Haiguste märksõnad

Kae

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust nimetatakse kaeks.

Kae on trahhoomi ehk silmamarjade raskeimaiks tüsistuseks. Selle korral tekib silmasarvkestade pealmistes kihtides soonerikas kude (Sumberg 1939: 1128).

Rahvapärimustes nimetati kaeks sellist silmahaigust, mille puhul silma peale kasvab valge kord.
Tunti selliseid silmahaigusi: a) kae - kattis silmatera ja inimene ei näinud enam. Öeldi, et see on vanadusest ja arsti juurde ei mindud. b) marjad silmas - silmad olid valusad, punetasid. Tuli arsti juurde minna abi otsima. c) odraivad - vistrikud, mädased. silmaäärtes. - - RKM II 399, 8/9 (10) < Põltsamaa - H. Kull (1987)
Kaed peeti vanaduse märgiks. Kuna see nii oli, siis ei peetud vajalikuks seda ravida.
Kae oli vanainimeste silmaviga, mis võttis silmanägemise. Oldi sellise veaga rahul ja oodati surma. - - RKM II 399, 46 (26) < Põltsamaa - H. Kull (1987)
Ka peeti põhjuseks liigset nutmist ja silma kulutamist.
Kae. - See on kõlu. Kõlu tekib nutust, silmaveest, soolane vesi võtab ära silmavalu (valguse); nutad alati, kõike tolmu ja ... jääb niiskuse sisse kinni ja kust see silmavesi tuleb: silmakuulist imbub mahl välla, vot sellest hakkab kõlu. - - RKM II 81, 302 (66) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1958)
Kui on kae (Saardes räägitakse “kale”) silma pääle kasvanud, mis vanade inimeste arvates sellest olla tulnud, kui silmad liiga palju “vett jooksevad”. - - ERA II 134, 425/6 (3) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui inimesel silme peal kaed on, siis saab selle vastu järgmisel viisil abi. Võetakse tükk linast riiet ja põletakse kervesilma peal tuhaks, siis saab seda tuhka ja higi, mis kervesilma peale on kogunud, võetud ja silmi pestud (nühitud). Siis saada kaed ära kaduma.

Silma pealt kaet arstiti järgmiselt. Otsiti ämmatoss (üle aastane vana äramädanenud murumuna) kätte, kuivatati ära. Siis hoitakse inimesel silma all ja pigistatakse äkisti lõhki, lastakse seda tolmu silma sisse kaks-kolm korda. See pidavat silma pealt kae ära võtma. (Jällegi üks pime selle tembutusega ilmas rohkem. Suur rumalus). [G. Vilberg.]

Silmades kae tekkimise korral puistata peenekshõõrutud ingverejuuri ja peenikest suhkrut silma.

Kui hakkab kae tulema, siis laugu tuleb ettevaatlikult verehurma lehega määrida.

Kaet kõrvaldatud ka järgmese rohuga. Kevadel enne ööbiku tulekut, pilves, kuid mitte uduse ilmaga korjati maa-aluseid männajuuri, suvel enne heinaaega maaroosi (maaroosiks kutsutakse ketsaste lehtedega umbes 1-1½ jala pikkust, senise õitega taime, kasvab niisketel metsanurkadel). Maarjapäeval hõeruti see (enne muidugi kuevatades) puutõrvaga ja kasemahlaga salviks. Seda segu peale pannes võtnud kae jõuluks silmalt nii, et joulujouku (vorsti) saand juba kahe silmaga süüa.

Kahle (kae). Kui silmal kahle pial, siis puhuti läbi peenikese pilliroo silma peenikest suhkrut.

Kaed silma päält arstivad mõned tappulehega, kusjuures haiget silma hästi lahti hoieta ja siis kareda tappulehega hõõrutasse (rääkis kord mies ise, kelle silma sedaviisi üks naine arstind, et veri mööda põske alla joost, aga ka silm saand sellest arstimisest terveks).

Siin oli küll üks, kes keetis rohtudest rohtu ja pani silmade pääle ja see võttas alli kae ära. See oli Töllil.