Haiguste märksõnad

Vistrikud

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: vistrikud, villid, pomm; välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele konkreetseleloetletud haigusele.

Vistrikeks nimetati nahal (enamjaolt suvalises kohas) esinevaid punne, millel võisid, kuid ei pruukinud olla mädakorgid.
Vistrikeks võidi nimetada peale selle veel paiseid ja sünnimärke, maaaluseid, koeranaelu, kärnu, ka harjaseid.
Kui kellelgi sündimisest saadik midagi plekki ehk vistrikut ihu peal on - - H II 57, 538 (43) < Järva-Jaani - J. A. Rehberg (1896)
Haigust seostatakse tule, maa ja tuulega, ka haiguste viimise paigaga (ohvrikivi vms.) (Kõiva 1988).
Samuti võis vistrikke põhjustada tavatu käitumine või keelust üleastumine.
Vistrikud tulevad sellest, et magaja keelatud kohal magab, sellepärast saadavad maa vaimud talle haiguse karistuseks. EKnS 49. 54 (73) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Arvati ka, et vistrikud võivad olla põhjustatud kehvast toidust või et veri on paksuks läinud.
Toidust tulnud vistrikke - - RKM II 111, 108 (353) < Muhu - E. Aer (1961)
Vistrike või paisete tekkimisel öeldakse, et “veri on paksuks läinud, vajab klaarimist”. (suguliselt) RKM II 366, 423 < Rannu < Tartu - H. Rebane (1983)


Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui vistrikud lapse keha külgi löönud, siis suitsetadud last läbi umbse kasetohu.

Vistrikute ehk kärnade vastu, mis maa seest hakkavat ja selle koha päält, kus nad keha külge on hakanud, naha hoopis ära lõhestavad, ja viimati vett jooksma (leemetama) hakkavad, tuleb üks taim pruukida (mille nime see rääkija ei teadnud), mis savimaa pääl kasvab, mille lehtede pääl veevermed on, mille vars pilliroo sarnane ja millel kollakad õilmed on. Selle taime lehed tulevad ära keeta ja selle leemega tuleb neid vistrikuid peseda, mille pääle nad hoopis ära kaduvad. See taim õitsevat mai ja augusti kuudel.

Esimese pesu vee sisse pannasse hõbe raha, siis ei ole lapsel silma haigust karta.
Ja nisukliisid pannakse, räti sisse seutud, pesuvee sisse, kui laps veel noor on, sii puhastab lapse ihu kõiksugu vistrikudest puhtaks ja teeb klaariks. Täh.: Sel viimsel suab vistist tervise võimu õlema, sest ma nägin seda hiljaaegu oma lapse juures. (Kirjutaja.)

Kui mõned punased vistrikud lapse ihu piale löövad nagu moa-alused ehk on nad moa-aluste sarnatsed, siis too metsast moavitsu ja pane patta veega keema, ja keeda hia tükk aega ummukses. Ja pese siis selle veega lapse ihu üleni ära puhtaks. See vesi kautab vistrikud ära.

Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune kui esimene [vistrikud ehk kärnad], kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipuvart" mis neljat seltsi olemas olevat, ja kase päält "tuulepööriseid".

Kui paised ehk vistrikud on, siis saab võetud üks noor lepavõsu ja tules tuliseks tehtud ja selle võsuga üle paisete piiratud. Siis kauvad ära.

Kui su laps punaseid vistrikke täis ajab, siis korja kalina marju ja pese selle sahvtiga lapse keha üle.

Kui lapsel vistrikud, teise mõisa maalt kase otsast tuulepesa tuua, ära põletada, selle vett sisse anda ja veega ihu pesta.

Kui lapsel ihu peal vistrikud on, tuleb maast korjata sasaparilat ja seda sooja vee sisse panna, selle veega pesta iga päev.

Kui kuhugile ihu peale kuiv vistar lööb, siis tuleb selle peale hernepuru panna, siis saaja see terveks.

Kui lapsel miski villisi külge aab, siis tehakse kammeltee vanni ja valatakse põhja poole toeteiva alla.

Vistrite vastu aitas kase tuulepesa suits; riide all suitsetati.

Maavitsa (Solanum dulcamara) - vett tarvitetakse ihukoi vastu, pestakse maavitsa veega, siis ei lähe haigus edasi; kaotab ära ka vistrikud. (Lehtmetsa)

Vistrikute ja vinnide vastu.
Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.

