Haiguste märksõnad

Liigesehaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: liigesehaigus, liigestevalu või -põletik ja ei ole viiteid mõnele konkreetsele haigusele.

Liigeste haiguseks nimetati peamiselt teravat või tuima pikaajalist valu liigestes. Tegemist võis olla kas liigeste venituse, põletiku või mõne muu sarnase haigusega.
Tekkepõhjused on lähtuvalt haiguse olemusest erinevad.
Kui liikmed naksuvad, siis on liigesevõie kadunud. RKM II 111, 97 (307) < Muhu - E. Aer (1961)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Liikmerohtu pandi toorelt peale, kui liikmekohast haige.

Kui olid liigestevalud, siis peeti sooja vee sees. Korjati kummeleid ja peeti kummelitee sees.

Maarjasõnajala om liikmede rohi, ku liikme valuteve, siis mässitse ümmer, põlve ümmer, ku valuteb.

Liigestes olevate valude vastu tarvitati soojendamist, milleks olid kuumaks tehtud kaeraterad, mis riidest kotiga haigele kohale pandi; ka kuumaks tehtud liiva või tuhka siis, kui ei olnud kaerateri saada.
Sarnast soojendusravi tarvitati ka reumatismi, jooksva, luuvalude ja valude vastu jalges ning kätes.

Kui liikmetes on palavik, panna peale mustasõstra lehti ja soojalt kinni siduda.

Saarelehe vannid on head liigestevalu vastu.

Lendva ja liigendivalude puhul käidi saunas ravimas, peamiselt laval, kus viheldi kasevihaga.

Verelupjamine. Liigesepõletik. Emakojavähk.
Korjati juunikuus verehurme koos juurtega. Kuivatati ära. Joodi 3 korda päevas ¾ teeklaasi peale sööki 1 nädal, siis tehti jällegi 1 nädal vaheaeg. Ravikuur kestis 4 kuud (kaasa arvatud vaheajad).

Liigestevalude ja liigeste paksenemise puhul pandi haigele kohale takjalehe kompress.

Kui niuke liikmehaigus jälle on, need männikasud ja kuusekasud, nende vanni jälle teha, keeta ära ja inime istub siis sees.

Kui valu liigestes oli, siis öeldi vanemale inimesele: ”Eks see ole hauahaigus.” Sõnajalgu pandi voodisse. Mehed panid pükstesse, siis oli kergem. Valged ülased pandi ihu peale, on mürgised, vähendab valu.

Liigestevalu vasta mädareika plaaster.

Liigeste valud. Kärbseseen kooriti ära, pandi pudeli sisse ja korgiga pealt kinni ja pandi akna peale päikese kätte. Seal sulas õliks ja õliga määriti valutavaid liikmekohti. Vanaisal oli mitu pudelit seeni täis ja seeneõliga ravis haigeid.

Liigestevalud esinesid jalgades ja kätes. Sel puhul igal õhtul hõõruti raudnõgestega ja viheldi ka nõgestega kerise ukse ees, et soe oleks.

Liigestevalud. Raviti sootubakakeedisega. Vannitati ja joodi ka. Sootubakas on põõsastaim, nagu pohlalehed, aga natuke pikemad, ja valged üksikud õied ladvas. Marju ei ole. Igal pool ei kasva. Mustvee all soos kasvas ja Sirguvere soos. Harvast, kus kasvab.

Sipelgapiiritus lätt õliss, liigesevalu on, siis määrida. Maarjasõnajalgu ümber panna.

Verepuhastuse ravi.
See ravi puhastab verd, ravib ära nahavähi ja ajab liikmetest soola välja.
150 grammi puhastatud küüslauki, 150 grammi puhastatud mädarõika juurikaid roostevaba nuaga ära tükeldada. See segu tuleb panna nii suure pudeli sisse, et mahub peale valada pool liitrit 40 kraadi kanget poeviina, siis heaste ära segada, lasta seda segu seista kinni korgitult pimedas tuaruumis 5 päeva. Siis sisse võta enne sööki kolm kord päevas supilusikatäis korraga. Kui on karta nahavähki, siis võib seda rohtu sisse võta kolm portsjoni. Kui rohi saab lõpule, siis kõik vedelik välja kurnata ja rohuna ära võtta ja sama segu sekka uut viina valada.

