatud.

Maalisi arstites maaliseheindega.

Pirdirohud kasvavad kõva lageda heinamaal, umbes kuus tolli pikad, veiked punased silma moodi ümarkused õied otsas (nii kui jaanilillel). Õitseb juuni- ja juulikuul. Neid korjatakse ja keedetakse, kui inimesel miski nahahaigus on, nii kui kärnad, ja mis rahvas nimetab maa-hakkatus. Siis nende rohtudega hautakse ja peetakse selle aurus.

Maa-aluste vastu aitab, kui maa-aluste rohtu võetakse (see rohi kasvab põõsaste ümbruses väätkasvuna, väikesed ümarikud pisukeste tippudega lehed, lõhnab kangesti) ja sellega haigeid kohti hõõrutakse ning siis sinnasamasesse kohta maha maetakse.

Maa-aluste vastu maa-alusterohtu võtta (nim. rohi kasvab põesaste ümbruses väätkasvuna, väikesed, ümmarikud, pisukeste tippudega lehed, lõhnavad kangesti) ja nendega maa-aluseid hõeruda ja sinna kohta maa sisse matta.

Maa-alused.
Keedetakse soo-kuuskjalgu tükk aega vees, pestakse sellega haigeid kohti.
Soo-kuuskjalgega suitsetakse maa-aluseid.

Maa-alused.
Maa-aluseid suitsetakse liivateega.

Maa-alused.
Majaka-õied (sinised õied kasvavad niiske maa peal väänkasvudena). Neid keedetakse ja pestakse maa-aluseid.

Maa-aluserohi tarvitakse maa-aluste arstimiseks, keedetakse nende juurtest vett ja kallatakse see vesi siis kolme aiapea juure, kolme tugiteiba alla maha.

Maa-alused.
Maa-alused on nahahaigus, vistrikud. Nad tekkivad maa pääl istumisest ehk magamisest. Harilikult tuleb kolm korda maha süljata ja siis alles maha heita. Kui aga juba maa-alused küljes on, siis on nende vastu rohi - maaline. Maaline on üks taim. Ta kasvab aedade ääres, puhmastes jne. Võetakse taime lehed ja õied, kuivatatakse ära ja keedetakse kaane all (ummises). Saab vedelik. Seda vedelikku tarvitatakse maaliste arstimiseks.

Maa-aluseid arstida. Võetakse pärnakoori, keedetakse pikemat aega, nii et viimaks nagu sült järele jääb. Seda sülti võietakse maa-aluste peale.

[Maa-aluseid arstida.] Ehk võetakse kartulipudru, võietakse maa-aluseid ja hautatakse selle pudruga.

Kääpa maa-alusel.
Saasna rannas mere ääres kasuda kääpa maa-alused, ristikheina moodi rohud, millega maa-aluseid arstitakse. Kui nendega maa-aluseid suitsetab, siis kaduvad maa-alused ära.

Maa-aluste vastu:
Vesiheintest hõõrutakse peos vesi välja ja pandi maa-aluste pääle.

[Labiatae]
Lamium album
Maalisehein. Rohi keedetakse ummukses ja määritakse seda vett maalistele pääle ning juuakse ka sisse.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalesehein. Taime tarvitatakse maalisehaiguse vastu. Ta keedetakse ummukses veega ja pestakse selle veega haigeid kohte õhtul ja hommikul. Niisama tarvitatakse seda taime ka Põlva ja Palamuse khk.

[Scrophulariaceae]
Veronica officinalis
Maaleserohi. Kui maalesed pääl, siis keeda ummukses, joo üks tassitäis seda vett mitu korda päevas ja määri ka haigeid kohte, veel parem, kui haigele selle rohu vanni tehakse.

[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Peotäis maavitsu keedetakse 3 toobi vee sees, nii kaua kui 1 toop vedelikku üle jääb. Seda vedelikku juuakse siis seesthaiguse, seestvalu ja maa-aluste vastu.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Maa-aluse rohi. (Siia juurde pannakse Veronica officinalis L.) Maa-aluserohud keedetakse ummukses ära, määritakse maa-aluste pääle ja võetakse ka natukene sellest rohust sisse - parandada haigust peagi.

Maalisi arstitakse veega, mille sisse on pandud üheksa tulist sütt ja 9 maakivi. Tolle veega pesti siis maalisi. Ka on olemas maaliste heinad.

Maalised: keedetakse maavitsavett ja sellega pestakse.

Maavitsad - maa-aluste rohi.

Maa-alused [haigus] peavad maast hakkama. Selle vastu otsivad maavitsu.

Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.

Maa-alused tulevad seal, kus maa hingab. Ihust hakkab vett välja ajama. Arstiti maarohtudega: keedeti uhakajuuri ja takjavarsi ja pesti selle veega.

Maa-alused hakkasid maast. Mõnest kohast maa hingab, see hakkab inimese külge, ajab vistrikud üles ja naha kihelema. Keedeti maavitsu ja pesti selle veega.

Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

Maa-alused on haigus. Hakkavad sealt, kuhu kuri, tema inglid ja sõjaväed kukkusid. Arstitakse maavitstega ja maaviha-juurtega. Maaviha-juured lähevad maa põhja.

Maavitste veega arstiti maa-aluseid. Keedeti ja joodi seda vett.

Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maa-aluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

Maa-aluste vastu tarvitati keedetud maavitsa vett.

Maa-alused tulevad maast inimese külge sealt, kust maa hingab.
Maavitsavett keedetakse ja sellega pestakse maa-aluseid.

Maavitsad, need kasvavad kuskil jõgede ääres. Nagu puuvits, kasvab põõsas. Kui inimesel maa-alused, siis keedeti maavitsavett.

Maavitsad - need kasvavad juba metsades. Selle veega pestakse, kui on moa-alused.

Maavitste veega ka arstitakse maa-aluseid.

Maa-aluste arstimine.
Vana hõbedat kaabiti ihu peale. Vahest aitas ka. Vene rublad, millel oli täpiline äär, need pidid head olema selleks.
Mina olen soolaga hõerund. Sool on nendest üle, võtab sügelemise ja paistetamise ära.
Maavitsavett ka keedetakse ja pestakse sellega.

Tuulepesaga arstitakse tuule maa-alusid, pestakse selle veega, milles keedetud tuulepesa.

Maaliste vastu tarvitati ka kahtesugu maaliste heinu, mille keedetud leem maalised kohe ära kaotas.

Maalasi höördaks vei nühidaks maaliserohudega, maalise kaselehtega, tehtaks maalise kivi tuliseks ja siis lastaks senne päält aulu villide pääle.

Maa-alused. (Moa-alused)
Maa-aluserohud kasvavad aiaäärtes. Nendega hõerutakse.

Maa-aluste puhul maavitsavett teha (maavits kasvab nagu tapuvääne, enne jaani marjad külles, kui valmis, siis punased), sellega leili visata ja vihelda.

Maa-alused. Maa-aluste rohud (punased marjad külges) keedeti ja selle veega pesti.

Maaliste ravitsemiseks: 1) võeti kassirataste (maajalg - Glechoma hederacea L.) lehti ja hõeruti nendega maalisi; 2) kaabiti vanahõbedat sellele kohale maa piale, kust arvati haigus oleva saadud. Maalised tekkivad sellel kohal maa pial istudes, kus kohal maa hingab.

Maa-alused. Mul oli üks koht, elavaid punaseid vistrikuid läks täis. Linna Nõmmel oli üks vana naesterahvas, oli arst, ta juhatas: "Teil ehk kasvavad maavitsad."

