Haiguste märksõnad

Lõikehaav

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui käe ära lõigat kohal veriheinu hoietakse, siis jääb veri kinni.

Kui sõrm ehk jalg ärä on raiutud ehk lõigatud, siis oleva pihlakumarjad hääs rohus sinna pääle panna.

Raudrearohtu hõerutse raiutud haava peale, see parandab ja paneb vere kinni.

Kõourbõ korätäs kevajä, ku vaigul umma, pandas viina sisse, tuu um kõgõ hädä vasta hüä rohi, nimelt pitsitetü haavalõ.

Lõegatud värske haava peale on hea raudrohu sahvti panna, siis saab terveks.

Verihain.
Häelmit kakutas ja kuivadetas, kühä ja külmetamise vasta tettas tiid ja juvvas, et häste ikko (hikko) lätt. Latsõ pandva verihaina lehti haava pääle, kui (midägi) käe ehk muud midägi ärä lõikasõ.

Kui kusagilt saab katki leigatud ehk raiutud, siis pannakse tuhka, ämmatussu, ämblikuvõrku, kust ja piirituse lakki peale, et veri pidama jäeks.

Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

Maksalehed need on kolme sakilised lehed ja kasvavad metsas sarapuupõõsaste all keige enam; need aitavad ka iga haige pääle ka panna, olgu moni mädakärn ehk ka leigat haav.

Inimesele hää haava pääle määri, kui on raiotu vai leikatu. Arnica Tinctur.

Ka koor, salpeeter ja kuusevaik kokko keeta, siis võib ka haava parandada, kui on lõikatu, ehk enamb määri. On terve.

Aga ütte kallist palsamit tetas niidade: Võtta kevadi neid noori kõivulehti, mis kutsutase hiirekõrva, pane neid ütte kruusi või pudeli sisse, kalda õige kanget viina pääle, pane korgi ja vaiguga kinni, pane päiva vasta ehk ütte lämmade paika, et ta tõmbab. Siis on üts kallis palsam, kellega võid henda kõtto, silma, leigatu vai raiotu haavu parandada.

Kui inimene omale haava lõekab ehk on veripaise, siis tuleb metsast kuusevaiku kuuse küljest korjata ja ära keeta, panna sisse mett, meevaha, võid, sibulaid; kõik hästi läbi keeta, seda plaastrid peale panna - puhastab ära.

[Raiutud ehk lõigatud värske haava pääle] tarvitatakse läbipaistvat vedelat kuusevaiku, mis päikesepaiste läbi on välja tulnud, veel parem on see, mis terve puu sees on; haav puhas hoida ja vaiku pääle panna.

Achillea millefolium
Raudrohu õied ummukses keedetud, vedelik hää köharohi. Lehed pihu vahel vahule hõerutud on hää rohi värske lõigatud haava pääle panna.

Torkehaava puhul rukkioras, sookikkad, männakasvud ja mesi segi keeta veega ja haavasse jahtunult kallata.

Kui ihu ärä haavat om väidsega ehk mõne muu asjage, pane sis vereheina leht haaval ja verejooksmine jääp kinni.

Suuremale pistehaavale tulla peale siduda teeleht, lõikehaavale soolane kalanahk. Hea olla ka suurema lõikehaava pesemine kusega, mis panna ka verejooksu seisma.

Lõikehaavale pannakse kaseurva-viina kompresse (kevadel kaseurvad viina sisse).

Lõikehaavale pannakse soolvett, paistetusele äädikat, kui haaval "viha" sees, siis viina + humala segu.

Arstirohtudest on tarvitatud:
Haavadest verejooksu kinnipanemise jaoks tarvitati kasetohu küljest - vastu krobi tohtu, seestpoolt küljes(t) lööb lahti õhukene tohi. Seda haavale peale panna; see võtab vere kinni. Sedaviisi olen mina oma verejooksu haavast kinni pannud.
Raiusin oma pahema jala ära. Panin seda peale ja verejooks oli kinni.

