Haiguste märksõnad
Nahahaigused
Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud nahahaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.
Nahahaiguseks võidi nimetada kõiki haigusi, mis avaldusid naha pinnal, olgu selleks ekseem, lööve, vistrikud, ka tedertähed jms.
Vaata ka: maa-alused, tedretähed, vistrikud.
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- angervaks
- heinputk
- ingver
- jõhvikad
- kadakas
- kanarbik
- kask
- kobrad
- kobrulehed
- kobruleht
- koirohi
- kummel
- kuusk
- kõrvenõges
- lina
- maa-aluse rohi
- maa-aluserohud
- maa-alusterohi
- maalisehein
- maavits
- maavitsad
- murumuna
- mustikas
- mänd
- nõges
- oder
- paiseleht
- pirdirohi
- pune
- põldhumal
- pärn
- rauarohi
- sarapuu
- sibul
- sirel
- takjad
- tamm
- tedremadar
- tedremaran
- teeleht
- toomingas
- tulikas
- tuulepesa
- ussipuu
- valge emanõges
- vananaisepuss
- varsakabi
- võilill
- ämmatuss
- üheksavägine
- karukäpad
- taimenimetus tuvastamata
- kärnahain
- hernes
- paatsapuu
- veriurmarohi
- üheksamaõied
- vereurmarohi
- ungrurohi
- paatspuu
- maasapp
- pasklepp
- päris maavits
- obuoblikas
- üleüheksa
- Uued asualad
- kibe tulikas
- taim nimetuseta
- haavapuu
- harilik piimalill
- sinised lumelilled
- maapuhumiserohi
- saviein
- kailud
- naisteniinepuu
- lagujarohi
- seebirohi
- ungrusammal
- konnalilles
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
Valjala Väksa poe ligidal heinamaal ohvrikivi, keskel loomulik lohk vee tarvis, kuulus üle kihelkonna. Seal arstitakse nahahaigusi. Tuuakse vett pudeliga, kallatakse lohku. Vette visatakse raha ehk muud. Siis pestakse haiget kohta ja minnakse koju tagasi vaatamata. Kivil poolikuid hobuserauanaelu, klaasipuru, raha jne. Lähedal sarapuu külge seotakse lintagi.
Nahahaiguste, leetre, rõuge jm. on olnud, lastele antud küpsetud herneid ja see aidanud, kõik muud apteegi ja tohtri rohud olnud tundmata asjad.
Kobrulehe juurika veega pesemine on hea mitme nahahaiguse vastu.
Kord olid mul maast saadud visked, mis sügelesid ja valutasid. Ma arstisin nad nii ära. Võtsin kolm peotäit odrajahu, hõõrusin haiget kohta jahudega, jahu viskasin vastu tuult kolm korda.
Silmnäo nahahaiguste puhul pestakse nägu koirohu keeduveega.
Maa-aluste rohud, need on veiksed taimed, mis enamiste kartulite ja ubade hulgas kasvavad.
Nendega arstitakse kõiksugu nahahaigusi.
Vananaise puss. Kasvab kraavipervi pääl. Tolmu puistataks varvaste vahele, kui need lõhkised ja verised.
Männitõrv. Nahahaiguse ja paistetuse rohi. Paksu plaastrina haige koha pääle panna.
Sedaviisi ketutus, naha lööb lahti, niisugune valge nagu kohmatükid sedasi. Selle vasta keideti pirdirohtosi, rauarohtu ka.
Kui inimesel ketutab, ninda jüstkui liigalihane on, siis murumuna (ämmatussu) seest võeta tolmu, panda pääle.
Ussipuu arstirohuna. Enne kui läbi vaatame, kuida maarahva arstid või külatohtrid ussipuud arstirohuna tarvitavad, otsime ussipuu ülesse, et sellega lähemalt tutvuneda. Ussipuu kasvab põesana ja üksiku varrena kivide vahel ja ahervarrede ümbruses. Lehed pikergused roheles-sinese värviga mis iseäranis sellepärast just silma paistab. Õied veikesed, kollased. Marjad on punased ja pikergused. Ussipuud vaadatakse nagu põlastusega.
