Haiguste märksõnad
Koeraviga
Koeratõbi, koeraviga (kui laps magades kiunub ja koera viisil nuutsub või ka tasakesi nagu haugub - Kuu) - kõhetus, rahhiit (atrophia infantum, rachitis) (Vilbaste 1993: 85). Lõuna-Eestis kutsuti haigust penitõbi.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 6, 257/8 (4) < Rapla khk., Rapla vanadekodu < Hageri khk. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laps oli täis vistrikke ja ringutas palju. Arvati siis, et lapsel olevat koera viga. Laps viidi vihtlema. Ema istus lapsega ahju pääl. Vihtleja seisis redeli pulgal, andis ühe sapsu vihaga lapsele, teise ahju müürile, kolmandama koerale (koer kutsuti redeli alla). Nii taheti lüüa kolm korda. Koer aga ehmatas vihaga löömisest hirmsasti, tahtis kasvõi aknast välja karata. Ja vist ei saandki nad teda rohkem lüüa. Pärast koer oli eluaja arg ja kartis vihta kui tuld.
H II 1, 674/5 (32) < Vaivara khk., Kuterküla k. (1888)
Koera taud = haigus veikeste laste juures. Symptome: Kõht suur, laps kuivab ise ära, seest lahti, sööb ja joob palju; surm ei tapa. Kolmel neljapäeva õhtul peavad 2 leske naist last saunas järgmisel kombel vihtlema. Koerale pannakse kott päha ja viheldakse siis: üks hoop koerale, teine lapsele. Vihtlemise veega on enne koera pestud. Vihtlemise juures küsib see naine, kes koera kinni hoiab: "Mis sa sääl vihtled?" Teine vastab: "Vihtlen koera taudi." Esim.: "vihtle nii, et ta terveks saab!" Selle järele saada laps paremaks.
H II 8, 111/2 (8) < Jõhvi khk., Päite v., Päite k. < Vaivara v., Kannuka k. (1889)
Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui mõni laps on nenda haige; et tämä ise ulgub jalul; aga ei söö ega joo õiete midägi isuga, vaid kuivab silma nähtavalt liha poolest vällä; söömist võttab vana rahva viisi õeldes natuke nagu inge pidet, et aga elo sees seisab; kui nii sugune laps kuskil õli, siis ööldi: se vaine on koera tauvis, seda tarvis arstida. - Vanad moorid kütsid sauna soojaks, viisid vihu pu sauna, panid ühe õtsa lava pääle teise otsa põranda pääle. (Vihu pu, on se pu, miska põllu mehed heina ehk vihu koorma kini tõmmavad.) - Siis võtsid ühe koera, veid selle sauna, panid koera kaksite puu pääle, üks vana moor oitis last süülis, teine vihtles, kolmas oidis koera pu peal kinni. Kui vihtlesid siis lõid vihaga koerale 2 hoopi ja ja lapsele üks oop. Iga oobi aeal tõõstis vihtle oma jala üles, tõmps viha jala alt läbi, ja vihtles ninda üht puhku edesi. -
Kui tüttar last arstisid või vihtlesid, siis veid ühe lapsukese kes ninda arvada 10 aastane, sauna juurde, andsid taale ribila (roobi) kätte, käskisid teda kaksite ribila selga akkada, nenda kui poisikesed teiba tükkide seljas ratsa sõidavad, nõnda pidi nüüd lapsuke ribila seljas ratsa ümber sauna jooksma, sauna akna kohal küsis ta iga kord nenda kui naised õppetasid: keda teie vihtlete? naised vastasid: "koera." Ribila seljas sõitja ütleb: "andke siis koerale hästi. - Nõnda vihtlesid naad nii kaua kui arvasid, ja uskusid et koera tõbi pidi lapsest ära lahkuma. 40 aastat tagasi arvada, on Kannuka külas Vaivara vallas ni sugust arstimist pruugitud; aga naised eksisid, ei tundend aigust, sel lapsel õli kreeps lõuas, naad tahtsid teda ka selle arstimisega ära kautada; aga laps suri sellegi peräst vällä. -
Liisu Aruvald kes se kõrd veel lapsuke õlnud, ütleb et täma ongi ribilaga ümber sauna ratsa sõitand.
EKS c, 51 (1) < Vaivara khk., Kutterküla k. (1888)
Koerataudiks nimetakse väikeste laste haigust, kui neil kõht suur on, keha lahtine, palju sööb ja joob, sääljuures aga ikka rohkem ära kuivab, surmaga mitte ei tapa. Seda haigust arstitakse järgmisel viisil: kolmel neljapäeva õhtul peavad kaks leske naist last ja koera saunas vihtlema, üks hoop lapsele, teine koerale. Enne vihtlemist pestakse koer vihtlemise vee sees ära, siis hakatakse selle pesuveega vihtlema, antakse seda ka lapsele juua. See, kes koera kinni hoiab, küsib vihtleja käest: “Mis sa sääl vihtled?” “Vihtlen koerataudi!” “Vihtle nii, et ta terveks saab!”
H II 36, 419 (3) < Vaivara khk., Repniku (1893)
Kui laps koeratõves on siis vee laps sauna ja pane ukse alle maha ja lastagu musta koera kolm kord üle lapse oma poole hüpata siis hakka vihtlema, üks hoop lapsele teine koerale ja koeraga ühest kausist põstada ja ühes koos magama.