Vanasti, kui inimesed lõikasid ära sõrme, siis suvel korjati erilise taime lehti, mida nimetati veriheinaks; arvati, et see suleb verejooksu.

Lahastu käe vai jala pääle panti õigõ puhast pedäjavaiku, mis oll nigu helm pääväga vällä sulanu, vaik avitas lahe kokko kasvata. Viil panti lahastu pääle uibojaku võidu, tuuga kasvi haigõ ruttu kinni.

Lõigadu sõrmõ pääle panti hüst, kipsi kaabitult ja suvõ aigu verihaina lehti, nuu roho pani verejuuskmisõ kinni.

Verejooksu sulgemine.
Suur haav, kirvega raiutu, vereheinad (= Achillea millefolium L.) panti pääl, võttis vere kinni; vereheina põlnu, panti ämblikuvõrku pääl, kusti ka ämblikuvõrgul pääl ja vajutati haava pääl, hapu kusega liutati pärast jälle lahti. Veresõnad on saladus, ega neid teisel ei öelda. Need on piiblete seest võetu, suurte punaste tähtedega piiblete sõnad.

Haav. Kui lõigati näppu, siis pandi haava peale ämblikuvõrku ja raudrohtu.

/---/ Lõikehaavu ravis ta kuusevaiguga ja värske seapekiga.

Lõigatud haavadele kusti pääle, see õli esimine rohi, siis pandi teetitte lehti, rauarohto, rasva kelmenahka, ämäläse võrku.

Verihainu hõõrdse är, pandse pääle peenikese lehese, ku kostki katski lõigatu olli.

Värske lõikehaava peale pandi kasepungades leotatud viina.

Kerged haavad.
Kui keski leikas kas nuaga ehk muu terariistaga kergelt kätte ehk jalga, siis valati peale viina, aga kui seda käepärast ei olnud, siis pandi peale noored lepalehed ehk kusti peale ja seoti kinni, haav kasvas mõne päevaga kinni.

