Haiguste märksõnad
Kõhuvalu
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kõhuvaluks. Juhul, kui on lisatud kaasnevaid sümptomeid ja selle põhjal on võimalik kindlaks määrata, mis haigusega on tegemist, lähtutakse viimasest.
Kõhuvalu oli tavaline ja levinud haigusseisund, siia kuulusid nii kõhukinnisus kui ka kõhulahtisus (mõeldud on sellega kaasnevaid valusid).
Kinnise kui ka lahtise kõhuvalu. - - H II 49, 398 (15) < Viljandi - K. Karu (1894)
Tihti peeti kõhuvalu mingi teise haiguse sümptomiks.
Kui kõht valutas, siis põlnd enni muud aigust kui oolmed - - ERA II 189, 296 (177) < Pühalepa - G. Ernist (1938)
Kõhuvalu võis olla tingitud venimisest.
Kui oli kõhu sees midagi aiget (kes oli palju tööd teinud, sooned katkestand), - - ERA II 302, 588 (391) < Tallinn < Valjala - P. Alvre (1942)
Samuti on kõhuvalu püütud seletada sees pesitseva müstilise elukaga. Sellisel juhul oli ka ravi vastav.
Kui kõht valutand hoo kaupa, et süüa ei või, ja ajab oksendama, siis katsunud arst, mis haigus see on. Juhtunud, et haige endal kas rinde all, külle all ehk kesk kõhtu ütleb valutama, paise või muhu moodi õrna asja tunneb olevat ja seda arstile ütleb, siis tõendanud arst, et see üks kuri söödik olevat, kas siil, konn, uss, sisalik ehk rott. Siis hakkanui arst kiriku lauluraamatuga katsuma, missugune söödik haigel olla - - H II 16, 560/1 (8) < Tallinna - A. Bernstein (1889)
Mõnel juhul võis tegemist olla ka sooleparasiitidega.
Kui kõht valutas: Siis öeldi et ussid söövad. - - ERA II 288, 203 (3) < Tallinn - Ed. Kriitmäe (1940) Kõhuvalu kui äkilise haiguse all on ilmselt mõeldud teravat akuutset valu kõhus, mis võib olla näiteks põhjustatud pimesoolepõletikust, neeru- või sapikividest vms.
Kõhu valu ehk häkiline aigus. - - RKM II 129, 136/7 (4) < Pöide khk. - O. Koel (1961)
Samuti võib kõhuvalu põhjustajaks olla mingi mehhaaniline vigastus või allaneelatud ese.
Nõel läheb suust alle, ei ole häda kui terav ots ees läheb, aga kui silma poolt ots, teeb valu niikaua kui ennast ümber pöörab ja kusagilt nahast välja tuleb, oli jo vanaste teada. ERA II 292, 413/36 (49) < Tallinn - G. J. Kallus (1940)
Vaata ka: kõhuhaigused, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuussid, maksahaigused, menstruatsioonihäired, neeru- ja põiehaigused, paeluss, venitus, voolmed.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- taim nimetuseta
- verikõder
- uppinhain
- pihelgas
- pänil
- saaretõrv
- arnikas
- maarjasõnajalg
- vaarikas
- nõiakollad
- rukkilill
- raakjum
- palderjaan
- arnikad
- kaebtus
- pipar
- küümned
- fáffärmiusa
- sibul
- balderjan
- riisirohi
- heinputke
- peetruse kõtuvalurohi
- verehein
- kiviimel
- emalepp
- kasekäsn
- kalmud
- sooingver
- pütsik
- vislapuu
- kalmus
- mustad sõstrad
- kadakas
- vehverments
- küisikud
- rüä
- mustikas
- nurmenukk
- kortsleht
- obijoinihain
- kummel(i)tee
- tedremaran
- raudr(i)iad
- ingvere juured
- härjakaatsad
- upsajuur
- peetrusejuured
- islandi samblik
- vallerjaan
- kõiv
- pänül
- kõhuvalurohi
- tedremanar
- kuusk
- palderjan
- upinhain
- kammelitee
- teeleht
- putk
- oob(p)ium
- kasekõbjas
- orashain
- ubahein
- reinvarred
- piimanõges
- nõiakolled
- hapuoblikas
- naistepuna
- vesimünt
- türgi pipar
- upspuu
- hernestestament
- haavapuu
- tamm
- tikstamm
- maasikas
- maramaar
- üheksavägilane
- küüslauk
- nabavarrehaina
- piparmünt
- kalmuse juur
- pällin
- kummel
- söögiputked
- kibuvits
- kalmusejuur
- tedremadar
- paju
- toome
- tedremadal
- rõigas
- sanglepp
- soouba
- umurad
- kammel
- petersoni juured
- kalganid
- piimjuur
- kalmujuur
- reinvars
- juudasitt
- üheksavägine
- nelgid
- ristikhein
- koirohi
- tulilill
- lambakeeled
- toomik
- mädarikajuured
- kaitused
- kumelitee
- krooklehed
- punapipar
- köömned
- kalganajuure´
- mustsõstar
- mädarõigas
- jumalakäpp
- taimenimetus tuvastamata
- kanavarbad
- mündid
- tedremadrad
- teeäärsed
- metsuba
- üheksamehevägi
- pärn
- juudakäpp
- kummelid
- heinputk
- imälepp
- pedäjäs
- kaer
- toomingas
- raudnõges
- hiirekõrv
- mõtsviinamari
- redelhein
- teelehed
- ungrud
- kassinaired
- luuvaluhein
- paldrian
- maran
- kollane lill
- liivatee
- kaituserohi
- kummeli
- Uued asualad
- ummurid
- mänd
- kask
- arnika
- kannike
- teetitelehed
- rebasekakk
- põierohi
- humurad
- ráinfanø-gräss
- koihein
- sooimberid
- vägihein
- pohlak
- kartul
- pihlakas
- angerpüss
- valge emanõges
- vesiuba
- tumingas
- ingver
- sõnajalg
- peetruse-kõhuvalurohi
- konnamünt
- ussi herned
- maaingverirohi
- mustad köömned
- raudrohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Köömned ärakõrvetatult viina sees: kõhuvalu vastu.
Metsades on suurte lepapõesaste sees pitkad taime moodi kasvud (nõnda-nimetatud sooimberid, millest rahvas suurt kasu saavad nende juuri viina sees liutades; kõhuvalu vasta pruukisa.
Köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees leutatud ja seda viina sisse võtta olla hea rohi kõhuvalu vasta.
Tomilgaõiedest kiedetase rohtu pia- ja kõhuvalu vasta.
Koirohtu kasvatase aiades kõhuvalu vasta.
Tedremarana lille juured saavad viinaga liutud ja kõhuvalu ehk lahtise kõhu vastu sisse võetud.
[Kõhuvalu vastu]
Ka aitab, kui need juured [tedremaran] peeneks kui tuhk tambitud saab ja siis sisse võetud.
Kui kõht valutab, söö küpsetud kartulakoore.
Koirohu keedetud vett võetakse kõhuvalu vastu sisse.
Kõhuvalu vastu ka hea [sibul].
Kevadi korjata kõivu veiksid lehepunge ja pudeli panda, piiritust või ka maaviina pääle panda. On hää silmi määri, kui silmad haiged on. Võib ka kõtuvalule veidike sisse võtta.
Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.
Kõhuvalu.
Arnikatee.
Kõhuvalu vastu tarvitati sibulaid.
Artemisia absinthium
Koirohi. Koirohu õied, lehed ja varred leotakse viina sees ja tarvitakse seda viina napsi viisi kõhuvalu vastu.
Achillea millefolium
Verehein. Vars kui ka õied teeks pruukida ja ilma suhkruta ära juua, kinnitab kõhtu, kui ta valutab ja lahti on.