Soolade väljaajamine teist moodi.
Kuus limonit lõigata õhukesteks ratasteks, panna kaheliitrise purgi sisse, valada peale keend jahedat vett ja panna sinna sisse üks supilusikatäis inglissoola. Segada segamine ja las seisab ühe öö, siis hommikul ära juua tühja kõhuga 1 tund enne sööki üks teeklaasitäis. Lõuna ajal võib juua pool teeklaasi pool tundi enne sööki ja nii ka õhtul. Hommiku jälle teeklaasitäis ja nii edasi. Juua, kuni vedelik on otsas, siis on ka haigus otsas. Kui on veel tunda, siis võib seda veel korda korrata. Selle rohuga ravis ennast Albert Mällo ja sai terveks. Tema on sündinud Siberis, siirdus säält Sulevi asundusse musta mere äärde. Sulevist sõitis Suhumi linna, kus elab praegaltki. Ameti poolest ahjumeister, on juba paar aastat pensjoneer.

Kidirohtusi saab väljast korjata, katki tampida. Kauaks ei tohi peale panna. Mäe ääres kasvab väike madal, paksud hallikad lehed, kollakad õied. Kui jalg on ära väänatud, siis ka peale panna. [Ilmselt hiidkukehari.]

Linnutee olevat liigestele väga hea juua.

Mustasõstra urvakesi panna viina sisse ja ka kaseurvakesi - saab hea rohi. Kui kondid, liigesed valutavad, siis võtad õhtul sisse lonksu ja hommikul on kohe paremb.

Liigesevalude puhul soovitatakse saunas vihelda nõgesevihaga.

Nõgesega viheldi liigestevalu puhul.

Liigeste haigused, siis on kah petersell.

On jälle need ülased, need on ka liigesepõletiku vastu, kui tehakse nendest kompressi.

Või kobrulehed, kui põlved valutavad.

Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/

Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.

Närvi- ja liigesehaiguste vastu kasutatud talvikulehtedest teed.

Liigeste ja soonte haigused: neid raviti enamasti saunas vihtlemisega, „tasutamisega“ (masseerimisega) ja mitmesuguste määretega. „Haudumiseks“, mis käis koos saunas vihtlemisega, võeti mitmed maarohtusid: kaislaid, maavitsa vilju, männiokkaid, kadakaid. Samade taimede viina sees tehtud leotisega määriti haiget kohta pealtpoolt. Lasti ka „aadrit“ ja „kuppu“, selleks olid mehed vöi naised (enamasti „kupumoorid“, kuid mäletati väga vanast ajast vana soldatit – Kupu Kaarelt).

Liigeste ja soonte haigused raviti sooja mähistega ja sooja vannidega. Tehti heinaseemne ehk, kuidas kutsuti, heinapebre vanne. Käidi viinapraaga vannis, tehti männikasvu vanne ja soolavee vanne. Käidi reheahju lael vommil end soendamas. See kuiv soe tegi luud-sooned pehmeks, ei tuntud, ega olnud radikuliiti egas närvipõletikku. /---/

Ka joodi mustasõstra keedise ja lehe teed külmetuse, köha, palaviku, põie-, liigesevalude puhul.

Harilikke pohlaõisi ütlesid vanad inimesed, et on üheksa haiguse vastu. Tarvitati neeru- ja põiehaiguse, reuma ja liigesepõletiku raviks. Üldiselt väga tuntud ja verdpuhastav taim. /---/ Sama haigustele tehti ka leesikateed.

Liigeste ja soonte haigused.
Kui jalad olid haiged, pandi jalgadele ümber kaskede noored lehed ja seoti kõvasti kinni. Tehti ka kõrvenõgeste ja männikasvude vanne.

