Haiguste märksõnad

Kõrvahaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse mõnda kõrvapiirkonnaga seotud haigust, kaasa arvatud kõrvapõletik, kõrvavalu, kõrvade kohisemine ja lukus kõrv.

Kõrvahaiguseks nimetati suvalist kõrva piirkonnas lokaliseeruvat või seal avalduvat haigust. Kuna kõrvavalu või kuulmise nõrgenemine segas normaalset elurütmi, püüti sellest haigusest kiiresti vabaneda.

Kõrvahaiguste (ja eriti kuulmise kaotuse) põhjustajaks loeti külmetamist ja igasuguste haiguste (nagu näiteks leetrid) väljaravimata jätmist.
Vanasti paljud lapsed kaotasid kuulmisvõime leetri haiguse tagajärjel, kui seda haigust korralikult välja ei ravitud.- - RKM II 400, 119 (1) < Viru-Nigula - L. Voiberg (1987)
Ka tavavastast käitumist, loomade piinamist, ehmumist, kõrvaharki.
Kes konna piinab, jääb kurdiks. ERA II 288, 181 (1) < Tallinn - Ed. Kriitmäe (1940)
Inimest, kes on väga ehmunud, võib vea külge saada - kas tummaks jääda või kuulmine kehvemaks jääda. Kui on aga uuesti mõne vapustuse läbi elanud, võis tagasi terveks ehmuda. RKM II 399, 105/6 (35) < Põltsamaa - H. Kull (1987)
Kuulmispuuet arvati, et tekitab kõrvahark, kes maa peal magajale poeb kõrva, - - RKM II 400, 145 (2) < Kuusalu - J. Sõster (1987)
Ka siis kui keegi sinu peale mõtleb, võib kõrv lukku minna.
Kui kõrv lööb pilli, siis tuleb arvata, kes sinu peale mõtleb. Kui parem kõrv lööb pilli, siis mõtleb mees, aga kui vasak kõrv, siis mõtleb naine. Kui peale saad, siis jääb ära. RKM II 400, 153 (7) < Jüri - J. Sõster (1987)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui oli kõrvapõletik, sai kuum hautatud kaerakott kõrvale kompressiks panna. Ka kuum soolakott oli sama hea.

Kui silmad ehk kõrvad haiged on, siis pantakse raudheina mätas pea peale ja võetakse pool hobuserauda, tehakse kolm kord ümber pea, ja surutakse sellega haiget kohta.

Jäävad kellegil kõrvad haigeks, mis tuulest arvatakse tulnud, siis otsitakse kolme saksa maa pealt tuulepesi ja keedeta nende vett. Tuulepesad on kokku kasvanud puuoksad, mis pesade moodi välja paistvad.

Kui kõrvad valutasivad, siis lasti mõni tilk kadakamarjakeedust ehk rõõska piima kõrva.

Kõrvahaiguse vastu kadakamarjavett.

\"Korvarohud\" (Hepaticae, (Tegatella ?)) [maha tõmmatud, parandatud Flechte ? (sks. sammal)]. \"Nende aur peab kurdi kuulma tegema.\"

Kui silmad ehk kõrvad haiged on (ka loomadel), aitab tuulehagadega suitsetamine.

Kui kõrv valutab, tuleb peenestatud toores sibul kõrva ja kõrva ümber panna ja siis kõrv kinni siduda, vähendab valu.

Kui kõht haige ja sööma tahtmine puudub, siis korjata enne jaani üheksavägiset (iseäralik lilletõug), ära kuivatada, viina sisse panna ja 9 päeva lasta seista.

Kõrvad valutavad.
Mõni tilk kadakamarjakeedist ehk rõõska piima kõrva.

Kõrvahain. Kasvab liivaste pervi pääl. Pigistataks lehtetest mahla kõrva, kui kõrv haige on.

Vaata, puudel nisuksed põesad külles, kreekidel ja, siis öeldakse jah, et tuulepesa. Siis ikke otsiti kõrvahaiguse vastu - suitsetati.

Kõrvavalu vasta valge emanõges, münt.

Kõrvavalu. Kui kõrv valutab ja pilli puhub, sis pandas kõrva ja seotas pealt küpsetatud sibul.

[Kõrvavalu]
Panna kõrvale valge peelargoni lehti, ja valu jääb järele.

[Kõrvavalu]
Valge emanõgese (Lamium album L.) õitest tehakse kange tee ja juhitakse selle auru kõrva.

Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru.

Kasetohiku suitsu lastakse lastele kõrvavalu puhul kõrvadesse: suitsev tohik (väike tükk) asetatakse mingisse nõusse (nt. teekannu), nii et suitsu saab juhtida valutavasse kõrva.

Kuulmist tagasi saada.
Võta saarepuu mahl kuuma pliidiraua peale, et soe on, lase seda kõrvaauku, pese siis kõrv puhtaks, kasta vatitükk saarepuu mahla sisse ja hõeru kõrva äärt sellega.