Vannid noortest lodjapuu (Viburnum opulus L.) kasvudest parandavad sügelisi ja vistrikke.

Vistrikkude puhul on väga mõjuv mädarõikakaabe.

Vistrikke tuleb pesta aaslandi juurika veega.

Vistrikuid ja vinnisid pesti kassiratta ja maavitsa veega.

Viskid ehk kesti kaudada.
Kirjukase (maarjakase) koore veega kolm kord päevas pesta ja vesi siis neljapäev õhtu eha ajal põhja poole aja kolme tugiteiva alla kallata.

Vinnid (nagla'). A vot tuu jaost ommava' sääntse' haina', igäväiste suurtõ lehtega, verevä' kibõnakasõ' pääl, meilge kasusõ tah alah, lätte veereh, a olõ-õi' õnnõ näid kellelege vaja, ka võta' sa'-ke ko tahat, ega näid hallõ olõ-õi'. No jah, nuu' haina' surbutasõ' ar', pandas kuurt pääle, siätäs segi ja pandas pääle. Ka prat, ko noid haino kutsuta-ai' kärnähainost.

Kui väiksed punased villid lõid lapse peale, siis keedeti tuulepesa vett ja pesti senega.

Kase "tuulepõesas" (tuulesakk, tuulenuut). Vanemail kaskedel kasvav eriline kõva oksamoodustis, kase ladvaoksade küljes tavalisti, selle "tuulepõesa" vett keedetakse, ja pestakse sellega tuulest tulnud rõugeid, vistrikke ihul, kärnu jne.

Vistrikud tulid tuulest, nimetati maalasteks. Maalaste rohud olid rägarohi (vesivirn) ja kukemarjad (kukehari).
Nendega hõõrusid (höörid) vanad inimesed haige koha korduvalt sisse, seni kui see paranes.

Maa-aluserohtu on kahte seltsi: ühed pisikese punaste õitega, kasvavad juurviljapeenardel, neid kasutakse peene punaste vistrikute nühkimiseks, mis maa-alusteks nimetakse ja arvatakse maavihast tekkinud.

Kolgas oli ka. Ühe ema lapsele tulid niisuksed väiksed punased vistred käte peale, läksid katki ja ikka laiemale. Kogu ihu oli viimaks kui verine lihatomp. Küll käis arstide juures ja... laps oli Tartus ülikooli haiglas, saadeti koju, et parandamatu. Ükskord ema istund lapsega ukse pial ja nutnud. Üks vanaeit läind mööda, küsind: „Mis sa nutad?“ Naine näidand last: „Vaata, misuke mu laps on, miks ma ei piaks nutma.“ Eit vaadand ja ütend: „Praegu mul põle aega, lähen alevisse. Aga kui ma sialt tagasi tulen, siis tiin su lapse terveks.“ Teisel päeval tulnudki tagasi, olnd kimp üheksavägilisi kaasas, hõerund piineks ja topsutand kõik katkised kohad lapsel üle. Ja pärast viil, kus aga katki läind, kohe tupsutand üheksavägilist piale ja laps sai terveks. Esitiks nahk oli küll õrn, roosa, aga pärast läks jälle nii, kui harilik. /---/

Iga mädavistra peale on küpse sibulas hea.

Maalajaid arstis Lalli külast Tooma Juula. Ta uuris alati ühte suurte kiradega raamatut ja tundis väga paljusid maarohta. Inimesed käisid kaugelt tema juures. Oma saladusi ta aga ei rääkinud kellelegi. Aga nähtud oli, et ta tõi mereadrut, mis kasvab kivide küljes, villidega, veriurma rohtu, nõgeseid ja koerakuserohtu. Neid ta keetis ja selle veega pesi maaljaid – kärnu ja vistrikke ning ville.

Näos olid kublud, kadusid ja tulid jälle. Külas oli üks tark vanamutt, kes selliseid asju arstis. Tal oli üks puunõu, sinna sisse pandi meremuda, peeneks tambitud raudriia rohtu ja teisi maarohta. Selle seguga käskis nägu hõõruda. Hõõruski, aga ei tea, kas kublud kadusid nüüd sellest või apteegirohust.