Maa-alused. Maa hingab, kohe kehrab kõpp-kõpp, maa-alused sedasi, kus maa lahti on. Annab luhti, sant niiskus, mis inimesele vistrikud peale paneb. Kudagist ei saa lahti. Maavitsad on selle vasta.

Üks talve Võntküla Toomal käisime peremehega palka toomas, saime perssekannika peale maa-alused. Maavitstega pesime. Need (maa-alused) lahutavad inimese ää, nagu sääsemutid. Hõõru soolaga, viska põhja poole aa-nurka või korja põhjatuha alla.

Moavetsad on mõnusad moa-aluste vasta. Neil on vänge õhk juures, punased pikergused marjad.

Neid (maa-aluseid) saab jõest vee seest. Ühel old kolm aastad peal. Unes õpetud: Mine sinna jõkke, nühi paiselehtedega. Siis saandki terveks, unes antud teada.

Maa-alused. Neid on mitmed seltsi, mõned on jämedad, mõned on peened. Suitsetakse maa-aluserohtudega. Need on mitmed seltsi, muist hüütakse liivateeks, muist kasvavad põllupeenrate peal, pisikesed tillukesed kupled peal. Sool koa aitab, soolaga piirata. Mõni viskab vastu tuult, mõni viskab ahju. Maast nad hakkavad ja tuulest, vee seest hakkab koa.

Maa-alused - maast hakkavad, peened vistred, kangeste kihelevad. Mõned on laiad plakid. Metsarohud on, nendega suitseta ehk keeda ja pese. Mõned on suured laiad rohud, sinised õied.

Maa-aluste vastu aitab maa-alusterohi, kui neid keedetakse ja seda vett juuakse. Ka pestakse selle veega haiged kohta, aga mitte ei tohi kuivatada.

[Maaliste puhul]
Sis keedeti üheksama koore puu vett ja panti sinna pääle; niid pidid marjapuud olema kik, nagu pihlakad ja kadakad ja.

Maa-aluseid viheldi soojas saunas nõgesevihaga.

[maa-aluseid] Vaotati tarimättaga. Tarimätas lõigati maast lahti ja vaotati haiget kohta kolm korda, sülitati mätta alla kolm korda ja pandi mätas jälle sedasama moodi maha, nagu enne oli olnd.

Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasv pidi olema.

Maaleste (maalesed - nahahaigus) vastu keedetakse maaleseheinu (kassiratas) ummuses ja pestakse selle keedisega. Kuivatatud maaliseheinu tarvitatakse ka suitsetamiseks, kui ihunahal on vistrikke. Haiguse nimetus on muutlik, enamasti maalesed, aga ka maalsed ja maalised.

Parimat maalisterohtu saadakse nii keediseks kui suitsetamiseks, kui kogutakse üheksat sorti haigusevastaseid taimi. (Kahjuks selle tarkuse omanik ei tutvusta teisi nende taimede nimedega. Tema kogus olen näinud orasheina, laukusid ja maaleseheinu. - M.M. Ka sõnajalalehti.)

See rohi, millel pruun tolm sees on (kasub heinamaadel), on ka üle kärnade ja mailaste.

Maa-aluste vasta on niskest pikad peeniksed maa-aluse rohud, kui selle veega pesta.

Last, kel olid maalised, pesti maaliserohu veega.

Korjati maaleherohtu (maajalg - Glechoma hederacea L.) ning kuivatati. Sellest keedetud teega pesti maalisi.

Kord olid mul maast saadud visked, mis sügelesid ja valutasid. Ma arstisin nad nii ära. Võtsin kolm peotäit odrajahu, hõõrusin haiget kohta jahudega, jahu viskasin vastu tuult kolm korda.

Maalesed kutsutasse, peenikesed, ihu peal. Kes neid rohta tunneb, see keetvad neid rohta. Kui sellega pesta, kaduva ära.

Maavitsad. Kasvavad kraaviäärel. Kui need juurtega üles võtta ja keeta, nende veega end pesta, see oli maa-aluste vastu. Maa-alused ehk visked.

Mailaserohuga arstitakse mailasekärnu. Rohi kolgitakse kahe raudkivi vahel limaks ja pannakse kärnale. See taim on maajalg. Mailase kärnade tekitajaks olla mailane uss, see elab maas rohu sihes, enamasti vesistel kohtadel. Kui see inimest puudutab, hakkavad inimesel mailase kärnad.

Maa-aluste vastu aitavat järgmine arstimine. Tuleb korjata maavitsu, need on taimed, mil on punased marjad ja ümmargused lehed ja mis kasvavad harilikult allikate ääres. Neid tuleb keeta ja seda keedist nii pääle määrida kui ka sisse võtta.

Maadlase-kask, see nisuke alaspidi nõrga okstega. Siin öötakse ta maadlase-kaseks, sellepärast et selle kase alt toodi mulda ja pandi vee sisse. Selle veega siis pesti maadlasi, nee kadusid kohe. Selle kase oksi toodi ka ja lasti nende suitsu maadlaste peale, see kaotas ka maadlasi.
Maadlasi kaodati sedasi ka veel, et kolm õbesõrmust pandi vette ja üheksa elavat tulesütt lasti vee sisse. Selle veega pesti maadlasi, siis kadusid ära.

Maalaserohuga hõõruda maalasi, siis kaduvad ära. Maaleelist tehti enne. Maa sisse tehti ouk ja kapa sees tuhaleelis sinna ouku, nõrgu maa sisse mette.
Maalaserohi – Polygonum aviculare.

Vistrikud tulid tuulest, nimetati maalasteks. Maalaste rohud olid rägarohi (vesivirn) ja kukemarjad (kukehari).
Nendega hõõrusid (höörid) vanad inimesed haige koha korduvalt sisse, seni kui see paranes.

Maalise arstimine. Kige parem om maalist ärä arsti maaliseheinä veega. Maalist om öhessat jagu ja maaliseheinä om nõndasama öhessat jagu. Kui sa sõs tahad maaliseheinäst rohtu kiita, sõs piad egast sordist heinäst kiitmä valmis. Kui maaline om tullu, sõs tuleb võtta sedä jagu rohtu, mis selle maalisega kokku käib. Kui sul ei ole õige rohi, sõs sii ei avita midagi ja tiib viil hullemase. Selleperäst sõs piab ärä tundma, miast jagu om maaline, ja sõs võtta seda sorti maaliseheinä vesi ja sellega maalise võet koht mitu kõrda kõvaste läbi määri, seni kui maalise ärä om kadunu.

Mu onu käis "asjal" ja paistetas üleni ära. Visati sinna kohta soola.
Küsimusele, mis maa-alused on, vastab: "Ju maa sees viha oo!"
Maa-alusi vajutati soolaga ja visati sinna, kus seinas tiksvad.
Maa-aluse rohe - korduslehed (vist kortsleht). Nende veega pesti. Vihaksis viidi vesi Sepa karjamaale "kärnakivi" peale.
Kärnakivi oo pealt näkiline. Mede karjamaal üks sedamoodi kivi, mis võiks kärnakivi olla, aga sii ei käi keegi.

Moalsed. Läksin Sarvalu määle moasikaid tooma. Istusin maha. Põlveõndlasse ajavad vistrikud, hakkasid kihelema. Untaugu ema arstis. Hõerus hapuleiva puru ja soola piale. Ei aedand. Teine kord määris sütevett piale. Ei aedand koa. Aga siis Sihi mamma keetis maavitsateed ja pani seda piale. See aitas.

Maa-aluserohtu on kahte seltsi: ühed pisikese punaste õitega, kasvavad juurviljapeenardel, neid kasutakse peene punaste vistrikute nühkimiseks, mis maa-alusteks nimetakse ja arvatakse maavihast tekkinud.

