Haiguste märksõnad
Seest haigus
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud seest haiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.
Seest haiguseks võidi nimetada suvalist valuaistingut või ebamugavustunnet, mis seostus siseorganitega (peamiselt kõhu piirkonnas).
Seest-valu. Sagedaste tuleb seda ette, et seest hakkab kangeste valutama. Mõnikord muutub valu väljakannatamataks. - - ERA II 146, 720 (46) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Vaata ka: kõhuhaigused.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- aalo
- põlluviän
- pune
- seebilill
- svaraboi
- taim nimetuseta
- kalkari juured
- kadak
- pihelgas
- harilik metsvits
- üheksa mehe vägi
- umurad
- saaretõrv
- arnikas
- kanarbik
- leesikad
- nõiakollad
- tedremarja juured
- vormiõied
- pihlapuu
- kammel
- puned
- petersoni juured
- jaanilill
- ingviir
- metshumalad
- maahumal
- piimapisarad
- uibu
- nurmenukud
- üheksa mehe jõud
- oravasaba
- karikakrad
- tsiamarja
- raakjum
- palderjaan
- maarjaritska
- üheksamaõied
- arnikad
- naistepune
- üleüheksa
- kaebtus
- kalmujuur
- teerohi
- maamündid
- juudasitt
- maarjarõigas
- harjakuotsad
- üheksavägine
- punerdaja
- pipar
- sooporss
- peet
- paluk
- koirohi
- põdrasammal
- sibul
- valge ristik
- kaalijaan
- balderjan
- mädarikajuured
- sigur
- heinputke
- maarjaritk
- kaitused
- kumelitee
- kadajas
- emalepp
- kasekäsn
- köömned
- kalganajuure´
- lõhnav kummel
- mustsõstar
- mädarõigas
- taimenimetus tuvastamata
- sooingver
- mündid
- tomingas
- tedremadrad
- pohl
- vägihain
- tedrejuured
- pütsik
- pärn
- kalmus
- heinputk
- kollased viinalilled
- viinalill
- münt
- kadakas
- kaetisrohi
- punahein
- vehverments
- arnika õied
- vorstirohi
- südamehain
- kaer
- paakspuu
- toomingas
- karuohakas(d)
- maavits
- punejad
- mustikas
- redelhein
- tedrekamarad
- entsijaan
- kalmujuured
- tedremaran
- krobiseja
- kuuskjalg
- kõo
- umurid
- ärningu-tiilill
- koirohe
- valge ristikhain
- keeljas emajuureke
- maavitsad
- vallerjaan
- pänül
- reinavarred
- reinjaan
- tedremanar
- kaituserohi
- palderjan
- oopiumiheinad
- Uued asualad
- malts
- teeleht
- süäme haina
- ärnika
- oob(p)ium
- verehain
- kalkani juured
- kakrijuur
- kask
- kõju
- maa-aluse rohi
- kalmuk
- arnika
- valge ärjapea
- reinvarred
- marani
- nõges
- liivarohi
- ubaleht
- kaamel
- sassaparillad
- rukis
- tatersäla
- koihein
- kolmekõrraline
- majakad
- naistepuna
- jäärasarve ristikhein
- upspuu
- nabajuur
- tamm
- sooneheinad
- viljaterad
- värisejahein
- remmelgas
- maa-aluserohi
- tieleht
- küüslauk
- kärbseseen
- ingverid
- valge maksa-rohi
- viinapuna
- verihain
- arnik
- piparmünt
- kummel
- valge ristikhein
- engver
- arukask
- kibuvits
- kalmusejuur
- sõnajalg
- nõiakõlla(d)
- angervaks
- kõrvenõges
- nabahain
- umalas
- tungaltera
- kassikäpp
- tedremadar
- punejas
- paiseleht
- hengveevel
- põldarnikas
- ussi herned
- kirburohi
- tedremadal
- raudrohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse ajab, siis tuleb pütsiku (putke) ja entsijaani juuredega keedetud leent sisse võtta. Enne sissevõtmist tuleb aga pahema käega rinnade peale kolm risti tõmmata.
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse kisub, siis tuleb pütsiku ja entsijaani juuredest keedetud vett sisse võtta.
Kõrgest austatud herra!
Vanavara korjamise hakatusel kirjutasin Teile mõnda apteegirohtude, nende nimedest ja pruukimisest; nüüd tahendasin veel need rohud üles, mida rahvas ise korjab ja oma teadmise järele tarvitab. Allnimetatud rohtusid ja nende tervekstegevaid omadusi tunnevad paljalt vähesed vanemad inimesed. Gorecky ja Wilk´a herbaariumi järele on need rohud ka venelaste ja poolakate juures, muist ka lätlaste, tataride, tsuvaskide ja mordvalaste juures pruugitavad.
Nurmenukud, piimapisarad, kollased viinalilled, harjakuotsad (Primula veris, Primula officinalis). Pruugitakse lehta ja õisi tee viisi seestvalu, kartuse ja meeleärrituse vastu.
Head seestvalu rohud on kaselehte pumbud ja tedremadari juured, mis ära on kuivatatud ja siis viin pääle pantud. Seda viina seestvalu ajal sisse võtta on väga tulus abi.
Tammekooreteest saab head abi mitmesuguste sisemiste haiguste vastu.
Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.
Koirohtu liutatakse ka viina sees, mida siis kõhuvalu ja ka muu seesthaiguse vastu sisse võetakse.
Maarjaritskad - mädarõikad olla head sisimese valu vastu. Selle haiguse parandamiseks pruugitud ka tedremarane rohtu viina sees.
Kaseurvad pandakse viina sisse - on siis head sisimese valu vastu.
Seestvalu vastu võetakse sibulad sisse ehk joodakse vett soolaga.
Tetremarana.
Juurõ mõstasõ ärä, kuivatõdas ärä, hõõrutas pulbris ja pandas viina ala - ehk pandas ka ilma hõõrmata viina ala ja pruugitas sisemise valu vasta sisse võttõn.
Ubaleht.
Ubalehe juurist tettäs tiid ja juvvas külma kihvti välläajamises. Sestsamast tettäs havvõt, kon seen paistõtusõ ja sisemise valu perast havvutedas ka hallitõbõ vasta.