Maa-arstid ollid targad, mõni abi saanu olli, ütles teisel: sääl on jälle üks maa-arst. Inimene olli naksisi (= vistrikke) täis, tark määris oma rohuga kanasulega ehk riidetropiga, mässis linase lapiga kinni selle koha, öö ja päev, 24 tundi seisis, siis lahti võeti, juba ollid ääred kuivama löönu, määris teist korda veel 24 tunniks - nõnda terve ku võis olla. Ikki selle saalomonisõrmuse juurika veega. (Märkus: Taim on Polygonatum officinale All.)

Tuulevistrikud - saadi tuulest. Mindi alasti õue ja pesti end tuulega. Pesti ka kaskede tuulepesadest keedetud veega.

Vistrikud leivad ülässä, sie tuleb maa hengamisest. On hakand. Tehti heina ehk obuoplika salvi. Juured võeti maa siest, kessake, leigatasse nagu sigurid pienest, kuivateti, javateti kohviveskiga, tehasse rõõsa mandiga keidetasse, tehasse niisike salv. Siis piab vastust võttama.

Mädavistrikud.
Kraabitud kohale lõi vistrekud. Neid mädavistrikuid ööldi, et küünevihad on sees.
Mädavistrikud raveti: linaseemne keedis ja küpsetand sibulalõik pandi linase lapige peale ja seoti kinni. Ka teeleht, meil kutsuti teetitte leht, pandi peale.
Nimetatud ravi keskus mäda välja ja vähendas paistetus ja palaviku.
Teelehte tarvitakse tänapäev.

Ühed rohud on: meil toa taga mäe peal, kui õitseb, siis roosad õied. Õitele kasvavad seoksed nagu sõrmed. Öeldakse küünelill. Kui miski muhud või visked peal lastel, siis seda keedeti. Pandi peale, võttis ära. Sügise kartulivõtmise ajal õitseb, lehed väiksed rääbakad.

Üks on hiirehernes. Maavits või mis ta pärisnimi. Pärast tulevad kaunad - nagu küüned. Seadele keedetakse kaunad ja inimesele ka. Kui sügelevad nupud tulevad, siis pestakse sellega. Ühed veiksed lapsed olid haiglased, vistres, suvitasid siin, siis üks mutt tõi, tegi keedist, pani peale.

Lõhkend haavad.
Mädavinne, mädand ja lõhkend haavad parandab omatehtud salv.
Kuusetõrv, mage searasv ja vaha, kõiki ühepalju panna, sulatada kuumas vedelast, ongi salv valmis, külma panna, hangub kõvaks. Parandab hästi.

Kase „tuulepesad“ - keeta, kui on tuulest tekkinud vistrikud - pesta ja juua.

Liivatee on timmi-jaan. Tal on niivõrd hea maitse, kui jood. Ja ravim on ta ka. Elmo oli väike, käis juba, siis lõid vistrikud käte peale, siis ema käskis, et tee seda teed, ja kaks päeva pesin sellega, siis oli terve.

Üheksameõis, see on üheksa haiguse vastu. Kellel olid vistrikud külles, sai abi. Kui laps ohatand oli, keetsin üheksamaõie vett ja pesin sellega. Õied tuleb pimedas kuivatada.

Jala vihavistrikud. Üheksavägise õie teega pesti ja lapid pandi peale.

[Aaloe] Mahla kasutatakse veel vistrikkude vastu ja tõmmatakse sõrmeotsa peale väikelapsele, kes sõrme imeb.

On üks maavits. Nägu oli lapsel punasekirju ja vistrikke täis. Seda vett keeta ja sellega pesta, kohe sai abi.

Raudrohu tee oli hea köharohi. Kui raudrohi parajasti õitses, tuli noaga koos varrega maast lahti lõigata ja varjulisse kohta kuivama panna. Sai sellest kaunis kõva teevesi keeta, tuli 1 klaasitäis 3 korda päevas juua. Võttis kohe rinnust lahti ja meeleolu muutus paremaks. On ka seda kuulda, et raudrohu tee puhastab verd. Soovitati noortel tütarlastel juua, kel on näos vistrikud, siis vistrikud kaovad ära.

Sügelise vistrikuid hõõruti kuuma lepapulgaga, pulk aeti pliidi all või ahjus nii kuumaks, kui ihu välja kannatas, siis selle laia, ümmarguse otsaga hõõruti otse vistrikke. Pidi olema mitu pulka korraga soojas, et oleks uus võtta, kui vana jahtub. Mina ise proovind ei ole, aga isa ja ema tegid küll ikka õhtuti, pärast tööaega.