Ussipuu keedisega arstitakse igasuguseid kõõmahaigusi, mis tekkinud kätele või mujale ihu pääle. Arstitakse ussipuu keedisega ka pää-kõõmendust. Mõned vanad inimesed teavad tõendada, et ussipuu vedelik olla hää arstiroht salakoi kaotamiseks. Haigusi määritakse või võietakse kolm neljapäeva õhtud järgimööda. Mõned vanad inimesed ütlevad, et siis aitavat ussipuu vedelikuga haiget kohta määrimine kõige enam, kui kuu kahanema hakkavat.
Nahahaiguste hulka lugeda. Süüdikuid leidus vanal ajal vahetpidamata igast talust, kuid nüüd ei ole ma neid enam näinud. Neid arstiti vanal ajal naeste poolt piimakoore, paatspuukoore keedise seguga, kuhu oli pisut veevelt hulka segatud, mis vaevalt tagajärge andis. Süüdikute pärast arsti juurde ei mindud.
Kestamine.
Ihu peal, pestes ehk saunas ennast viheldes saanud, kiheleb - pasklepa koort, suure nögese ja kobra juured keeda, pese tuas selle veega, saunas on ihu märg, ei veta sisse.
Naha lõhenemisele pannakse peale kuusevaiku, parandab heaste.
Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!
[Üheksamaõite] õitest keedeti ka teed, mida joodi mitmesuguste nahahaiguste puhul.
Naha kihelus.
Kadakavanni teha.
Savipoolised olid nahahaigused. Ega sest saand nii ruttu lahti ka. Hakkas kustagi kohast silmnägü vai kaul vai käsi kedutama ja kolejast sühütämä. Siis öeldi, et on savipooline. Küll nee sühüdid, kraabi kas puruks. Haige koha pääle pandi tinti ja voieti akunahigigä ka, no vahest on jo akunad higised, siis seeld külist hiudeti arstirohtu. Maas kasvid ka niisugused rohed, mone vaaksa korgused, punased sestresuurused marjad tulid suvel külgi sügüsü pool. Nee rohed hüüeti maavitsad. Maavitsa marjudega siis voieti savipoolisi, see sahvt, mes katki tehes neist väljä tuli, oligi see arstirohi.
Aleksandra Miilil oli 2 1/2-aastane laps haige, kägises ja punased nakid tulid naha peale. Kahe nädala pärast vanas kuus kadusid nakid ära, vesi tuli välja. Noores kuus ilmusid uuesti, kasvasid. Laps kägises ja kiskus nakid katki. Kärnad ilmusid peale. Arstide juurest ei saanud abi.
Tamme Elli õpetas :”Mine võta seda rohtu, mis aia ääres kasvab!” See rohi kasvas mööda maad ja oli läikivate ümarate lehtedega. Selle rohu varre mahlaga tuli hõõruda nakke.
Varsti peale hõõrumist kadusid nakid jäädavalt.
Mul oli näos nahahaigus. Sügeles ja kestendas. Üle 20 aasta oli see haigus mul külles. Arstirohud ei aidand. Ükskord läksin pööningule ja lehitsesin seal vanu raamatuid. Ühe kalendri sabast leidsin oma haiguse vastu rohu. Haljad mustikalehed peale panna ja kinni siduda. Tegin nii. Kui õhtul panin peale, siis hommikuks oli minu nägu terve. Ühe korraga sai terveks.
Maa-aluserohud kuivatati ja nendega suitsetati maa-aluste, sügeliste ja igasuguste nahahaiguste vastu.
Vereurmarohi - kui on nahahaigust või kui on soolatüikad, siis selle mahlaga võida.
Ühel Ulvi poolt inimesel oli raske nahahaigus. Kogu keha oli verilihal. Linadega pöörati. Arstid ei aidand. Siis keegi vana sõjaväelane, velsker, õpetand, et söögu jõhvikaid 1 klaas päevas. Ta söönud ja saanud terveks.
Nahahaiguse vastu on kõrvenõgese tee. Sellega pesta. Korjata, kui õitsevad. Enne ära kuivatada. Kui ma laps olin, siis mul oli pea kärnas ja kõrvenõgese tee tegi terveks.
Kui lastel olid nahahaigused nagu kärnad või sügelised, arstiti neid tulikaga. Tulikad keedeti ära, nii et sai paks, pruun leem, ja seda määriti peale. Nüüdse aja arstid ütlevad, et tulikaga sel kombel arstida ei võivat, olevat liiga mürgine. Vanasti arstiti aga alati tulikaga lastel kärnu ja vistrikke, häda polnud midagi, lapsed said kõik terveks.