Toomõmarja.
Päävaluga ja sisemidse valu vasta pruugitav.
Palterjaan.
Kost ütsävägi troppi tettu. Sisemiste haiguste vasta. Häelmetiid nimelt naisterahvile, kellel pikäldane haigus (valgõ juuskmine).
Ingviir.
Suu- ja maisõmaa ingviire kuivatedu, juurtõ pääle pantu viina, mida sisemiste haiguste vasta pruugiti.
Küümne.
Juuri ja varsi taarilõ sillas, et paremb maitsõs. Küümne leevä sisse ja kõrvõtetu piimaga sisemise haigusõ ja purutemise rohos, pääle latsõ olõmise. Silmärohos, katski hõõrutult, viina seen liutadu pr.
Tammõpuu kuur om hüä, kui tedä ummussih keedetäs, sis saap säält vedelikust sisemätse haigusõ vasta hüä rohi.
Sisemädse haigusõ rohos peetäs ka "urbaviina". See om: keväjält inne kõourba lahkõmist korätas ütsi urbakõisi, hulk urbõ kokko, pandas sinnä viin pääle, lastas umbõst 1/2 aastat saista - sis om rohi valmis. Sedä pruukva mõnõ ka vigastõ silmi parandamises.
Vanal ajal, kui tohtrid es ole, sis rohitsiva rahvas hinnäst ja eläjid oma tarkusega. Kui kelgi sisemine haigus olli, sis kaibädi kostki suust mättä päält, kos neid kasvi, miä kutsutas "nabahaina juurõd". Need kuivedi edimäld ärä, sis pesti piinüs ja panti viina sisse. Sis kui inemine seda suutäüve võtt, sis olli sedamaid kõtu- ehk sesemine valu kaonu.
Mõne haiguse vastu, kui käsi ehk jalg või ka seest haige oldi, joodi nõiakõlla vett, teed. Iseäranis, kui nõiutud arvati olema.
Kui seest, kehast haige oli, kas venind või kõht lahti, siis söödi ära ärakuivatud ja peeneks hõõrutud kalmu- (jõgedes ja tiikides või vee aukudes ja soontes kasvava suurte laia lehtedega rohud) juurt. See aitas selle vastu.
Kui seest haige oli, siis joodi ka koirohu (aedades kasvavad, pikad, põesas, halli marjadega rohud) vett. Seda saadi, kui neid padas ära keedeti.
Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)
Nabajuur (Radix Zedoariae) ka seestpidiste haiguste vasta.
Arnikaõied - seestvalu vasta.
Maarjaritkad - mädarõikad - head sisimese valu vastu. Selle parand. pruugitud ka.
Kaseurvad pandakse viina sisse - hea sisimese valu vastu.
Ütte kallist ja terveliku viina tetas niidade: Korja enne jaanipäiva karra ehk viinalille häelmid, pane neid üte kruusi sisse, kalda kanget viina pääle, pane kruus või pudel korgi ja vaikuga päält kõvast kinni, pane mõnes nädalis lämmade paika. Kui sina henda siis tunned sisest haike või ka külmetuse haikus, siis on sul kallist rohto, miska võid ka kiige raskemba haikuse eest henda hoita, kui üts viinaklaasi täüs sisse võtta ja magama heita ja henda häste kinni katta, mispääle sa higistad ja terves saat.
Pohlaõite tee oli ka väga hää seesthaigusele.
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Peotäis maavitsu keedetakse 3 toobi vee sees, nii kaua kui 1 toop vedelikku üle jääb. Seda vedelikku juuakse siis seesthaiguse, seestvalu ja maa-aluste vastu.
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Majakad. Teed tarvitatakse seestvalu vastu ja ka veetõbe vastu.
Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.
Üheksat seltsi kaetused olla igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimise rohuks. Ta kasvada suure metsa all põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistada, olla üheksat seltsi õied, iga õis isevärviline. Ja ümarik-pikergused lehed olla. Õitsta umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri keedetaks ja joodaks rohuna.
Remmelgaurvad, rukkiorast segi keeta - olla seesmiste haiguste vastu rohuks.
Verihain. Kasvab kesa pääl. Teed tarvitataks sisemiste haiguste vastu.
[mädarõikajuured] Viinaga leotust tarvitatakse sisemise haiguse vastu.
Sisemiste haiguste vastu olid muidugi tavalised rohtud: lõngaeli, püssirohi, reinjaanivesi, arnikatee ja mädarõikajuur.
Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu rohuna. Üheksat seltsi kaetusel olla üheksat seltsi õied, ise värvilised, kasvada suure metsa all; põllumaadel. Õitseb jaanipäeva aegu. Keedetaks ja joodaks.
Üheksat seltsi kaetused on igasuguse seesmise haiguse vastu mõjuvaks arstimiserohuks. Ta kasvab suure metsa all kõrgemal, põllulisel maapinnal, kus rohkem künklisem. Üheksat seltsi kaetusel, nagu nimigi tunnistab, on üheksat seltsi õied, s.o. iga õis isevärviline. Ümarikpikergused lehed, õitseb umbes jaanipäeva aeg. Ta õisi, lehti, varsi ja juuri tarvitakse tänapäev, neid keedetaks ja joodaks.
Üheksat seltsi kaetused, mitmesuguste seesmiste haiguste vastu. 9 seltsi õied, üheksavärvilised. Kasvab põllumaadel, kuid suures metsas õitseb jaanipäeva aeg. Keedetaks ja joodaks.
Tuliheina sõnajalad.
Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi (=laiuss) vastu ka.
Kalmusejuured sisemise valu vastu.
Nõiakollad - pannakse tee hulka "seesthaiguse vasta". Aga neid ei pailu panna, on kanged.
Sassaparilad keidetakse, kuivatult, jood, kui seest on haige või venind. Vesi jääb punaseks nagu must kohv. Kui klaasitäie ära jood, siis oled päeva otsa uimane.
Kasekäsna keedetakse ja juuakse seda vett sisemiste haiguste vastu.
Kui seest valutab, siis võeti kaseleheviina. Lehed tulevad korjata siis, kui kased hiirekõrvul on, kuivatasse ja pannasse viina sisse.
Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.