Maarjasõnajala juure vesi ajas solkmed välja ja lehekeedu veega vannitati lapsi, kellel vistrikud olid. Maarjasõnajala lehed.

Põllukumel, mis külvetasse [teekummel]. Seda on hea võtta. Õele oli vaja. Tema jõi seda, temal ajasid vistrikud üles.

Verihurmaga raviti kõik - koeranaelad, tal om punane mahl, siis sellega kastad, niisugune kuskil vistrik või sammaspool.

Minu emal läinud nägu ohatisse, vistrikusi täis. Tuli siis siia Vaita mamma juure (oli noor tüdruk, siit Ansuga sehvt sees), läks metsa kaudu, ei tuld Tõnuansu õue pealtki läbi. Mamma öeld: „See on tuuletõbi, võta need kuuskjalad (osjad)“ Käskinud neid keeta ja siis põse peale panna. Nädala pärast kadund ära. Mamma oli üldse hirmsasti korjand neid maarohtusi.

Maavitsa vesi, mõni ütleb kassitapud, aga see on maavits. Seda vett keedeti. Vistrikute vastu.

Meil jõe ääres kasvasid pikad lehed, nende juurikad, värsket manti peale. Seebilehed olid. Vistrikutele, kadusivad ära. Lehti enam ei ole siin.

Kui veke laps on, ei tohi kamelivee tiega pessa, et ihupuhastust kinni paneb. Mõned pesevad nisu kliidega, nied jälle panevad kinni. Nied piavad ära olema. Ihupuhastused on piened vistrikud. Tulevad kolmandamal või neilandamal pääval. Põleta kasepuu ära, siis nied süed vette, ja siis pese. Enne tulevad süed välla kurnata. Ia on kui õberaha kua vette panna.

Üks rohi, mis inimesed ise teavad. Maavitsad. Nemad teadsid neid taimi. Keedeti sellist, sellest keedeti üks lahus ja määriti neid kohti, kus kublud olid. Ja see oli väga hea rohi. Nad pidid kraavide kallastel kasvama rohkem, need maavitsad.

Näiteks nõges on ka. Oli vanadekodus üks kokk, tema lapselapsed olid punne ja vinne täis. Nendele tegi vanaema nõgeseteed ja kadusid kohe ära. Ja kanadele anna kuivatatud nõgest pudru sisse, panevad nahka nii et...Ja siis kevadeti lehmad olid nõrgad, pani nõgeseid tünni ja kuuma veega ja andis lehmale juua. Seda nimetati siis sulbiks. Ei olnd ju võtta neid mineraale ja asju.

Maavitsa viega pesevad ja tomingaõitega, kui on maast või mingid vistrikud. Siis on jälle sõnad, aga ma ei tia.

Teeleht - padaroznik - oli siin vistrik ja panin ööseks peale ja kiskus mäda välla.

Kui rõske märja maa pääl olla, siis hingab maast välja ja inimene võib saada vistrikuid, kärnasid, ka teisi haigusi (närvihaigusi). Arstiti taimedega - sinised väikesed õied, lehed ümmargused, väikesed - neid keedeti ja pesti selle veega.

Tuulepesasid korjati sel korral, kui veiksel lapsel lõid ihu peale vistrikud, siis pandi seda leotatud vett lapse pesuvee hulka, kui last pesti, see kautas need vistrikud ära.
Peale juanipäeva korjati vihaoksi vai vihalehti, kuda keegi ütles. Aga mõned kiitsid, et enne juani tehtud vihad on paremad, tervisele kasulikumad.

Siis on üks roomav rohi, kasvab aedade ääres, pruuni varrega; väiksed ümarad lehed ja väiksed sinised õied. Rahvapärane nimetus on kassirattad. Aga kuda ta õige nimi on, ei tea.
Seda kassiratta vett keedeti ja määriti ihu peale, kui neskesed vistrikud aas ihu peale, mis sügelesid. Lastele tehti vanni, kui nesksed vistrikud aas. Ega need ei olnud mitte sügelised (vai lilled), vaid vistrikud.