Teine selts maa-aluserohtu kasvab põllul kivivarede ja aedade ääres, ümargused lehed, varred kasvavad väänes, õitseb varakevadel, lillakas-sinised õied, õite varte külges ponnid nagu maa-aluse kublud inimese nahal; nendega arstitakse jämedakublulist maa-alusehaigust.

Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.

Kui kivimaalused on (kivilt saadud), siis tuleb korjata kivisamblaid, need ära kuivatada ning suitsetada.

Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.

Maa-alused (haigus). Maast hingab, maast tuleb see külge. Võta hõberaha, kaabi kulli poolt küllest sinna, kus sügeleb, ja raudrohu mättaga vaota, see kaotab ära. Selle juures peab ütlema: "Maa-alused, maa-emandad, andke minu tervis kätte!"

Maa-aluseid arstiti: a) hõberaha piirati 3 korda ümber pea, siis vaotati rahaga kolme kohta kehale, igasse kohta kolm korda. Sellelt rahalt kraabiti hõbevalget vette, pandi lisaks veel soola ja visati see vesi põhja poole maha; b) 9 kasepuusütt ja hõbevalget pandi vette ning pesti selle veega maa-aluseid.

Maalist tulevad maast, ku sa istud pal'la maa pääle, si akkavad külge, aga igast kohast nad ei akka. Sis maaga vajutasse, lõika kolm raudeinamätast, sis üheksa korda vajuta, aga piad nii tagasi panema, niigu enne olid. Soolaga õerutasse ka, ja sõrmeküene päält kaabitasse valget pääle ka viil, siis aitab ka.

Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.

Maa-aluse rohi - kui kellelgi on maalised, siis tambitakse need rohud salviks ja pannakse pääle.

Kui mailese katki tambid, siis peab haiget saama ning ei pea paranema. Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti.

Maalisi arstites maalise heintega.

Mailaste vastu - kukemarjad.

Kolm korda sülita alla, siis võib maha istuda, siis ei tule haigusi.
Kui maast istudes maalased saad, siis hõeru kukemarjaga (maas kasvav rohi), siis saab terveks.

Maalased tulid maast istudes. Siis võteti sealt kohast maad ja sellega ööruti. Maalaste rohud kasvavad, nendega suitsetati või põletati neid ja pandi seda tuhka peale.
Enni kui maha istud, siis süli kolm korda alla, siis ei saa haigust.

Maalased tulevad peale maas istumisest. Neid kaudetakse maarohtudega, nende veega pesta või suitsetada. Kui maha istud, siis süli alla, siis ei akka midagi külgi.

Maa-alused. Keedetakse sookuuskjalgu tükk aega vees, pestakse sellega haigeid kohti.

Sookuuskjalgega suitsetakse maa-aluseid.

Maalane on nahahaigus. Ted on mitmet seltsi: rägumaalane 'tihedad plekikesed nahal', lappmaalane 'suured punased lapid nahal'. Esimeste vastu aitab rägurohi 'vesivirn'; teise vastu tuulevarsigud 'hobuseoblikad'. See on tõsi, et need haigused tulevad tuulest, aga vanast usti, et on vaimust; näitad vaimule tussu ja siis tulevad.

[maalased] Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.

Maalisehaiguse vastu üheksat sugu maalise taime. Keeda nad ummusses ühes koos paja sees ja võta sisse. Haigus nagu pühitud.
Tähendus. Kui koht teada on kusalt maalisehaigus hakanud on, siis on hõlpus arstida. Kui laps on maha kukkunud, käe ära löönud, ei kasva see sugugi terves, ajab villisid veeri-ääri mööda ülesse ja haigus kestab edasi, siis tuleb sinna koha pääle, kuhu laps maha kukkus "vana hõbe" nõnda maha kaabitseda, et see tuulde ei puudu. Siis kaob haigus nõnda kui käega pühitud.
Alati tuleb seda ette, et maalisehaigused külge hakkavad, kas metsas magades ehk maha kukkudes. Mõni kord ei löö küll maha kukkudes sugugi nõnda ära, et viga või märk külge jääks, aga haigus on käes.

Maavitsad - maa-aluste rohi.

Maa-alused vaimud... kui maa hingab, sellest tulevad moalused. Üheksaväe õied ehk moaluse rohud, nendega tuleb hõõruda.

Maa-aluste vastu oli meil seone rohi, et keedeti maavitsa vett ja hõõruti sellega. Visatasse ka vastu tuult soola ja leiba, millega hõõrutud.

Teiseks vistrahaiguseks olid maa-alused, ka need sügelesid ja haige kratsis haiget kohta, kui katki kratsis, siis tulid kärnad peale ja siis oli haigus visa paranema. Maa-aluse rohte kasvab kahte seltsi, peene vistrike ja jämeda vistrike arstimiseks. Kui nende rohtude mahlaga saab vistrad hõõruda, kaovad nad varssi. Rohi hõõrutakse peovahel mahlaseks ja pannakse haige koha peale, rohtu tuleb sagedaste uuega vahetada. Maa-aluseid arvatakse maast hakkavat, öeldi: "On maaviha". Vanainimestel oli teada neid kohte, kus maaviha asub. Kusagil olnud aida ukse taga niisugune koht, kui keegi seal istunud, tulnud istujale kohe maa-aluse vistrad külte. Sinna kohta viidud siis soolaleiva puru ja kraabitud hõbevalget. Arvati haigus tuulest tulnud, siis tehti sütevett, sellega kasteti haiget kohta ja ülejäänud vesi visati välja tuulte poole laiali. Ei tea, kas seal juures sõnu ka loeti.

Maalisi raviti maaliste heintega, jutustaja ütleb neid tundvat 3 liiki, siniste ja punaste õitega, olevat aga 7-8 liiki. Maalisterohi (heinad) tulevat välisõhu käes ära kuivatada, siis vee sees keeta ja selle veega pesta haiget kohta.

Moaljad - need on sügelise-taolised märjast maast saadud haigus. Keeva vee sisse pannakse kaseoksi ja palav raudkivi. Seda auru lastakse haigele peale.

Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

Krookslehed ehk müristamise lehed. Need raudkivide vahel puruks hõõruda ja värske piima sisse segada. See segu võtab maaljad ära, kui seda peale määrida.

Kui punase puju vett keeta ja joota, siis kaob maaline ära.

Maa-alused.
Aliide Jürgensonil olid maa-alused. Keegi õpetanud teda kase tuulepesa okstest teed tegema ja jooma. Teed võinud teha toorestest ja kuivatatud okstest. Ta talitaski nii. Maa-alused kadunud ära.

Aleksandra Miil pani rukist kokku. Jalasääred hakkasid kihelema ja läksid nakke täis. Ta arvas esiti, et kõrred torkisid. Hõõrus soolaga, see oli hirmus valus, aga ei aidanud midagi.
Ta läks Tamme Elli juurde. See ütles: „Mine sinna toominga juurde ja too üks oks!“ Aleksandra Miil tõi toomingaoksa ja Tamme Elli kaapis oksa küljest rohelist kaabet, mis koore all on. Siis andis kaape Miili kätte, käskis peale sülitada ja hõõruda kaape, sülje ja soolaga nakke.
Miil tegi nii ja kärnad kadusid pealt ära, enam ei kihelenud ja said päris terveks. Tamme Elli nimetas haigust maa-alusteks.
Aleksandra Miilil oli karjatüdruk. See heitis maa peale magama ja kui üles tõusis, olid käed ja nägu punaseid nakke täis, nagu leetris oleks olnud. Miil käskis toomingaoksa tuua ja laskis samuti rohtu valmistada, nagu Tamme Elli talle oli õpetanud. Nakid kadusid ära.
Sindi vabrikus ühel venelannal tulid samuti nakid naha peale. Miil õpetas jälle toomingakoorega arstima. Paljud inimesed olevat sellest abi saanud.