[pihelgaõied] Ja ka kõhuvalu ja seesthaiguste vastu.
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.
Kui rindealune on ära tõstetud, siis tarvitatakse sisse võttes palderjaanijuurdest leotatud vedelikku. Mõned leotavad palderjaanijuuri viina või piirituse sees ja tarvitavad seda rohuna rindealuse tõstmise ja seestvalu vastu sisse võttes.
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Tedremadare juurdest keedetud vedelikku kõhuvalu ja seestvalu vastu.
Köha ja siistvalu vasta pannasse emaleppa (lai lepp) patta keema ja juuasse seda vett.
Piavalu ja siistvalu vasta kalmukajuured. Kalmukad on mitme häda vasta.
Koirohuviina võeti siistvalu vasta. Koirohu õisi korjati selle tarvis.
Kadaka musta marja vett võeti siistvalu vasta.
Kaseleheviin siistvalu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on siis korjatakse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaseleheviina igas talus.
Pännülä leent juuakse sisemise haiguse vastu.
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.
Tedremadarad (Potentilla) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.
Heinputk (Angelica sylvestris) - juure osi tarvitetakse sisemiste haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.
Kalmusejuurikate tee olevat hää sihimeste haiguste vastu.
Sisemiste valude vastu on hää vahend urva-viin, mida saadakse nii: kevadel enne kaseurbade puhkemist korjatakse kasepungad (urvad), pannakse viin pääle ja lastakse umbes 1/2 aastat seista ning rohi ongi valmis.
Koirohtu viinasse panna ja seda juua [sisemise valu vastu].
Kalmuse juured pannakse piiritusse ligunema, selle vedelikku tarvitakse seesmise haigusele.
Tedremaran. Selle taimlille juured otsiti, pandi viina sisse ligunema ja tarvitadi sisemise valu vastu. Teda kutsuti ka 9 mehe jõud, sest ta olla paljude haiguste parandaja.
Meorohtu keedetakse ja juuakse seda teed, see aeab ka oksele. Vahest, kui mõni sisemine haigus on, siis võetakse meorohu teed.
On sinu naesel kõht haige, pealegi kõhukrambid, kui ka muud sisemised haigused, võta mine jõe ääre ja kui tunned kalmusi, mis kasvavad jõgede ääres, kisu üles kalmujuuri. Ja keeda neid ükskeik mis moodi, ja naene joogu seda keeduvett. Ja kõhuvalu kaub ära.
[Sisemise valu vastu]
Tedremarane rohtu viina sees.
Heinputke söödi toorelt ja tehti ka teed seesthaigele.
Kadakamarju korjati ja söödi, ka kuevateti ja siis näriti ja neelati tervelt alla selja- ja seesthaiguse korral.
Seesmise valu rohi = balderjaanijuured viina sees leotada ja siis seda juua.
Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.
Kaselehe pungasid kuivatada [siesthaiguse rohi].
Pihlapuu marju tulõ siis süvvä, ku omma sisemätse valu. Külmänüisi vai hallatuisi pihlapuu marju või-i süvvä, nu omma küll suust magusaba süvvä, a noidõga nakkas kõtt korisõma ja peräst nakkat pasalõ.
Arstimised õllega. Õlle sisse pannakse arnikat, see tervendab rinna all tekkivaid valusi. Õlle sisse pannakse mädareikaid, need tervendavad samuti valusi, mis tekkivad rinna all. Kuid pärast arnika õllesse panemist keedetakse õlut veel ära, aga mädareikaga jääb keemata, kuid selle eest lastakse mädareikaga seista kaks kolm nädalat.
Sisemiste valude puhul on pärnaõietee hea, kuigi arstid seda ei soovita. Pärnaõied sisaldavad palju parkainet, see nagu pargib mao ja soole seinad ja need ei tunne enam valu.
Seestvalude vasta joodi ka naistepune teed. See on üks kollaste õitega ja sitke varrega lill, viieharaline õis pial. Korjati õitsmise aal ja kuivatati kõik see taimes koos ära. Kui seest valutas, leigati need puned peenemaks ja keeva vett piale ja joodi kohe soojalt.
Arnika tie pidi kaa õlema siesthaigusele.
Tedremarana juured kuivateti ja pandi viina sisse. Hia siesthaiguse rohi.
Kasepungad kõrjeti siis, kui õlid lehte menus. Viina sies liudeti. Tarvideti rohu asemel, kui sisemine haigus lei vai venitasid.
Kasepungaid liudeti piirituse sies ja juodi, kui oli sisemine haigus vai kopsuhaigus.
Kassikäpa tee tehti sisemise häda vastu.
Koirohi on kõige seestmise haiguse vastu, aga ka puhastab verd ja annab söögiisu. Riiete hoiuks on soodne.
Kuule, koirohi oo venitamise vastu ja kui sant seest oo ja ... [teed keeta.]
Üks hea rohi on vene keeles sveroboi. Eesti keeles ma ei tea [tegelikult harilik metsvits]. Seda korjame, kuivatame, kollase õiega. Seesthaiguse vastu. Neerude jaoks ja kui närvid valutavad. Näe, siin on mul korjatud üks punt.
Arnikad, kollase õitega, neid korjati. Vanasti, kel siest haige, venitand, tehti arnikatied.
Palderjanijuure ja puskar - sisen valu vasta [leotis].
Kodumaa taimed.
Arnikas, kuivatatud tomingamarjad viina sees. Kadakamarjad, kibuvitsa marjad seesthaiguse raviks.
Seestvalude vastu joodi ka raudrohu teed. See on ka valge õitega ja sitke varrega taim, piad teda nuaga leikama. Tal on paksud õiekobarad, mõned korjasid ainult neid, aga oli raske neid kuivatada: pika vartega siuti kuskile katuse alla rippu. Kui teed keedeti, siis leigati seks just õiekobaraid.
[Kalmujuur /---/ Leotati ja hõõruti peeneks.] Oli kõhuvalu ja sisemiste haiguste vastu.
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.
Siis ravitaimed. Mädarõigas, küüslauk, /---/ põdrasammal, teeleht, paiseleht, need on kõik sisemiste haiguste jaoks /---/.
Palderjanijuurtele pandi viina juurde, ka tedremarani juurtele, võeti seesthaiguse vastu.