Maast hinganud. Aitavad maavitsad ja kassirattad. Kasvavad, pikad varred on ja seal külles ümmargused lehed ja sinised väikesed õied külles. Neid hõigatakse kassirattad. Siis nendega hõerutakse.
Maavitsad keedetakse ja selle veega pestakse.
Haavad nagu villid. Nad suured villid ei ole. Nagu kärnad, nagu punane plaat, ise sügelevad hirmsasti.
Vahest ütlevad: maast-võtnud.

Maaviha rohud [? Solanum dulcamara]. Keeta ja vistrikuid pesta.

Maa-aluserohud. Keedetud taimede veega pestakse ihu, kus asuvad vistrikud - „maa-alused“. Marjad pigistatakse katki ja määritakse siis neid otsekohe ihu peale.

Kortsleht. Keeduvesi vistrikute vastu.

Paistetuste ja muude vistrikkude vastu tarvitati järgmisi taimi: patsapuu mähe ja hapukoore segu mitmesuguste vistrikkude arstimiseks, mis sagedasti ihu pääle tekivad tuulekülmetuse puhul.

Vistrikuid arstiti hõbevalge- ja rukkileivapuruga. Arstiti peene soolagagi. Need asjad pandi nartsukesse, litsuti tõbisele kohale ja öeldi: "Terema isand, terema emand. Terema neitsit, kuningas. Anna mu lapse endin' tervis kätte, ma anna sulle hõbevalge." Kuid ju leivas eneseski on soola olemas, sinna pole teda siis tarvis lisadagi. Hõbevalge viidi pärast ristimist ristteele, või paisati õues vastu tuult. See pidi sündima kas teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Vistrikulasu käel arstiti veise röögatisega, s.o. kõvasile tehti viisnurk, sülitati kolm korda pääle, vajutati tõbisele kohale ja röögatati veise kombel kolm korda ja sellega oli asi valmis.

Maaviharohud [Gustav Vilbaste märkus ? Lysimachia vulgaris] [teaduslikku nime ei tea], kollaste õitega, aedade ääres. Hakatiste ja vistrikute vastu.

Näsiniinepuu [Daphne mezereum]. Hakatiste ja vistrikute vastu. Koore veega pesta.

[Kamelitee. Kummel.] Teed õitest. „Hakatiste“ vastu (pesti kameliveega).

Virnarohi (kapsaaias) - vistrikute vastu.

Kummeltee vett tehti siis, kui väikestel lastel oli palavik ja vistrikud kehal. Selle veega pesti mõnikord last ja vistrikud olidki kehalt kadunud.

Vinnide kaotamiseks tarvitati peenendatud männikäba ja sellest jahust tehti taignas ja selle taignaga määriti, siis pidavat vinnid ära kaduma.

Soolepad - käidakse saunas, kui vistrikud on.

Maavitsad olid vinnide ja kasvjate vastu. Rohuveega pesti vinnisid ja kasvjaid.

Maavits ravivahendina Tormas.
Umbes 25 aastat tagasi olid mu tädil Helene Viigil (praegu umbes 65 või 66 aastat vana, elab Lullikatku külas) käed haiged. Sõrmedele ja sõrmede vahele tekkisid kihelevad vistrikud, eriti pesupesemisel.
Ta arstis käsi järgmisel viisil. Korjati maavitsu (terve taim) ja leotati neid kuumas vees. Siis pandi käed leigesse vette ja hoiti tükk aega. Seda protseduuri korrati sageli. Käed saidki täiesti terveks ning on terved tänaseni.

Sidrun: vähja vastu, ka südamehaiguse juures. Veega, meega, suhkruga. Parandab määrides vistrikulist nahka, pressitud mahl tuleb peale pesemise õrnalt marlega, vatiga määrida.
Ka munakollasega segatult ravida pead ja nahka.

Kasekoore heldeid tarvitati vistrikute arstimiseks.

Kui inimesel vistrad ehk maalused kallal on, siis võta soola ja üheksad sugu viljateri ja kaabi hõbevalged sinna peale ja siis hõeru sellega neid ja sülita kolm korda peale. Siis mine risttee peale ja viska üle vasaku õla ja ütle siis:"Kust te olete tulnud, sinna minge." Aga see peab sündima neljapäva õhta, see on vana kuu viimane neljapäva õhta. Siis kaduda jooneld vistrad ära külest.

Vesivistrikka püiti sellega kaotada, et neid õlepeadega muljuti ja siis veise kätte söödeti.