[Familie: Labiatae]
Mentha arvensis.
Vesimünt. Taimest keedetakse teed, kõhuvalu vastu.
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgese seemned võetakse toorelt kartohvlitärklise sees kõhuvalu vastu sisse.
[Araceae]
Acorus calamus
Kalmus. Kalmusejuured viina sees leotatud, olevat hää kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu.
Kui kõhuvalu, siis keedetse vallerjaani juuri ja juuakse seda teed.
Kõhuvalu vastu on hea rohi emalepa koori tee.
Külmatõve, kõhuvalu ja kärnade vastu on hea üheksamehevägise õiltest keedut vesi. (Wallkraut, Königskerze)
Pänül on hää kõhuvalurohi. Antakse teena 2 korda päevas juua. Korjatakse õitsmise ajal, s.o jakobipäeva ümber.
Märkus - Pänul on hää koi ja lutika rohi.
Nõiakollad - niuksed kollased, kuuskede all kasvavad. Kõhuvaluhaiguse vasta olla hea. Keedetakse ja antakse sisse (nõiakollad: nõiakoldasi).
Koirohi - seda keedetakse ka õllega ja antakse kõhutõbe vastu. Kõhuvalu puhul ka võetakse.
Tedremarana juured on kõhuvalu rohe.
[pihelgaõied] Ja ka kõhuvalu ja seesthaiguste vastu.
Paltriani tropid ja pänila tropp kokko sisse võtta kõtovalule on hää.
Orashainaliim om hää kah kõtuvalu vasta.
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.
Kõhuvalu puhul söid köömneid.
Ungrud (Lycopodium selago) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.
Kõhuvalu vasta juvvas soola ja tuha liimt. Süvväs sibulit. Sis viil rüäjauhhõ juvvas kas vii vai viina seeh.
Kui kõht valutab, siis süe sibulat.
Kõhuvalu vastu tarvitati mustikat.
Kõhuvalu - palderjani juurikaid viinasse, seda juua.
Taim "peetruse kõhu juurikas" kõhuvalurohuks. 30-aastane Saaremaa Lümanda valla neiu Eliise Valvak kõneles, neil Saaremaa rannas kasvavat hää kõhurohi "peetruse kõhu juurikas", see aitavat otsekohe kõhuvalu vastu, kui selle juurikat närida. Peetrusel olnud kange kõhuvalu, siis Õnnistegija ise näidanud talle selle rohu, ja Peetruse kõht saanud kohe terveks selle juurika närimise pääle. Sellest saanud taim oma nime ja sellest ajast olevat ta juurikas näritud otsaga.
Türgi ua kõder pandakse viina sisse liguma ja joodakse siis seda viina kõhuvalu ärakautamiseks.
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekoore teed.
Kõhuvalu vastu ehk kui kõht kinni oli, aitas koirohutee.
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.
Maaingveri ja tedrimadara juuri pannakse viina sisse ja võetakse seda kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu. Koirohu teed tehti. Võttis valu ära.
Kammelitee parandab krambid ja kõhuvalu.
Liivatee. Ku oled külmetand, siis õhta juua ja voodisse. Kõhuvalu vastu on koa hia. Korjatakse õieaeg.
Pipra võtmine, kui kõht lahti, on uuema aja mood, lapsepõlvest küll ei mäleta. Ega pandudki teda mujale kui jõuluvorsti sisse, nüid piab pipar igal pool olema. Kõhuvalu vasta löövad paar-kolm tera katki, neelavad alla ja ruttu klaas vett piale, et kibe ruttu suust kauks.
Angerpüssiõie tii om kõtuvalu rohi.
Lastehaigusele, kui kõhus on kramplik valu ja kõht on lahti - kummelitee sisse joota, kuumalt.
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu pandi palderjanijuured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti koirohuteed.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti kalmuste juuri.
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kui oli kõhuvalu, asetati kuumaks aetud kaerakott või telliskivi kõhu peale.
Valud kõhus, sellest lahtisaamiseks peeti esimeseks abinõuks kõhu soojendamist pealt, kuumalt tehtud kaerteteradega (kotti pandud) soojendamist ja kõhu pealt triikimist (masseerimist).
Kõhuvalu tuleb külmetusest ja venitusest, kõhuoolmed ajavad üles, sooned pastetavad kõvaks. Selle vasta soojaga hautada, enne's kummikottisi olli, palav telleskivi, palava vee pudelid, palavad kaerad kotiga, esmalt riiet alla, et ihu ära ei põleta.
Tedremarana juured viina sies on kõhuvalu rohi.
Koirohutee on kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu. Kõhule pandi soojad kompressid peale ja joodi sooja piima. Söödi toorest sibulat.
Kõhuvalu vastu söödi sibulat.
Kõhuvalu. Tõinekõrd hakkas järsku kõht valutama. Siis pidi õlema selite vuades, põlved püsti, ehk siis külitä ja kõveras. Pipraviina võeti. Sene jaust õli kodu pudel viina, punase pipra kaunad õlid sies, nindat õli mõru. Räägivad, et on võetud nuaõtsaga püssirohtu viega nagu pulbri. Kui kõhuvalu hakkas äkitse, püssiroht kaa äkiline, siis pidi parandama. No triigiti kõhtu, haige õli selite, põlved püsti, kõht paljas, siis kahe kääga sõrmeõtsidega vajudeti. Sie pidi kaa aitama.
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.
Kõhuvalu puhul on võetud pipart ja pipraviina. Pipraviina on ka kord vanasti kolera puhul rahvale välja jagatud.
Haigusi arstiti: kõhuvalu puhul sibula, pipra ja viinaga.
Kõhuvalu vastu on sibul. Vanaema laskis soru pahema jala susskinga ja jõi ära. 3 korda rüüpas susskingast.
Valud kõhus. Koirohu tee on kõhuhaiguse vastu. Hernestestament on väikesed mustad terad, sai apteegist. Seda panin viina sisse ja jõin sisse. See oli hea kõhurohi.
Kui oli kellegil maos rike, noh, kui kõht valutas, siis anti toomingamarja viina. Kui toomingamarjad valmis said (noh, olid mustad), siis korjati ja pandi pudelisse ja kallati pool osa viina peale, lasti mõni päev seista ja jälle arstirohi.
Kõhuvalud ja need venitushaigused arstis ta nõnda: pani tõuktud piprad klaasi ja valas viina peal ja jõi klauhti ära ja oligi varsti valu läinud, niipalju jõi minu isa viina arstirohuks.
Kõhuvalu. Palderjanijuure viina juua.
Tedremanara juuri leotati viina sees ja tarvitati tilkadena kõhuvalude vastu.
Umurid on väga mürgised. Metsas kasvavad, kuputaolised. Kõhuvalu vastu tehti tied. Vähe võis võtta. Neid nimetati ka nõiakollad.
Kõhuhaiguse vastu oli koirohi, kui valutab ja lahti on.
Ku kõtt' valut', siis võeti palderjanijuure' ja pandi viina sisse ja ingverejuure' kah.
Kui koht hakkas vahest valutama, täüdüs süüä höäst sibulast ja täüdüs heeruda kohtu ja olla koveras kussagi, siis sie läks vahest möede ka.
[Voolmed]
Muide, kõhuvalude vähendajaks peeti piprakauna viina - see on piprakauna ja viina leotist.
Kõhuvalu. Koirohu õied kuivatati ära, hõõruti katki ja pulbrit võeti sisse. Kõhuvalu võttis ära, kui kaua aega oli valutand.
Kõhuvalu vastu tarvitati viinas leotatud tedremanara juured, võeti valu korral 1 väike napsiklaasitäis sisse.
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;
Kõhuvalu puhul muditi, anti ussirohtu ja keedeti koirohuteed.