Tehti veel loodusliku aruheina, eriti heinapebrede hautisi tursunud liigestele. /---/

Liigestehaigustele tehti männikasvudest vanni. Viheldi saunas nõgestest vihtadega, linnurohu tee. /---/

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Liigeste haigused.
Riivitud mädarõigast pandi haigele kohale kompressina, kuid seda ei võinud kaua hoida, sest ta hakkas punetama ja tõmbama. Lehtedest kõlbas samuti kompresse teha, nad olid nõrgema toimega.

Liigeste ja soonte haigused - liigeste tõve ehk jooksva puhul tehti männikasvudest vanni. Noored männikasvud lõigati pikuti pooleks ja valati kuum vesi peale - puust vanni või toobreisse. Kui vesi oli jahtunud talutavuse piirini, istuti ise või pandi jalad sinna sisse.
Äraproovitud vahend oli saunaleil. Mõnel pool olevat seejuures nõgesevihaga viheldud.
Haigetele liigestele määriti veel „sipelgaõli“, mida saadi järgnevalt. Sipelgapessa kaevati pudel kuni suuni. Kui pudel sai sipelgaid täis, pandi kork peale ja hoiti päikese paistel või lihtsalt soojas kohas, kuni sipelgatest eraldus vedelik. See oligi „sipelgaõli“.
Ka soovitati ketrada kinda- või sokilõnga sisse koerakarvu.

Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

Pohl - otseselt süües liigesepõletiku ja reuma raviks.

Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

Looduses seisev materjal.
Kadakas. Kadakas on olnud ja jääb meie maal küll populaarsemaks ravitaimeks. Kadakaga suitsutati elutube, aitasid. Lisaks suitsutamisele hautati ja küüriti piimapütte, võimasinaid, õlleankruid, mesipuid ja nii edasi. Kadakapuust valmistati hinnalisi toidunõusid: võikarpe, õllekappasid, lihaliudu, pudrumändi. Kadakast vooliti lusikaid, treiti (ravi)viinanappasid; lõigati hambaorki. Siit leiame palju profülaktikat.
Kadakavihad seisid kasevihtade kõrval suures lugupidamises, eriti reuma- ja maksahaiguste puhul. Kadakaoksa vannid ja mähised aitasid liigesehaiguste ja põletikkude puhul.
Rootsis ilmunud rahvameditsiinis olevat kadakat loetud 27 haiguse raviks, järgnevat mustikas 12 haiguse (peamiselt seedehaiguste) raviks.

Vanad inimesed kannatasid ju ikka ja kannatavad praegugi jooksja või liigesevalude käes.
Kui mina alles laps olin, siis minu ema ja naabrinaine käisid ise metsas, tõid kalmuse- ja palderjanijuurikaid ja männikasvusid. Meil oli suur tünn, nii rinnakõrgune, sinna sisse pandi toodud kraam ja kuum vesi peale, siis tegid selle sees endile vanni. Tünn selle veega seisis köögis võib-olla kuu aega või rohkemgi. Mida kauem seisis, seda kangemaks vesi läks. Käisid selles vees iga päeva või paari tagant, väga tihti. Vee soojendasid iga kord uuesti sel kombel, et ajasid kivi tuliseks ja lasid vette.

Paljud kasutasid pohlamarju liigesepõletiku puhul. Mingisugune algeline elektriga ravimise viis oli ka olemas ning soonte masseerimine pidi vahest aitama.

Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.

Liigeste ja soonte haigusi on ravitud saunas, hõõrudes haiget kohta soolaga ning peale hõõrumist vihelda. Seda kõneles mulle Tartu linnas sündinud ja kasvanud Erna Reni, kes elab praegu Tartus Tähe tänav 51-1 ja on 71 a. vana. Mul tuli meelde, et kui elasin Tallinnas 1923. aastal, kirjutas kodunt mulle ema, et tal on jalg väga haige ega saa liikudagi. Siis õpetas mulle keegi vanem daam, kes oli elanud Peterburis, et tuleb minna sauna värske kasevihaga, võtta kaasa mett ja soola, määrida haiget kohta meega ja hõõruda soolaga ning siis seda paika vihelda värske kasevihaga. Kirjutasin sellest emale. Ema oli nii teinud ja sai terveks.