Maa-aluserohud kuivatati ja nendega suitsetati maa-aluste, sügeliste ja igasuguste nahahaiguste vastu.

Maa-alused olid kublud, mis saadi maas istumisest. Sel puhul suitsetati inimesi maa-alusterohuga. On sellised taimed. Need kuivatatakse, pannakse kivipõrandal põlema, inimene on alasti selle suitsu kohal püsti põrandal, tekk üle pea, et suits alla jääks ja terveks teeks.

Mailane on maaliserohi. Selle vedelikku pandi peale. Keedeti.

Maa-alused on need pisiksed visked, mis maast saad istumisega, kiheleb, mis hermus. Ma keetsin maa-aluse rohto ja pesin selle veega, ka suitsetada võib. Need rohod kasvavad kivivarede ääres, vääne moodi rohi. Hõeru mahlale ja selle veega nühi. Kibe hais juures rohol, niisama nagu ungrohol.

Maalise jaoks on rohi olemas. Kasvab maaliserohi.

Ei lubatud istuda mullale. Öeldi, et saab haiguse külge. Mõni inimene ütles, et see haigus on maaline, aga seda sõna tarvitati üldiselt harva. Ka võõrad inimesed, nähes lapsi mullal istumas, keelasid seda. Ka külmale kivile ei lubatud istuda, öeldi, et siis tuleb allkehasse valud. Tagantjärele mõeldes võis see olla põiepõletik, mis külmas kohas istudes saadi. Aga kui istuti mullal ja tulid täpid nahale, mis olid vistrike sarnased, siis seda nimetati nakkushaiguseks ja selle haiguse kohta öeldigi, et on maaline küljes. Nõidust uskuvad inimesed ütlesid, et maalist tuleb hõberaha või hõbeehtega ravida. Näiteks tuli haiget kohta hõbepreesiga hõõruda, siis kadus maaline ära. Oli veel üks taim, mis kasvas kraavikallastel ja selle nimi oli maavits ja sellega hõõruti ka vistrikke ja maaline kaduski ära.

Maalised või maa-alused.
/---/ Kreegi Alma siis õpetas: nüüd võta üleüheksamataime õisi, noh, sihuke alla meetri pikkune taim, kollased õied. Keeda need õied ära, pane vett juure, käskis veel midagi panna, aga ma enam ei mäleta, mis asja. Selle seguga määri. Ma tegin nii, keetsin ja segasin ja määrisin. Ja poiss sai varsti maa-alustest lahti. Ihu oli puhas nagu ennegi.

Üheks tuntumaks lööbeks maalastel oli sajandi algupoolelgi veel „veiseröögatus“ või „veikse röögatus“ (kuiv, kestendav, vist ka kergelt sügelev lööve kätel, jalgadel ning isegi näol).
Raviti mitmesuguste taimede (eriti verehurmarohu) mahlaga. Tehti ka nii, et sülitati lööbele ja tehti koera häält (Teisal ka veise häält). Olla ravitud „aknahigiga“.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Maalised.
Maalised, need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kasvõi kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maaliseheinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatati. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tumepruun olli. Siss pandi pääle, kus sügeles, ja vahepaber pääle.

[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

A. Miil pani rukist kokku. Jalasääred hakkasid kihelema ja läksid nakkisid täis. Ta arvas esiti, et kõrred torkisid. Hõõrus soolaga, see oli hirmus valus, aga ei aidanud midagi. Ta läks jälle Tamme Elli juurde. See ütles: „Mine sinna toominga juurde ja too üks oks!“ A. Miil tõi toomingaoksa ja Elli kaapis oksalt rohelist kaabet, mis koore all on. Siis andis kaape A. Miili kätte ja käskis peale sülitada ja hõõruda nakke kaape, sülje ja soolaga. A. Miil tegi nii. Kärnad ja nakid kadusid säärtelt, enam ei kihelenud ja jalad said päris terveks. Elli nimetas haigust maa-alusteks.

Maalised - maast saadud haigused (ka hoidumine, tunnused) lööbed, käsnad, soolatüükad, koeranaelad, konnasilmad ja nii edasi.
Maaliste kohta võin soovitada maajala keedetud vett, seda olen ise kasutanud, kui lapsed väikselt olid maalisi täis, ja andis väga head tulemust. /---/

Maalised. Maalisterohuga hõõruda, madal, roniv rohi, väikeste lehtede ja siniste õitega.

Maalised olid, kui inimene maa peal magab, siis tulid vistrikud, siis oli selline maarohi, selle leotisega pesti.

Nihuksed maa-alused olid. Punaseid täppe läksid täis, kui maa peal istusid või lamasid. Siis tehti nõgesevanni ja kaselehe vanni.

Maa-alused on nisukesed neljakandilised suured lapid, mis tulevad peale. Mina metsas alati magasin ühe ilusa kõrge mäe peal. Ükskord tõusin üles ja igal pool kohe, näo peal ja käte peal ja sügelesid kangesti. Laari Liine ütles, et korja seda, nisuksed väiksed ümmargused lehed ja kasvas vääneldes. Nisukese kesamaa peal kasvas rohkem. Seda pidi leotama kuumas vees ja sellega pesin ja kadus varsti ära. Aga muud rohud ei aidanud. Mõni ütles, et maa hingab või. Ja pärast hiljem enam sealt ei tulnud, käisin ikka seal mäe peal.

Minu oma tütar oli maa-aluste haiguses. Kõrgema koha peal kasvavad siniseõielised lilled. Keetsin neid pesuvee hulka ja pesin sellega last ning saigi terveks. Madalad sinise õiega lilled on, siin metsades kasvab neid ka. Tüdruk oli nii vistrikuid täis ja kiheles ka.

Maalised pidid maas magamisest tulema. Kui oled kevadel palja maa peal ja midagi alla ei võta. Selle sügelemise vastu tuli maavitsast teed keeta ja selle teega pesta. Maavits sedasi vitsa moodi kasvas, selline peenike oli.

Maalised olid küll, neid määriti viinaga. Üks hein kasvab, maad müüda roomab edasi. Kutsutigi maaline. Hõõruti toda haige koha pääle.

Maa-aluste rohud olid. Kõrgete maade peal kasvasid. Nendega suitsetati. Need pandi tutsakas maha kõrvalise koha peale. Kui maa-alused olid käe peal või selgas, siis pidid palju ihuga seal suitsu kohal seisma.
Maa-alused - see pidi maast tulema. Kui maa peal suve aegas oled pikali või istusid. Kui oled püsti veel, siis kolm korda pidid enne sülitama, siis alles võisid istuda.

Maa-aluseid raviti maavitsa veega.

Lastel olid vahest maalised. Minu ema käis Määra külas, seal ühes aias kasvasid maavitsad, sinised õied olid peal. Neid oksi siis vanasti triikrauas süte peal suitsetati. Lastel kadusid maalised ära.

Maa-alused olid, siis tuli maavitsaga hõeruda - need pidid ära võtma. Sügelised olid lastel, need olid need maa-alused.

Kui sulle puutundhaigus ehk maa-alused ajavad, siis võta maast üks kott kartuhvlid ülesse, keeda neid paja sees ilma pesemata kõige mullaga, vala vesi pealt ära ja pese siis selle veega haiget kohta ja see paraneb kohe.

Kui istub palla maa peal, nagu värske rohi on enne jaanipäeva, siis võib saada maalised, nagu nõges oleks kõrvetanud, sedamoodi on. Võeti raudnõgeseid, käte vahel hõõruti pehmeks, sellega hõõruti maalise kohta. Võeti keedusoola, vajotati selle maakoha peale, kus istuti, ja siis hõõruti seda maalise kohta.

