Haiguste märksõnad

Voolmed

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud voolmed Saaremaal tuntakse rohkem nimede all oolmed, hoolmed, ooled.

Voolmeteks nimetatipeamiselt kas rinna või kõhu piirkonnas esinevat tugevat valu ja krampe, samas ka kaelasoonte krampe.
Voolmed: volmed: tunnusmärgid: all kõhus ja kubemes ägedad valud. - - RKM II 121, 223 (23) < Väike-Maarja - M. Priimets (1960/61)
Kui sihes on kange valu, siis oo oolmed. - - RKM II 17, 199 (29) < Tõstamaa - T. Soonets (1948)
Oolmed - valu rinna all. Paljud surid sellesse. Südameoolmed - valu südame ümber. RKM II 111, 76 (217) < Muhu - E. Aer (1961)
Neid peeti venituse ja külmetuse tagajärjeks.
Voolmed. Külmast aeavad sooned ülesse ja külmaga rinde all kange valu. - - ERA II 308, 86 < Keila - K. Põldvere (1944)
Voolmed - Oolmed akkavad külmast ja venitusist. See akkab nii nägu on sul soe ja saad järsku külma; tööd teed nii, et märg oled ja äkki seisma jäid, sooned jäid kõvaks, paistetasid kinni. ERA II 101, 422/3 (52) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Ka on nimetatud voolmeteks kõrvetisi.
Soolikad kusevad. Seda haigust tunnevad ennamiste kõik. Tundub, nagu oleks süda halb ja selle järel jookseb soolikatest alt ülesse kuni suhu mingisugust halbamaigulist vedeliku, miis suus tundub väga läila. Seda kordub ainult mõned korrad, vahede järel, ehk ka teisel päeval veel ja paraneb ise enesest. - - ERA II 134, 487/8 (111) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Üleloomulikest jõududest peeti voolmete tekkimise põhjuseks nn. “vaenuköisi”.
“Kõhuhoolmed” ja nende arstimine: “Kõhuhoolmed” on selline sisehaigus, mis tekkivat n.n. “vaenuköite” nägemisest. Vaenuköied olevat hallid punaste päädega usside sarnased olevused, ja lamavat sageli heinamaadel vesiseil kohil. Kui neid nähekse ja mitte ei taheta haigestuda kõhuhoolmesse, siis pidavat neid nähes heitma ette risti ja lugema sääljuures mõne püha salmi. E 76412/3 (13) < Pärnu-Jaagupi - E. Goldsmit (1931)
Hoolmed (valu ja pisted rinna all - Pha Kaali, Rei Heistesoo) (Vilbaste 1993: 83).
Voolmed [1) tühemete kohal löövad üles suured vorstid; neid tuleb mudida, siis annavad järele - Kuu Kaberla; 2) sooned on valusad ja paistetanud - Tõs] - koolikud (colica); kõhuvoolmed - soolekrambid (Fr.R.Kreutzwald). (Vilbaste 1993: 95).

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Koirohud jooksja ja vuolmete vastu.

Vuolme herned vuolmete vastu. Kasvab rohk. Mähuste mägede pääl. (Mähustes J. Ploompuu - vanavara korjaja).

Pänilad (Herba Absinthii), koirohi, voolmate vastu pruugitav.

Mõned räägivad, et kui pihauolmad valutavad, et siis tulevat kasetohu pääle seitse viienurgelist risti teha ja sellega haiged kohta vajutada, küll siis haigus varsi kaduma saavad. Tähendus: Vanarahvas annab arstimise juures sagedaste kasetohu pääle tehtud viienurgelise ristile kaunis suure ja hää tähenduse, nii et see haiguse juures suureks abiks pidada olema. Mitte üksi selle haiguse juures, vaid sagedaste leiame ka teisi haigusi, kus sarnase viisi järel arstimist toimetadakse. Ma olen järele kuulanud ja tähele pannud, et sarnast arstimise viisi Viljandi- ja Pärnumaal vanarahva juures peetakse ja toimetadakse.

Voolmedele hea kui üles on aeanuvad, sisse võtta 3 juurt viina sisen leotedud.
1. Mutter Wurtsel
2. Kalken Wurtsel
3. Pippers Wurtsel gebl.

On sooned haiged, siis korjaku komelid, tehku sellest vanni ja joogu komeliteed. See on ka südamehaigusele hea.

Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

Voolmete vasta mädarõika vedelt soolaga sisse võtta. Ka kalmukajuure vesi.

Voolmete vasta panna viina sisse tedremadara juuri ja seda sisse võtta. Ka kätega tuleb nühkida ja hõeruda.

Reinvarssa keedeti oolmete vastu ja võisoolvett võeti sisse.

Voolmed. Ägedad seesmised valud ja kõhu peale ajasid voolmed üles. Joodi mustadest kadakamarjadest keedetud vett.

Voolmed.
Voolmerohud, pihlaka moodi lehed, kasvavad õue peal. Meie õue peal ka kasvavad. Joodi teed. Vabadiku ema ravis voolmeid.