Maa-aluserohi arstib nahahaigusi, pikad väädid nad on.
Angervaksadest tehti keedust või hautist nahahaiguste raviks.
Ka tedremaranit tarvitati kompressideks nahahaiguste puhul, keedisena või teena.
Nahahaigus, lööbed.
Oli kätel või nahal mõni väiksem laik, määriti männipuust aetud tõrvaga. Oli aga keha peal, köeti sauna, viheldi ja tehti kanget tammekoore vanni ja kohe määriti männipuust aetud tõrvaga.
Tammekoor.
Suupõletiku, kõhulahtisuse ja laste nahahaiguste vastu.
A. Miil (eesnime olen unustanud) oli kolmas sintlane, kellelt kuulsin üht-teist rahvameditsiinist. Ta kahe ja pooleaastane laps oli haige, kägises ja punased nakid tulid üle keha nahale. Kahe nädala pärast vanas kuus kadusid ära, vesi tuli välja. Noores kuus ilmusid uuesti, kasvasid. Laps kägises ja kiskus nakid katki. Kärnad tulid nakkidele. Arstidelt ei saanud abi. Tamme Elli õpetas: „Mine võta seda rohtu, mis aia ääres kasvab!“ See rohi kasvas mööda maad, lehed ümarad. Selle rohu varre mahlaga tuli hõõruda nakke. Varsti peale hõõrumist kadusid nakid jäädavalt.
A. Miilil oli karjatüdruk. See heitis magama, kui üles tõusis, oli nägu ja käed punaseid nakkisid täis, nagu leetris oleks olnud. A. Miil käskis toomingakoort tuua ja laskis samuti rohtu valmistada, nagu Tamme Elli oli õpetanud. Nakid kadusid karjatüdrukult.
Vabrikus ühel venelannal tulid samuti nakid. A. Miil õpetas jälle toomingakoorega ravima. Paljud inimesed olevat sellest abi saanud.
Tammekoore vannid parandavad nahahaigusi ja värskendavad keha tegevust.
Latse näonahk nagu mädasi, esmalt läts punasest. Üts liinainimene tuli marjule ja õppas: „Võta nee valusa takja, kuiva nee valusa takja ära ja põleta ära tuhas. Mageda võiu sisse pane ja tollega määri kõik näo.” Juure ja lehe ja ohaka põletasi tuhast. Määrsi ära ja nakas ilus nahk kasvama.
Kui on nahalööved, siis vanaema ütles: toomingakoor, võtad selle märja koha ja hõõrud.
Maarohud.
Üheksavägise õis - leotis, määrimiseks. Jõune nõid arstis ka, kui midagi naha peal oli. Käidi tema juures nahahaigustega.
Oma juttu alustas ta nii-öelda rahvameditsiinist. Esiteks korjas ta tee äärest paar vereurmarohtu ja seletas, kuidas nendest tuleb mahl välja pigistada, see pudelisse panna ja vajaduse korral seda nahale määrida. Pidi aitama kõiksuguste hõõrdumiste, põletuste ja muude nahahädade korral.
Teine tee oli nassudel samuti, hõõruda linase lapiga ja visata tulle, öeldes ise "puhas mulle, nassud sulle."
Tammekoore tee - kõhutõve, külmanud liikmete (koorevannid), külmatõve ja mõnesuguste nahahaiguste vastu.
Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.
Võilill. Võilille juurtest valmistatakse rohtu nahahaiguste vastu.
Sireliõie kompressidega parandati nahahaigusi.
Vereurmarohi - kollane taimemahl nahahaiguste ja soolatüügaste vastu.
Tamm - kooretee kõhulahtisuse vastu ja nahahaigustele.
Kuusk on hea ehitusmaterjal. Ka mööbliks kõlbab kuusepuu. Puunõud tehakse kuusepuust.
Kuusevaiku ehk -tõrva tarvitati seebikeetmise juures. Seep sai vahutav ja nahahaiguste korral pesti tõrvaseebiga ihu.
Obuoblikas - „nahahaiguste rohi. Koore, mantiga noh keeta, siis jäeb õli piale, sellega siis määrida, kui on sügelised või miski nahahaigust.“
[Mädärõigas - maarjaritk] Rõuge ümbruses ei ole silma puutunud. Küll aga kasvult ja lehtest väliselt ühenäulised, aga puudub lehk ja maitse. Ka nahahaiguse vastu pruugitav. Kärnahain?