Kui liigeste põletik on, siis on kastaniõied ja -munad rohuks. Õied kuivatada. Kui viljad maha kukuvad, tuleb need kuivatada ja puruks peksta. Viin peale panna. Naabri noorikul oli liigeste põletik. Ma andsin talle kastaniõisi. Mõne aja pärast oli liigestes valu kadunud. Sai abi.

Liigestehaiguse vasta on kõige parem mädarõika leht peale panna.

Pargis kasvab hobukastaneid. Otsin puude alt kastanimune. Koristaja: „Mis te nendega teete?“ „Ravin veresooni säärtel ja seljavalu ka. Vist on radikuliit.“
„Mismoodi te neid tarvitate.“
„Kuivatan ära, toorelt lähvad kohe hallitama. Enne tarvitamist lõikan viiludeks, et viiludeks lõigata, peab enne pehmeks leotama. Viilud õhukese sukasääre sisse ja haigele kohale peale.“
„Üks venelane rääkis, et nemad arstivad kastanileotisega kõiki haigusi, selja- ja kaelahaigusi ja liigestevalu. Miski kanges vedelikus leotavad, kas petrooleumis või bensiinis või viinas või kus kõik.“ Nõnda jutustab koristaja. /---/

Hiad reuma ja liigessehaigusse rohtu sain. Nied on nõgessed. Mis nõgessed? Harilikud nõgessed. (Lähedal kasvavad kõrve- ja raudnõgesed, mõlemaid liike kasutab.)
Nõgesetied teha noortest võsudest. Kuivatatud nõgeseid panna üks tielusikatäis kuhjaga vierand liitri kievale viele. Lasta tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Seda juua ühe kuu juoksul. Üks tass puol tundi enne hommikusüöki ja päeva juoksul viel üks kuni kaks tassitäit enne süöki.
Puhastab verd, on kasulik.

Haigele põlvele. Suuremad sibulad kergelt küpsetada, soojalt ümbert põlve panna koos lapiga, kinni siduda, ööseks peale jätta.

Rintilehed (õied) - piibelehtede moodi - segatakse viinaga, liigestevalude vastu.

Liigestepõletikule takjalehed peale panna.

Paiseleht oli raviks. Sellega liikmehaigust raviti. Liigestele.

Sõnajalgade peal magatakse, ma ei tea, kas reuma või liigesehaiguse vastu.

Minul on põlved haiged, panen toored takjalehed ümber põlve, võtab nagu palaviku ära.

[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Liigestehaiguse vastu kasutati vedelaks tambitud hanijalgade (ülekäijate) kompressi.

Ise olen liigestehaiguse vastu kasutanud kaselehe teed ja paar korda (üks kuu aega) riisi ravikuuri.

Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

Mädarõika juurikad panen likku ja siis määrin, kui liigesed valutavad. Nädalapäevad leotada.

Saialill on küll hea. See on liigestele küll hea.

Osja on vist liigestehaiguse vastu. Ikka teed juua.

Pohlalehti ja õiekobaraid ka korjasin, perenaine pani kummuti peale kuivama. Liigestepõletiku vastu on päris see tee ja pohlamarjad ka.

Pohlavarred, pohlad, seda räägiti ikka, see pidi liigestehaiguste ja reuma vastu olema.

Kaerad tehti niiskeks ja kuumaks koti sees, kaerakotti pandi peale, natuke niiske kott. Kaerakott oli veekoti asemel. Pandi liigestele ja seljale, hammastele hambapõletiku puhul.

Nõgeseteed ma jõin ja tahan jälle jooma hakata. Mul on liigestepõletik, siis soovitavad.

Pohlalehe tee liigesehaiguste vastu.

Männikasu tied tehti, kui oli liikmepõlendik.

Takjalehed olid kompressidest. Toored kuivad lehed pandi käte ümber ja kaeti soojalt kinni, liikmepõlendiku vastu. Võis juua ka, aga kangelt ei tohtind.