Lõigatud haava arstimine.
Kui inimene lõikas end nuaga või raius kervega. Pesti haav inimese kusega ära, pandi kuselapp peale. Toodi metsast karvaseid lehta - nimetati neid joodulehteteks. Hõõruti neid lehti peode vahel niikaua, kui lehed pehmeks läksid, siis pigistati lehe seest vedelikku haava peale. Siis pandi haavale teelehti peale, et haav nartsu külge kinni ei jääks. Haava peale pandi ka aloolehte.
Mõned näitused. Meie olime põllul rukkid lõikamas. Ma kogemata sirbiga lõikasin oma parema käe veikse sõrme kuni luuni ära. Veri hakkas jooksma nii mis hirmus. Ma võtsin teise käega sõrmest kinni ja jooksin isa juure. Isa võttis minu käe oma pihku. Luges haavale peale. Kadus valu ja verejooks jäi ka seisma. No kellel on kusehäda, kuske haavale peale, ütles meile isa ja läks ise metsa rohu seest karvaseid lehti tooma. Õde kusi mu sõrmele peale, haav sooja kuse pärast esiti kõvasti kipitas, siis jäi kipitus järele. Isa tuligi lehtedega, hõõrus lehti oma peode vahel, siis pigistas lehtede seest pruuni vedeliku haavale peale. Siis pani teelehti haavale peale ja sidus minu sõrme kinni. Hoia haava ümber narts alati märg. Kui kusta tahad, kuse haige näpu peale. Siis haava sisse ei löö palavik ja käsi ei lähe ka paiste, ütles isa. Niimoodi, nagu isa mind õpetas, minu sõrm sai terveks.
Teine juhtumine. Minu isa tegi pütti, mina läksin ise juure, et küsin isalt puu küllest laasta löia, tahtsin õue tuld teha, suppi keeta. Enne oli see mood. Suvel enamjagu väljas keedeti söia. Olivad tobades plekist ahjud, sui aeg, kui küdesid, ajasivad toad kole palavaks, võimata oli toas olla. Säädi välja ahjuvormiliselt kivid, senna kivide vahele saadi pott või pann, nii keedeti väljas toit ära.
Ei tea, kuhu isa oli sealt püti juurest läinud, ma võtsin kerve ja hakkasin ise pütilaua küllest laasta raiuma. Kerves lendas laastust läbi otse mulle jalga. Kole terav kerves. Suure varva kuni luuni raiusin ära. Arsti juure ei viidud. Ema pesi minu varva kusega puhtaks. Isa läks, tõi metsast karvalehta. Pigistas karvalehe seest pruuni vedelikku peale. Luges vere- ja valusõnad peale. Kadus valu ja verejooks jäi seisma. Niimoodu karvalehe vedelikuga ja kusega tehti minu varvas terveks.
Kolmas juhtumine: Minu tädil oli kaks poega, Mart ja Kostja. Tädimees tädiga sõitsivad põllule, Mart ja Kostja hakkasivad kahevõitlust tegema. Tõivad kerve ja püssi, panivad tuppa seina ääre püsti, rääkimine olnud neil niisugune olnud: teisest seinast jooksevad sõjariistade juure. Kumb enne missuguse sõjariista kätte saab, kohe tegutseb, olgu kerves või püss. Mart saanud ennem püssi kätte ja lasknud Kostjale käevarde. Ise ütelnud: „Minu võit.“ Kostja jooksis suure kisaga meile, verd kõik kohad täis. „Mart lasi mind,“ ütles Kostja. Ema kohe luges haava peale, verejooks jäi seisma. Kadus ka valu. Ema laskis meil kusta nõu sisse, selle kusega pesi Kostja haava, nõelaotsaga kiskus haava seest püssitropid välja. Püss ei olnud kuulipüss, vaid otsast laeti. Isa läks, metsast tõi karvalehta, hõõrus lehed oma peopeal pehmeks, siis pigistas Kostja haava peale lehtede seest mustjaspruuni vedelikku ja pani teelehti peale ja sidusivad haava kinni. Teelehed ei lase haava mädanema minna. Niimoodi kusega, karvaleheveega ja teelehtedega tegivad Kostja käevarre terveks. Niimoodu ennemal ajal inimesed arstisid inimeste ja ka loomade lõigatuid ja raiutuid haavasi.

Karvalehed - joodulehed. Need lehed on niisamasugused lehed nagu appuoblikad, ainult neil on vahe see: „Appuoblik on sile. Teda niimoodi toorelt inimesed söövad ja imevad temast appuvedeliku. Keedavad suppi, supp on nii sama maitsev kui appukapsa supp. Pane aga talle rammuained peale (võid, koort). Piima ei saa talle peale panna, ta on nii appu, et veab piima kokku. Karvalehte süia ei tohi. Tapab ära, oli niisugust juhtumist, inimene keetis kogemata appuoblikutega ka karvalehta sõi seda suppi ja suri ära. Karvalehtedest inimesed enne tegivad joodud. Korjasivad karvalehta, panivad nad klaaspurgi sisse, valasivad talle piirituse peale. Või samagonni esimest otsa, see niisama kõva nagu piiritus 80–90⁰. Panivad purgi kõvasti pealt kinni. 9sa päeva pärast oli purgis nii nagu joodu, inimesed määrisivad sellega lõigatud haavu inimeste kui ka loomade. Inimesed määrisivad sellega lõigatud haavu inimeste kui ka loomade.

Lõikehaavadele oli esimene asi kusti peale, pandi ka võisoolvett, soolane pekikild, ka puhast ämblikuvõrku ja rasvanahka (hoiti magedat ploomirasva hobuseriistade ja saabaste määrimiseks) suvel sai teetitte lehte, takja- ja kaalikalehte ka.