Tuulepesa suitsu tehakse kõrvavalu vastu.

Kibuspuu tutta suitsetatakse ka kõrvavalu vastu.

Lapse kõrva lastasse kibuspuu tuti suitsu, kui kõrv haige. (Need karvased tutid kibuvitsa küljes, millede sisemuses asuvad väikesed ussikesed.)

Kõrvavalu. Kibuspuu karuste tuttide suitsu lasti kõrvadesse, kõrvakivi tehti soojaks ja tilgutadi sõrme otsast vett peele ja lasti aulu (auru) kõrva. Mee-aulu tehti.

Rõika mahla või õli võib kõrva lasta, see kautab kõrvade kohisemise ära.

Suitsetamine.
Kadakaoksa suitsu lasti kõrva.

Linase riideräbala suitsu lasti kõrva ja ka silma, kui need haiged olivad. Suitsuga arstiti lapsi linase narmaste ehk ka linase riide suitsuga. Mulle enesele lasti kõrva haiguse korral linase riideräbalate suitsu kõrva. Teine kord lasti kange nohu korral linase narmaste suitsu ninasse ja silma. Ja kohe tundsin paremust.

Suure-Kustase Liisu arstis oma kõrva tuulepesadega, nende suitsu kõrva lastes ja kummeliteega kõrvu loputades.

Kolme saksa maa pealt toodi kadakaid ja nende suitsuga arstiti kõrvu. Ka muid haigusi arstiti kolme saksa maa pealt toodud kadakate suitsuga.

Kõrva arstiti ka kadakarasvaga. Kevadel ilmub kadakate okstele kollane rasvataoline või sülditaoline ollus. See aeti lusika sees kuumaks, muidugi ikka nii, et ei põletanud, ja kasteti puhas linane tropp sinna sisse ja pandi kõrva, kui kõrvad haiged olid.

Kui kõrvad olid haiged, siis pandi hautisi. Keedeti kadakaoksa vett ja kadakavee sisse kasteti pahema jala naesterahvasukk ja mässiti kokku ja pandi kõrva peale.

Kui kõrvad valutavad, pane sibulakoori, elavaid süsi ja kõrvakivi ühe suurema kivi pääle, pane lehter kummuli pääle ja lase seda aulu kõrva.

Mis tuulest hakkand on, kõrvavalu või tuulerubid, neid tuulepesaga suitsetud. Vana kuuga tuua, vana kuu neljasse õhta pääva loojaminemise aegu riie ümber pea võtta, alasti sääl all olla ja suitsu üle lasta, siis kadusid ära.

Ka tuulepesa ehk tuuleviha suitsuga on haiget kõrva arstitud. Tuulepesa on kaseokste küljes mitmekümne- ehk sajaharune oks, mis tuulel murtud oksa otsa on kasvanud, ja neid leidub harvade kaskete okstel tihti, iseäranis niisugustel kaskedel, mis põllupeenradel ehk karjamaadel üksikult kasvavad, ja neid tuulepesasi pidi toodama kolme saksa maa päält.

Valutava kõrva pääle on pantud küpsetatud sibulat ja kummeliõie-kompressi. Kõrva ümbrust on määritud tärpendiniga, piiritusega. Hilisemal ajal on joot tärpentini asemele astunud.

Mõnesuguse kõrvahaiguse vastu tarvitati vihalehti. Võeti saunast viha küllest lehti, kellega oli viheldud, aeti lehed kõvasti rulli ja tehti pehmemaks, kas näriti või tambiti, ja pandi kõrva-auku.
Mõned kiitsid, et olla abi saanud.

Küpsetatud sibulat tarvitati mitme häda vastu. Kõrva ma tean küll vähem, aga umbeshaige vasta, paise vasta, köha vasta lastele, kui köhisid.
Sibul pandakse soojendamise mõttes, kui ta päälepoole pandas.

Tedremarane juuri panti viinä sisse, sis sai kõturohtu.

Tuulepesad. Kus linnupere lööb seisma, sinna kasvab tuulepesa. Kui kõrv haige, keeta tuulepesa vett ja seda valada kõrva.

Jooksid kõrvad, tilgutadi kaselehtedest keedetud vett kõrva ja viidi haige kõrvadega inimene ägeda (kuuma) saunaleili, kusjuures lausuti:
Maaks maagiga,
korv korvaga,
leil leiliga - teeb tervest!

Kõrva haigusele olid küpsetatud sibula vedeliku tilgad hiad.