Sõnajalgu korjati, pandi põlvede või liigeste ümber, pidid ka olema head.

Üleüheksamaõie ehk üheksavägine, see pidi olema ka arstirohuna. Üks mulle siin Nigulas rääkis, et pane viina sisse. Liigestevalu vastu.

Takjajuure vett juuva - liigestehaiguse vastu.

Ülaseid korjasin ja panin jalgade peale ja õlgadele, sidusin kinni. Toored, nii nagu metsast tõin. Aga ta võtab naha purust. Nüüd siis korjasin ja panin õied viina sisse. Enne kuivatasin korvis päikese käes. Määrin sellega õhtul, siis saan magada.

Ülased tambitakse puru ja pannakse põlve peale, kui põlv valutab, ei anna käia, on kange. Tuleb aga lühikest aega peal hoida. Mina hoidsin kaua ja siis ajas ilmatu suure villi üles põlve peale. Pärast tuli nahk maha.

Nurmenuku õied [Primula officinalis]. Teena - liikmehaigusele.

Karu käpad. Nendega arstitakse raskemaid nahahaigusid, kuid ka liikmetehaigusi nagu põlves ehk puusas (vist jooksja). Klopitakse kuidagi nii, et need üsna limud (vesised) on. Siis pannakse see kahe linase lapi vahele (palja naha peale ei tohi panna). See kõrvetab esiti naha üsna valusaks ja punaseks. Pärast pidada hästi ära paranema. Ka jooksjahaiguse peale pidada samane arstimine väga hästi mõjuma.

Paiselehti - liikmete äranihkumise vastu.

Raudnõges - nõges piirituses aitab pääle määrides liigeste haigestumisel ja vanadel põlenud haavadel.

Liigendirohud. On liikmetes valu, keedetakse liigendirohi.

Liigenderohud - liigende haigust.

Liigendarohud - liigendahaiguse vastu.

Põldosi - seda tarvitatakse liikmehaiguse jaoks.

Liikmerohud - liikmehaiguse vastu.

Liikmerohud liikmehaiguse vastu, tehakse teed joomiseks.

Liikmerohud. Liikmerohud on liikmehaiguste vastu. Keeta selle teed ja juua.

Sarvikputk. Keedis, 16 tilka klaasi vee hulka kolm korda päevas, kui jooksvahaigus käib ühest kohast teise, kui liikmed jämedaks lähevad.

[liigesevalud?] Käte ja küünarvartele tehti topudest (humalad koos käbide ja varte ning lehtedega) kuuma vee leotist vanniks. Samuti soojendati mitu korda üles. Suil korjati neid tapuaiast talveks valmis. Kuivatati vahest mitu kartulikotti täis. Ilusamad käbid korjati koduõllele, kange humala vee keetmiseks, mis valati enne käärima panekut virrele hulka.

Naised käisid siin otsimas soovõhka - pidi olema liigestevalu vastu.

Kaselehetee on reuma vastu ja peavalu vastu ja liigesepõletiku vastu. See on arstiraamatus ja seda käsib Kaljo Mandre. Mu tütrel on radikuliit kaela sees, temal on istuv töö, ta lubas ka hakata seda jooma. Mandre ütles, et jaanipäevani korjata, siis lähevad vanaks, siis ei ole enam seda mõju.

Kaeraterad tehti kuumaks ja pandi haigetele ristluudele või liigestele koos kotiga.

Kas teate, sõnajalg pidi midagi arstirohi olema - pidi olema paistetuse või liigesevalu vastu.

Kaeraterad tehti tuliseks ja pandi kotiga haigetele ristluudele või mõnele haigele liigesele.

Mul on siin aias varemerohi. Juur tuleb puhtaks teha, juppideks lõikuda, siis viina peale panna ja siis tuleb lasta päikese käes seista kaks nädalat. Ja siis hakata sellega määrima. Ikka valud ja niisugused võtab ära küll. Teda kästakse võtta just sügisel ja kevadel vara. See on liigesevalu ja üldse valude vastu. Teed võib ka temast teha ja neid lehti võib ka peale panna.