Kõhuvalu korral anti punase pipra ehk punase türgipipra viina sisse, kui seda oli, või siis soola. Seesugune arstimine oli isa poolt.
Kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu vastu anti kumeliõie teed juua hästi kuumalt, anti ka opijumi tilkasi, kui neid oli. /---/
Üheksamehevägi - öeldakse üheksamale haigusele olevat. Tee olevat kõhuvalude vastu.
[Kalmujuur /---/ Leotati ja hõõruti peeneks.] Oli kõhuvalu ja sisemiste haiguste vastu.
Reinvarrest tehti teed. See oli kõhuvalule ja naistehaigustele. [Teed joodi suhkruta]. Ega ta siis terveks teind, kui suhkur oli sees.
Koirohi kasvab varjulistes kohtades, metsik, kuivatatakse koide vastu, koirohu tied kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu. Sibulat söödi.
[Kõhuvalu] Koirohu teed joodi
[Kõhuvalu] Kalmujuure pulbrit võeti sisse.
[Kõhuvalu] Tedremarana juure pulbrit võeti sisse.
Kõhuvalu vastu anti lapsele kummeliteed.
Koirohi - kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu võttis ära viina sees leotud piprakaun, seda viina joodi korraga üks viinaklaasitäis paar korda päevas, ka joodi peent musta pipart viina sees, võttis rinde alt valu ära.
Kõtuvalu rohi.
Kui kõtt valla om, siss tarvitas teda. See on sihuke pujutaoline hain, kasvab umbes pool meetrit kõrge, kasvab söödi pääl. Tal on hästi vänge lõhn, teda kutsutas rahva keeles pänil ehk koirohi, sest koidele om ta kah hää. Teda tuleb korjata juulis-augustis. Tii tetas üten vartega. Siss tuleb võta üts tiiluitsatäis seda peeneks lõigatud rohtu poole liitri vii pääle. Ummuses ära kiita ja juua pool tiiklaasitäit kõrraga kolm korda päevan. Kah om ta hää kõtumürgituse vastu. Siss tuleb tii häste kange teta ja rohkem sisse võtta.
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.
Kummelid. V. K. Ромашка. Kummeliõie tee on väga hea ägeda kõhuvalu vastu, üldse on see hea maitsega tee kosutav juua.
Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.
[Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.]
Ka võeti teelehtede mahla sisse kõhuvalu korral üks supilusikatäis korraga.
Arnikatee on kõhuvalu vastu.
Kalmusejuure tie kõhuvalu vasta, kui kõhust lahti on inimese. Seljahaiguse vasta ka sisse võtta.
Kõhuvalu.
Ennem anti palderjanitilku. Emä pandse palderjanijuure viina sisse ja andse neid tilku. Toru sihen puul pudelit juuri ja puul pudelit viina, ta olli pruun, kui sa selle nähne ärä võtset, siss sii valu jäi järgi. Muud rohtu meile es andagi, pitsi sisse kallati. Pitsitäit ta küll es anna.
Imä tundsõ rohto: küümnetsäi kõtuvalu vasta.
Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.
Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.
Kõhuvalu, seest lahti oleku ja vererõhu vastu aitab musmula lehtedest keedetud tee, juua ära korraga üks teeklaasitäis ja tõbi on kadunud.
Palderjanijuur - kõhuvalu vastu.
Pipar viinaga - kõhuvalu vastu.
[Ravimid:]
tedremadara juured (väega mõrud) - kõhuvalu vastu;
Kaseurva viina võeti kõhuvalu korral ka.
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.
Tedremadara juured pandi kuivatatult viina sisse ja võeti kõhuvalu korral.
Sajandivahetuse koduapteek. Peale eelmainitud rohtude leidus kodus veel kampripiiritust südamehäirete puhuks ja kampriõli valutavate kohtade määrimiseks ahjupaistel. Vehverments kõhuvalu vastu ja liikva kange külmetuse puhul tulise veega.
Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.
Ka tedremadari juurikaid leotati viina sees. Aitas venituse ja kõhuvalu puhul.
Kalmusejuurikatest tee aitas kõhuvalu puhul, kui kõht lahti oli.
Piparmünti kuivatasid ja panid viina sisse vahest, kõhuvalu vasta oli.
Kui kõht valutab, siis tedremadara juurikaid keeta, see on hea.
Kummeliteed joodi veel kõhuvalu korral.
Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.
Kui kõht valutab, siis pane viin peenikse pipra pääle ja võta. Või maranajuure päält viina, tuu om ka hää.
Toomingamarjad on kõhuvalu rohuks. Tuleb kallata neile viina peale ja lasta tõmmata.
Naistepuna teed tehti, siis kui kõht valutas.
Tedremarani juured - seest venind või kõht valutab, siis viina sisse.
Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.
Kõhuvalu puhul anti lastele sibulat süüa.
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.
Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.
/---/ Hea vahend kõhuvalu vastu oli ka vehverments. Kuna neid mõlemaid lastele suhkrutüki peal anti, ei olnud rohu võtmine kuigi suur probleem.
Väga populaarne ravim vanaisa koduapteegis oli „ernestestament“ (kas mitte sama Lutsu „jänesetestamendiga“), pruunid piprataolised terad, mida leotati piirituses kuldpruuniks kibedaks venituserohuks. Seda võeti isupuuduse ja kõhuvalu korral.
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.
Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.
Lastele tehti uibulehe teed kõhuvalu puhul. Vanarahvas kutsus uibulehte riisirohuks.
Kõhuvalu puhul hõõruti reinvarre õienupud pihus puruks, pandi suhu, joodi vett peale, ka tarvitati teda soolika- või ussirohuna. See oli kombeks, et iga talu aianurgas kasvas reinvarre põõsas.
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.
Raudrohu teega olen endal ravinud nohu, põiepõletikku, hemorroidisid, kõhuvalu. Alati on ta aidanud.
Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).
Kõhuvalu puhul jälle punase piprakauna viina või koirohu leotist. /---/
Kõhuvalu vasta oli meie peres mustikakeedis pudelites.
Reinvars.
Reinvars on kõhuvalurohus, hirmus mõrru, kui võtad. Kui ätt ennast vaist ära venitas kive tõstes, siss mamma tegi pool tassi reinvarre teed. Reinvarrel on kärbilised lehed ja kollased õied, seaksed kanamunasora [=rebu] kollased väiksed tupsukesed.
Voolmed, kõhuvalu.
Viinas leotatud tedremarana juurika leotist võeti kolm korda päevas üks supilusikatäis enne sööki ja soojendati palava telliskiviga kõhtu.
Kui köhuvalu oli, kaevati mädarõigast maast, ölle sisse pand ja kui siis vett seda, sul ila josis süst - nii kange oli, siis poli enam midägi viga olnd.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.
Raske haiguse puhul, millele pole osatud nime anda, on tehtud kalmusejuurte vanni kaks korda nädalas. Kui valu on olnud paremal pool viimase ribi all, siis on olnud maks haige. Kui aga vasemal pool, maksavalust veidi allpool, siis on olnud põrnahaigus.
Kõhuvalu puhul pandi külm niiske käterätik ümber keha. Arvati raskest tööst tulevat. Viina anti lonks juua, vahel lisati liikvat viinale. Palderjanijuurikaid leotati viinas, seda leotist anti kõhuvalu raviks.
/---/ Mu noorepõlve tuttav Liidia Kozuhova (neiuna Laane), elab Pärnus Posti tänav 3, õpetas mulle kõhuvalu ravimiseks tedremarana juurikad viinas tarvitama. Tedremaran on tuntud ravimtaim. Ta juurikad tuleb koguda sügisel või kevadel vara, siis on neis kõige rohkem toitaineid, ja ära kuivatada. Liidia andis ka kuivi juurikate tükke ligi. Neid tuli pudelisse panna ja viina peale kallata. Tedremaranad andsid viinale tugeva pruuni värvuse. Seda pidi võtma lonksu söögi alla. Ka see ravim mulle ei aidanud. Aga eks neid kõhuvalusid ole palju liike. Kindlasti mõnele liigile aitas.