Aurutamine vihaga, porssu
Kui külma on saanu, tehti viha-auru. Puupange sisse keev vesi, värske või kuju (= kuiv) saunaviht keeva vee sisse, istud senna pääl, tekk üle, niikauas oled sääl pääl, kui auru tuleb, ikki liigutad vihta, siis asemes ja niikauas oled teki sees, kui ära kuivad, siis kuju pesu selga. Sestsaadik, kui mina kasusi, arstiti ikki nõnda. Nüid, ku vähe midagi on - aptiiki, haigemajas, röntgenis, tää veel kus! Aga enne ju arsti ega rohtu ei olnu. Kõrva võis ka nõnda aurutada. Vihaauru lasema hakati, öeldi: teeme porssu, porssu olli ta nime.

Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.

Suitsetamisest. - Kirikukella nööri ma põle kuulnu. Viirukisuitsu, mis on päris kiriku viiruk, seda olen kuulnu, aga näinu ma ei ole. Tuuleaaga ja, mis on tuuleaaga või tuulepesa, kasepuul oksad nii tihidalt mütsis koos, et tuul ka ei puhu läbi, - tuuleaaga suitsetati, lasti suitsu kõrva. Natuke elus sössi panni või lekitüki pääl, tuuleaast natuke senna pääl ja hoiad kõrva sääl kohal. Aiaroeka ja tuulelipu suitsu, kasetohtu ma ei tää. Tubakasuitsu olen kuulnu, aga sinine suhkrupaber on roosiaiguse vasta: pliiatsiga hästi mustaks kriipsutada, viiskanda teha ja sooja rätikuga pääl siduda, see on suhkrupaprest.

Kõrva päältmäärimine ja kompressid.
Kõrva pääle pantaks, mis ma ütlen, kumelid, kumelilled. Kumelilled kotiga, sooja hautist pantaks pääle ja soendataks kah kõrva tule paistel, söte paistel. (Topistest teadis jutustaja ainult puuvilla, poomvilla.)

Kõrvasse kumeliauru lasta, kui kõrvad valutavad: teekannu sisse kange kumelitee ja toru otsast lase kõrva sisse. Teine inimene veel kaaneaugust puhub, aur läheb just hästi kõrva sisse ja see on kõige parem rohe, kui kõrv valutab.

Nohu - aevastamine, selle tähendus, nina kinni. Need on kõik väga tähtsad tundemärgid gripihaiguse korral. Valu vastu kõrvades võib hea eduga tarvitata leiget kummeliteed paari teelusikatäie kõrva valamisel hakkab valu peagi soiguma. [---]

Üks naene, kes Tartus täitsa kurdiks oli jäänud, see sidunud omale rätiga küpsetatud sibula vastu kõrva ja siis saanud ta jälle kuulmise tagasi. Kuulsin 1917. a.

Küpsetatud sibul rätiga vastu kõrva seotult kiskuvat mäda kõrvast välja.

/---/ Kõrvavalu puhul puhuti kõrva sooja hingeõhku ja pandi kõrva urakli lehti, mis olivad ühed puttilille lehed. Ka tehti nõnda, et aeti üks kivi pliidi all või ahjus kuumaks ja valati tema pääle tõrklusõli, mis olevat männikasvudest tehtud, mis oli siis vist männikasvude tee, ja pandi siis kõrv, mis valutas, siis selle auru pääle.

Valutavale kõrvale pandi peale kummelikompress.

Minu isa pani lille (uraanik) lehte pääle, ku kõrv valutas. Sääntse käbäre lehekse om ja kange lõhn. Hamba pääle topiti kah.

Kõrvavalu suitsetati kibuskituttidega - punakad karvased tutid, mis kibuski küljes kasvavad.

Kõrvavalu korral lasti kiuspuututi suitsu kõrva.

Valu kõrvas.
Seda peeti roosiks. Kõrva pääle panti tubakalehe pääle mett ja toomekaabet, seda peeti kõrva pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosipaberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.

Kurguhaigused.
Kurguhaiguste ja kõrvade kumisemise puhul pandi sibulalõigud kõrva ja sibulalõikudest mähised ümber kaela.

Kõrvahaige.
Sibulatilgad lasta kõrva. Haigele kohale panna sibulamahla leotatud lapid 2 korda päevas.

Sibulatükkü küpsendeti ka ja pandi siis raasukane tobiga korvasse. Rätt pandi ka pähä, et korvad soojad olisid.

Meil oli kodus toalill “uraal”. Selle lille lehed lõhnasid hästi, kuid õisi tal ei olnud. Lille lehed sarnanesid hiina kase lehtedele, kuid keskelt lõhkised. Kui raputati lille, siis lõhnas kogu tuba. Kui kõrv valutas, siis tuli leht pigistada mahlale ja toppida kõrva. Peatselt valu vaikis.

Kõrvade haiguse vastu oli kasetohu suits, juhiti kõrva. Ja soe rätik pandi ümber pea.

