Haiguste märksõnad

Nõgesehaigus

Nõgeseplekid (punased plekid, mis mõnikord löövad inimese ihu peale - Mär) nõgestõbi (urticaria). (Vilbaste 1993: 89)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgesed veega keedetud, sellest veest vann valmistada ja selle sees nõgesetõbe ajal olla - väga hää selle haiguse vastu.

Nõgesehaiguse vastu aitab see, kui võetakse raudrohtu ja veega keedetakse. Selle veega pestes kaduda haigus.

Mitmeid taimi on arstimiseks tarvitatud. Kõrvenõgese juurtega vaotati punaseid plekke, mis mõnikord inimese ihu peale löövad, nimetakse nõgeseplekid.

Nõgesetõbi.
Ihu kiheles, lõi nagu nõgese kõrvetatud rakud ülesse. Seda viheldi kuuvalgel ööl kaselehe vihaga palja ihu peale.

Nögesehaigus - ihul valged körged laigud, sügelevad nii kangeste, nögesevihaga vihelda, nögesevee vannid.

Nõgesetõve korral tarvitati äädikaga või kreoliiniga määrimist. Haigeid viheldi tuule käes. Keedeti kase otsast võetud tuulepesa ja saadud veega pesti haiget.

Valgeid emanõgeseid. Nendest tehakse viht, kui nõgesetõbi on, sellega vihutakse saunas, siis kaob tõbi ära.

Nõgeseaigus: nahk lööb kublusi täis jusku nõgestes oleks olnu. Õeruti tuhaga kokku ja viheldi ehk kasteti märg viht tuhasse ja viheldi sellega.