Kõht lahti, seestvalud.
Peamine kõhulahtisuse ravim oli supilusikatäis kuiva kohvi sisse võtta ilma veeta (siguri- ja viljakohv.).
[Kõht lahti, seestvalud.]
Vanad inimesed võtsid teelusikatäis peent pipart (must) viinaga.
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka võeti koirohu teed. Lastele olid need aga väga kibedad.
[Kõht lahti, seestvalud.]
Oli seest lahti juba mitu päeva järjest, siis joodi tammekoore teed ja paastuti - ei söödud üks päev.
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ägeda kõhu lahtisuse puhul kästi ikka päev otsa mitte süüa, mis lastel raske oli täita, sest isu oli hea.Vanad inimesed võtsid sisse napsu klaasi täie (u. 25 grammi) venituse õli, millest see koosnes, ei ole teada saanud. Ka anti lastele supilusikatäis kõrvetatud köömneid.
[Kõht lahti, seestvalud.]
Ka kasepuu sütt peeneks hõõrutult.
[Kõht lahti, seestvalud.]
Kui oli mustikakeedist (suhkruta), anti seda tassitäis ära juua.
Kui seest valu olli, siis pandi kanarbikujuurt viina sisse ja võeti sisse.
[seest valu] Kalmussejuurt ka riiviti või tambiti kuivatatult ära pulbriks. Võeti sisse.
Maranijuure omma jällegi rohu - panda viina sisse sisemise valu vasta.
200 g täiesti puhast, ilma kooreta ja kõigeta, kasepuu tuhka keeta emailnõus 6 l vees, lasta selgida ja valada õhukindlasse pudelisse. Hoida nädal või 10 päeva laagerdamas ja siis hakata võtma kolm kord päevas dessertlusikas poole klaasitäie mahlaga või kui pole, siis kefiiriga. Hästi läbi segada, siis võtab leelise mõju ära.
See on närvide vastu ja sisehaiguste vastu, mao ja maksa ja. Meie pool on see levinud, kaks inimest on saanud terveks. Kohe hästi saavad magada ja. Mina ühele tegin seda tuhka, siis kõik mees kraapis traatharjaga pliidialuse puhtaks. 4-5 ämbrit läks puid - heast puust tuleb vähe tuhka ja ta on ju kole kerge.
Hainaputke om väga hää rohi sisevalude vastu. Neid koratas ka juurtega. Aga sääne sama putke om koerputke, tuu om vääga mürgine. Nuu omma sääntse joonelise ja peenema lehe kui hainaputke. Hainaputke om sile.
Ka ubalehe juurtest keedeti teed seestvalu vasta. Ubaleht kasvab soos, tal on valged jämedad juured, neid korjati, leigati umbes sõrmepikkused tükid ja need veel pikiti pooleks, keedeti, kuni juurikad pehmed. Teel oli kibe maik, teda joodi suhkrutükiga. See oli vanemal aal, nüid neist lugu ei peeta.
Piparmünt ja vehverment, palderjan ja maa-aluserohud olid kõige tähtsamad arstimiseks. Raudrohud ja köömned ja kõik maarohud korjati omale tagavaraks. Soodest ja igalt poolt sai korjatud. Sisemisi haigusi arstiti ikke enamasti nende maarohtudega.
Tedremadara juurikaid pandi viina sisse. Sie oli hea seesthaiguste vastu.
Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/
„Sihemiste hädade“ vastu kasutas mu kadunud äi August Järvine järgmist rohtu: kalkarijuur, tedremarana juur, kalmusejuur - hakiti peeneks ja kallati ½ liitrit viina peale. Hoiti 2 nädalat. Võeti 1 pits söögi alla. Teise variandi puhul asendas kalmust selle puudumise korral mädarõigas.
Oma ema kapis mäletan alaliselt olevat järgmisi ravimeid: 1) pudelike viinaga palderjanijuurtel (rüüpas lonksukese, kui „seest valutas“); klaasikesetäis püssirohtu; tükk hõbepaberit suhkrupea ümbert - roosipaberiteks (ei mäleta, et sinna peale oleks mingeid märke kirjutatud).
Siis kasvab üks värisejahein, setud ütlevad kirburohi. Seemnest teed teha. Sihemiste valudele.
Raudrohu tee võeti sisemise häda puhul. Ma ei ole tarvitanu, siis ma ei tea ütelda.
Tedremaran kõhurohi, seda ma ole ise pruukinu. Tuhmik juurekene ja kollane õis, nagu harilik tulilill. Kui ära kuivatad ja paned viina sisse, siis kui poole pitsi võtad ära, siis võtab sisemise valu ära. Ma ole võtnu, ema õpet ja oll küll avis.
Leesikad - sisemise haiguse, põiehaiguse puhul.
Maarohtusid kasutati. Tedremaranid on seest valude vasta, viina sisse pandi. 12-sõrmissoole haavandite vastu.
Koirohtu juuakse, kui seest haige.
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Sisemiste valude vastu tedremarana juurikate leotist viinas. /---/
Tedremarana juured. Kui seest valutab, siis need on kah head.
Arnikad on sisikonna vastu.
Koirohud - siest valu vasta, tegid tšaiut. Jõid, andis järele.
Arnikad - kui on siest valu.
Reinvarred - kui on sisikond haige, maks haige ja juovad.
Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.
Koirohi - kui hakkab siest valutama, nii kibe on, aga kohe korraga võtab valu ära.
Tielehed on ka siesthaiguste vastu.
Kummelid, aramanška öeldakse meil. Ma olen tihti neid andand. Jood kohe. Osast on nisukesed nupud, mis ei löö lahti kohe. Need on väga hiad sisikonnale.
Reinvarred, tsaiut tehakse, kui siest haige.
Koirohtu joovad, kui on siest haige.
Arnikat juuakse, kui siest on haige.
Tal olid need heinad korjatud, kasepungadele on viin peale kallatud - nagu nastoika. Vot Riti Leeni, ta oli igavene joodik, viinapudel pidi padja all olema, selle kätte nii ruttu sureski. Too käis tädi Alviine pool: et anna kasvõi pungade pealt! (See on ka rohi kui on желудок või sees valu.)