Kui kõrvavalu on, siis jõhvikat pigistada kõrva. Mul oli keskkõrva põletik, ei kuulnud 2 kuud. Arstid ei teind midagi. Keegi õpetas: „Pane tuline muna kõrva. Otsi väiksem muna ja terav ots pista kõrva sisse ja seo rätiga kinni.” Ma tegin nii ja hakkasin kuulma.

Kõrvavalu vastu lasti kasetohu suitsu kõrva.

Kõrvavalu puhul lasti kõrva kasetohu suitsu. Määriti kampariõliga ja tilgutati kõrva kampariõli.

Köömned - kõrvavalule tehti köömnetee auru, ka pandi kõrva.

Siis on veel uraalija, ka tualill. See võttis kurvavalu (kõrvavalu) ära. Tuli leht natuke mahlale hõõruda ja kurva panna, võttis valu tõesti ära. Minul võttis valu ära, aga nüüd on seda lille väega harva saada.

Kui kõrvad valutasid, siis küpsetati vanasti sibul pliita all, pandi puhas lapp ümber ja pigistati mahl kõrva.

Kõrvavalu.
Kui kõrv valut, siss uraal, säände lill, hõõrdsed näpu vahel puruss, siss lõhnab, tuu võtse kõrvavalu ärä.
Uraaliks nimetatud lill on toalill, samasuguse suurusega kui hiina kask, ainult lehed on hästi laiad ja sakiliste äärtega nagu vahtra leht. Omapärane lõhn on sellel toataimel.

Kõrvapõletik: süüta põlema linasesse riidesse mähitud tükk mesilasvaha, lasta selle suitsu kõrva, korrates seda mitu päeva järjest (mind arstitud).

Kõrvavalu puhul tuli valutav kõrv soojalt katta. Tilgutati tihti kampriõli kõrva, kuid see oli siiski apteegist toodud. Aga kodusel viisil raviti veel nii, et hautati viljateri (näiteks kaeru) või kartuleid ja pandi riidekotti õhukeselt ja see soojalt kõrva peale. See tasandas valu ja kõrv paranes.

Kui oli suur kõrvavalu, pandi kuumaksaetud kaerad kotti (olid veidi keedetud pehmemaks) ja see soe kott asetati valutavale kõrvale. Vähendas valu ja põletiku ajas minema.

Kui kõrv valutas, tuli kõrv soojalt kinni siduda. Koduselt aitas toore sibula tükikeste kõrva ja kõrva ümbrusse panekust. Vähendas põletikku.

Kui kõrv valutas, pandi väikesed sibulatükikesed kõrva, ka ümber kõrva ja seoti rätikuga kõrv kinni.

Kadakamarja keedist tilgutati kõrva, kui kõrv valutas.

Kõrvavalu korral pandi tulist tuhka või tuliseid kaeru vana sukasääre sisse ja hoiti valutaval kõrval. /---/

Kõrvavalu puhul kasvatati toas ühte kange lõhnaga lille nimega Uraal, selle lehte pandi kõrva, ka sooja kompressi, selleks, et palaviku välja kisub. Ka kummelilahust pritsiti kõrva.

Kõrvavalu puhul pandi kõrvale kott soojendatud kaertega.

Kõrvavalu, kõrv läks lukku, kõrv ajab pilli.
Kõrvavalu korral soendati kõrva ja kõrvatagust panni peal soojaks tehtud ja sukasäärde pandud kaertega. Tilgutati kõrva puueli (eukaliptuse) mida eelnevalt soojendati lusika sees lambi peal. Kõrvakäik suleti vatitopiga.

Kõrvavalu.
Kõrvavalu puhul lasti kõrva kibuvitsa tutte suitsu ja pandi haige kõrva ümbrusse kaelale kuumad kommelikompressid. Seda korrati, kuni sai terveks.

Kõrva- ja kurguvalu puhul aeti kaerad panni peal tuliseks, keerati õhukese linase riide sisse ja seoti kas ümber kurgu või nii, et haige kõrv oli soojas. Kõige peale mähiti veel villane sall või rätik. Kurku kuristati soolveega.
Purdis pandi villase soki sisse kuuma tuhka, mis seoti ümber kaela.
Viru-Nigulas, Pärnal, kuulsin Tiivas Luule käest, et aitavat ka kurgu alla seotud soolaheeringas. Ei tea...
Kõige parem kurgutõve rohi oli ikkagi tuline piim võiga või meega.