Arnikaõied leotatud viinas või arnikatee - need olid kodused voolmetevastased rohud.

Kui rinde alt valutas, süda läikis (oksendas), siis üteldi, et on voolmed. Selle vastu võeti sisse piparmündi (rahvakeeli vehvermentsi) tilku, lõngaeli vett (soolahape) või soolvett, kui muud ei olnud käepärast.

Õunapuu koore tee on ka selle haiguse [voolmete] rohi.

Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

Vanasti olli tedremaran. Tedremarani juuri pandsime viina sisse. Siis võtsime pitsi, ku soone olliva valusa, siis võtsime seda leotist.

Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).

Liigeste ja soonte haigused raviti sooja mähistega ja sooja vannidega. Tehti heinaseemne ehk, kuidas kutsuti, heinapebre vanne. Käidi viinapraaga vannis, tehti männikasvu vanne ja soolavee vanne. Käidi reheahju lael vommil end soendamas. See kuiv soe tegi luud-sooned pehmeks, ei tuntud, ega olnud radikuliiti egas närvipõletikku. /---/

Liigeste ja soonte haigused.
Kui jalad olid haiged, pandi jalgadele ümber kaskede noored lehed ja seoti kõvasti kinni. Tehti ka kõrvenõgeste ja männikasvude vanne.

Voolmed, kõhuvalu.
Viinas leotatud tedremarana juurika leotist võeti kolm korda päevas üks supilusikatäis enne sööki ja soojendati palava telliskiviga kõhtu.

Liigeste ja soonte haigusi on ravitud saunas, hõõrudes haiget kohta soolaga ning peale hõõrumist vihelda. Seda kõneles mulle Tartu linnas sündinud ja kasvanud Erna Reni, kes elab praegu Tartus Tähe tänav 51-1 ja on 71 a. vana. Mul tuli meelde, et kui elasin Tallinnas 1923. aastal, kirjutas kodunt mulle ema, et tal on jalg väga haige ega saa liikudagi. Siis õpetas mulle keegi vanem daam, kes oli elanud Peterburis, et tuleb minna sauna värske kasevihaga, võtta kaasa mett ja soola, määrida haiget kohta meega ja hõõruda soolaga ning siis seda paika vihelda värske kasevihaga. Kirjutasin sellest emale. Ema oli nii teinud ja sai terveks.

Kui olid voolmed, ajab gaasi sisse, siis tehti kummeliteed. See oli ka köha, nohu ja kurguhaiguse vastu.

Mamma korjas arnikaid. Pani pudelisse, viin peale kuivatatud arnikatele. Pudel oli puhvetikapis. Rüüpas sealt teatud lonksud, kui olid voolmed või kõhu ära venitand.

Voolmerohud on voolmehaiguse vasta.

Kui sooned olid haiged, keedeti kirsilehti mageda võiga ja määriti haige koha peale.

Voolmerohi /---/ Solidago virgaurea (Familie Compositae). Kui oolmed haiged, hõõrutakse nendega (kollased).

Koirohi oli voolmete, kollatõve ja kõhutõve vastu. Rohi keedeti ehk ka leotati vees ja siis joodi.

Voolmelilled olid voolmehaiguse vastu. Tarvitati rohuvett ning joodi seda.

Voolmerohud on voolmehaiguse vastu.

Voolmelilled on voolmete vastu.

Hoolmiterohi, hoolmed - on valu ja pisted rinna all.

Hoolmete vastu: „hoolmeterohtusi“.

Lepp - koortest keetes värvainet, villane riie punakas-pruun. Noored lepavõsad mürgitavad lehmi (punasekusemine). Lepalehtedest vihaga saunas vihtlemine pehmendab sooni.

Hoolmeterohi. Selle rohu varsi ja õisi keedetakse hoolmetehaiguse puhul.

Voolmerohud on voolmete vastu, keedetakse teed ja juuakse.

Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

Venitused ja äravenimised, kui nad esinesid selja- või kõhulihastes, raviti erinevalt. Kõhulihaste venitusel öeldi, et naba on paigast ära või rinde alt on õõnes või voolmed ajavad üles, et ei või sirgelt käia. Sel puhul võeti venituseli, mis oli arnika ja viina leotis.

Kõhuvalu tuleb külmetusest ja venitusest, kõhuoolmed ajavad üles, sooned pastetavad kõvaks. Selle vasta soojaga hautada, enne's kummikottisi olli, palav telleskivi, palava vee pudelid, palavad kaerad kotiga, esmalt riiet alla, et ihu ära ei põleta.

[Voolmed]
Muide, kõhuvalude vähendajaks peeti piprakauna viina - see on piprakauna ja viina leotist.

Ooled, kui kõhu aab täis. Tuuakse apteegist rebasekakku. Lõegatse pisiksed tangud, võetse veega või viinaga. Viinaga oo parem võtta.