Mul valu ei olnd, aga lõi põlve sisse, justkui vesi oli. Hakkasin mädarõika lehti peale panema ja kadus.

Takjalehti pandi põlvede ümber valude vastu, aga mul ei aidanud.

Mädarõika lehed on rohuks ja riivitud mädarõigast linase lapi vahele panna ja liigestele peale.

Maarjasõnajalad panna liigeste peale valu puhul.

Muhhamoori ma ka viina sisse tei. Mul ka ol'l venütüs. Selg valuti ja kaks õdakut määrsi ja hakkas juba paremb. Ja eelmisel aastal määrsin jalad ja käed.

Ka korjatakse purgitäis kärbseseeni ja kaevatakse maa sisse, kus hoitakse 1 kuu. Siis võetakse välja ja määritakse, kui jalg või mõni muu koht valutab.

Ja põldosja tii om liigestevalu vasta. Ja sukrutõbega piab ka toda põldosja juuma.

Paiseleht ja kobraleht om valude vasta, liigeste valude vasta. Teena võib juua, a pannasse kompressi.

Liigesed haiged - jooge pohlavarreteed!
Kui ma olin noor, siis Penujas jõi rahvas ikka maateesid. Mäletan, et siis öeldi meil kodus sedasi: „Kui liigesed on haiged, tehke aga pohlavarreteed. See aitab.“ Küllap ka aitas, sest need liigesevaludega vanad eided ja taadid elasid väga vanaks, ikka 90-aastaseks.

Mõni paneb kapsalehte, mõni paneb takjalehte, kui niisugune liigesevalu on. Kohe tunned, et ta kisub midagi sealt seest välja.

Meil tehakse, kuumutatakse soola ja kaeru, siis kotiga selle haige koha peale. Liigesevalude peale ja kus on.

Kui liigesed haigeks jäävad, siis rabarberi lehti pane niimoodi ümber käte. Seo kohe kinni ja las nad olla või öö läbi peal. Mul oli siin puusa peale (võtab pluusihõlma pisut eemale, näitab, kus just). Ma kukkusin tooliga ja lõin puusa nii ära ja ei pääsend liikumagi, ainult tagurpidi sain kuidagi, võtsin kohe suured lehed ja sidusin siia ümber niimoodi ja paranes ära. Rabarber on hea.
(27. juunil Kaubahalli ees pargis pealt kuuldud, kui tädi seda lilleistutajale seletas.)

R.H. Ravimtaimi?
Paiselehte pannakse põlve peale, kui põlved valutavad, võtab valu ära. Mul on liigesepõletik, siis ka. Kaselehte kästakse ka, et kui liigesed valutavad, siis topi kõik (ümber puusade näitab käega) kaselehti täis ja pane ümber endale. Ma ei ole proovinud, aga muidu on vanarahva tarkus selline, et toored kaselehed peavad olema, noored kased.

[H.S.:] Mis tema oli siis ka, mul ema, tema oli hirmus julge. Ma mäletan ära, meil Tuhalaanes oli siin üks haige, mis ta oli, mis Mari ta oli, ja läksin mina tööle haiglasse ja rääkisin, et: „Mul ema jõi maarjasõnajala juure teed.“ Ja see on ju nii mürgine! Aga see võtab tõesti ära, kui on jalgade või jalavalud ja liigestevalu vastu. Ja siis tegi sihukest lahjat teed ja jõi. Siis ma rääkisin, mis ta oli, Kasvap Mari oli selle nimi, meil haiglas oli selline lamaja haige. Minul ka ikka noorena jalad valutasid ja tegi seda lahjat teed. Ja läksin siis öövalvesse just ja rääkisin siis seal palatis naistele, et näed, ma jõin seda sõnajalajuure teed, et võtab jalgade valu ära. See naine siis ajas silmad suureks, et: „Issand jumal, ma ei suuda rääki ka, Hilda, mis sa tegid.“ Mina ehmatasin ära, et mis ma tegin. Tema käis niiviisi haiglates ringi, ta oli Tartu haiglas ka hulk aega sees ja siis tuli jälle siia maahaiglasse. Tema ütleb, et tema nägi oma silmaga ära, kus toodi inimene sisse, kes oli sõnajajalajuure teed joonud ja suri ära. Ütles, et hirmsa valudega ja karjus hirmsasti ja sai sihukese hirmsa mürgituse. Pääle selle ei julgend enam mina ka mitte tilkagi. Aga minul ema tegi ja see oli ime kohe, aga see sõnajalajuure tee on mürgine, pidi maarjasõnajalg olema kohe, mis suur puhmas kasvab. Siis ehmat küll minu ära.

