• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Kõhuvalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kõhuvaluks. Juhul, kui on lisatud kaasnevaid sümptomeid ja selle põhjal on võimalik kindlaks määrata, mis haigusega on tegemist, lähtutakse viimasest.

Kõhuvalu oli tavaline ja levinud haigusseisund, siia kuulusid nii kõhukinnisus kui ka kõhulahtisus (mõeldud on sellega kaasnevaid valusid).
Kinnise kui ka lahtise kõhuvalu. - - H II 49, 398 (15) < Viljandi - K. Karu (1894)
Tihti peeti kõhuvalu mingi teise haiguse sümptomiks.
Kui kõht valutas, siis põlnd enni muud aigust kui oolmed - - ERA II 189, 296 (177) < Pühalepa - G. Ernist (1938)
Kõhuvalu võis olla tingitud venimisest.
Kui oli kõhu sees midagi aiget (kes oli palju tööd teinud, sooned katkestand), - - ERA II 302, 588 (391) < Tallinn < Valjala - P. Alvre (1942)
Samuti on kõhuvalu püütud seletada sees pesitseva müstilise elukaga. Sellisel juhul oli ka ravi vastav.
Kui kõht valutand hoo kaupa, et süüa ei või, ja ajab oksendama, siis katsunud arst, mis haigus see on. Juhtunud, et haige endal kas rinde all, külle all ehk kesk kõhtu ütleb valutama, paise või muhu moodi õrna asja tunneb olevat ja seda arstile ütleb, siis tõendanud arst, et see üks kuri söödik olevat, kas siil, konn, uss, sisalik ehk rott. Siis hakkanui arst kiriku lauluraamatuga katsuma, missugune söödik haigel olla - - H II 16, 560/1 (8) < Tallinna - A. Bernstein (1889)
Mõnel juhul võis tegemist olla ka sooleparasiitidega.
Kui kõht valutas: Siis öeldi et ussid söövad. - - ERA II 288, 203 (3) < Tallinn - Ed. Kriitmäe (1940) Kõhuvalu kui äkilise haiguse all on ilmselt mõeldud teravat akuutset valu kõhus, mis võib olla näiteks põhjustatud pimesoolepõletikust, neeru- või sapikividest vms.
Kõhu valu ehk häkiline aigus. - - RKM II 129, 136/7 (4) < Pöide khk. - O. Koel (1961)
Samuti võib kõhuvalu põhjustajaks olla mingi mehhaaniline vigastus või allaneelatud ese.
Nõel läheb suust alle, ei ole häda kui terav ots ees läheb, aga kui silma poolt ots, teeb valu niikaua kui ennast ümber pöörab ja kusagilt nahast välja tuleb, oli jo vanaste teada. ERA II 292, 413/36 (49) < Tallinn - G. J. Kallus (1940)

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuussid, maksahaigused, menstruatsioonihäired, neeru- ja põiehaigused, paeluss, venitus, voolmed.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• taim nimetuseta
• verikõder
• uppinhain
• pihelgas
• pänil
• saaretõrv
• arnikas
• maarjasõnajalg
• vaarikas
• nõiakollad
• rukkilill
• raakjum
• palderjaan
• arnikad
• kaebtus
• pipar
• küümned
• fáffärmiusa
• sibul
• balderjan
• riisirohi
• heinputke
• peetruse kõtuvalurohi
• verehein
• kiviimel
• emalepp
• kasekäsn
• kalmud
• sooingver
• pütsik
• vislapuu
• kalmus
• mustad sõstrad
• kadakas
• vehverments
• küisikud
• rüä
• mustikas
• nurmenukk
• kortsleht
• obijoinihain
• kummel(i)tee
• tedremaran
• raudr(i)iad
• ingvere juured
• härjakaatsad
• upsajuur
• peetrusejuured
• islandi samblik
• vallerjaan
• kõiv
• pänül
• kõhuvalurohi
• tedremanar
• kuusk
• palderjan
• upinhain
• kammelitee
• teeleht
• putk
• oob(p)ium
• kasekõbjas
• orashain
• ubahein
• reinvarred
• piimanõges
• nõiakolled
• hapuoblikas
• naistepuna
• vesimünt
• türgi pipar
• upspuu
• hernestestament
• haavapuu
• tamm
• tikstamm
• maasikas
• maramaar
• üheksavägilane
• küüslauk
• nabavarrehaina
• piparmünt
• kalmuse juur
• pällin
• kummel
• söögiputked
• kibuvits
• kalmusejuur
• tedremadar
• paju
• toome
• tedremadal
• rõigas
• sanglepp
• soouba
• umurad
• kammel
• petersoni juured
• kalganid
• piimjuur
• kalmujuur
• reinvars
• juudasitt
• üheksavägine
• nelgid
• ristikhein
• koirohi
• tulilill
• lambakeeled
• toomik
• mädarikajuured
• kaitused
• kumelitee
• krooklehed
• punapipar
• köömned
• kalganajuure´
• mustsõstar
• mädarõigas
• jumalakäpp
• taimenimetus tuvastamata
• kanavarbad
• mündid
• tedremadrad
• teeäärsed
• metsuba
• üheksamehevägi
• pärn
• juudakäpp
• kummelid
• heinputk
• imälepp
• pedäjäs
• kaer
• toomingas
• raudnõges
• hiirekõrv
• mõtsviinamari
• redelhein
• teelehed
• ungrud
• kassinaired
• luuvaluhein
• paldrian
• maran
• kollane lill
• liivatee
• kaituserohi
• kummeli
• Uued asualad
• ummurid
• mänd
• kask
• arnika
• kannike
• teetitelehed
• rebasekakk
• põierohi
• humurad
• ráinfanø-gräss
• koihein
• sooimberid
• vägihein
• pohlak
• kartul
• pihlakas
• angerpüss
• valge emanõges
• vesiuba
• tumingas
• ingver
• sõnajalg
• peetruse-kõhuvalurohi
• konnamünt
• ussi herned
• maaingverirohi
• mustad köömned
• raudrohi