Harilik piimalill - Läänemaal „salakoi rohi“, tarvitati nahahaiguste vastu näol.
Karu käpad. Nendega arstitakse raskemaid nahahaigusid, kuid ka liikmetehaigusi nagu põlves ehk puusas (vist jooksja). Klopitakse kuidagi nii, et need üsna limud (vesised) on. Siis pannakse see kahe linase lapi vahele (palja naha peale ei tohi panna). See kõrvetab esiti naha üsna valusaks ja punaseks. Pärast pidada hästi ära paranema. Ka jooksjahaiguse peale pidada samane arstimine väga hästi mõjuma.
Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.
[On kaks ingveri: esimene - pole mürgine.] Teine - mürgine, tarvitati sügeliste ja nahahaiguste vastu.
Teine on mürgine [Ingver]. Vanasti tarvitati sügeliste ja teiste nahahaiguste vastu.
Paatsapuu vett tarvitati nahahaiguste vastu.
Kui aga haigus nahal, keedetakse üleüheksmaõied rõõsa koorega ja määritakse haigele kohale.
Maavitsad keedeti vees, need olid nahahaiguse vastu.
Nõgesejuuri keeta ja panna sinna kohta, kus nahk katki läheb.
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.
Puud.
Haavapuu vaiguga määriti käsa, kui nastud kätel.
Maavitsade leotist tarvitati reumatismile ja nahahaigustele.
Sinised lumelilled /---/ Corydalis solida (Familie Fumariacea). Kui käed kõõma ajavad, siis hõerutavat nendega.
Ranunculus acer L. Tervet taime toores olekus hõõruti nahale mitmesuguste nahahaiguste puhul.
Maapuhumise rohtu tarvitati siis, kui inimesele ihu külge rakke lõi ja akandust arvati maast külge hakanud olevat. Keedeti ja joodi vett ja pesti neid kohte, kus tundemärke oli.
Maavitsad on nahahaiguste vastu.
Savihein nahahaiguse vastu.
Päris maavitsa leotist tarvitatakse mitmesuguste nahahaiguste parandamiseks.
Pune - kui nahk punetab, siis peale.
Pune kaotab naha punetuse.
Verihurmarohi. Õiest kui ka murtud varrest saab pigistada oranži vedelikku, mis parandab nahakoid ja teisi kroonilisi nahahaigusi.
Tammekoor ravivahendina Tormas.
Tormas tehti koguja lapsepõlves haigetele kätele ja jalgadele (ka nahahaiguste puhul) tammekoore vanne.
Mul leemetasid sääred kõvasti. Olin mitu kuud nende pärast haiglas. Ükski rohi ei aidanud. Siis õpetas mulle üks vanamees, kes ise kah haiglas oli, et tee tammekoore leotise kompressi. Hakkasin tegema, varsti võttis sääred kuivaks.
Misna pojal Kallel olnud mingi nahahaigus. Nõost polnud ta abi saanud, läinud Tartu. Tartu jaama juures tulnud neile üks naisterahvas vastu ja ütelnud, et kui pärnakoort kaapi, saab laits terves.
La[u]gujarohuga arstiti nahahaigusi.
Kailudega ja kanarbikuga arstiti nahahaigusi.
Seebirohi. See rohi keedetakse kuivatatult näokõõma vastu.
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.
Taimed, mida tarvitati vanasti arstirohuks.
Anijal jutustab keegi 80-aastane naisterahvas, et vanasti tarvitatud palju taimi arstirohuks, kuid enam neid niipalju ei tarvitata.
Maavits. Maavitsa varred leotakse leiges vees ja vett määritakse pääle. Nahahaiguse vastu.
Ennevanasti tarvitati taimi arstirohuks ja nõidumiseks. Oli ka mitmesuguseid tähelepanekuid taimede kohta.
Taimed, mida arstirohuks tarvitati.
Maavitsad. Maavitsad on nahahaiguste vastu. Neid keedetakse ja seda vedelikku määritakse haigele nahale.
Maavitsad. Nahahaiguse vastu.
Päiksepõletik. Rohuks kummelitee kompress ja hapukoor.
Põldhumal (maasapi tee). 15-20 grammi 1 liitri vee kohta, 1 klaasitäis soodustab kõhumahlade tegevust, annab söögiisu. Kõhukinnisuse, neeru- ja maksahaiguse puhul, palaviku, kollatõve ja altkeha valude vastu. Pesemine kange teega parandab nahahaigusi.