Kassirattaga käskis hõeruda, kui maalised külge on tulnud, aga minul läksid hullemaks, ei aidand midagi.

Mailaserohi, mailane, see on üks seuke putukas, seda nad kardavad, et nad paha teevad, kupu tömbas üles.
Mailaserohi - see igaspooles ei kasva. Poisile löid otsa ette visked, keeda seda rohtu ja pese.

Rahvakeelsed taimenimetused.
Käekapsad, käotus, kortslehed, keisrimärgid, kortshein, maa-aluse rohi, kollatõberohi (Alchemilla vulgaris).
Maa-aluse rohi (Oru vald - Keedika, V. Spuhl) Maa-aluse rohuks sellepärast nimetati - tema juurte veega olla vanasti maa-aluseid arstitud (väiksed punased vistrikud, märja maa peale istudes saadakse ehk kui pole ennem maa-alustele meeleheaks maha sülitatud, vanad ebausu pruugid Sinalepast ja Asukülast, minu vanaema E. Vuheri ja minu isa suust Mäevallast)
Märkus 2) Kollatõberohu nimetus on tarvitusel Taebla pool Maalse ja Kirimäe külades.
P.S. Maa-aluseid arstitud nimetatud taime abil järgmiselt: keedetud seda juurevett, millega neid kohti pestud, kus maa-alused asusid; pärast pesemist ja arstimist kallatud see vesi kolme aia teiba alla maha, kus kolm aia peab kokku jooksvat. Jutustaja kindlasti ei mäleta (V. Spuhl), kuid arvab, et sääl juures olla ka sõnu loetud.

Varesetanu.
(Halliste kihelkonnas kutsutakse varesetanu sagedaste ka kuningakübaraks, sest et selle õiel väga sarnane välimus ja värv sobib kuningakübarale. Saarde kihelkonnas olen kuulnud seda taime ikka kutsutavad kuningakübaraks, kuid nime varesetanu Saarde pool kuulda ei ole olnud.)
Varesetanu õisi on tarvitatud vanal ajal teiste õite ja juurtega segatult mitmesuguste haiguste vastu, nagu nimelt rabanduse, maalise ja uimastuse arstimiseks.
Saardest.
Varesetanu [Campanula pera]. Sinised kuljuste moodi õied. Õisi ühel varrel mitu. Kasvab heinamaadel, isegi ka karjamaadel. Vana-Karistes kutsutakse jänesetanuks.

Maavitsad [Solanum Dulcamara].
Pruugitakse maa-aluste arstimiseks ja mõne sisemise häda vastu. Keedetakse maavitsu ja selle veega pestakse keha, millel maa-alused peal, ehk võetakse sisse. Sisse võttes pidada suurt valu sünnitama. Pärast olla ikka abi.

Maavits (tarvitatakse maa-aluste arstimiseks).

Maa-aluserohud. Keedetud taimede veega pestakse ihu, kus asuvad vistrikud - „maa-alused“. Marjad pigistatakse katki ja määritakse siis neid otsekohe ihu peale.

Ungrukold. Ungrurohi. Maa-aluste ravimiseks keedeti varsi ja lehti ja pesti keedisega. Taime olla vanasti tarvitatud ka nõidumiseks.

Maalishein [Glechoma heder]. On tuntud nagu kõige kangem, kasvab mööda maad.
[Melandrium rubrum] Kasvab püsti. Kirjakeeli mailane. Tuntakse ka kui maalisehein.
Neist heintest mõnda ja raudnõgesid ummusen keeta, sellega haiget kohta pesta.
Üks sort kasvab varakevadel poris soonetse pääl, kollane käppõis, madal vars, kutsutakse ka porilill, tema õiega värvitakse.

Jumiku juur [? Centaurea jacea] Maaliserohi.

Kassiratas [Glechoma hederacea] - maalisterohi.

Hiiresaba [Plantago media] - maaliserohi.

Kask. Põhja poolt küljest võetud koorelibled ja tuuleaga keeta. Sellega pesta maa-alusi ja haigeid silmi.

Sookurinad [Pedicularis palustris] kasvavad paarikümne sentimeetri pikkuseks, väiksed rohelised lehed, lillad õied. Lehed varte ja õitega. Tehti teed ja vanne „maa-aluste“ vastu.

Maa-aluse rohi. Sellega suitsetakse maa-aluseid (kärnu).

/---/ kaamelivannitus maa-aluste vastu.

Arstirohud ja arstimised: maa-aluseid arstiti maa-aluse rohtudega, mis keedeti ja saadud veega pestakse.

Maa-aluserohtu keedetakse ja pestakse selle veega maa-alust.

Vanu külaaarste pole enam ammugi leidunud, aga mõned vanad arstimisviisid on veel tänapäevani säilinud. Maa-aluste arstimine maa-aluste rohtudega, köha puhul piim tuliseks ajada ja tükike võid sisse, nii palavalt juua kui võib, kohe teeb köha pehmeks ja kaotab hoopis ära.

Sookõrinad - maa-aluste ja sügeliste vastu.

Maavitsad - maa-aluste vastu.

Maa-aluse rohuks tarvitati harimätast, mida hoiti maa-aluste peal.

[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

[Vastus “mitte soovitada” 2. VIII 63 OK]
Teie leheartikli peale kirjutan. Mina ravisin oma käed terveks maarohuga, mille nimi on harilik maavits. Kätel oli niinimetatud maa-alused. Selle haiguse õiget nime ma ei tea. Nii nimetasid seda ka arstid, kes seda haigust minul ravisid aastaid.
Mina keetsin sellel taimel varred ühes lehtedega, kui olin eelnevalt 24 tundi neid leotanud. Vannitasin käsa nii kuumas leotises kui vähegi käed kannatasid. Kahest korrast aitas. Nüüd on minul käed terved juba viis aastat.
Aga minul on veel üks haigus ja seda ei suuda ka arstid ravida. Olen juba kuus või seitse aastat käinud arstide juures, ilma et oleksin abi saanud. Nimelt löövad mulle suhu rakud. Ma tahaks ka neid selle rohuga ravida, kuid ma ei tea, kas see rohi vast mürgine ei ole. Vastavat kirjandust meil ei ole, sellepärast ma palun, kas Teie ei võiks mulle seda teatada. Oleksin väga tänulik.

Kassinaired keedetakse ja segatakse kustunud sütega ja hõbevalgega. Siis maa-aluste puhul keha pesta selle veega.

Maa-aluste õied maa-aluse rohuks.

Talihaljakad, kustund süsa, hõbevalget keedetakse segamini maa-aluste vastu.

Maavitsad ja roosamariad - nahahaiguste vastu. Maavitsad ja roosamariad keedetakse ära ja pestakse selle veega, peaasjalikult maasthakanud nahahaigusi.

Üheksat sugu vilja viskamisega kautatakse maa-alusid (haigus) ära.

Kui inimesel vistrad ehk maalused kallal on, siis võta soola ja üheksad sugu viljateri ja kaabi hõbevalged sinna peale ja siis hõeru sellega neid ja sülita kolm korda peale. Siis mine risttee peale ja viska üle vasaku õla ja ütle siis:"Kust te olete tulnud, sinna minge." Aga see peab sündima neljapäva õhta, see on vana kuu viimane neljapäva õhta. Siis kaduda jooneld vistrad ära külest.