Vallerjaana juurikad, pesime puhtaks ja tolle panime viina sisse. See on sisikonna jaoks. Pooleliitrise pudeli sisse, 9 päeva pidi seisma, kõige paremad olliva.
Vot raudrohi ja jaanilillid, sinised nutikesed on otsas, see on sisikonna jaoks.
Reinvarred - kui siest on haige, maks ehk. Võtad, paned riista sisse, paned kieva vee peale.
Takiseleht ja juured on, kui sisemine verejooks nakkab. Kõrrapealt võtab ära. Kuivatab ära, läbi mjasarubka ajab lehed. Teed keedab ja joob seda paksu.
Kalmusejuur on siis hea, kui midagi seest valutab.
Tedremaranad - veikesed kollased õied. Viina sisse panna, kui siest on haige.
Palderjanid on ka head. Nende juure teed juuas, ku seest haige on. Seuksed jälle kasvavad mööda metsa ja heenamaid.
Ärnikatee - kakrijuur: sisehaiguste vastu.
Süämehain: sisehaiguse vastu.
Ärningulill (seesmise valu vastu).
Südamehein sisehaiguse vastu.
Taimi kasutati arstirohtudeks:
Tedremaranad (juuri) sisemiste haiguste vastu, ka viina sees.
Valged ristikheinad (maa- ehk metshumalad). Tarvitatakse sisemise valu vastu.
Toomingamarjad (sisemise valu ja köha vastu).
Palderjanijuured sisehaiguste vastu.
a) tedremaran, b) tedrekamar, c) tedremarja juured, d) tedrejuured [kirjakeelset nime pole märgitud] [Potentilla ereta tedremaran].
Kasvab kõrgetel heinamaadel, kollased õied.
„Juured on mustad, seest valged. Neid juurikaid panevad viina sisse, võtavad siis, ku seest valutab.“
Taimed, rohud:
Vägihain: orukaldal. 3-6 jalga kõrge. Kollased poole tolli pikkused õied, lehed juures, maa lähedal kämblalaiused, küünrapikkused. Tee sekka pannes iga sisehaiguse vastu.
/---/
Juured:
Mädärõigas - maarjaritk. Kasvab Virumaal Triigi mõisahoonete ümbruses. Kämblalaiused, küünrapikkused siledad lehed. Juur tollijämedune, küünrapikkune, seest umbne ja valge. Kange vürtsiline lõhn ja mitte vastik mõru magu (maitse). Kaabitakse kaapeid sisehaiguste vastu.
Palderjaan, raakjum, redelhein.
Nimetatud taime juuri korjatakse ja kuivatakse neid ning leotakse neid kuivatatult viina sees. Sarnast vedeliku tarvitati vanast ja tarvitatakse nüüdki kõhuvalu ja seestvalu vastu. Ka vee sees leotult tarvitati sarnast vedelikku eelnimetatud haiguste vastu.
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.
Kaebtus [Polygala amarella]. On kolme karva - siniste, punaste ja valgete õitega - Torma vallas nimetatakse seebililleks, sest et pestakse käsi.
See taim on abinõuna tarvitatav, kui piim (lehmapiim) halvaks läheb, venima hakkab, vesiseks muutub, s.o. kui keski võeras kadeda silmaga piima või lehma vaatab, mille tõttu piim halvaks läheb, - siis haudutakse nendega (kaebtustega) piimapütte: keedetakse kaebtused padas ja selle kuuma auruga või veega kuumendatakse. Ka antakse lehmadele keedist sisse; mõned ka inimestele mõne sisemise haiguse vastu.
Naiste pune (naistepuna); punerdaja; viinapuna; punejas [Hypericum perforatum].
On tarvitatav arstirohuna: tehakse teed - „puneja teed“, mida juuakse mitmesuguse haiguse vastu, nagu neeru-, jooksvahaiguse ja verekusemise vastu; parandavat ka mõned rasked sisemised haigused. Ka ehmatuserohuna tarvitatav. - Ka värvitakse sellega lõngu või riiet. Kui neid palju korjata ja padas keeta, siis saab kollakas-lilla värvi. - Pandakse ka viina hulka, siis võtab halva viinamaigu ära.
Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.
(Rahvas nime ei tea) [Gentiana amarella x lingulata]
Olevat väga hea südame- ja seestvalu rohi. Teed keeta ja juua.
Maavitsad [Solanum Dulcamara].
Pruugitakse maa-aluste arstimiseks ja mõne sisemise häda vastu. Keedetakse maavitsu ja selle veega pestakse keha, millel maa-alused peal, ehk võetakse sisse. Sisse võttes pidada suurt valu sünnitama. Pärast olla ikka abi.
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.
Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.
Kuuskjalad [? Pedicularis palustris][? Equisetum arvense]. Ummuksis keeta, külmalt juua - sisemisele haigusele.
Piprakaunad [Capsicum]. Viina sees - seestvalule.
Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.
Maamündid [Mentha]. Teena - seesthaigusele, ussirohi.
Üheksmaõied [Verbascum thapsus]. Viina sees leotada - venitusele, seesthaigusele,
Reinvarred [Tanacetum vulgare] ja karikakrad [Anthemis tinctoria]. Kuivatada, teena - seestvalule.
Angervaksa õied [Filipendula ulmaria]. Teena - seest lahtioleku vastu, seesthaigusele, köhale.
Sooporsad [? Ledum palustre]. Teena - seestvalule.
Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Lehtedest ja kasvudest tehakse tõrva - seestvalule, jooksvale.
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Kuivatatult pulbriks teha ja siis sisse võtta - sisemistele haigustele.
Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.
Hengveevel [Pimpinella saxifraga]. Porgandi moodu lehed, õied ja seeme. Kasvab maisel heinamaal. Tarvitada juuri seestvalu vastu.
Koirohed on seestvalu vasta.
Balderjan kasvab niiskes kohas, jõe ääres ja soo juures. Teda tarvitatakse sisemiste haiguste vastu.
Tedremarja juured kooritakse ära ja pestakse puhtaks ning kuivatatakse päiksepaistel ehk tuasoenduses. Kui ära on kuivatatud, siis pannakse kuhugi nõusse, kallatakse viin ehk eeter peale, lastakse kaheksa päeva seista ning seda tarvitatakse arstirohuna sisemise valu vastu.