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 27, 204 (11) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Koirohu keedetud vett võetakse kõhuvalu vastu sisse.

H II 11, 641 (5) < Väike-Maarja khk. (Conrad) Roost (1889)
Külmatõve, kõhuvalu ja kärnade vastu on hea üheksamehevägise õiltest keedut vesi. (Wallkraut, Königskerze)

H II 12, 170 (37) < Väike-Maarja khk. (1890)
Tedremarana lille juured saavad viinaga liutud ja kõhuvalu ehk lahtise kõhu vastu sisse võetud.

H II 12, 170 (38) < Väike-Maarja khk. (1890)
[Kõhuvalu vastu]
Ka aitab, kui need juured [tedremaran] peeneks kui tuhk tambitud saab ja siis sisse võetud.

H II 16, 560 (3,7) < Tallinn l. < Märjamaa khk. (1890)
Kui kõht valutab ja lahti keedab, võetud homiku enne sööma tühja südamega üks supilusikatäis tuhka või peeneksõerutud telliskivi, kivisütt, rauasitta või -puru veega ehk viinaga sisse. Kui see pole aitanud, olla teisa rohtusid katsutud, nagu: arnikad keeta õllega, ehk liikvere-eli lusikatäis veega, ehk türgipipra viina, ehk venitamise eli.

H II 16, 560 (8) < Tallinn l. < Märjamaa khk. (1890)
Kui kõht valutand hookaupa, et süia ei või ja ajab oksendama, siis katsund arst, mis haigus see on. Juhtund, et haige endal kas rindade all, külle all ehk kesk kõhtu ütleb valutama, paise või muhu moodi õrna asja tunneb olevat ja seda arstile ütleb, siis tõendanud arst, et see üks kuri söödik olevat, kas siil, konn, uss, sisalik ehk rott. Siis hakkanud arst kiriku lauluraamatuga katsuma, missugune söödik haigel olla. Lauluraamat ühe iseäraliku selle tarvis tehtud pallaga otsapidi kinni seutud, lasknud ta kirstuvõtmega sõrmede peal ümber keerutada, nõnda et võtme keel paela aasast läbi on ja võtme pära kõige raamatuga väikse sõrmede peal iga küsimese peale, mis tark, haiguse nimesi otsides, ette paneb, ümber käia lastakse. Kui raamat peaks selle küsimese juures, mis tark, haiguse nimesi otsides, ütles, maha kukkuma, siis on haigusel see nimi, mida tark välja kaalund. Nõndasama nimetand ta ka rohtusi nende haiguste vasta kaalumise läbi, kas mustaussi pulbert ehk põrguvärava pühkmeid, ehk nõiakolled jne

H II 21, 63 (37a) < Tori khk. (1888)
Tomilgaõiedest kiedetase rohtu pia- ja kõhuvalu vasta.

H II 21, 64 (39) < Tori khk. (1888)
Koirohtu kasvatase aiades kõhuvalu vasta.

H II 27, 274 (12) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Köömned panni peal pruuniks kõrvetud, viina sees leutatud ja seda viina sisse võtta olla hea rohi kõhuvalu vasta.

H II 51, 733 (8) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Türgi ua kõder pandakse viina sisse liguma ja joodakse siis seda viina kõhuvalu ärakautamiseks.