Kõrvavalu. lapse kõrvavalu puhul mähiti ümber pea ja kaela soojad mähised ja last enam õue ka ei lubatud. Kõrva tilgutati 1–2 tilka värskest, kondist (kerisel) välja sulatatud „kondi eli“. Ka pandi kõrva taha sinepikompresse. Mõnel pool pandud verekaane kõrva taha ja kukla peale. Jällegi keedeti kas raudrohu, piparmündi ehk pärnaõie teed, mida tuli väga kuumalt juua. Ka loputati mäda jooksvaid kõrvu leige kummeliteega.
Kui ma olin laps, siis oli mul ühel öösel kirp kõrva läinud. Küll ma karjusin, sest see kirp müristas seal nii valjusti, et mu pea päris põrus. Aga siis keeras mamma mu väikese, mõnest karvast koosneva juuksesalga kõveraks ja toppis kõrva. Ise ütles: „Seda redelit mööda ronib ta nüüd varsti kõrvast välja.“ Ja ime küll, seda mööda ta tõesti varsti mu kõrvast välja roniski.

Kõrvavalu.
Ravis kummel ja taruvaik piirituses ehk viinas.

Kõrv ajab pilli.
Seda raviti sibula ja küüslauguga.

Kõrvavalu. Kõrvavalu korral lasta kõrva kasetohu suitsu ja hoida sooja peal. /---/

Kõrvavalu vastu on rabarberimahl, ka peavalu vaigistab rabarber.

Kui kõrvas oli suur põletik, siis pandi soojuse mõttes haige kõrva poolne pea kinni pesemata lambavillaga (õhukese riide vahele). Ka kael pidi soojas olema ja selleks pandi kuumad kaerad villasesse sukasäärde ja ümber kaela. Pähe soe müts või rätik. Ka kampriline vatitopp kõrva. Võimaluse korral ikka sooja teki alla.

Kõrvavalu puhul tuli pea soojas hoida. Haigele kõrvale soovitati toore sibula ja soola kompressi teha (kõrva sisse ja ümber panna). Suure põletiku möödudes tuli kõrvast ka mäda välja. Eriti tugevate kõrvapõletike puhul vähenes ka kuulmine.

Kui kõrv valutas, tuli sooja kampriõli kõrva tilgutada, vatt ette ja soe kompress peale. Soe müts pähe ja kael ka kinni. Näiteks kaerakott ümber kaela.

Kui kõrvas oli suur põletik ja valutas, siis valutasid ka pea ja kael. Siis tuli kõik soojalt kinni panna. Soe kompress vastu kõrva panna, villase suka säärde kuumaks aetud kaerad ja see kaela ümber, müts pähe.

Kõrvapõletiku puhul oli valu - tuli siis pea soojas hoida, tuli kõrvale soe kaerakott panna, ka soe kummelikompress oli hea. Kael soojalt kinni ja müts pähe.

Kui kõrv oli haige, eriti kõrvapõletiku puhul, oli parimaks rohuks kuum kompress. Selleks oli villane sukk, kuhu sai kuum liiv ja kuumad hautatud kaerad. Kompress tuli panna kõrvale ja kaela ümber.

Suure kõrvavalu korral tuli kompressiks peale panna kuum kaerakott.

Kõrvapõletiku puhul soovitati kõrvale panna hautatud kuumad kaerad pesemata higisesse villasesse sukasäärde. Selline kompress seisis pikka aega soe ja oli kõrvale kasulik.

Kõrvapõletiku puhul oli heaks arstirohuks sibul. Selleks tuli õhukese marli vahele panna toores tambitud sibul, kus mahl oli väljas. See tuli panna kõrva ümber. Tõmbas valu ära ja põletik alanes.

Kõrvapõletiku puhul pandi kõrvale ja kaelale ümber villase sukasääre sisse kuumad hautatud kaerad.

Kõrvavalu puhul hautatud kaerad linasesse kotti ja kompressiks kõrvale ja ka ümber kaela. Üldse pea sooja.

Suure kõrvapõletiku puhul tuli kompressiks teha villasesse sukasäärde hautatud kuumad kaerad ja asetada kõrvale ja ümber kaela.

Kõrvapõletiku puhul tuli villase suka säärde hautatud kuumad kaerad panna ja kompressiks kõrvale ja kaelale.

Kõrvapõletiku puhul oli veel väga hea peenestatud sibula või küüslaugu kompress, pandi õhukese riide vahele ja siis kõrvale.

Kui tuli suur kõrvapõletik, tuli hautatud kaerad kotti panna ja kuumalt kõrvale.

Kui oli põletik kõrvas, tuli peale panna kuum kummelikompress.

Suurema kõrvavalu puhul, kõrvapõletiku korral, pandi sooja kummelikompressi peale.

Kõrvapõletiku korral pandi villasesse higisesse (pesemata) sukasäärde hautatud kaerad ja siis kõrvale ja kaela ümber. Pea villase rätiga või suure karvamütsiga soojalt kinni. Siis oli kaua aega hästi soe.

Kui kõrvas oli põletik, nõudis see sooja. Pandi hautatud kuum kaerakott kõrvale.

Kui kõrvas oli põletik, oli heaks rohuks küpsesibul õhukese lapiga vastu kõrva ja villane sall ümber kõrva ja kaela.