ERA II 18, 315/6 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. (1929)
Kui kandmise ajal naisel koer on süles või läheb üle jalgade, siis laps on koeratõbes. Ta on lahi, vilets ja vedela lihaga, ei kosu sugugi. Koeratõbe arstiti: a) laps viidi vihelda, üks hoop löödi vihaga lapsele, teine koerale, siis paranes. b) Kolm neljapäeva õhtut lesknaine mõõdab last oma põlle sees. Lapse ema küsib: "Mis sa mõõdad?" - "Mõõdan last," vastati. Ema: "Mõõda nii, et terveks saab."
H II 1, 677 (43) < Jõhvi khk., Toila k. (1888)
Koerataud, laps halva loidu läbi haibe, sööb palju, kõht on suur, aga ei pea midagi kinni. Selle vasta köeti sauna ahi; söed tõmmati ahju ette ja siis pani tuuseldaja süsi kahe pilpa vahel vee sisse vanni, ise sääl juures 1-9 ja siis tagurpidi 9-1 lugedes ja iga arvu juures üht süsi ära pannes. Nõnda tegi ta mitu korda. Kui süsi vee pääl kaua õõgus, siis pidi laps elusse jääma, kui kustus, siis pidi ta varsi surema. Seejärel pesis tohter (tuuseldaja) tõises vannis koera seebiga, andis seda vett lapsele juua ning pesi taga ka last, teda seal juures söe veega viheldes. Selle läbi pidi laps terveks saama.
H III 16, 78 (5) < Peterburi kub., Gatšina l. (1890)
Kui veike laps ringutab ja kangutab. Siis on see koera hüppamise pärast, ema peale. Siis viheldakse last õige heaste ja pannakse ta siis riiete sisse ja ukse alla maha, siis lastakse koera kolm korda üle lapse hüpata ja suitsetakse koera karvadega, siis saab ta terveks.
H II 7, 782 (99) < Iisaku khk., Soompia k. (1889)
Ühel lapsel õlnud suur pia ja naine käinud kolmel neljapääva õhtal kaugelt maalt nõija juures. Iga neljapa õhta küetud saun, viedud koer sauna ja viheldud ästi kuera, selle järele viedud laps sauna ja viheldud sellesama vihaga kellega kuera viheldi, kua last.
E 6896/7 (4) < Narva l. (1893)
Kui jälle lapsel jalad ja keha kuivama hakkavad, siis olla tal koeratõbi ja tuleb järgmisel kombel arstida. See on köetakse vihtlemis saun ära ja viiakse suur koer ja laps mõlemad sauna ning viheldakse kordamisi mõlemad üks kord koerale ja teine lapsele.
RKM II 21, 439/40 (11) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Koeraviga see viga ilmede lapsel peäle ristimist; laps kaabib nagu koer ema rinda ja küinistäb. Seda ohatadud ühüsämätsugu suetsetesegä suetsetades. Ühüsämätsugu suetsetesele võeti ühüsamõt seltsi asju; kaabiti vask raha küllest; õbe raha küllest; tina; uksepaku alt kolmest kohast mulda; riide tükke; puu puru; soola; odra teri; juukse karvu. See pandud kokko lapi sisse, akatud tuli külgi na et suitsu miilis; sess lastud seda suitsu lappi peos oedes igäst küllest peäle. Teene ohatamese kunts oli; et laps mähiti suure rätiku või teki sisse ja pandi ukse paku alla maha. Lasti koer kolm korda lapsest üle üpäta. Suetsetamese kuntsi o illem veel esinend, na kakskümend aastat tagasi. Koera üppämest, seda kuntsi ruugiti veel viimati 45-50 aastat tagasi. Koeraviga tulnud lapsele sellest kui lapse emä kandmese aeal kuera peksnd või uputand. Pidädä lapsesse kõik mõjuma.
ERA II 21, 328 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. (1929)
Kui lapsel on koerahaigus, siis võetakse koera karvu, annekollasid ja uksepaku laaste ja suitsetatakse sellega last.
RKM II 274, 225 (5) < Tallinn (1970)
Koeratõbi.
Mina ka usun, et ikka midagi on. Kui mina veel Kaarlis elasin, oma isa kodu krunti pidasin, siis oli meil veel koerad ja kõik. Sääl sündis mulle ka esimene poeg. Aga poiss körises ja urises justkui koer. Ma ei oskand seda millestki panna. Kaarli mõisa meieriproua tuli poisi katsikule, vahtis last ja ütles mulle, et kuda sa lased last olla, köriseb kui kiisikott, sel on koeratõbi. Koer on kandamise ajal sinu pääle ringutand. Kutsus koera tuppa. Pani lapse ukse alla maha ja lasi koera kolm korda üle hüpata. Siis käskis kolmel päeval kolm kord päevas kolm teelusikatäit kummeliteed anda, tegin kuda käskis ja laps sai terveks.
RKM II 349, 497/8 (130-131) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kui laps haige oli ja arvati, et see on koerast tulnud, siis viheldi saunas koera ja last ühe vihaga. Võeti koera suust ila ja pandi lapse suhu. Kui laps palju ringutas, siis arvati, et see on koerast tulnud. Siis lasti koera kolm korda üle lapse hüpata.