Haab.
Kui ma haava lõika, pane tiilehte.

Lõigatud haavale sai panna raudrohtu. Heinamaal läks ükskord vikat käevarde - õla pealt libises, siis panime, et veri jääks kinni. Aga jäi kohe, nagu paistetas kinni ja veri jäi ära, aga valus oli ka.

Vaiku, vaha, mett ja aaloed ja magedat võid, ühepalju kõiki. Ja siis keedetakse. Ja kui juba keend on, siis lõpuks veel hapukoort sekka ja löö selle segamini vahule. Ja nii ta seisab ja on hea lõikehaavadele või kui on mädanema läind.

Isale tema kodust õpetus, temal mustemate välistööde juures tekkisid sõrmedesse lõhed või oli väiksem lõikehaav sõrmes, selleks seoti lapiga vedelat kuusevaiku katkisele kohale, oli siis seni peal, kui paranes, vahetevahel uuendati, hoidis haava pehem. Sama ravi kasutab ka abikaasa see on temal enda kodust kaasa saadud.

Kui nina verd jooksis või sõrme lõikasid, pandi veriheina (raudrohi) ninna või sõrme peale.

Kui lõikad ära näiteks näpu, siis pannakse peale teelehte.

Kui midagi veristasid või katski lõikasid, siis pandi ämmatossu (murumuna tolmu) peale. Seda hoidis ema ikka karbis.

Kui tuli lõikehaav ja veri hakkas voolama, siis pandi mõnikord joodi peale, kuid sellest inimesed loobusid. Kõige vanem rohi oli see, et otsiti õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht ei tohtinud tolmune olla, oleks pisikuid haavasse toonud. Teeleht ei lasknud haaval rikki minna, palavikku ei tulnud sisse.

Haavad, mis tekkisid lõike, kukkumise või mõnel muul kombel tekkimise tagajärjel. Vere sulgemiseks tarvitati kasepunga ja paplipunga piiritust. See ravim tehti kase- ja paplipungadest, mida kevadel korjati, siis kui kase ja papli noor leht hakkas lagedale tulema, need pungad olivad vaigused. Kuivatati ära ja leotati piirituse sees, kallati kohe värske haava peale, seoti kõvasti kinni. Iidsel ajal oli tarvitatud vere sulgemiseks ämblikuvõrku, ei kardetud, et see mustust võib haava viia. Ka pandi haavale teeleht verejooksu sulgemiseks.

Raudrohtu tarvitati ka raua lõikehaavadele, nagu sirbiga lõigati sõrme, võeti kohe raudrohu küljest lehti ja pandi peale, et vähendas valu.

Verihain on nagu köömne. Lõigatu haav, siis lehe pandi haava pääle. Veri jäi kinni ja muud midagi.

Paiselehte, kui midagi paise on või lõikad midagi, kisub palaviku välja, kui peale paned.

Kodanlikul ajal nägin Pati alevis Tali vallas meest, kes lõikehaavale ei pannud muud peale, kui kuskilt kasetohu vahekihist paberõhukese toore tohu kihiga sidus sõrme kinni. Tema meelest pidi see väga hästi parandama.

Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.

Karvalehed, astusin vikatisse, hõõrud käe vahel, nagu joodu tuleb, saab terveks.

Veriheina tarvitati, kui kuskilt oli katki lõigatud, siis asetati ta sinna pääle.

Ämmatuss.
Kui sõrme ära lõikad, siis pannakse ämmatussu värske haava peale.

[Kui sõrme ära lõikad]
Ja raudrohu alumisi lehti. See võtab vere kinni.

Viinalill /---/ Hypericum (Familie Hyperionäe). Tema kollakatest õitest tehtud ennevanast ilust punast värvi, ka nuaga lõigatud haava pääle, õite vedelik olevat hea (kollased).

Achillea millefolium - suur ehk kõrge verihein. Tarvitati lõikehaavadest verejooksu vastu.