Suurema kõrvavalu puhul asetati kõrvale hautatud kaerte kuum kott. Pea ka veel soojalt kinni, samuti kaela sall.

Kui oli kõrvavalu, oli heaks raviks hautatud toores sibul, mida sai panna õhukese riide vahele ja siis kõrvale kompressiks. Pea tuli üldse hoida soe. Parem, kui müts või soe rätik pähe, siis see hoidis sibulakompressi ilusti vastu kõrva ja kõrva ümbruses.

Kui kõrvas oli valu, pandi kõrva kampriõli, veel kummelitee kompressi peale.

Kui oli suurem valu, kõrvapõletik kohe, siis pandi kaerakott kuumalt kõrvale ja pea soojalt kinni.

Kui kõrvas oli suurem valu, kõrvapõletik, tuli peale panna kuum kott nisukliidega ja pea ning kael soojalt kinni.

Kui kõrvas oli põletik, tuli sooja saamiseks kuumad kaerad villase sukasäärega kompressiks kõrvale panna.

Suure kõrvapõletiku puhul pandi kompressiks kõrvale kuumad hautatud kaerad villase sukaga. Pandi kaelale ja kõrvale ning pea soojalt kinni. Selline sukk seisis kaua soe.

Kui kõrva lõi valu, pandi õhukese marli vahele peenestatud toorest sibulat ja see pandi kompressina kõrvale ja siis pea soojalt kinni mütsiga või rätiga.

Kui kõrvas oli juba põletik, pandi kuum hautatud kaerakott kõrvale kompressiks. See seisis kaua aega kuum. Veel villane rätik või paks sall üle kompressi, siis oli hästi kaua soe.

Kõrvapõletiku puhul tuli soojuseks hautatud kuuma kaerte kott kõrvale kompressiks panna ja kogu pea soojalt kinni. Siis seisis ka kompress kauem soe.

Kõrvapõletiku puhul oli vaja kompressiks peale panna kuum kaerakott.

Kui kõrva lõi suur põletik, tuli kõrvale panna kuum kaerakott ja veel pea kinni soojalt.

Kõrvapõletiku puhul pidi eriti soe olema. Tuli teha kuum kaerakott (hautatud kaerad), kuum kott padjale ja siis haige kõrvaga peale heita.

Kõrvavalu korral soojendati lusikaga küünla kohal mõni piisk kampriõli ja lasti kõrva. Kõrv seoti pealt villase salliga. Olla seotud ka villase sukaga, mõned koguni vasema jala sukaga. Veel raviti kuumade kaertega - kuumutatud terad pandi kotikese või sukaga valutavale kõrvale. Samal otstarbel kasutati ka pliidi alt võetud tulist tuhka. Neid ravimisviise olen kuulnud niihästi Iila – kui Unukse küladest Viru-Nigulas.

Kõrvavalu raviti paja kohal kuumas aurus hoidmisega, kuumade kaerte kõrva peal hoidmisega ja rinnapiima kõrva pigistamisega.

Kõrvavalu vastu kasutati ühe taime troogi. Taime nimetati kohapeal uraal, mäletan, ta oli liitleheline. Tema leht hõõruti veele ja asetati kõrva. Peale selle kasutati veel aknahigi.

Kui kõrva kuulmekäiku oli kasvamas vistrik, mis tekitas valu ja turse takistas kuulmist, siis kiirendati vistriku küpsemist samuti kaerahautisega kõrva pääle, aga kuulmekäigule pandi soe küpse sibulas. /---/

Kõrvavalule aitas seesama rohi, mis kurguvalu puhulgi: tulised kaerad suka sisse ja ümber haige koha. Vahel pandi kaerte asemel kuuma tuhka.

Kui kõrv valutas, pandi soe kaerakott kõrva peale.

Kui kõrv valutab, siis toomekoore (toomingas) kaabet peale panna - see must pealt ära võtta ja kaapida rohelist.

Kui kõrv valutas, siis aeti kaarad tulises ja pandi vana sukaga kõrva taha pääle.

Olen vaid teadlik, et kõrvavalu puhul pandi soojad mähised ümber kaela ja kõrvade. Kaeraterad aeti kuumaks, pandi pika suka sisse ja seoti see valutavale kohale. /---/

Kõrvapõletiku puhul pandi väljapoole peale küpsetatud sibulat, kummelikompressi ehk viinas või piirituses lahustatud taruvaigust. Pärast seda seoti salliga soojalt kinni ehk pandi sukasse tuliseid kaeru ja kasutati neid siis kõrva soojendamiseks. Meil pandi kõrvale peale veel pargitud lambanaha tükk (villaga vastu kõrva). Joodi sooja kummeli- ja köömeteed.

/---/ Kui aga kõrv oli valutanud, siis pandud (neile) kuumi kaeru peale.

Kui kõrv valutas, lõigati sibulas kõrva.