Lastel oli sageli kõhuvalu ja kõhulahtisus. Meil aias kasvas üks 2 meetri kõrge puitunud varrega kollaste õitega taim, mida ema nimetas upspuuks. Hiljem olen kuulnud upsajuure nime, see vast ongi sama taim. Tõin ta ka siia Räni tänav 5 koduaeda. Tal on tugevad valged juured. Ema kaevas neid suvel, pesi ja kuivatas. Laste kõhuvalu puhul ta kaapis seda juurt, andis veega sisse ja kõhuvalu kadus. Ka kalmusejuurtega toimis ta samuti. Kui lastel olid kõhus soolteussid, tõi ema apteegist mingit kollaseid õieebemeid ussirohu nime all, andis neid veega sisse.
Palderjan. Edukalt kasutati kõhuvalu vastu ka palderjaniviina. Selleks pandi palderjani kuivatatud juured viina sisse ja pärast nädalaaegset viinas ligunemist võis palderjaniviina kõhuvalu korral pitsitäie juua.
Piprakaunad. Piprakaunad asetati pudelisse viina sisse, kus nad paarinädalase seismise järgi said tarvitamiskõlblikuks kõhuvalurohuks. Võeti kõhuvalu korral sisse üks või paar pitsi ja see pidi kõhuvalu vaigistama.
Kõhuvalurohuks peeti vanasti ja ka hiljem ikka viina. Ja köömnede söömine.
Kui kõht valutas, siis kaevati järve äärest kalmusejuuri, kuivatati ära. Pandi viin pääle, oli väga hää kõhuvalurohi.
Kaseurvakesi korjati ja pandi pudelisse, viin pääle ja sai väga hää kõhuvalurohi.
Kõhuvalu vastu leotati palderjanijuuri.
Kalmusejuurte tee korraldab seedimist ja on kõhuvalu vastu.
Köömnetee on ka kõhuvalu vastu, samuti külmetuse puhul.
Kaselehed viina sees on venituse vastu ja siis ka, kui kõht muidu valutab.
Kõhuvalu.
Mu tuttaval oli suur kõhuvalu ja aitas raudrohu õie tee. Ka mina olin hädas oma kõhuvaluga. Neelasin tablette, kuid ei aidanud. Aitas raudrohu tee - ta õitseb augustis.
Kõhuvalu puhul aitab piparmündi tee.
Arnikas oli kõhuvalu vastu. Sihuke kibeda maitsega, liivamaade peal kasvas.
Vanasti, ma mäletan, minu vanaema korjas tedremaranat. Juurt, mitte õisi, tegi tükkideks ja pani viina peale ja see pidi siis kõhuvalu puhul võetama või kui oli puhutist, siis tema korrastab.
Palderjanijuurt pandi viina sisse. Tilgad võeti sisse kõhuvalu vastu.
Tedremaranale viin peale ja siis kui kõht valut, siis kõhurohi. Mul on praegugi pudeli seen juurikate peal. Ja kui ilus ta veel on, ma näita. Ma ole supilusikatäie võtnu, kui kõht valutas või lahti, siis rohkem pole vaja.
Kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral anti tooreid mustikaid, mustikamoosi või kisselli süüa, sõltuvalt sellest, mida parajasti oli. Mustikaid hoiti haiguste puhuks, neid ei saanud tahtmise järgi süüa.
Viina hulka pandi tedremarana juuri. Kui kõht valutas, kui lahti oli, siis võeti tedremarana juure pulbrit.
Kõhuvalu - arnikat, kividilnikud.
Kõhuvaluga võeti pipraviina - pipar pandi viina sisse likku.
Kasepungast tehti ravimeid, pandi viina sisse ja anti lastele, kui kõht valutas.
Kui kõht valutas, aeti kaerad kuumaks pajapõhjas. Pandi kuumalt riidest kotti ja kõhu peale. Jäi tõesti järele. Mina olen ise teinud.
Kaertega raviti kõhuvalu ja seljavalu. Pliidi peal paja sees, natuke vett ka, et niiskeks läheb, siis koti sisse ja kotiga peale. Sool pidi veel kõige parem rohi olema. Kui kaerad ei aita, siis soola.
Raudrohi, kui kõht valutab.
Krovohljobka on pruunide tuttidega taim, selle juuri korjatakse, keedetakse kõhuvalu vastu. Neid peab natuke aega hautama.
Kravahljobka - see on üks hea rohi kõhuvalu vasta. Vot nende juured. Tal on pruunid nupud - õitsmed.
Need ei tohi ära visata, koorikud [seedripähkli]. Kui kõtt valutas, siis kiidad.
Koirohtu ka räägitakse, et on kõhuvalu jaoks.
Kui inimesele vill lööb või kõhuvalu.
Villi vastu, kui kõhu sees on. Võtta sisse paras häidik, selle sisse lõigata peened sibularaasukesed, võtta sisse. Üks sibul tambitagu puruks riide vahel, kõhu peale panna rätiga.
Kõhuvalu vastu aitavad maranijuured. Kollane õis ja all pähkla moodi juured.
Kui kõht valutab ja lahti keedab, võetud homiku enne sööma tühja südamega üks supilusikatäis tuhka või peeneksõerutud telliskivi, kivisütt, rauasitta või -puru veega ehk viinaga sisse. Kui see pole aitanud, olla teisa rohtusid katsutud, nagu: arnikad keeta õllega, ehk liikvere-eli lusikatäis veega, ehk türgipipra viina, ehk venitamise eli.
Kui kõht valutand hookaupa, et süia ei või ja ajab oksendama, siis katsund arst, mis haigus see on. Juhtund, et haige endal kas rindade all, külle all ehk kesk kõhtu ütleb valutama, paise või muhu moodi õrna asja tunneb olevat ja seda arstile ütleb, siis tõendanud arst, et see üks kuri söödik olevat, kas siil, konn, uss, sisalik ehk rott. Siis hakkanud arst kiriku lauluraamatuga katsuma, missugune söödik haigel olla. Lauluraamat ühe iseäraliku selle tarvis tehtud pallaga otsapidi kinni seutud, lasknud ta kirstuvõtmega sõrmede peal ümber keerutada, nõnda et võtme keel paela aasast läbi on ja võtme pära kõige raamatuga väikse sõrmede peal iga küsimese peale, mis tark, haiguse nimesi otsides, ette paneb, ümber käia lastakse. Kui raamat peaks selle küsimese juures, mis tark, haiguse nimesi otsides, ütles, maha kukkuma, siis on haigusel see nimi, mida tark välja kaalund. Nõndasama nimetand ta ka rohtusi nende haiguste vasta kaalumise läbi, kas mustaussi pulbert ehk põrguvärava pühkmeid, ehk nõiakolled jne
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Tedremadare juurdest keedetud vedelikku kõhuvalu ja seestvalu vastu.
Kanavarbad.
Tamme mutt Ärvital teeb nii, et paneb kanavarbaid (nurmenukke) viina sisse, siis aitab; pidi iga haiguse vasta aitama. Et kui kõhus on valu, siis võtab igasuguse valu ära.
Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.
Koirohu tee - kui kõht valutab või lahti on.
Teelehe tee - kõhuvalu vastu.
Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/ ja arnikad.
Arnikad on kõhuvalu vastu, kui kõht valutab ja lahti on.
Toomingas, rohupuu:
Toomingast leidub ka tervistavat jõudu. Kevadel, mähja ajal korjatud noor toomingakoor on teena kasulik kõhuvalu vastu.