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Tedremadara juurikad seestvalu vastu.
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Maa ernestestamendid üheksa tõve vastu, nagu seestvalu, jooksva ja teiste vastu.
Kange sisikonna haiguse vastu võisoolvesi, püssirohi ja natuke koiheina leemi.
Jäärasarve ristikheina teed - sisemiste haiguste vastu ja kaelahaiguste juures kuristusveena ja paisete ja kasvajate lahti tegemiseks.
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: upspuu juuri (seestvalul), /---/ palderjanijuurte ja kaselehtedega tehtud viina (seestvalule), kuuma kaera kompresse (seestvalule).
Sisemiste haiguste puhul juuakse üleüheksmaõite teed.
Punejad - vorstirohi. (On lillade õitega taim. Kasvab kõrgetel kohtadel.) Tehakse teed ja tarvitatakse sisehaiguste vastu. Pannakse ka verivorstide sisse.
Tedremadara lilled. (Väiksed madalad taimed kollaste õitega. Kasvavad heinamaadel.) Juuri tarvitatakse sisehaiguste vastu, pannes enne viina sisse.
Ingverid (kõrge vars, valged õied, kasvab põlluheinamaadel). Tarvitatakse sisemiste haiguste vastu.
Tedremanarad (kollaste ja mitmehõlmaliste õitega, kasvavad heinamaal.) Juuri tarvitatakse silmahaiguste ja sisemiste haiguste vastu.
Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.
[Pänul (Artemisia absinthium)] Tarvitatakse veel sisemiste haiguste vastu.
Sisemisi haigusi arstitakse veel palderjanijuurtega, tedremanaratega ja kõrveheintega.
Heinputke juure vesi on hää sisemise haiguste vastu, kui hingeõhk lõhnab.
Angervaks on venitamise ja seest haiguse vastu.
Tedremadarad - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.
Arnikaõied keedeti piirituse või õlle sees, need on seesthaiguse vastu.
Tedremadrad jälle seesthaiguse vastu, tedremadrana juuri leeati õlle või piirituse sees.
Arnikaõisi tarvitati seesthaiguse vastu, neid leotati õlle ehk piirituse sees.
Tedremadar on ka seesthaiguse vastu, keedeti piirituse ja õlle sees.
Arnika-palderjaani teed joodi seesmise haiguse vastu. Arnikal tarvitati õisi, kuna palderjaanil juurikaid, mis said hästi kuivatud enne tarvitamist.
Sooingverid kasvavad sooküngastel, väiksed valged õied. Leotati viina sees ja võeti seesmiste haiguste vastu.
Arnikad: seestvalu vastu.
Koirohud seesmiste haiguste arstimiseks. Ning ka hambavalu vastu rohud.
Arnikas. Arnikajuured ja -õied tarvitakse tinktuuriks. Tinktuuri valmistakse sedaviisi: hõõrutakse õied ja pannakse piiritusse. Üks lusikatäis arnikat kümne lusikatäie piirituse kohta ja mõneks päevaks seisma, siis kurnatakse pudelisse ja suletakse korgiga.
Valminud tinktuur tarvitakse mädapaisetele, sisemistele haigustele ja ka veel teiste haiguste vastu.
Taimi tarvitati vanal ajal arstirohuks mitmesuguste haiguste vastu kui ka toitude valmistamisel mõnikord. Näiteks tarvitati maa-aluserohtu sisehaiguste vastu. Rohi keedeti vee sisse pannes ja siis seda vett sisse juues, rohtu korjatakse sügisel.
Arnikaõied on sisehaiguste vastu. Korjatakse sügise poole, keedetakse ja vedelikku võetakse sisse.
Taimed arstirohuna.
Arnikaõied keedetakse pajas ning võetakse seda vedelikku sisse sisemise haiguse vastu. Arnikaõied korjatakse enne jaanipäeva õitsemise ajal.
Palderjaanijuured korjatakse enne jaanipäeva. Nad pannakse viina sisse liguma ja võetakse seda viina sisse sisemise haiguse vastu, nagu näiteks kõhuvalu vastu.
Tedremadra juured korjatakse enne jaanipäeva. Neid leotakse samuti viinas ehk piirituses ning joodi seda viina, see on ka väga hää sisemise haiguse vastu.
Taimed arstirohtudena.
Vanasti, kui puudusid arstirohud, tarvitati taimi ja nende juuri arstimiseks.
Sisemiste haiguste vastu joodi aarnikateed ja pandi ka oobiumilehti viina sisse ja joodi seda.
Tarvitati selleks [sisemiste haiguste vastu] ka palderjanijuuri viina kui tee sees joomiseks.
Sisemiste haiguste vastu tarvitati ka tungalteri.
Sõnajala juurtest tehti leiba ja seda söödi sisemiste haiguste vastu. Kogu taime õitest valmistadi oobiumi kõhuvalu ja rematismuse vastu. Rematismuse vastu oli ka teine abinõu, seks käidi hommikukastega paljajalu heina sees.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanasti, kui puudusid kõiksugu arstirohud, siis tarvitati taimi.
Kalmuse- ehk tatersäla juuri tarvitati sisemise haiguse vastu ja lehti kirpude hävitamiseks vooditest.
Tedremarana juuri tarvitati sisemise haiguse vastu.
Aalolille tarvitatakse põletatud haava peale ja sisemise haiguse vastu. Lastakse mõni tilk aalomahla viina sisse. /---/
[Kaera]õlgedest tehakse vanni teiste sisemiste haigust vastu.
Lõhnava kummeli teed tarvitakse sisemise haiguse vastu.
Oopiumiheinu pruugitakse sisemise haiguse vastu.
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei olnud veel värvisid ega arstirohte, siis korjasid inimesed ise taimi, et riiet värvida /---/
Ka arstirohtudeks tarvitati paljusid taimi, näiteks palderjanijuured pandi piirituse sisse, mis üldse sisemiste haiguste vastu on ja veel närvihaigetele ja krampide vaigistuseks.
Arnikateed tarvitati sisemiste valude vastu.
Taimed arstirohtudena.
Vanast, kui puudusid arstirohud, tarvitati selleks taimi ning valmistati kodusel teel arstirohte.