Juudakäpp: keedis. Kui näol vistrikud, siis pesta.

Tulikas - “tulõlilles”. Purustatud juured ja õied vistrikutele, haigele hambale peale.

Ussilakk - “ussimari”. Vistrikutele lehed peale.

Kuutõverohi - “ussileht, ussimari”. Nagu eelmine [Vistrikutele lehed peale. Villimari - mari villile.].

Kui ihu niisuguseid mädanuppusi ja muidu vistraid täis on, siis keeda tuliohakaid (orjavitsad) ja võia (pese) sellega, siis muhud kaovad.

Vistriku ehk mädakärna näo peal. Tehakse pärmist ja jahust taigen, määritakse vistrikud kokku, köidetas ja mähitas nägu hästi kõvasti rätikuga kinni ja siis köetakse neljapäev õhtal saun ja viheldas hästi kõvas leilis.

Vistrike puhul, kui neid on näol liiga palju, tehakse taigen saiapärmist ja nisupüülist ning määritakse nahale. Pärast seda minnakse lavale ja viheldakse tublisti.

Vistrikke pestagu nisukliidest välja pigistatud tummiga.

Vistrikuid ja vinnisi pesti tuulepesade veega.

Tuulepesadega arstiti kärnu ja vistrikke, mis ihu pääle lõid. Tuul oli selles süüdi.

Vistrikud. Tulisesse vette pandi kõiksuguseid maaõisi ja tehti vanni.

- Tõine seda seltsi haigus on oma nähtuse poolest nõndasamasugune, kui esimene, kuid ta tulevat iga aasta uuesti. Selle vastu pruugitakse "lipu vart" mis neljat seltsi olemas olevat ja kasepäält "tuule pööriseid". (Kärdla vabrikust ühe töömehe käest)

Ütles ka, et kui näol on vinnid, siis võta kuuma ilma soolata koorimata kartulite keeduvett,ja pese nägu. Aga mul ei ole neid olnud kunagi. Küll olen aga mitut teist ravinud sedasi. Kuuma kartulikeedu soolata veega pesta tuli vinne, kui nad kuivama ja kaduma hakkasivad. Isegi ühe uhke Eesti sõjaväe majori proua (1930. a) tütrekese näo ravisin terveks selliselt. Käis palju kordi arstidel, aga lapse nägu otse kubises täis vinne. Kui talle seda ravimit õpetasin, tõmbas nina kirtsu ja vastas mulle, et Teie arvate, et ma ei suuda oma lapsele väärt ravimeid osta? Ma ei vastanud sellele midagi. Umbes kolme kuu möödudes kohtas mind linnas tütrekesega. Tuli, vabandas ja tänas väga - lapse nägu oli puhas, aga patentarstide salvid ei olla aidanud.

Vistrikude vastu korjatakse enne jaani kõikide lillede ja rohtude õied metsast ja keedetakse haigeid kohtasid, misläbi kärnad ja vistrikud paranevad.

Mul ajas vistrikud ja need vistrikud nii kõvasti sügelesid. Ja siis ma korjasin takjalehed, tulise veega leotasin ja nendega siis hõõrusin ja kadusid ära need vistrikud.

Maavitsa rohi - voltši jaagadõi. Ljuba mees oli vistrikusi täis, kütsime sauna, kolm laupäeva vihtles sellega. Mina tegin viha, iga kord tegin uue viha.

Koeranael.
Kui kuhugi ajas väike mädapeaga vistriku, seda mädapead ei tohtinud katki teha, siis läks jälle hulluks ja hakkas sügavalt mädanema, nii et haigusel on ka oma aeg, mis ta peab saama omaette rahus olla.
Aga koeranaelale saab sedasi vastu, et kui see mädapea või muidu punane, „vihane“ vistrik on, siis võtta toores koorega kartul, pesta puhtaks ja panna pliidiraua peale, lasta ühest küljest kuumaks ja siis selle kuuma poolega nii õrnalt, kui võib, vajutada vistriku peale. Kui on valus, tõstad üles jälle, nii 3-4 korda ja kui kartul ära jahtus, lasta jälle kuumaks. Üle 3 korra pole vajadust, vistrik kuivab ära. Ei lähegi hulluks. Nii teha 2-3 korda päevas, rohkem polegi vajadust.
Nüüd, kui on gaasipliidid, ei saagi seda kartulit kuumaks lasta. Elektripliidi peal saab lasta plaadi peal. Võib ju ka kasvõi triikraua peal kartuli kuumaks lasta, kui triikraud kummuli, õieti küll seljali keerata. Peab oskama ise ka midagi leiutada. Mina olin saksa-ajal 9-aastane ja praavitasin oma paised alati ise. Millal siis mammal aega minuga jahtida oli. Niisama said enda paisete arstimisega hakkama minu täditütred.