Sibulat tuleb siis süüa, kui kõht valutab.
Taimi arstirohuna.
Palderjanist tehakse tiid kõhuvalu vastu.
Taimi, mida tarvitati arstimiks.
Kalmusejuurt: pekstakse peeneks ja annakse veega juua kõhuvalu vastu.
Kalmus (kõhuvalu vastu).
Kalmus - kõhuvalu vastu.
Koirohi - kõhuvalu vastu.
Taimede kasutamisi arstirohuks.
Kalmusejuurt peksetakse peeneks ja antakse kõhuvalu puhul.
Kuumendatud kaeru tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kalmuseid tarvitatakse arstirohtudeks. Kalmusejuured kuivatatakse ja hõõrutakse pulbriks. Võetakse sisse kõhuvalu puhul.
Koirohi aitab koide vastu, pannakse kõhuvalu vastu viinasse ja tehakse teed.
Mädarõigas viina sisse kõhuvalu vastu.
Palderjaan: õied ja juured on kõhuvalu ja südamehaiguste vastu.
Mündid: konnamünt, piparmünt (Mentha).
Kasvavad rohtaedades vägeval pinnal. Nendel on hää lõhn, eriti piparmüntidel.
Tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.
[Kalmus (Acorus Calamus L).] Kalmuse juurtest pigistatud leem on kõhuvalu vastu.
[Valge emanõges.] Ka on ta kõhuvalu ja verevaesuse arstija.
Toomingas. Mähja ajal korjatud koore tee on kõhuvalu ja kõhutõve vastu.
Tammepuust valmistati mitmesugust mööblit, õlleankruid. Tõrusid tarvitavad mõned kohvi valmistamisel.
Tammekoort tarvitati rohuna kõhuvalu vastu.
Pälin, ’koirohi’, tolle tee on kõhuvalu vastu rohi.
Palderjanijuur pandi viina sisse, siis kui kõtuvalu oli, siis võeti seda. Võtt kõtuvalu ära. Vanasti ei olnud rohtu.
Tedremarana juurt pandi ka viina sisse. Vist ka kõtuvalu vastu.
Kask - kaselehed on ka viina sees venituse vastu vai kui muidu kõht valutab.
Palderjaan, raakjum, redelhein.
Nimetatud taime juuri korjatakse ja kuivatakse neid ning leotakse neid kuivatatult viina sees. Sarnast vedeliku tarvitati vanast ja tarvitatakse nüüdki kõhuvalu ja seestvalu vastu. Ka vee sees leotult tarvitati sarnast vedelikku eelnimetatud haiguste vastu.
Kalmus, kalmud (ainsuses: kalm) [Acorus calamus].
Tarvitatakse seda taime, nimelt juurt, söögiisu äratajaks ja kõhuvalu vastu. Selleks võetakse sisse kuivatatud ja peeneks tehtud juurepulbrit. Et ta väga viha sisse võtta on, siis segatakse suhkruga, mis viha maitset vähendab.
Sooingver [Pimpinella saxifraga].
On kõhuvalu vastuline rohi, aitavat ka kolera vastu. Vististi teed keeta ja seda juua.
Kõhuvalu vastu tarvitati arnikavett.
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Katkimuljutud marjad viina sees kõhuvalule, luuvalule.
Krooklehe (kas kortslehed?) juured [Alchemilla vulgaris]. Teena - kõhuvalule, venitusele.
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.
„Lühike arnikas“ kõhuvalu vastu.
Ubaleht (Menyanthes trifoliata). Vesiuba (Jämaja, Saaremaa).
Vesioa juuri kuivatati ja keedeti, kuivatatud juurtest teed. Teed joodi kõhuvalu puhul.
Reinvars (Chrysanthemum vulgare). Kõhuvalurohi (Jämaja, Saaremaa).
Kõhuvalurohu nuppe nopitakse ja süüakse neid kõhuvalu ajal. Arvatakse, et kaotab ära kõhuvalu. Ka talveks pannakse kõhuvalu nuppe tagavaraks ja süüakse neid kõhuvalu puhul.
Toomika [tuum] marju tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Peetruse kõtuvalurohi [Hieracium pilosella]. Kord Kristus ja Peetrus käinud kahekesi teed. Äkki hakanu Peetrusel kõtt valutama. Kristus näidand selle heinale, öeldes: võta ja hauka juure otsast tükk ja söö ära. Nõnda ko Peetrus teinud. Kõtuvalu jäänu järgi ja Peetrus küsinu: mis ma teen ülejäänuga? Pane uuesti kasuma! Nõnda siis oleva selle heinajuure ots tömp, nagu ikka otsast ära sohvet.
Härjakaatsad on kõhuvalu vasta.
Arstirohuks tarvitatakse Kostkova küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt:
Toomingamarjad pannakse viina sisse ja seda juuakse, kui kõht valutab.
Toomemarjad leotatakse viina sees ja juuakse kõhuvalu rohuks.
Palderjanid pannakse viina sisse, lastakse mõni nädal seista ja seda tarvitatakse arstimisrohuks kõhuvalu vastu.
Tedremarama juuri viinas leotatult kõhuvalu vastu.
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Harilikult ei armastata rohitsemisest ja rohtudest varemalt kõneleda, kui haigus juba majas on. Sellest siis tulebki, et enamal jaol inimeste haigustest, haiguste rohitsemisest ja rohtudest õige ekslikud teadmised ning imelikud arvamised on.
Mõnda vana aja arstirohtudest.
Tedremarana juuri tarvitati kõhuvalu vastu. Võeti juured, tehti mullast ja koorest puhtaks, kuivatati ära, jahvatati peeneks, pandi viina sisse, leotati hästi ja siis seda vedelikku joodi.
Kalmusejuuri tarvitati inimeste ja loomade kõhuvalu vastu.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.
Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.
Kõhuvalu vastu tarvitati piparmündi ja mustade köömnete segust valmistatud teed.
Tedremanara juurikaid tarvitati kõhuvalu vastu.
Kaebtuseid tarvitatakse kõhuvalu ja nõiduste vastu.
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu ja paistetuse vastu.
Tedremarana juuri viina sees leotatult, reinvarre teed ja humuraid kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu vastu: tedremadarad, arnikad.
Ungrud (Lycop. selago) - kõhuvalu ja seedimise korraldamiseks tarvitati teena.
Arnikatest tehakse ka teed, on hääd kõhuvalu vastu.
Tedremadaritel lõigatakse juured ära ja pannakse viina sisse, on hääd kõhuvalu vastu.
Kui kõht valutab, on hää raudrohu õie teed juua.
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati tammekoori. Nendest keedeti teed ja joodi ära.
Mitme haiguse vastu on ka kadakamarjad. Nende siniseid marju korjatakse ja valmistatakse teed. Keedetakse neid niikaua, kui vesi kollaseks muutub. Seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Reinvarre tee on kõhuvalu vastu.
Tedremala[rana] juure teed juuakse kõhuvalu vastu.
Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.
Tikstammi juuri tarvitakse venitus- ja kõhuvalu vastu. Juured lõigatakse katki, keedetakse ära ja vedelik tarvitakse (võib ka viina sees leotada).
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal ei tuntud sarnaseid arste ega arstirohte kui nüüd, siis oli igaüks ise oma arst, enamasti kõik teadsid siis taimi, millega arstida haigusi.
Nii olen minagi kuulnud mõnda taime, mis oli tähtsaks haiguste arstimisvahendiks.
Kummelid on kaelahaigustele hääd ja kummelitee kompressid on kõhuvalu vastu hää rohi.