Sisemiste haiguste vastu tarvitati viina, millesse oli pandud oobiumilehti ja -varsi.
Samuti tarvitati ka sisemiste haiguste vastu viina, kuhu oli pandud palderjanijuuri.
Palderjanijuuri tarvitati ka teega ning tarvitati samuti sisemiste haiguste vastu.
Sisemiste haiguste vastu söödi tungalteri.
Valge maksarohi /---/ Parnassia palustris ( Familie Violacea). Teed tehakse seestpidise haiguse vasta (valged).
Kaselehed. Noored kaselehed („hiirekõrvad“) viina sees rohuks seest valu vastu (kui rindade alt venind).
Palderjaan. Juurtest rohtu viinas seesthaiguse vastu.
Kaetisrohi (Thymus serpyllum). Õitest keedeti teed. Teed joodi ka seesthaiguse puhul. Naised tarvitasid joogiks sünnitamise puhul. Varsi ühes õite ja lehtedega keedeti lehmadele piimatulemise ajal.
Arnikas (Arnica). Õitest teed. Rohuks seestvalu vastu. Viina sees leotatult hää kõhurohi.
Mädarõigas - hambavalu vastu ja peeti viina sees, seest valu vastu.
Mustikaõied - valmistati teed, seestvalu vastu.
Puned - Viina sees, seestvalu vastu, pandi ka vorstide sisse.
Puneõied - valmistati teed, seestvalu vastu.
Tedremadara juured - seest valu vastu.
Palderjaanijuured - seestvalu vastu piirituse sees.
Tedremadara juured - seestvalu vastu, piirituse sees.
Valeriana officinalis L. (palderjaan). Juurte leotist viinas tarvitati sisemiste valude (!) puhul sissevõtmiseks.
Balderjaanijuured - seesthaiguse ja ehmatuse vastu.
Münt kasvab põldudel ja mõnes kohas ka madalamatel heinamaadel. Ta on väike lillaõieline taim. Temast valmistatakse rohtu kopsuhaiguse ja sisemiste organite rikete vastu.
Sisemiste haiguste arstimiseks võetakse peedid ja mädarõikad, siis tambitakse peeneks ja seda vedelat juuakse sisse, siis pidavat terveks saama.
Hästi kange arnikatee on sisemiste valude ja kõhu lahtioleku vastu.
Viina sees leotatud kaseurvad on viinaga sisse võttes kasulikud sisemiste valude vastu. Ka on sama lahus hää päält määrimiseks.
Raudrohtu tarvitatakse kopsuhaiguste ja üldse sisemiste valude ja haiguste vastu.
Kadajamarjad - keedetakse kadajamarja leent sisemiste vigade vastu.
Kadajamarjad. Sisemise haiguse vastu on väga hääd.
Tsiamarad. Leesiked on head, ka väga head, kaks tundi ummusis keedetakse seesoleva haigusele.
Palõhkahärme. Keedetäs ja juvvas siss, ku seest haigõt tege.
Uipoh. Õunapuu oksad keedetakse ära ja on hea sisemetse valu vastu.
Inkver - seesthaiguse rohi.
Tedremadala juured - sisemiste haiguste vastu.
Umur tarvitati seestvalu ja venimise vastu.
Arnikad seesthaiguse vastu.
Mündid on seestvalu vastu.
Milleks tarvitakse taimed?
Arstirohuks
Sihelmise haiguse vastu sibulas, ussiherned, peetersoni juured, tedremadara juured.
Kaalijaan - seesthaiguse rohi.
Sisemiste valude vastu tarvitati palderjani ja kalganijuurte leotist viina sees.
Kasekoorest valmistati viiske, luisutuppeid, märsse ja mitmesuguseid torbikuid. Kasekoorest aeti ka tõrva, millega pastlaid määriti. Puhast kasekoore vaiku (tõrva) tarvitati ka mitmekesiste sisemiste haiguste vastu.
Toomingamarjad on seesmise valu vastu.
Toomingamarju tarvitati seestvalu vastu.
Mustikad on seestvalu vastu.
Kadakamarjad seestvalu vastu.
Valged ärjaped seesthaiguste vastu.
Arnikad seesthaiguste vastu.
Kadakamarjad on südame- ja seesthaigustele.
Paakspuu juurt tarvitatakse seespidiste haiguste vastu.
Kammelid - seesthaiguse vastu.
Kammelid - seesthaiguse vastu.
Kalkanijuured seestvalu vastu.
Umurad. Kasvavad metsas. Keedeti kaane all vee sees. Arstiti jooksvat. Ka oli hää seestvalu vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstirohtudena nõndanimetatud maarohtusi. Arstisi siis ei olnud, kes haiguse vastu rohtu andis. Talurahvas ise arstis haiget. Nad tundsid igasuguse haiguse vastu rohtu. Näiteks koirohu tee oli hea seesmise haiguse vastu ja paelussi vastu viinaga võttes.
Aleksandritee teeb kõhu lahti. Tuleb võtta kamalutäis tammekoori ja pihutäis koirohtu, siis veel vengeliseemneid ja kadakamarju kaks supilusika täit. Siis tuleb keeta neid nelja toobi veega huumuses ja kaua liguneda lasta. Siis aitab see rohi kõige seesmise haiguse vastu.
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.
Sisemiste haiguste vastu on veel hea palterjaani juure tee ja viin. See rahustab ka inimest.
Kalkanijuured seestvalu vastu.
Tedremarana (Potentilla silvestris Neck) juured on sisemiste valude vastu.
Valge ristikheina (Trifolium repens) õie tee on sisemiste haiguste vastu.
Pohla-, palukaõie (Vaccinium vitis-idaea) tee sisemiste haiguste vastu.
Tedremarana (Potentilla erecta L.) juure tee sisemiste haiguste vastu.
Niipalju siis sedakorda kodustest arstirohtudest.
Kadakamarju tarvitati seestvalu vastu.
Valgeid ärjapeid tarvitati seestvalu vastu.
Mustikaid tarvitati seestvalu vastu.
Arnikaid tarvitati seesthaiguse vastu.
Oravasabu tarvitati seesthaiguse vastu.
Arnik. Keedetud ja joodud nende vett, kui keegi tundnud endal sees valu.