Ravimina tarvitatud taimi:
Kukemari. [Madal mahlane kollaste õitega taim, mida kasvatatakse kiviktaimlates. Katkihõõrutud taime limase vedelikuga hõõruti „maalaste“ puhul haiget kehaosa (vistrikuline lööve nahal), mida arvati tulevat maas kevadel tuule käes istumisest. Maalasi raviti ka rägarohu mahlaga sisse hõõrumisega.]

Haavakoore mähk - maalistele.

Taimi tarvitati nõiduseks.
Maaliste vastu kaevati raudheina põõsas maast juurtega üles, vajutati seda juurtega maaliste pääle, pääle vajutamist pandi põõsas hoolikalt vana kohta tagasi. Kui arvati teadvat, kust maalised nakanud, siis hõõruti sääl maalise soolaga ja visati sool sinna maha.

Raudheina (mitte raudrohi ehk verihein) mättaga hõõruti maalisi.

[maalised] Siis ka kassiratastega, mida limale tambitavat ja pääle pandavat.Kassirattad kasvada põldude pääl kraavides jne.

Mailaserohi. Mailasekärnade arstimiseks, nimelt kolgitakse rohud kahe raudkivi vahel katki ja pannakse kärna peale.

Maa-alused hakkavad moast, kust moa viha tuleb. Suitseta moaaluse rohtudega, siis soab terveks.

Maadlaserohi (Viola ?). Õied kollased, kasvab kesapõldudel. Kange arstirohi maadlaste vastu, teda tuntakse ka nõiakolla nime all. Maadlased on mädakäsnad, keda inimene maast sai, eraldi kõhulisti märja maa pääl magades. Et see haigus maast külge ei hakkas, sülitädi kolm korda maha, enne kui kere maha visati.

Moa-aluste vastu. Võetakse moavitsu, raiutakse kaitki, pannakse ühe kõrge riista sisse, segatakse soola juure ja kallatakse keeva vett peale ja kui vesi paras leige on, siis läheb haige senna sisse üheks tunniks aaks, siis pidada neist lahti saama.

Moa-aluste vastu on hea, kui saab pihlakapuu vastukse ära kooritud ja veel pihlakaõied võetud, keeva vett peale kallatud ja selle pihlaka juurest põhja poolt küllest maast kolm piutäit mulda võetud ja senna juure pandud ja veel pannakse senna juure kolm ehk ka üheksa silmilist kivi. Kui nüüd vesi paras leige on, siis läheb haige senna vainni ja on seal tükk aega. Nii kaua, kui vesi ära jahtub, on haige sealt välja tuld, siis võetakse ja kallatakse see vesi selle kooritud pihlaka põhja poole juurte peale. Siis saada moa-alused kaduma.

Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

Kolm maaluse kivi ahju panna ja päris tuliseks-punaseks ajada. Siis vette panna, kuhu lisatakse veel kivisamblaid. Selle veega pestes on mõni maalustest lahti saand.

Tuulepesaga arstiti moaaluseid ja halvamisi. Toodi kolme saksa moa pealt, tehti nendest vanni.

Kortslehte on ka kärnade vastu ja juuakse ka siis, kui maast midagi saad. Kui sa keedad, peavad käed täitsa palavalt sees olema. Söötrid ja kärnad kui on.

Maa-alused on, kui sa maa peal kuidagimoodi istusid, väiksed punased visked. Sellele olid maa-aluse rohud, väiksed lilla õitega, nendega siis nühid.

Maalisele pandi maalise heinu pääle. Rida mööda kasvava, maalisi oli palju. Punase nöksi lõid üles. Enne jüripäeva ei tohi maha istu, et maalise lööva selga.

Maa-aluste vastu oo maavitsa marjad.

Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.

Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.

Kui kellegil inimesel maa-alused* on, siis võetagu natukene hõbevalged (hõberaha küllest kaabitud puru ehk ka hõbeasjade küllest), soola, leiba (mõned võtavad ka viljateri), segatagu need ollused heast ära, hõerugu maa-alusid ning keerutagu kolm korda [ümber] arstitava inimese pea ja mingu neljapääva õhtu ristteede peale ja visatagu seda segi, ilma tagasi vaatamata, üle pahema õla vastu tuult laiali, siis on maa-alused kadunud.
* üks haigus ihu peal; maa-alused sügelevad vängest. Need sügelised ei ole.

Mitmesugused vistrad, mis ihu peale ajavad, neid kutsutakse maalused. Neid võida ära kautada. Võta 9sat sugu viljateri segamini ja kaabi nende seltsi hõbeda küllest hõbevalget. Pane kõik ühe nartsu sisse kokku, hõeru sellega haiget kohta, piira kolm korda vastupäeva ümber pea ja sülita kolm korda peale, üteldes: „Tere, maaisand, tere, maaemand, tere maaneitsi, tere maakuningas, andke minu endine tervis jälle käde. VisKa sinna kohta maha, kust sa arvad neid saanud olevad.

Maaalused on veiksed vistred, pisikesed punased kihelevad kangesti. Maast hakkab, mõne libeda kivi küllest tuleb, või mõne libeda puu küllest hakkab, mis vee sees on.
Heinapebredega suitsetakse maaaluseid, hapukaljaga pestakse. Metsast tuuakse maaaluserohud, nendega ka arstitakse.

Kui keegi maast niisugusid haigusi ehk tõbe (paistetust) saab, siis otsitase maanisu, kes soomaades pikalt mööda maad kasvavad; siis keedeta neid ja pestakse selle veega.

"Külmkinga rohud" on kõige haiguste vastu hääd, olgu kas maast saanud, tuulest tulnud ehk halva jälgede pääle sattunud: ka jalgade paistetuse vastu on ta hää, kui seda rohtu keedetakse ja haigele juua antakse.

On maast saadud haigus, siis korjaku maavitsu, selle veega pestagu ehk tehtagu vanni: kuivatab ära, on kadunud.

[Maast saadud haigus]
Võib ka kassinaerid korjata ja selle veega pesta, parem veel, kui kassinaerid ise peal on panna.

[Vilaceae]
Viola tricolor
Mailaserohi. Õied, lehed ja varred kuivatakse, siis keedetakse; selle veega pestakse, kui on “maast hakand” ehk “ohatanud”, iseäranis lastel.

Umbratta veega arstitavat ka maast hingatud haigusi. Metsas kasvab taimi, mis nimetatakse umbrattad. Neid tuleb ummukses keeta ja selle veega siis pesta.

Maavitsavesi olevat maa hingatud haiguse vastu "esimese numbri rohi". Maavits kasvab lepapõõsastes, vee lähedal. Tal on sinised õied kollaste südametega nagu kartulil.

Maeakad - hakanduse vastu. Selle vastu, kui maast ja tuulest on hakand.

Kui moa on sind hingand, et kõik sinu liikmed kokku kisuvad, siis keeda jälle üheksa kord üheksa rukkitera, mis sa reheseina vahelt oled korjand, paa sees ummukses ära. Ja pese selle veega oma liikmid, mis ära on hingand. Siis soavad liikmed kohe terveks.

Kui on maast hingand, siis selle vastu aitavad jälle maaviha rohud, mis kasvavad ahervartel (olevat väändelised kasvud).

Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsaveega pesti maast hakand haigusi.

Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsaveega.
Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

Maavitsad - allika ääres kasvavad. Kui maast ohatand on, siis selle veega kastetakse.

Öheksama-õied ehk öheksama-vägi. Sellest keedetakse salvi. Õied keedetakse koorega. Haige haava peale panna ja kui maast hakand ja katki.

Maavits - ohatuse (maast hak. haigus) vasta keedeti seda vett ja pesti.

Maaviharohod (sinilillad teed), kivide ümber ja kivivaredes kasvavad, need on maast hakand haiguste vastu. Maa hingab, sealt hakkab haigus. Istud maas kuskil ja hakkab. Peab enne sülitama kolm korda maha, kui istud.

Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas; selle veega arstitakse maatõmbeid (maast hakand haigusi.)

Maastsaanuid (maalised) määritasse pialt kassiratta (kassiratas, kassirattad, kassiratta) salviga. Kassirattad hõerutasse peovahel katki ja määritasse sellega iga õhta (õhtul) pialt ära.

Maastsaanuid vajutasse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.

Kui maast oli ohatand, siis pandi maavitsavett piale, siis said terveks.

Kukulinnupätt. Käokannus („külmakinga rohi") otsitav ilutaim, õis meenutab tõesti pätikest. Pruunivärviline, seest tühi, seisab longus lühikese peene varre otsas. Õitseb enne heinaniitu. Selle taime tee on mõjuv rohi tuulest või maast saadud haiguste vastu.

Maaviga. Mailase rohtusi peele, pisised koltsed rohud.

Kui on maast ohand, siis saab maaväätidega arstida - keedetakse neist vesi ja pestakse.

Kui on maast hakand vistrikud naha peal, siis kaduda ära, kui võetakse kolm tuulepesa, keedetakse neid, pestakse selle veega ja juuakse seda vett.

Maast tõmmatud aigus. Kevadel maa peale ei tohi istuda, võib saada maa-tõmbe aiguse. Arstiti sinksalvi ja maavitstega.

Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega.
Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse.
Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

Muaaluse rohu vesi
Muaalune rohi kasvab maapinnal, roomab edasi, vars on tal pikk, õied on sinised ja rattakujulised.
Seda keedeti ummusen. Haiseb väga. Jahtunult pesti. Sisse tuli panna soola ja silmasinikivi. Pesemise ajal öeldi:
Muast suanud,
metsast suanud,
merest suanud.

Maavitsa tarvitati maahakatiste vastu, keedetud maavitsa veega pesti.

Kukehari - maahakatiste vastu, kukeharja teega pesti.

Maast saadu haigus.
Vara kevade, kui viel vihma ei õle sadand, istud maa pääl, siis saadakse haigus, sie lüöb kas naha pääle vai sisse. Naha päält saab arstida akkanerohoga (akkaneroho - maajalg (taim)).

Maavitsade keedis oli vistrikkude rohi, mis maast olla saadud.

Maast saadud haigusi raviti maajalaga ehk kassirattaga. Meil õues kasvab. Maajalg hõõruti pihuga veele ja hõõruti haiget kohta. Sain ise terveks.

Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.

Maast hakkas haigus, kui istusid maha. Lõi kergelt vistrik üles. Paiseleht ja teeleht tuli peale panna.

Maaviharohi - vaseliiniga või oliivõliga teha. Sellepärast ongi „maaviha“, et tuleb maast saadud niisugune nahahaigus, tuleb lööve. Ilusad ümmargused väiksed lehed nagu kannikeselehed. Ilusad lillakad õied on - tumedamad, mitte heledamad, kaunis pikad. Õitsemise ajal teda korjatakse. Mul on kodus ka, ega ma neid ära ei hävita - arstirohtu peab ka olema. [Näitab taime lauda nurga ääres - maajalga e. kassiratast.]

Maaviharohi - sellega pesti maast hakanud haigust.

Maast saadud haigus on vistrikud, vesirakud ajavad täis. /---/ Aga vanaema ütles: „Ma oles keetnu maa-aluse heina, oles saanu terves niisa. Tema tassib lapse linna.“

Maast saanud.
Ihu sügeles. Seda seostati sellega, et oli maas istutud, eriti niiskel soisel kohal istudes.
Maavitsasid keedeti ja pesti selle keeduveega.

Oli palju ravimtaimesid.
Maavitsad või kassirattad, sellised sinised õiekesed ja ümarikud lehed. Minu ema keetis neid. Kui lapsed said maast vistrikud, kui mängisid, siis määriti.

Maast tulevad, kunda nad. Niukseid vistrikuid lööd üleni täis, niukseid punaseid vistrikuid või plekke. Oli nisuksed rohud metsas. Pikad vääned kasvasivad, mina olen ise käinud neid otsimas. Neid rohtusid siis hautasivad ja sellega pesti ja jõivad teda sissegi vist isegi ja. Ja kadus ära. Niuksed vitsad nad olid. Ikka rohkemjagu ta kippus kevade poole tulla, sest kevade poole oli maa toorem ja rõskem. /---/

Maast tuleb haigus, siis punased vitsad kasvavad, maa-alused on need, nendega pesivad, kaob ära. Punased lõi üles, sügelevad kõvasti.
Ei tohi kevadel maas istuda, maa on rõske, toores, tulevadki maa-alused ja need.

Maavitsa viega pesevad ja tomingaõitega, kui on maast või mingid vistrikud. Siis on jälle sõnad, aga ma ei tia.

Maast löid vistrikud. siis korjati rohtusid, neid kutsuti maa-aluse rohud. Ma tunnen neid rohtusid küll, aga neid on siin vähä, vist vadi. Joosepil on. Need rohud tulid hautada ja pääle panna märjält, mõne lapiga või.
Tulid, kui maas istusid, või kiigelaps, kui lapid said väljäs kuivatada.

Maaviga ehk kärnatõbi. On seuke mailaserohu põõsas, kui sie juhtub inimese pia või käe all katki minema, siis tulevad kärnad ja villid. Neid saab arstida maarohuga, kutsutakse maidlaserohuks. Neil on kuldsed õitsed. Aitab vaseliin ka.

Kevadel ei ole hää palja maa pääle istuda, võib maalisehaigus tulla. Tõusevad väikesed punased täpikesed üles. Siis tuleb maaliseheina veega neid kohti pesta. See on selline kollaste õitega taim.

Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.

Maarohtusid. Vereurm.
Kui ninast või kopsust jookseb verd, siis võta sisse. Kollast piima tuleb temast välla. Kautab soolatüükad ära see piim.
Kui on nakkushaigusi, kas maas magand või, siis selle veega tuleb pesta. Seda vett, teed - sisse võtta; aga palju ei tohi teda võtta, see on väga mürgine. Ma olin plikake, kaks korda sain pesta selle veega, kohe läks üle. Teda kasvab mitmes kohas. Kadrina surnuaias ja Rakvere vallimäe ääres.

Möni ütleb, et maast on saand paised. Paiserohtu oli küll, kaalikalehti pandi peale, see tegi mäda sisse ja puhkeb ära ja hakkab ära kuivama. Paiselehti kasvas, niuksed laiakad lehed olid.

Maavitsad. Nendest keedetud vesi (sellega pestes) parandada kõiksugused maast hakanud haigused ära. Neid on vähe leida ja sellepärast pruugitakse neid vähe. Üldse on nende pruukimine rahva seas vähenenud. Rohkem kättesaadavad on maanõgesed.

Maanõgesed, mis samade haiguste [maast hakanud haigused] vastu samal ravimisviisil pidada aitama (s.o. sellest keedetud sooja veega pestes.) Aga mitte nii kindlasti alati terveks ei pidada tegema kui maavitsad.
Vahemärkusena siin kohal: ka mutimulla veega (muld, mis mutist üles aetud hunnikust on võetud) pesemisel (vesi keetmata) parandada kõik maast hakanud haigused.

Kassirattad ja tikutajanokad - maastsaanurohi.

Naistepuned maast ohatand haigustele.

Maapuhumise rohtu tarvitati siis, kui inimesele ihu külge rakke lõi ja akandust arvati maast külge hakanud olevat. Keedeti ja joodi vett ja pesti neid kohte, kus tundemärke oli.