Kummeliteed (kammeteed) tarvitati hamba- ja kõhuvalu rohuks.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti, kui ei tuntud arstisid, tarvitati taimeid arstirohuks. Selleks oli igas külas oma külatark, nõid või nõiamoor. See korjas taimi, keetis nendest igasuguseid segusid ja arstis nendega inimesi. Ebausklikud inimesed arvasid, et need on nõiad, kui mingisugust nõidust sääl iseenesest ei olnud. /---/
Kumelitee olla hamba- ja kõhuvalu vastu.
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna, missuguse haiguse vastu (kuidas valmistati, kuidas tarvitati). Värvimiseks (kuidas tarvitati, mida juurde lisati). Nõidusvahendiks. Mis juhul, mis kundsi juhul.
Arstirohuks.
Teelehed.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhuvalu vastu.
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna (missuguse haiguse vastu, kuidas tarvitati, kuidas valmistati värvimiseks, kuidas tarvitati, mida juurde lisati), nõidusvahendiks (mis juhul, mis „kunsti“ juhul) või muuks otstarbeks.
Arstimiseks.
Teelehed keedetakse ära teeks ja joodakse sisse kõhuvalu vastu.
Ka veel kadakamarja tee oli kõhuvalu vastu. Marjad korjati sügisel, kui nad küpsed olid. Ka toore marja söömine aitas. Tee valmistati niisama kui kumelitee [pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda].
Palderjaanijuured korjatakse enne jaanipäeva. Nad pannakse viina sisse liguma ja võetakse seda viina sisse sisemise haiguse vastu, nagu näiteks kõhuvalu vastu.
Kalmujuured - köha vastu ja ka kõhuvalu vastu.
Kalmusejuuri tarvitati, kui kõht valutas.
Kõhuvalu vastu võitlemiseks tambiti mädarõika juured peeneks ja söödi nad soolaga sisse.
[Kõhuvalu vastu.] Viina sisse pandi verikõtru ja seda viina joodi,
[Kõhuvalu vastu.] Siis pandi ka veel tedremarana juuri viina sees,
[Kõhuvalu vastu.] Söödi ka veel sibulat soola ja leivaga.
Kõhuvalu vastu tarvitati ka veel pänülaid viina sees.
Sõnajala juurtest tehti leiba ja seda söödi sisemiste haiguste vastu. Kogu taime õitest valmistadi oobiumi kõhuvalu ja rematismuse vastu. Rematismuse vastu oli ka teine abinõu, seks käidi hommikukastega paljajalu heina sees.
Raudrohu õied teena kõhuvalu vastu.
Juuda- ja jumalakäpa ja tedremarana juuri pannakse viina sisse, mida siis kõhuvalu vastu tarvitatakse.
P.S. Kadakamarju tarvitatakse kuivatatult kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu vastu tarvitati balderjaani- ja tedremarana juuri viina sees.
Ka oobiumi tarvitati sisemiste haiguste vastu, selleks korjati kogu taim ja pandi viinasse, see oli kõhuvalu vastu.
Vererohu kaunad viina sees on kõhuvalu hävitajaks.
Piimjuurtest valmistatakse ka teed, mida soovitatakse neile inimestele, kellel kõht valutab.
Verikõtratest valmistati isesugune jook, mida hoiti pudelis, see rohi oli kõhuvalu vastu, sest ta on väga kibe.
Kõhuvalu vastu on veel üks teine abinõu: pekstakse piprad puruks, pannakse viina sisse ning juuakse. /---/
Kõhuvalu arstimiseks tarvitati tambitud mädarõika juured soolaga segatult.
Kõhuvalu vastu tarvitati ka pänuläid viinaga ja ka aarnikateed.
Söödi ka kõhuvalu vastu sibulaid.
Kadakamarju tarvitati kõhuvalu vastu. Kui vast mõnel see aitas, nimetati seda inimest nõiaks.
Arstimises pruugitu ja pruugitas täämbätseni. Sapivesi - kõikilõ haigustõlõ, lõikamiste haigustõlõ. Rõõsk piim giftitamisele. Mesi - esierälde tsiahaigustõlõ. Täüdäs - kärnile. Viin suurembi piä kõigilõ haigustõlõ. Mõtsaviinamarja kõtu valulõ. /---/ Kõtuvalu ja sisemiste valude arstmises - tasomine, pitsitamine ja kõgõ suurõmbal mõõdul litsmine, ka om nüüdseni viil litsjit, kes toda häste mõistvat ärä toimendata. (Naba ärä kargamist ja paika säädmist). Kui vinütänü - kõttu litsu. Kui kangõhe taud tennü sälgä ja nimet litsu ehk sälä ja puusa suuni (musklid) pitsitätä, kui nu paistetõdu.
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Kõhuvalu vastu oli reinvarre tee.
Tedremandara juured olid viina sees kõhuvalu vastu.
Arnika, palderjaaki juureid viina sees võeti kõhuvalu vastu.
Sibul - aitas kõhuvalu vastu.
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Arnikatee - kõhuvalu vastu.
Palderjaani pandi viina sisse ja joodi kõhuvalu vasta.
Tetremadala juuri söödi kõhuvalu vasta.
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu rohuks. Seda keedeti teeks ja joodi.
Verirohu kaunad viina sees kaotavad ära kõhuvalu.
Mustikad - tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kalkanajuured - leotatakse viina sees ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Toomemarjad - toomemarjast keedetakse teed ja tarvitatakse kõhu [valu] vastu.
Kalkanajuured - segatakse viina sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Pärnaõied. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu aegu.
Sibul. Pannakse vee sisse, hõõrutakse ära ja tarvitatakse kõhuvalu rohuna.
Verikõder. Kui kõht ja hambad valutavad. Teda pannakse ka viina sisse ja tarvitatakse kõhu arstimiseks.
Verikõder - teda pannakse viina sisse ja juuakse, kui kõht valutab.
Kaeraterad - hautatakse kuumaks ja pannakse kottides kõhuvalu puhul ümber kõhu või kurguhaiguse puhul ümber kurgu.
Verikõder. Pannakse piirituse sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Oopijon. Külarahvas tarvitab teda piirituse sees leotuna kõhuvalu vastu.
Kalmusejuured. Leotatakse piirituse sees ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Toomingamarjad. Pannakse viina sisse ja juuakse siis, kui on kange kõhuvalu.
Kollane lill. Tarvitatakse kõhuvalu jaoks.
Obijonilill. Tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Paltõnjani juured. Tarvitatakse kõhuvalu arstimiseks.
Upinhein. Tehakse teed ja on kõhuvalu rohi.
Imälepp. Tema kasvudest keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.
Vislapuu. Tema marjad kuivatatakse ära ja nendest keedetakse teed ja seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Valge kriit, mesi ja sibul, rõõsk piim. Keedetakse kõik kokku ja juuakse, kui kõhuvalu on.
Valgõ lill. Keedetakse teed ja tarvitatakse kõhuvaluks.
Maramaar juurõd. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.
Pedäjanõgla. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.
Tedremarahaina juurõ. Pandakse juured tee ehk viina sisse ja juuakse kõhuvalu ehk südame pööritamise vastu.
Maranajuured. Tarvitatakse kõhuvalu puhul.
Koirohi - kõhuvalu vastu.
Kadakamarjad - kõhuvalu vastu.
Põierohed on kõhuvalu vastu.
Kadakamarjad on kõhuvalu vastu.
Peetruse juurte kohta käib järgmine muinaslugu:
Peetrusel valutanud kord kõht. Ta närinud mingi taime juurt ja sedamaid kadus valu. Sest ajast nimetakse neid juuri Peetruse juurteks ja tarvitatakse kõhuvalu vastu. Et Peetrus neid juuri tõesti närinud, on tänapäevani neil juurtel tömp ots.
Paljudel taimedel on lapsed nimed valesti üles kirjutanud, nii et järelepärides ei tea nad isegi – kuid suurel enamusel olen püüdnud seletusi anda – mille kohta veel puuduvad seletused – püüan teile saata taimi.