Viin ja ristinaelad - ristinaelad viina sees ära liutada - see on, ku nakid on, silmades kasuvad või, riie märjaks teha, pressitaks pääl. (Märkus: ristinaelad on vürtsnelgid. Nakid = naksid, vistrikud).

Rakvere kaupmehel olid jalad kärnas ja mädanemas, üks närvihaigus on selline.
Peterburi ja Tallinna arstid ei saanud tema jalgu terves. Aga tema suvitas lahe külas ühes peres mere ääres. Seal üks vana inimene oli toonud pool kotti kõikeseltsi lillesi, mis siin saada oli ja keetis neid pajas veega, jahutas ära ja pani kaupmehe jalgupidi toobrisse. Kui kaua leutas, seda ei tea arvata (tund kindlasti). Sellest ühest korrast said jalad terveks. Vanainimesele ostis kalli villase kleidiriide, ütles, et mida arstid ei jõudnud teha, seda tegi vanainimene.
Selle vanainimese tütar oli abielus. Tema mees oli kasvikuid täis, sellised veiksed, mädapead otsas. Tütar tegi oma mehele samamoodi vanni ja kasvikud [mädapaised] kadusid ühekorraga ära. Seda rääkis mulle vanainimese tütar.

Uhatleja. Keiguste koplil oli üks vana naene. Juba mõne aasta eest suri ära, 100 aastat vana. Uhatles, nii kui rahvas nimetas, ära kõik kihelejad, valutajad, visked, kärnad, muhud ja mis ühegil olid ja millele ükski kodune ega muu rohi ei aidand. Tema tõi kausiga vett mille juures ta luges ja selle veega ta pesi neid viskid või kärnu kas lapsel ehk vanal nõnda, et see pestud vesi jälle kausi sisse läks. Ja selle vee ta viis metsa sarapuu põesa, mis ta oma ligidal oli, ja kõik said terveks, kes seal keisid, olnud see maa halja, metshaljas, maast ehk merest saadud mis tahes. See oli üks ainus teatud iseäraline põesas.

Väike laps (alla aasta) tehti püüli- ja pärmitaignaga kokku, taigen tõmbas kupladesse; siis laps viidi sauna ja viheldi. See pidi aitama igasuguste vistrike vastu.

Lodjapuu õied: tee köha puhul, kui rindade all kisub, umbes läkaköha taoline. Pestakse lapsi, kui vistrikud.

Vinnisid kaotati näost pärmitaigna kergitisega. Väheses leiges vees sulatati pisut pärmi ära, segati hulka peent nisujahu niipalju, et oli paras vedel kõrt. See pandi siis pliidi peale või kuhugi mujale sooja kohta väheks ajaks kerkima. Sauna minekul võeti see pärmikergitise nõu kaasa ja üks õhuke taskurätiku suurune marli lapp ka. Saunas määriti seda körti näo peale, kus vinne leidus ja pandi siis veel marlilapp üle taignase näo. Kui see valmis, siis viheldi kuumas leilis vihaga vastu nägu. Peale vihtlemist võeti ravivahendid näo pealt ära ja oligi kõik korras. Mõne päeva pärast kadusid vinnid ja ei tulnudki enam näkku. Kui vahest hiljem jälle vinne hakkas näkku ilmuma, siis korrati sama ravi uuesti saunas. Sellest ei olnud kunagi kasu, kui pigistati näost vinne, sel juhul jäävad vaid näod auklikuks, mis ei ole eriti just ilus. Pigistada ei tohtinud kunagi. Mida rohkem pigistad, seda rohkem neid vinne juurde kasvab.

Jutustaja sai ükskord enne jaanipäeva merest jalgadele kärnad ja vistrikud. Talle õpetati: võtta merest kolmest kohast adrut, sellega, haigeid kohta muljuda, siis adrule sülitada ja ära visata sinna, kust ta võetud oli.