Haiguste märksõnad

Oksendamine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik haigused, mille üheks sümptomiks on oksendamine (ka vereoksendamine) või peapööritus; juhul kui kirjes ei ole täpsemalt määratletud, millise konkreetse haigusega on tegemist.

Iiveldus ja sellele järgneda võiv oksendamine on tavalised seedetrakti haiguste sümptomid, kuid nende põhjuseks võivad olla ka seedetraktivälised haigused, nt. ägedad KNS haigused, migreen, infektsioonhaigused või südame infarkt. Iiveldus on tavaline nähtus ka raseduse alguses. Oksendamine võib olla tingitud ka toidumürgitusest, mõnikord kaasneb sellega ka kõhulahtisus.

Oksendamine rahvameditsiini seisukohalt võib olla põhjustatud ülejõu käiva raske töö tegemisest ja sellega kaasnevast venitusest.
Egas muidu ei oksenda, kui sa kedagis asja ei ole tõstnud. ERA II 123, 138 (148) < Viljandi < Kolga-Jaani - L. Köögardal (1936)
Oksendamise kohta ütlevad vanad inimesed, et see tekkivad raskest tööst ja "kakestamisest", kui on raske töö tegijal "rinde alt ära" ja rinde alt valutab. Ka algajad on nõrgad viina joojad oksendavad sagedaste. - - ERA II 134, 437 (27) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Ka külmetusest ja selle tagajärjel tekkinud söögitoru läbimatusest.
Oksendamine tuleb venitamisest ja külmast: sooned on paistetanud, ei lase minna mau sisse ja aige olnd, sees paistetanu, toidul ei ole ruumi änam - oksenda! - - RKM II 101, 419 (43)< Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Peapööritus võis olla tingitud ka näiteks vererõhu häiretest, mida tollal ei osatud diagnoosida.
Seda, kui “süda pahaks läheb” loetakse iseseisvaks haiguseks ja oksendamise põhjuseks.
Oksendamine tekib siis, kui süda läheb pahaks. RKM II 72, 349 (6) < Urvaste - M. Mibos (1960)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kes jooma pärast oksendas, see sõi vihalehe ära, mis saunas südame kohal vassakus külges ihu peale oli jäänud.

Kui pea on uimane ja oksele ajab, siis tuleb juua raudreierohu teed.

[Plantaginaceae]
Plantago major
Teeleht. Teelehtide sahvti võetakse vereoksendamise vastu sisse.

Oksendamise vasta kadakas, koirohi, piparmünt.

Oksendamise vasta sedasama (tedremadara-juure piiritus). Aitab ka palderjani-juure tii.

Oksendamise korral joodi külma vett ja ka viina, kui juhtus käepärast saada olema, ka lõngaeli, fehvermentsi.

Oksendamine. Söödi sibulat.

Oksendamine.
Oksendamine tekib maohaigusest ja kui ussid on kõhus. Ravi piparmündi tee.

Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab, siis avitab, kui sibulast ja magusa närid.

[Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab] Ja veel kasvavad pähknepuie all heinämaal hiiemarjad. Nee on mustad marjad, vaaksa pikkuse varre otsas kasvab kobaras ja varrel on külis kaks lehte. Nee mustad marjad tuleb puruks heeruda, ehk, noh, panna riidelabi sise ja taguda haamriga sinne marjule pääle labi sees. Täüdüb olla aga kova alune, kas pagu pääl vai kive pääl, nee marjad täüdüväd olla enne ärä kuivadetud, siis on paremb.

Oksendamine. Kooritud toores sibul pandi mõlemasse kaenlaauku. Minu oma lapsel aitas.

Oksendamise korral pidi soola söödama. Kuid minu kogemuserohuks oli, et pidi sibulat ja leiba söödama.

Südamevaeva, oksendamise korral tehti südamejuurtest teed.

Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Koirohi: maksahaiguse, oksendamise, kõhuusside puhul.

Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Oksendamise vastu mustikat, aiaõisi, arnikat, isujuurt, münti kuuma vee sees.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Oksendamise vastu tarvitati mustikaid, münti ja arnikat (kuuma vee sees).

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

Kadakamarjad - okse vastu.

Kange oksendamise vastu pannakse sibul kaenla alla.

Teeleht [Plantago major]. Paisele, palaviku vastu, kisub mäda, jalahaudumisele. Mahla sisse võtta - vereoksendamise vastu, kuivi lehti suitsetada - tiisikuseköhale.

Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)