Tedremadarid. Nende juuri keedetakse jooksva ja seesmise haiguse vastu arstirohuks.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaitusrohutee sisehaiguste ja külmetuse vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Vehvermentsi tilgad seest haigustele.
Kaitusrohu tee - sisehaigused.
Mündid: sisemiste haiguste vastu teena.
Tedremadala juured tarvitakse seestvalu puhul leotamise järgi.
Kalmujuured. Sisemeste haiguste vastu. Tarvitada teeks tehes. Võtta kolme näpu vahel ja panna poole toobi veele. Teed võttes supilusikatäis korraga.
Vormiõie tee. Venimise ja seestvalu vastu. Tehakse teeks ning juuakse
Kaamel - kumeliteed tarvitatakse seesmisele haigusele.
Palderjani õied - seesmiste valude vastu.
Üleüheksamaa. Õied kuivatatakse ära ja pannakse viina sisse. Viin on siis kollane. Võeti seesthaiguse vastu. Pikk vars ja kollased õied pikalt varre külles. Minu kodus mäe peal kasvas neid palju.
Paldõrjanijuurõ - sisemise valu ja unõpuudusõ rohi.
Potentilla silvestris - viina sisse pannes sisemiste haiguste korral. Ka venituse vastu.
Tedremaranad. Tedremarana juuri tuleb piirituse sees leotada ja juua seda ligunenud piiritust sisemiste haiguste puhul.
Arnikad. Arnikaid tuleb teena tarvitada ka sisemiste haiguste vastu.
Üheksamehe-vägi - õied ja lehed kuivatatult teena ehk viinasse - seesmiste valude vastu.
Nõiakollad - kuivatatult teeks ehk viinas leotada - seesmiste haiguste vastu.
Sooneheined - kuivatatult viinas leotada - soonehaiguste ja ka teiste seesmiste valude vastu.
Engver - (köömnele sarnanev taim) - kuivatatult pannakse viinasse, seesmiste haiguste vastu.
Tedremarani (Potentilla silvestris Neck) tee sisemiste valude vastu. Maraniõied kuivatatakse leiges ahjus ehk mujal. Samuti teiste alljärgnevate taimede lehed või õied. Palavasse ahju ei tohi panna, siis tõmbub mustaks ja kaotab kanguse.
Valge ristikheina (Trifolium repens L.) õie tee sisemiste haiguste vastu.
Malts - “malts”. Värsked lehed supis seestvalu vastu.
Kassitapp - “põlluviän”. Keedis seestvalu ja luuvalu vastu.
Humal - “umalas”. Kasvatatakse aedades, esineb ka metsikult. „Käbädest“ valmistatud keedist lisatakse õllele. Kui humal ei kasvata “käbi” (=isataimed), siis on ta “marjas” - on mingi viga. Keedis seestvalu vastu.
Tedremaran - “tedremadar”. Juured viinas selja- ja seestvalu vastu.
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.
Kadakaõliga päält määrimine parandab halvatud ja külmanud liikmed, veega sisse võttes ka sisehaigusi.
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.
Зверовои - see on kõikide haiguste vastu. Ta on nii 20 cm, punase õitega. See on 99 haiguse vasta: küll maksa ja kõige sisikonna vasta.
Tieleht - kui siest valutab, haavade vastu.
Teerohi (teeleht). Seesmise valu vastu. Aitab ka haavade vastu.
Mammal oli pooleliitrine, sorokohkaks hüüti, viin oli, sinna pandi üheksat sorti rohtu. Kui oli sees haige, siis võeti sealt lonks, see pidi parandama. Ei oska ütelda, mis rohud need olid, mis ta sinna pani. Kas üks rohi oli üheksavägine.
Kummelitee, piparmünditee, köömnetee - seesthaiguse vastu.
Naistepuna, seda ku pane värskelt, siis pead toda poole rohkem pandma, kuivatatu puul vähem... Siis pane pudelihe ja vala viin pääle, 40-protsendiline harilik viin pääle ja siis lase tal saista 40 ööd-päiva. Om hää, kui soojust ka om. Ja siis raputa teda. Ja siis tuleb nii ilus pruun viin ja tuu om väga hää, kui sisemise valu omma. Võtat tuu kümme-katskümment tsilka korraga.
Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.
Verehaina - sehekonna vasta. Lõika nii päält, juurega ma ei kaku välla.
Nõgesetsaid - kõik sehekonna vasta.
Kõiulehti ma korjasi prosta sehekonna vasta ja teed seda havvutust revmatizmi vasta.
Kanapasalilli tsai jaost ja sisikonnale.
Ja seda muhhomoori joova mõne. No viina sisse ja lased seista päevakese ja luitsaga võtad. Ma võtsin iga päev üts kord luitsaga. Ku sehen valutab, ütskõik on rohuks. Poole liitri viina sisse sada grammi. Lased kümme päeva seista, siis juod. Kuivatad ära ja. See vanainimene andse mulle, ta korjab, Jaanuse Ksenja.
Zveroboi on ka kollane lill. Ütles, et selle teed jood, kui on sisikond haige, ja luomadele, kui luomad haiged on.
Tõsjatšilistik - ta on sisikonna rohi ja hea juua. Ära joo üks kord, kaks kord, a joo rohkem.
Paddarožnik on sisikonna jaoks.
Vehverments - piparmünt (juuakse ka teena sisemiste haiguste vastu).
Seesmiste valude vastu tarvitadakse valge ristikheina (ka naisteteed) teed.
Kadakamarja ja karuohaka õie teed tarvitadakse seesmistehädade ja pistete ravimiseks.
Koirohi - keedis olnd kollatõbe, mao- ja maksaiguse vasta eä. Samuti viina siis leotadult o eä võtta seestvalu vasta, laeha koirohu tee olnd eä silmäaiguste parandaja.
Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.
Juudisitt, kui lajalt tuntu "kaehtusõ rohi", saap egasugutse haiguse vasta pruugitus. Kõrd andas tedä rabamise vasta, kõrd sisemätse valu vasta, kõrd kui rohto, et tuu läbi nimelt lastõlõ söögiisso saasi. Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ nöörikesega kaala. Ravvatossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudisitta palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudisitta ka hambarohos.