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.
Tedremadara juured viinaga - nahahaiguste vastu.
Maalise heinad (tarvitatakse nahahaiguste vastu).
Ungrurohi (sammal).
Üks samblataoline igihaljas taim. Kasvab rabal ja rabataolisel nõmmestikel. Nõrgal tüvel, mille pikkus on umbes 2-6 cm, asub maa pealt kuni tüve ladvani tehe kuuseokka taoline lehestik, kuigi pisut lühemad ja pehmemad kui kuuseokkad. Nõrga tüve tõttu esineb ta salkades, kus tehedalt koos olles nende lehed üksteisest läbi põimivad. See taim on viimasel ajal mitmel pool kadumise märke avaldanud. Missuguseil põhjuseil, on esialgu teadmatu, kuid näha on, et metsade hävitamine selles suurt osa mängib. Võiks arvata nii, et mainitud taim armastab harva, kuid mitte liig madalal asuvad metsaalust pinda, millele keskmine niiskus ja päiksepaiste ligi pääseb. Sellepärast, kus neid rohkem näib, vajaks kaitset. Mõnel pool ongi ta juba välja surnud, teavad vanemad inimesed kõnelda. Sest temagi on, nagu allpool tähele paneme, kaunis lugupeetud taim muistsete eestlaste, eriti läänlaste keskel. Ungrurohi ehk sammal, nii nimetab teda siinne rahvas. Sest ta on old siinse rahva keskel mitmesuguseks otstarbeks muistselt tarvitatav.
[Märkus: kuidas ta ladinakeelselt nimetatakse, - ei tea kahjuks. Selleks saadan teile uurimiseks kord mainitud taime proovi, mille uurimise puhul lugupeetud Eesti looduskaitse ühingul mulle palun teatada tema ladinakeelne nimi]
Tema tarvitus jäguneb kahte pääossa.
I Kaitsevahend nõiduse vastu.
II. Kui arstimisvahend nahahaiguste suhtes.
Ka teatakse kõnelda, et olevad tarvitadud seda kaunistusesemekski. Nii näituseks olevad ta haudade pärjuiks ja muudeks pärjuiks. Haudule olla ta eriti soodne old, sest tema oksakesed püsinud hästi longu vajunult, nagu tüübiline leinamärk. Kuid meie jätame kalmistu kaunistamise ja astume edasi tema päätähtsuse juurde, see on mainitud taim arstimisvahendina. Kaitsevahend nõiduse vastu esineb selles sammas mõistes, mis eelmises päätükiski. Vahe seisab vaid selles, et liivatee haigestunuile sisse sai aetud, kuna ungrurohi, mis sammuti teeks ümber sai töötatud, sellega haigestunuid vaja pesta oli. Tähtis on nüüd muistne nahahaiguste ravimine temaga. Sageli haigestuvad inimesed pää- ja näukõõma, siis lööb sügelema viimaks, lõhkudes näu, üleni kärnadega üle külvates. Niisuguseid haigestunuid pesti ungrurohu teega üks ehk rohkem kordi ning see olla kaunis häid tagajärgi annud.
Teiseks mustaks kunstiks langes niinimetatud naiste niinepuu [Daphne mezereum]. Seda käsitasin eelpool ka arstimistaimena. Ka siin esineb ta arstimismõttena, kuid on seotud igasuguse muu aine ja toiminguga sääl juures. Naiste niinepuu on arstimisvahendina old kahesugusele haigusele, millel on aga peaaegu üks mõiste. Mereäärsed elanikud teavad kõnelda temast kui ravimisvahendist niinimetatud “meresügeliste” vastu, milline haigus on omatud rootüükalisest mereveest. Keha on üleni suurte vistrikutega kaetud, mis pidi isegi aastaid kestama, kui teda ei saa ravitud. Maa sees aga kõneldakse niinimetatud „soosügelistest”, mida ma eelmises kirjatöös käsitasin, kus mainisin vastava ravindina nõgese. Need andmed aga on omatud teiselt inimeselt. Jälgime nüüd temaga ravimist, see ei toiminud üksikuna keedisena, nagu eelmised, vaid toiming oli veidi omapärasem. Selleks vajati niinimetatud enne jüripäevalist ussi. Oli see räästik või naastik, kuid enne jüripäeva toodi ta kodusse, muidugi hukatult, raiuti ta tükkideks, millele tehti soolvesi pääle. Ööldi olevat niinimetatud “ohu vastu”. Seda soolvett pandi nüüd naiste niinepuu keedisele hulka ning selle seguga pesti haigestanut igal õhtul. Kui ei old haigus nii kiiresti raviv, siis võeti veel tarvitusele kolmas abinõu, see oli niinimetatud “värske mutimulla hunnik“, mida kohapääl Lääne-Nigulas kutsuti “kohumuld”, sellega hõeruti haigestanud keha enne, kui pesti eelmainitud vedelikuga. Toimingu lõpul oli muistne inimene kindlasti veendunud, et haigestanu nüüd vast paraneb.