H II 52, 42/3 (10a, c) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Arstimises pruugitu ja pruugitas täämbätseni. Sapivesi - kõikilõ haigustõlõ, lõikamiste haigustõlõ. Rõõsk piim giftitamisele. Mesi - esierälde tsiahaigustõlõ. Täüdäs - kärnile. Viin suurembi piä kõigilõ haigustõlõ. Mõtsaviinamarja kõtu valulõ. /---/ Kõtuvalu ja sisemiste valude arstmises - tasomine, pitsitamine ja kõgõ suurõmbal mõõdul litsmine, ka om nüüdseni viil litsjit, kes toda häste mõistvat ärä toimendata. (Naba ärä kargamist ja paika säädmist). Kui vinütänü - kõttu litsu. Kui kangõhe taud tennü sälgä ja nimet litsu ehk sälä ja puusa suuni (musklid) pitsitätä, kui nu paistetõdu.

H II 56, 1043 (1) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Köömned ärakõrvetatult viina sees: kõhuvalu vastu.

H IV 1, 553 (3) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Metsades on suurte lepapõesaste sees pitkad taime moodi kasvud (nõnda-nimetatud sooimberid, millest rahvas suurt kasu saavad nende juuri viina sees liutades; kõhuvalu vasta pruukisa.

E 13948 (106) < Audru khk. (1894)
Kui kõht valutab, söö küpsetud kartulakoore.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Paltriani tropid ja pänila tropp kokko sisse võtta kõtovalule on hää.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kevadi korjata kõivu veiksid lehepunge ja pudeli panda, piiritust või ka maaviina pääle panda. On hää silmi määri, kui silmad haiged on. Võib ka kõtuvalule veidike sisse võtta.

E 56656 (1) < Tallinn l. (1926)
Kui inimesele vill lööb või kõhuvalu.
Villi vastu, kui kõhu sees on. Võtta sisse paras häidik, selle sisse lõigata peened sibularaasukesed, võtta sisse. Üks sibul tambitagu puruks riide vahel, kõhu peale panna rätiga.

E 59743 (12) < Helme khk., Tõrva (1927)
Kõhuvalu vastu tarvitati sibulaid.

E 79513 (14) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Haigusi arstiti: kõhuvalu puhul sibula, pipra ja viinaga.

EKS c, 54 (7) < Viljandi khk. (1891)
Achillea millefolium
Verehein. Vars kui ka õied teeks pruukida ja ilma suhkruta ära juua, kinnitab kõhtu, kui ta valutab ja lahti on.

EKS c, 56 (3) < Torma khk. (1892)
Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.

EKS c, 57 (1) < Tori khk. (1891)
Artemisia absinthium
Koirohi. Koirohu õied, lehed ja varred leotakse viina sees ja tarvitakse seda viina napsi viisi kõhuvalu vastu.

EKS c, 64 (4a) < Saarde khk. (1891)
[Familie: Labiatae]
Mentha arvensis.
Vesimünt. Taimest keedetakse teed, kõhuvalu vastu.

EKS c, 68 (1a) < Tori khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgese seemned võetakse toorelt kartohvlitärklise sees kõhuvalu vastu sisse.

EKS c, 74a < Saarde khk. < Põlva khk. (1891)
[Araceae]
Acorus calamus
Kalmus. Kalmusejuured viina sees leotatud, olevat hää kõhuvalu vastu.

ALS 1, 266 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. (Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928)
Kõhuvalu.
Kui kõhuvalu, siis keedetse vallerjaani juuri ja juuakse seda teed.

ERM 154, 71 (40) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Kõhuvalu vastu on hea rohi emalepa koori tee.

ERM 17, 6 (12) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Pänül on hää kõhuvalurohi. Antakse teena 2 korda päevas juua. Korjatakse õitsmise ajal, s.o jakobipäeva ümber.
Märkus - Pänul on hää koi ja lutika rohi.

ERA II 24, 215 (94) < Türi khk., Väätsa v., Röa k., Röa vaestemaja (1930)
Nõiakollad - niuksed kollased, kuuskede all kasvavad. Kõhuvaluhaiguse vasta olla hea. Keedetakse ja antakse sisse (nõiakollad: nõiakoldasi).

ERA II 25, 119/20 (24) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Koirohi - seda keedetakse ka õllega ja antakse kõhutõbe vastu. Kõhuvalu puhul ka võetakse.

ERA II 34, 362 (4) < Kõpu khk., Kõpu vanadekodu (1922)
Tedremarana juured on kõhuvalu rohe.

ERA II 79, 135 (4)b < Pärnu l. (1934)
[pihelgaõied] Ja ka kõhuvalu ja seesthaiguste vastu.

ERA II 126, 596 (52b) < Rõuge khk., Rogosi v., Murati m. (1936)
Orashainaliim om hää kah kõtuvalu vasta.

ERA II 134, 411 (2) < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Tedremadare juurdest keedetud vedelikku kõhuvalu ja seestvalu vastu.