Kõrvavalu puhul minu lapsepõlves lasti vist kasetohiku suitsu kõrva ja arvati, et vaik on kõrvas kõvaks läinud ja teeb valu. Sellejaoks lasti pisikese kummiballooniga keedetud leiget vett kõrva. Kuid mina olin enne kooliminekut, ka koolis kuni 13.-14. eluaastani, hädas. Ükskord väga suure valu puhul tädi läks metsa, tõi kaenlatäie tavalisi põõsassõnajalgu (lehti) ja käskis voodis kõrva peale panna. Neil olid juba valminud eosed lehepöörde all. Umbes 15 minutit magasin nende peal ja see valu andis tagasi; kuni 62 aasta vanuseni ei ole kõrvad kordagi valutanud.

Kui kõrv valutas - soe peale. Aeti rukkid või kaerad tuliseks ja pandi väikese kotiga kõrva peale. See võttis kõrvavalu ära.

Kõrvavalu puhul kaseurva tee või sibulamahla.

Kummelikompressi tehti kõrvavalu puhul.

Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.

Kõrvad valutasid, siis kui ma laps olin, siis kästi kummelikompressi panna.

Õhtuti olen kaerakoti [soojaks aetud kaertega] pannud, mul kael on nii haige ja kõrv on ka valus.

Kummelid ollid suured arstirohud. Kui kael on haige ehk kui on kõrvas haige, pane kummelikott peale.

Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Tedremarana viin.
Tedremarana juuri korjatakse ja pannakse viina hulka. See teeb siis viinale hea maitse ja on tervisest: kas on seest veninud ehk kõht haige, siis tedremarana viin on hea.
Aga kui arstid viimati pahaks ei pane, et kudas nad kõike teavad ja nende rohtu ei tarvita.
[Märkus: Siin jutustaja A. Sander kõhkleb edasi jutustada. Tuli julgustada sellega, et arstid saavad siit veel tarkust juure.]

Uraalilehe [?] mahl - kõrvavalule.

Arstimisrohud:
Kõrvalehed (rohelised samblad kadakapõõsaste all): nende keedetud vett tarvitati kõrvahaiguse vastu.

Arstimisrohud:
Kõrvahaiguse vastu tarvitati ka kuusemarju.

Kummel (Matricaria chamomilla L.). Kõrvahaiguste puhul aurutati neid kuuma kummelitee (õitest) auruga.

Kask. „Tuuleaga“ suits haigele silmale, kõrvale.

Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Kõrvahaiguse vastu tarvitati toalille, milledel õied puuduvad.

Siis, kui inimesel kõrv valutas, võeti kõrvavalu lillest üks leht, keerati kokku ning siis pigistati tilga mahla kõrva ja kaeti vatiga kinni.

Kõrvalill, mis kasvab toas potis, on kõrvavalu vastu. Ta leht keeratakse trulli ja pannakse kõrva.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi värvimiseks ja arstirohuks. Sest ega endisel ajal polnud niisuguseid arstirohte ja värve nagu nüüd. Et mine ja too poest värvi. /---/
Haiguste vastu.
Kõrvavalu vastu tarvitati kõrvalilli. Lille leht hõõrutakse pehmeks ja pistetakse kõrvaauku.

Kõrvalille tarvitatakse kõrvavalu vastu. Taim ei kasva metsas, vaid kasvatatakse kodus lillepotis. Kõrvavalu puhul keeratakse tema leht kokku ja pistetakse kõrva.

Geranium kõrvavalu vastu. Leht pigistatakse mahlaseks ja pannakse kõrva.

Kui kõrv oli haige, pandi uraalilehe kompressid ja kõrv sai terveks.

Kõrvavalu vastu tarvitati kaeru.

Pääsukese silmad /---/ Primula ferinosa (Familie Primulacea). Juurtest tehti kõrvarohtu.

Kumelitee - kõrvahaiguse puhul tuleb kompressid panna.

Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate arstiteadus alles lapsekingades oli, tarvitasid nad arstimiseks ja üldse kasulikuks otstarbeks mitmesuguseid taimi. Juhtus tihtigi, et taimel haigusele otse vastupidine või mingisugust mõju ei olnud - kuid et ka haige ise uskus taime terveks tegevasse mõjusse, sai ta tervemaks ja - usk aitab ju palju.
Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummelist tehtud tee valades kõrva võtab säält valud, ka pidi see aitama vähendada hambavalu.

Sibulad on mitme haiguse vastu. Näiteks küpse sibul roosi ja villiroosi vastu, küpse sibul ja toores sibul kõrvavalu vastu, küpse sibul hambavalu vastu ja toores sibul oli ka äkiliste haiguste vastu.

Pillargooni lehti pannakse kõrva pääle, kui see haige on.

Uaraal on kõrvavalu vastu.

Kadakamarjad - veetõve ning põie-, kõrvavalu vastu.