Mustikad kõhuvalu vastu.
Palderjaani juured korjatakse enne jaanipäeva. Pestakse puhtaks (ja) kuivatatakse ära ja pannakse mõnda karpi või toosi. Säält võetakse ja pannakse viinasse, lastakse mõni päev seista. Juuakse siis kõhuvalu vaigistuseks seda.
Toomemarjad. Kõhuvalu vastu.
Teelehe juured.
Teelehed on kõige paremad rohud kõhuvalu vastu. Tehakse teed ja juuakse.
„Toomingakoor“
Toominga küllest kisuti koor (küllest ära toomingal). Ja koortest tehti teed kõhuvalu vastu.
Kasutatavaid taimi.
Tedremarad - tarvitatakse viinaga kõhuvalu vastu.
Küüslaug - tarvitatakse kõhuvalu rohuks.
Kassinaireid süüakse kõhuvalu vastu.
Mädaroigas on kõhuvalu vastu.
Küüslauk - arstimiseks, kõhuvalu vastu.
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/
Kuivatatud toomingamarjad on kõhuvalu rohi.
Toomingakoor - kõhuvaluks
Toomingas.
Kevadel mähja ajal korjatud noore toominga koor on abinõu kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.
Pihlikaõied ja toomingakoore tinktuur kõhuvalu vastu (anda supilusikaga).
Umurad - kõhuvalu ja venitamise vastu.
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.
Arnikad on kõhuvalu vastu.
Metsaoa lehed on kõhuvalu vastu.
Kautuseõied on ka kõhuvalu ja jooksva vastu.
Kuivatatud mustikad on väga head kõhuvalu vastu.
Männikasud kõhuvalu vastu.
Tedremarana juured kõhuvalu vastu.
Soo-oalehed kõhuvalu vastu.
Pihlakakoored kõhuvalu vastu.
Koilehed kõhuvalu vastu.
Minu vanaisa Jüri Kallas põletas saareõli ja viis apteekidesse. Saareõli ankru võttis selga ja müüs ära. Saareõli oli must vedelik. Rahvasuus oli saaretõrv. Apteegis öeldi saareõli. Metsas oli auk, kus põletas. Toorest saarepuust põletas. Vanaisa oli olnud Iisaku mõisas viinameistriks. Kohapeal nimetati vanaisa Tõrva Jüriks. Kohalikud inimesed võtsid seda õli kõhuvalu vastu sisse.
Tedremadrad (tedremaran). Juurte leotist viinas võeti kõhuvalu korral, samuti venituse puhul.
Koirohu tee - kõhuvalu vastu.
Kammelitee (kasvab vilja hulgas põldudel). Kõhuhaigused, valud.
[Kõhuvalu] Tedremadara juured, viinaleotis venituse vastu.
Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.
[Kõhuvalu] Mustasõstra oksad keeta. Krooniline kõhulahtisus.
Kõhuvalu. Köömned katkitõugatult võeti kuivalt suhu, rüübati vett peale, mehed tegid viinaleotist.
[Kõhuvalu] Koirohi, varre ülemine osa õitega kõhutõbe vastu, joodud koirohu teed ja ka keedist pitsklaasiga.
Teinekord juhtus kellelgi jälle kõhuvalu olema, siis anti talle vaarikavarre teed või ka viina sees leotatud maranajuuri.
Tulililled kõhuvalu vastu.
Kannikeselehed kõhuvalu vastu.
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuvalu vastu kalmust, luuvaluheina, heinputke.
Kui kõhuvalu, siis tuleb peeneks tambitud pipart võtta.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati luuvaluheina, heinaputket (teena).
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Raudrohi - köha, kõhuvalu vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor kõhuvalu vastu.
Piparmünti (kõhuvalu vastu).
Piparmünti (kõhuvalu vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].
Toomingamarjad - kivid katkinäritult kõhuvalu ja pasanduse vastu.
Mustikad - tarvitati kõhuvalu rohuks.
Arnikaid tarvitati vanal ajal kõhuvalu vastu.
Arstirohuks tarvitati vanemal ajal järgmisi taimi:
Arnikad - kõhuvaluks.
Must sõstar - kõhuvalu vastu.
Mustikad - kõhuvalu vastu.
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kõhuvalu, kollatõbe, nina verejooksu (külmad kange tee lapid).
Kui kõht valutab, võta pool lusikatäit piparmündi rohtu ning pool mündirohtu, vala kuuma vett (korteri jao) peale, lase ummukses seista ning joo seda vett, kuni valu ära kaob. Mündi õied maarja-jäega keedetud värvivad villad kollaseks. Juured, mis kevadisel ehk sügisesel ajal korjata, kui neid õllega keedetakse, värvivad kollaseid villu punaseks.
Tedremadra juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.
Ka palderjaani juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.
Palderjani juured piirituse sees rohuks kõhuvalu vastu.
Palderjani juured viina sisse. Kõhuvalu vastu.
Kuivatatud tammetõrud kõhuvalu vastu.
Tedremarana juured piirituse sisse. Kõhuvalu vastu.
Vehvermentsi õite tee kõhuvalu vastu.
Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.
Ka arstirohtudeks tarvitati mõnda taime. Palderjaani juured on kõhuvalule heaks abiks, ka kuivatatud mustikad.
Paltejaan - palterjaani juured pannakse viina sisse ja võetakse sisse, kui on kõhuvalu.
Taimed.
Kalmusejuured - kõhuvalu vastu.
Piparmünt - (tee) kõhuvalu vastu.
Üheksavägise õite teed on kasutatud kõhuvalu puhul.
Piparmündi tee - kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.
Heaks ravivahendiks on tedremarani juured, mis kogutakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. See aitab kõhulahtisuse ja -valu puhul
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.
Kõhuvalu, kui kõhust lahti oli, siis keedeti kummeliteed, raskemal korral tammekoore teed ehk tambiti tammekoor pulbriks. Seda anti inimesele kui ka loomale. /---/
Kaselehed viinas - kõhuvalule.
Kõhuvalu korral joodi koirohu teed.
Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.
Toomingakoore keedist kõhuvalu vastu.
Viina sees leotatud türgipipra kõtru kõhuvalu vastu.
Heinputke juured viinaga - kõhuvalu vastu.
Heinputke juured viinas - kõhuvalu vastu.
Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.
Kalmusejuured. Kõhuvalu ja kirpude vastu.
Toomekuur ja -mähk. Kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.
Kui kõht valutas, võeti kuivatatud pajukoori, hõõruti neid, kuni nad muutusid pulbriks, ja söödi seda pulbrit võileiva peal meega ehk suhkruga.
Kalmusejuured - kõhuvalu jaoks.
Mündid.
Mündid on kõhuvalu vastu head. Tehakse teed ja juuakse. Mündid on ka koleera vastu, tarvitatakse niisama kui kõhuvalu juureski.
Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Koirohi, ta kasvab liivases maas hoonete ümber, kus vanad prügikohad, ja mujal. Vars on tal pikk, õied on pisikesed koldsed nupud. Lõhn on kange, maitse mõru. Teda tarvitatakse kõhuvalurohuks ning teda tarvitatakse ka putukate hävitamiseks, kes noori taimi ära söövad. Ning kui lammastel kõht lahti, antakse ka seda vett.
Ristikheina nuppudest keedeti tee palaviku ja kõhuvalu vastu.
Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.
[Teetite lehtede] marjad kõhuvalu vastu.
Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.
Fáffärmiusa (Mentha). Tarvitatakse kõhuvalu vastu. Keedetakse teed ja juuakse.
Kõtuvalu vasta om verekõdra viin.
Valud kõhus, gaas.
Maohaavad ja gatarr: kõige enne valude ajal võeti teelusikatäis söögisoodat veega, siis tedremarana juured leotatud viina sees, seda võeti 20 tilka.