Kui kellegile hakkas maa küljest vistrikuid külge, siis pesti maavitsa veega.

Maavitsad. Kui arvati mingi nahahaigus maast hakand, siis pesti seda maavitsa veega.

Maavitsadega suitsetakse maasthakanud haiguste vastu.

Vanasti tarvitati mitmesuguseid taimi arstirohtudeks, nõidumiseks ja oli ka tähelpanekuid taimede kohta.
Taimeid, mida tarvitati vanasti arstirohtudeks.
Maavitsad. Maast hakanud haiguste ravitsemiseks on maavitsad. Keeta nende teed, juua ja päält määrida.

Maavits - “muavjõtsa viän”. Juur maast saadud haiguse vastu.

Kes maast on ohatanud, see võtku kolme ukse alt viha otsaga mulda ja vihtle.

"Moast hingatud haigus". Jutustaja mehel olnud, paiseid täis kui puru. 106 paiset olnud korraga. Ohitsend ja rohitsend siis nii, nagu õpetet. Soo äärest kolme mutimullahunniku südamest võtta peoga mulda ja kolme ukse alt ka ja panna see muld vette. Siis kütta saun ära ja viia haige vihtlema. Sellest mullasegasest veest tuleb visata leili ja vihta kasta sinna sisse. Tema mees vihelnud niimoodi. Kõik paised läind puruks ja ta olnud verine kui elajas. Aga viimaks paranend ära ja saand terveks.

Maast om mürk. Ma ütskõrd saie, jäie maa pääle magama. Ema tei kummelitiid ja saie terves.

Kui juhtus naistel mingisugune kondihaigus, kas maast hakand või mõne kurja silma läbi, siis korjati loomakonta, enamasti labaluukondid. Pandi kerisele, kööti ahju, siis visati kontide peale leili ja viheldi. Siis need kondid pandi kotti sisse ja viidi võera saksa maa peale ja visati üle pahema õla maha, aga viskaja ei tohtinud tagasi vaadata nende kontide poole, siis pidi haigus jäädavalt kaduma.

Pirdirohi: tarvitab kuiva maad kasvamiseks. Kõrgus on 15-20 sentimeetrit. Õied on punased. Pirdirohi on akanduse vastu. Keeta ja selle veega määrita haigeid kohti.

Üheksamaaõied: kõrgus on 50 sentimeetrit. Õied on punase- ja kollasekirjud. Üheksamaaõied on akanduse vastu. Õied segada viinaga ja siis määritakse haigeid kohti.

Maavitsad on hakanduste vastu.

Hakkandhaigusi ja äkilist paistetust toherdatasse majakavitsadega.

[hakkandhaigusi ja äkilist paistetust] Ehk naisterahva haigete jaust võttada kasest tuulepesasi ja miesterahvaste jaust männist tuulepesasi ja keitada neid, siis sene keiduviega pessa.

Kui inimene saunast haigust saab, siis visaku 3 vihalehte joosja vee sisse; kui üks leht vastavett läheb, pane see leht vee sisse ja pese selle veega, siis saad terveks.

Hakkandhaigusi toherdatasse ninda, et kaivetasse maast kolm rohumätäst ja neiega vajutatasse kolm kõrd haigusse pääle ja pannasse nindasamate maha tagassi.

Uhatleja. Keiguste koplil oli üks vana naene. Juba mõne aasta eest suri ära, 100 aastat vana. Uhatles, nii kui rahvas nimetas, ära kõik kihelejad, valutajad, visked, kärnad, muhud ja mis ühegil olid ja millele ükski kodune ega muu rohi ei aidand. Tema tõi kausiga vett mille juures ta luges ja selle veega ta pesi neid viskid või kärnu kas lapsel ehk vanal nõnda, et see pestud vesi jälle kausi sisse läks. Ja selle vee ta viis metsa sarapuu põesa, mis ta oma ligidal oli, ja kõik said terveks, kes seal keisid, olnud see maa halja, metshaljas, maast ehk merest saadud mis tahes. See oli üks ainus teatud iseäraline põesas.

Maaljad - maast saadud haigus - vistrikud ja kublud nahal. Sügelesid. Nende jaoks oli maaljamuld, see oli tumeroheline murutükk põllukargel. Selle muruga siis muljuti ja pesti vistrikke. Terveks said.

Maalised, söötrei. Võeti üheksa tule sütt, üheksa rukki pead, kirjutati paberile üheksa (enda) nime, muljudes nendega kolm korda seda kohta. Nüüd pandi need asjad paberisse ja maeti mulla alla. Seda kõike peab tegema vana kuu neljapäeva õhtul.

Mailased. Piira hõbega, mailase rohuveega pese.

Maahaljad. Mõni kord kui inimene kuskil maas lamab või magab, hakkab sääl inimesele paisid või vähikasi viskid kärna. Seikse paistetamise ja kärnale muud rohi ei aita, kutt inimene peab senna samase kohta vastu maad ja rohtu jälle lamama minema kust kärna töbe sai siis kaob ära. Mõnikord saab ka seisva vee lompide sees käimisest. Niisugust kärna siis jalgade ümber siis minnakse ikka senna sammase kohta vee sisse jälle kust kärn hakkas, see on kõige parem rohi.

Piiramine maalise puhul: otsitakse roheline piiriaed maapääl [joonis], võetakse 3 kohast mulda (väikesest august), piiratakse hõbe rahaga (millel naisterahva kuju) haiget kohta muljudes ja lastakse järgmised sõnad: Maaneitsikesed, mere mailukesed, ärge puutuge temasse. Rohelisest piiraiast võetud mullaga muljutakse haiget kohta 3 korda. Hõberahalt kaabitakse 3 kohast hõbedat mulda (auku). Süllatakse 3 korda mulla tüki pääle, pannakse muld auku (kaabitud hõbe kibemete pääle) mullale pannakse hõbeda kaapimise noaga rist pääle. Marie Randil oli vana hõberaha aastast 1668, kuningas Leopoldi kujuga. Raha oli üsna tugevasti kolmest kandist ära kaabitud. M. Rand keeldus praegusel korral raha ära andmast, sest siis ei olevat temal enam teenistuse riista. Oli nõus edaspidi raha ära andma, kui arstiametit ei jäksa enam pidada. muid arstimise vahendei ei ole.

Söötreigast ja maa-alusid uhatletakse (piiratakse) vanas kuus ja kuude vahel.

Kus mõnel pool iseäralik rohu rind märgatavalt üles ajab, siis nimetatakse seda maalja piirdeks.

Maast saadud haigused ja nende ravi. Kuuldud kohaliku rahva käest 1942/43 aastal.
See oli mäletavasti saksa okupatsiooni päevil. Siis oli Laimjala mõisa endises maripuu aias, koht või õigemini öelda rohtu kasvand kitsas teerada. Millist teerada käies palja jalu, eriti veel naisterahvad, paljaste säärtega. Olid peale käimist paari päeva pärast täies viske taolisi sügelike ja kärnu täis. Arstiabi palju ei aidanud. Ja palju neid arste sõja ajal oligi.
Tuli haiguse ravimiseks pöörduda küla isehakanud arstide posiate poole, tõve parandamiseks. Kes õpetasid jalasääri ning kärnasid kohti pesema peale päikese loojat puhta veega. Ning pesu vesi viia peale pesemist Keiguste [Kõiguste] külasse ja kallata „maalja“ põesa. Maalja põesas kasvas Keiguste külas, sealse Kopli talu lähedal, kadakasel karjamaal. Põesas ise kujutas endast kuivanud sarapuu põesast, muud mitte kui midagi. Aga abisaajaid käis alati kuivanud sarapuu põesa juures. Usku rahval oli, et ravi aitas.