Varsakabi. “Konnalilles”. Keedetakse teed nahahaiguste vastu joomiseks ja peale määrimiseks.
[nahahaigused] Tuuakse naabri maa päält kase otsast tuulepesa, mis põletatakse. Tuhk pannakse vette, mida antakse lapsele juua. Sama veega pestakse ka ihu.
Nahahaiguste arstimine. Sulutüid ja muud üksikud viskid (soolatüükad): võetakse kolme värvilist villast lõnga, lühikesed jupid, nõnda et kolm sõlmi saab pääle teha. Nüüd tehakse sulutüi pääl iga lõngale kolm sõlmi pääle ja sedaviisi iga sulutüi ehk kasvaja pääle. On see tehtud, siis viiakse, see on sõlmija viib lõngad, nii et keegi ei tea ja ei näe, kus ta nad viib, ja topib noaga ühe vana marjapuu koore vahele. Selleks saab vaadatud niisugune marjapuu, mille marju ei sööda, muidu on, kui keegi säält marju sööb, see saab sulutüid, muhud, kärnad, mis senna pandud on, omale, millest teine lahti sai. Aga see tegija-sõlmija peab olema risti hammastega inimene, lesknaine ehk leskmees, igaüks ei saa.
Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.
[teeleht] Purukshõõrutud lehed pääle seotuna parandavad paiseid ja mitmesuguseid nahavigastusi.
[Võilill.]
Mahl päälemäärituna tervendab ka nahahaigusi.
Kui käe peal oli punane ja kestendas, teelehte panti peale kangesti.
Arstirohud: noor kase koor parandab lapse ihu; noored vaigused lehed pannakse viina sisse, siis arstitakse lõigatud haava.
Mõningaid nahahaigusi peeti nakkavaiks; paiselehti panti peale, küpsetatult sibulaid ja heeringa nahka.
Rakvere kaupmehel olid jalad kärnas ja mädanemas, üks närvihaigus on selline.
Peterburi ja Tallinna arstid ei saanud tema jalgu terves. Aga tema suvitas lahe külas ühes peres mere ääres. Seal üks vana inimene oli toonud pool kotti kõikeseltsi lillesi, mis siin saada oli ja keetis neid pajas veega, jahutas ära ja pani kaupmehe jalgupidi toobrisse. Kui kaua leutas, seda ei tea arvata (tund kindlasti). Sellest ühest korrast said jalad terveks. Vanainimesele ostis kalli villase kleidiriide, ütles, et mida arstid ei jõudnud teha, seda tegi vanainimene.
Selle vanainimese tütar oli abielus. Tema mees oli kasvikuid täis, sellised veiksed, mädapead otsas. Tütar tegi oma mehele samamoodi vanni ja kasvikud [mädapaised] kadusid ühekorraga ära. Seda rääkis mulle vanainimese tütar.
Uhatleja. Keiguste koplil oli üks vana naene. Juba mõne aasta eest suri ära, 100 aastat vana. Uhatles, nii kui rahvas nimetas, ära kõik kihelejad, valutajad, visked, kärnad, muhud ja mis ühegil olid ja millele ükski kodune ega muu rohi ei aidand. Tema tõi kausiga vett mille juures ta luges ja selle veega ta pesi neid viskid või kärnu kas lapsel ehk vanal nõnda, et see pestud vesi jälle kausi sisse läks. Ja selle vee ta viis metsa sarapuu põesa, mis ta oma ligidal oli, ja kõik said terveks, kes seal keisid, olnud see maa halja, metshaljas, maast ehk merest saadud mis tahes. See oli üks ainus teatud iseäraline põesas.