Haavapuu. See on hallikooreline puu - ennemalt, kui oli arstirohtude puudus, siis inimesed keetsivad haavakoori - jõivad teda kõhuvalu ja külmatõbehaiguste vasta. Aitas. Kole kibe vedelik, kui jood.
Puu mäih.
Tarvitatakse hommikul vara kõhuvalu korral.
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.
Saaretõrv. Arvatavasti saadi seda saarepuudest tõrvaajamise tulemusena. Sellenimelist tõrva kasutati maal peamiselt kärbeste ja parmude tõrjumiseks. Kui suvel parmud rakkes olevaid hobuseid ründasid, siis tilgutati või määriti saaretõrva hobuse rangidele ja hobuse nahale ning parmud ei tulnud enam hobusele kallale.
Raviks kasutati saaretõrva kõhuvalude ja kõhu venituste vastu. See pidi aitama, kuigi selle lusikatäie sissevõtmine oli halva haisu ja maitse pärast väga vastumeelne. Saaretõrva ostis isa apteegist või rohukauplusest.
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.
Kõhus valud, siis tedremarana juured on hea rohi. Seda pandi viina sisse ja võeti.
Tedremadara juurte viinaleotist kasutati kõhuvalu korral.
Kodumaal korjati vanasti - üks põhiline, mis minu vanaemal oli, see oli kalmusejuurikad. Pandi pudelisse kas viinaga või veega, ma ei mäleta, aga juured pandi pudelisse. Vist ikka kõhuvalude puhul võeti seda sealt.
Sibulat tarvitati toiduks, ka kõhuvalu vastu oli sibul väga hea rohi.
Tumingas - tuminga.
Õied tuppa „haesuks“. Marju söövad lapsed. Koor pargiks, kuivatatud marjad viinas kõhuvalu vastu.
Mustikas. Mustikmarja keedis on hea kõhurohi, kui kõht valutab ja on seest lahti. Niisama ka kuivatatud marjad. Eesti iseseisvuse ajal valmistati ka mustikaveini kodusel teel.
Romaška, maasikalehti, tõsjatšilistikut - tsai jaost, kui život baliit, tak. Ta on mõru.
Sinine lill oli, kui kõht valutab.
Kui vahel on kõht valus, немного перцы, соли и viina, всё в румку, segad ja прямо как с рукой отнимает.
Raudlilled, a ku valutab siest, kõht valutab, siis seda. Venelane ütleb tõsjatšilistik.
Tõsjatšilistik, see on seest, kui kõht on lahti ja valutab.
Tedremarana juure ja kalmuse juure olliva kõturohi. Pudelisse ja viin pääle, säält siis pitsiga lassiva, ku kõtuvalu ol'l.
Posijad - need korjasid tedremarana juuri viina pääle kõhuvalude vastu ja kui kõht lahti on, paned paar pitsi ära. Juured pesti puhtaks, kuivatati ära ja nädal või rohkem pidi saisma. Mida kauem, seda mõrum.
Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.
Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.
Köömen. Selle taime väikesi mõrudaid seemneid tarvitatakse leivategemisel, viinas leotatud köömed on kõhuvalu puhul mõjuv arstim.
Raudrohi aitas siis, kui nina verd jooksis, pandi raudrohu lehti ninna.
Vanad naised (küll mõni üksik) panid raudrohtu viina sisse ja kui kõht valutas, siis võeti seda viina nii paar supilusikatäit tühja kõhuga. Seda tegi minu papa ema. Tal oli suur pere, 8 last ja elati selle vanarahvatarkusega. Arsti juures pole käidud.
Ka minu ema on paljulapselisest perest, neid oli 14 last, eks siis nende kasvatamiseks oli ka rahvatarkust vaja, sellest veel hiljem.
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.
Kalgan - ei saanud ka õiget nime kätte. Ütlevad, et on peente kollaste õitega taim, mis kasvab heinamaadel ja millede juuri nad siin kõhuvalu vastu tarvitavad.
Küisigud. Kui lastel või vahel ka vanadel inimestel on kibe valu kõhtus. Siis tehakse küisiguteed.
Küisigurohi – Lotus corniculatus.
Kasest lasti kevadeti mahla ja nelipühiks toodi värskeid kaski kambri ja rehetuppa iluks. Kaselt võeti urbasi ja need pandi piirituse sisse ja väikesi kasetettesi (väikesi kasepungi - lehekesi). Sellega määriti, kui kuskilt koht valutas, ja mõned tilgad võeti sisse, kui kõht valutas. Kase vitstega peksti lapsi ja siis üteldi, et antakse tedreleiba ja kasejuustu.
Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: [teksti vahel joonis] Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.
Tedremäran - juured kõhuvalu vasta, viinä sees leotadult.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaituserohud. Kasvavad nõmmel. Madalad, lillade õitega. Neist tehti teed kõhuvalu vastu. Kui arvati, et kanad on ära nõiutud, siis suitsetati neid kaituserohtudega, et nad nahkmune ei muneks.
Kalkanajuured - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.
Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.
Kõhuvalu vastu joodi koirohuniina ja koirohuteed.
Rebasekakulilled. Need on ühes piimapisarate ja kannikestega meil Kaukaasias esimesed kevadekuulutajad, aga kui on soe talv, siis õitsevad nad talv läbi nagu tänavu talvel.
Rebasekakulilli on punaseid ja valgeid. Õiede lehed hoiavad allapoole, aga südamed ülespoole, kannikese õitest on natukene suuremad, õievarred on peenikesed punakad, umbes sõrmepikkused. Lehed on tal tumerohelised, vähe suuremad kui kannikestel, kuid lihava kasvuga läikivad, lehti on tal rohkesti, tema narmasjuurte küljes kasvavad ümarikud latsergused kakukesed, laiuti läbimõõt 3-4 sentimeetrit, paksud umbes ligi ühe sentimeetrini.
Neid kakukeisi tarvitati kuivatatult enne 1920. aastat kui arstirohtu rabanduse ja kõhuvalu korral nii inimestele kui ka sarvloomadele, leigati üks õige õhukene killukene rebasekakku, pandi pool tikuväävlit, kaks tera suitsupüssi rohtu, kaks-kolm tilka lõngaeli (väävlihaput), ehk veel parem, kui oli käepärast soolahaput, ja üks supilusikatäis põletatud viina. Need segati ära poole teeklaasi veega ja anti sisse kas haigele inimesele ehk haige loomale. /---/
Naba-varrö hain (varre hein) (Leitud mulla maalt, 9. juunil 1930. a) [Potentilla sylvestris). Korjatakse „Nabavarrö haina“ juured, pestakse puhtaks ja pannakse pudelisse viina sisse. Viina sees lastakse juurtel liguneda - seista. On kõhuvalu, siis juuakse juurte pealt viina. Korjamise aeg on enne õitsemist.
Armika. Teda keedetakse ja juuakse kõhuvalu korral.
/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vanemal ajal oli ebausk väga palju maad võtnud, sellepärast usuti, et on olemas nõiad, ja mõnigi targem mees on pidanud oma elu ebausule ohverdama. Mõnes metsanurgas elas eit või taat, kes mõnel kõhu oskas terveks teha ja nüüd suure kuulsuse omas. Kui mõnel mingi õnnetus oli, mindi kohe ja viidi nõiale võid, rasva, kanamune ja liha, et õnnetust enam ei juhtuks.
Kui noortel loomadel kõhud lahti olid, keedeti reinvarsse, anti seda vett loomadele juua.
Keedetud arnikavett võeti, kui kõht valutas, mis praeguse ussirohu aset täitis.
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.
Kõhuvalu vastu on sibulas, ussiherned, peetersonijuured, tedremadara juured, nelgid.
Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).