Sinep (Sinapis alba) - põldudel kollaste õitega kasvav umbrohi, taim on toodud ka aeda (kiviktaimlasse, Kohila 1980). Droogiks taime õitsvad ladvad ja seemned, millel kerge sinepilõhn, süües seemneid, tulitavad need suu. Tegemist on valge sinepiga, mille seemneid purustatakse jahuks. Arstimisel kasutatakse saadud jahu sinepimähiste ja plaastri asemel kopsupõletiku, köha ja liigesepõletiku puhul. Õitest tehakse ka lauasinepit. (Teave pärineb täditütar Erna Teavelt, (1907-1987), kes õppis Purila karjakasvatajate koolis 1924. a.-l ja kuulis seda 1925. a.-l.)

Ravijõuga taimed - siia alla lähevad ravimtaimed (lilledest saialill, raudrohi jne), varemerohulehed aitavad liigesevalu vastu.
Populaarsust on hakanud võitma Bachi õieteraapia. (Mall Värva raamat eesti keeles). See on dr. Bachi poolt 1930. aastatel Inglismaal leiutatud looduslik raviviis, kus kasutatakse teatud taimede õisi. Õietilku saab ka ise valmistada - puhta veega täidetud klaasnõusse korjatakse soovitud taime õied ja asetatakse need veepinnale 3-4 tunniks, sel ajal siirdub õieenergia vette. Eesti tingimustes saab teha kastani-, õunapuu-, kibuvitsa õietilku jne.

Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

Liigeste valuga mindi sauna ja viheldi ning tehti soola vanne. Veel tehti kuuse ja männi noortest kasvudest kuuma veega vanne. Sipelgad aeti kappa ja kallati kuum vesi peale. Saunas viheldi veel nõgestega liigeste põletiku puhul.

Soonte liigeste haigused. Köeti sauna ja viheldi kõvasti ja pandi haigele kohale kupud peale. Haiget kohta pidi väga soojas hoidma.

Söögisinepit, natukene juurde veel segada äädikast ja soola, marlilapi peale ja siis valutava koha peale. Mina tegin oma mehele ka, ei saandki rohkem panna, kohe aitas. Ka põlveliigestele võib panna, ainult peaasi, kui nahk pealt terve on.

Koerakummelid olid. Kasutati köha puhul kummelitii vett, kõhulahtisuse puhul ka. Inimesed ise jõid ja loomadele anti ka. Kummelid kuivatasime ära. Kummelikompressi tegime väänamise puhul, liigesevalule ka aitas. See oli kange kummeli tee vesi. Hoiti peal. Lehma jalga ka pesime, kui ta selle ära väänas. Nüüd nad kasutavad seda teist kummelit.

Liigeste ja soonte haigused.
/---/ Ristluude- ja põlvevalude korral tehti kaerakõlka, kuuse- ja männioksa vanne. Oli suur puust vann, kuhu täiskasvand inimene võis poolseljakile sisse end lasta, nii kuumalt, kui ta leotist kannatas, kõlkad või oksad olid seljale toeks ja siis tõmmati mõni paks linane riie üle vanni kuni vannivõtja lõuani. Kui niiviisi kaks-kolm korda nädalas end hautati, tunti end palju paremini.

Liigeste valul om hää sinepi plaaster.