Valge emanõgese tee auru tarvitati kõrvavalu vastu.

Valge piimnõgese kanget theed pritsiti kõrvavalu puhul, hästi soojalt. Tegi kõrva pehmeks ja kadus valu.

Kõrvavalu puhul kuumutati (kohvivilja kõrvetamise) prennelis (sk. Brenner) kaeru ja pandi need villase suka sees haige kõrva peale.

Kõrva tilgutati sibulamahla.

Kõrva taha haigele kohale pandi sibulamahla või lapid jaanilille juurtest tehtud keedisega.

Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.

Puskhein. Äkilise kõrvavalu juures pääs.

Koerapöörirohi - “koerapererohe”. Hamba- ja kõrvavalu vastu - seemned pannakse trehtrissse, siis põlema ja suits haigele kohale.

Kõrvavalu korral kibuskisuitsu kõrva lasta.

Ka aitas kõrvahaiguse vastu leib, mille sees kadakamarjad. Kui see leib soojalt ahjust võtta ja pooleks murda ning seda auru kõrva lasta, kadus haigus.

Külmast tuulest saadud kõrvavalu kaob, kui tuua puu otsast tuulepesa või lasta kõrva mõne toru kaudu linase riide suitsu.

Kui külmetus ja läbitõmbav tuul on mõjunud kuulmisele ja kui selle juures on tunda valu, siis magatagu sõnajalalehest padjal. Kuid sõnajala eosed mõjuvad veel paremini, kui neid õhukese riide sees kõrvasse asetada.

[Valge emanõges ehk piimnõges.]
Kange teeaur arstib ka kõrvavalu.

Kuulmist tagasi saada. Võta saarepuu mahl, pane kuuma pliidi raua peale, et soe on. Lase seda kõrvaauku, pese siis kõrv puhtaks, kasta vatitükk saarepuu mahla sisse ja hõeru kõrva äärt sellega.

Kui kõrv haige oli, pandi kuum kaerakott peale, see võttis hästi valu ära.

Kui kõrv oli haige, pandi kuum kaerakott peale.

Kibuvitsa tuulepesadega arstiti haigeid kõrvu. Olid pisikesed pruunid käbad seal kibuvitsa sees. Pandi need põlema ja kõrva lasti seda suitsu. Midagi visati üle ka, üks riie.

Kui kõrv valutas, pandi kõrvale soe kaerakott.

Kui kõrv valutas, pandi peale soe kaerakott. Sukapöid haigele kohale.

Kasetohk keeruta rulli ja pane ots kõrva. Ja pane teine ots põlema. See võtab ära kõrvavalu. Toda opse ma oma ema käest. Lastel ol'l ka tihti kõrvavalu.

Kibuski küljes kasusid suured tutid, neid suitsetati ning pandi kõrva, kui kõrv haige oli.

Kõrva haiguse vasta tuulepesa roika kildude suitsu.

Kõrvavalu puhul olla kartulikeedu paja kohal auru sees, isegi riie üle pea, et soe oleks auru sees.

Kõrvavalu. a) Lastakse lehtse toru läbi palavaks aetud kõrva-kivi auru sisse, b) lastakse katusesammla auru sisse, d) hoitakse kampust kõrvas.

Kui kõrvas on kohinad või kõrv ajab pilli, pandi sibularõngad kõrva.

Päältmäärimine ja kompressid.
Küpse sibul andis jälle sooja, see panti rohkem kõrvaaugu sisse, kõrvatüi pääl, ja tilgutati seda mahla kõrvasse. Inimesed hakkasid niisamma, üks tegi ees, sai kergendust, teine sai tääda, hakkas järgi tegima.

Päältmäärimine ja kompressid.
Tuhk lasti läbi sõela, panti suka sisse, viltse sukaga kõrva pääl ja kaela ümmer, kudas tarvis. Soe tuhk, aga nii, et ei kõrveta.
Kaeradega arstiti niisamma suka sees.

Katusesambliga hauti kõrva kui õuke umne valu oli.

Kõrvahaiguseid raviti vanasti kõrvakiviga. See oli auklik kivi nagu meekärg, neid leidus ainult mererannas. Kõrvavalu vastu tuli kivi tuliseks teha sütte peal, siis tilgutati piima kivi peale ning see aur suunati kõrva sisse. Kartuli aur oli ka üks ravimise viis.

Kuuldud aastakümneid tagasi Aleksei Leselt (1873-1950) Laimjala vald, Paju-Kurdla küla, Tiitsu talu.
Kõrva pilli ajamine. See tähendas ka muidu, sugulased ja tuttavad, tahavad haudas hinge armu. Kelle kõrv pilli ajab sellel tuleb meele tuletada, omas mõttes, lähemate surnute nimed. Muidu olid kommelid, kaerad, soojad rugid kõrvavalu vastu.