Milleks tarvitataks taimi.
Kas arstirohuks.
Otossi tarvitatakse lõigat haava rohuks.

Kui käsi katski lõigati, panti härmävõrku pääle. Murumuna tolmu panti ka pääle.

/---/ Mädaste haavade ja lõikehaavade peale pandi salvi, mis oli keedetud võist, kuusevaigust ja meest.

Kõivulehti arstirohuks: näiteks kui lõigata või muidu haava peale pantakse, sest nad on vaigused (eriti noori lehti).

Niinimetatud naiste niinepuu [Daphne mezereum].
Ei olegi puu, on ainult vaid lihtne väänkasv, mis kannab suvel üksaeg punaseid ovaalseid marju. Arvatakse kaunis mürgine olevat. Tema vääni koguti, millest tehti keedis ja millise vedelikuga siis pesti lõigatud haavu, mille põhimõte kaitset leida haavade halvaksminemise vastu. [Toda taime käsitan ka eelpool peatükis “Taimed võlumisvahendena.]

Lõikehaavule pandi veriheina (raudrohu Alchimella millefolium L.) lehti.

Ka tubakalehte pandi leigatud avvale. Avva pandud tuhka.

Leigatud haavade parandamiseks pruukida rauaroho lehti, neid katki hõõruda ja haava pääle panna.

Raudrohi - raudrohi. “Lõin kirvega kogemata jalga suure haava, millele panin kuivatatud raudrohu puru. Haav paranes hästi, ei läidnud mädanema”.

Veriain - raudrohi; peeneks (limale) hõõrutud veriaina lehti pandi väikestele lõikehaavadele ja kriimustustele, et verd sulgeda.

Noa (nua õige) aava rohi. I. Vaeota aab ässde kinni ja pane sula vaiku pääle, papre tükk vaigu pääle, et mähuss külgi nakka. Saab terrvekse ja ei ole irmu, et mädänämä lääb. II. Õõru peenikest sütt pääle. III. Pane ämmbliku võrku paksult pääle. IV. Peaoga mussta mulda. V. Kuse pääle.

Haava arstimine. Lõigataval pane ila (sula) vaiku pääle.
Kui aab mädäneme akkab, sis mõse külmä veega puhtas ja pane piirituse viinä pääle.
Ku aab pasteteme hakkab, sis pane kardolekaabet ehk võileväpuru pääle; nee tõmbave kohe pastetsi maha.

Lõigatud ehk raiutud haava pääle pandakse pigi ehk vaiku, ka värske võileiva puru arvatakse heaks abiks.

Muromuna - vananaase-puss.
Karjamaal kasvas, rusikasuurune valge muna. Küsisin vanaisalt, mis see on. Vanaisa vastas: "Seda kutsutas muromuna. Noorelt on ta valgõ sisuga, vanaks saades muutub mustas, pehmes, butsus, mida pandas üüses haigide varbide vaihele, ku vihmatsõ suvõga varbavaihõ haigõs jääse. Et seda alati võtta olõsi, sis viiäs koda ja pandas sandse värehtitulba taadõ saan´a lahkõhe, sial sais alalõ!" Tõõnõkõrd löüse väikese, ümäriku, kardulasuurusõ, aga nii kerge, et ei tunnud raskust olevatki. Küsimise pääle vastas vanaisa: "Seda kutsutas vananaas´e-puss. Väliskuurt pitsida näpu vaihel, sis tuleb musta savvu seest vällä. Nio umma niisama haigõ varbavaihe rohi nigu muromunagi!" Milles ta must on? - "Selle, et um joba vanas lännü. Noorena um vananaas´e-puss niisama valgõ sisuga. Ku sõrmõ är lõikat väitsega, köüdä närtsuga pääle, saa pia terves."

Arstirohud: noor kase koor parandab lapse ihu; noored vaigused lehed pannakse viina sisse, siis arstitakse lõigatud haava.

Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.