RKM II 351, 282 (37) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Pipra võtmine, kui kõht lahti, on uuema aja mood, lapsepõlvest küll ei mäleta. Ega pandudki teda mujale kui jõuluvorsti sisse, nüid piab pipar igal pool olema. Kõhuvalu vasta löövad paar-kolm tera katki, neelavad alla ja ruttu klaas vett piale, et kibe ruttu suust kauks.

ERA II 150, 431 (26) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike.
Selle vastu mõjub mustikamarja sahvt ehk keedis.

ERA II 150, 431 (27) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Kõhuvalu, kõht lahti, seedimiserike. Ka kuivatatud mustikamarjad sissevõetult.

ERA II 158, 182 (67) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Kõhuvalu puhul söid köömneid.

ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk. (1937)
Ungrud (Lycopodium selago) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

ERA II 174, 22 (7) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Kõhuvalu vasta juvvas soola ja tuha liimt. Süvväs sibulit. Sis viil rüäjauhhõ juvvas kas vii vai viina seeh.

ERA II 193, 130 (199) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kui kõht valutab, siis süe sibulat.

ERA II 193, 488 (27.9) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere k. (1938)
Kõhuvalu vastu tarvitati mustikat.

ERA II 195, 220 (38) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kõhuvalu - palderjani juurikaid viinasse, seda juua.

ERA II 199, 483 (6) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Kasest lasti kevadeti mahla ja nelipühiks toodi värskeid kaski kambri ja rehetuppa iluks. Kaselt võeti urbasi ja need pandi piirituse sisse ja väikesi kasetettesi (väikesi kasepungi - lehekesi). Sellega määriti, kui kuskilt koht valutas, ja mõned tilgad võeti sisse, kui kõht valutas. Kase vitstega peksti lapsi ja siis üteldi, et antakse tedreleiba ja kasejuustu.

ERA II 201, 105 (64) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kõhuvalu vastu ehk kui kõht kinni oli, aitas koirohutee.

ERA II 202, 155 (152) < Häädemeeste khk. < Kihelkonna khk., Lümanda v. (1938)
Taim "peetruse kõhu juurikas" kõhuvalurohuks. 30-aastane Saaremaa Lümanda valla neiu Eliise Valvak kõneles, neil Saaremaa rannas kasvavat hää kõhurohi "peetruse kõhu juurikas", see aitavat otsekohe kõhuvalu vastu, kui selle juurikat närida. Peetrusel olnud kange kõhuvalu, siis Õnnistegija ise näidanud talle selle rohu, ja Peetruse kõht saanud kohe terveks selle juurika närimise pääle. Sellest saanud taim oma nime ja sellest ajast olevat ta juurikas näritud otsaga.

ERA II 206, 296/7 (5a) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.

ERA II 254, 316 (61) ja ERA II 254, 549 (1) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Küisigud. Kui lastel või vahel ka vanadel inimestel on kibe valu kõhtus. Siis tehakse küisiguteed.
Küisigurohi – Lotus corniculatus.

ERA II 254, 316/7 (64) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Maaingveri ja tedrimadara juuri pannakse viina sisse ja võetakse seda kõhuvalu vastu.

ERA II 260, 207 (219) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Köömen. Selle taime väikesi mõrudaid seemneid tarvitatakse leivategemisel, viinas leotatud köömed on kõhuvalu puhul mõjuv arstim.

ERA II 308, 103 (81) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Liivatee. Ku oled külmetand, siis õhta juua ja voodisse. Kõhuvalu vastu on koa hia. Korjatakse õieaeg.

ERA II 292, 436 (89a) < Tallinn l. (1941)
Kammelitee parandab krambid ja kõhuvalu.

RKM II 1, 192 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. (1944)
Angerpüssiõie tii om kõtuvalu rohi.

RKM II 22, 182 (30) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lastehaigusele, kui kõhus on kramplik valu ja kõht on lahti - kummelitee sisse joota, kuumalt.

RKM II 53, 285 (6) < Sangaste khk. "Stalin" kolh. (1956) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

RKM II 72, 311 (5) < Urvaste khk. (1959)
Musta pipart joodi veega sisse, kui kõhus olid suured valud, ja kasutati ka tammekoore teed.

RKM II 72, 324/5 (3a) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu pandi palderjanijuured viina sisse ja siis joodi seda viina.
Kõhuvalu puhul anti eriti lastele närida mustaks põlenud leivakoorikuid.

RKM II 72, 324/5 (3b) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.

RKM II 72, 324/5 (3c) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti koirohuteed.

RKM II 72, 324/5 (3d) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kõhuvalu vastu anti kalmuste juuri.

RKM II 72, 324/5 (3e) < Urvaste khk. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Tuul Sarv 2008
[Kuidas raviti kõhuvalu?]
Kui oli kõhuvalu, asetati kuumaks aetud kaerakott või telliskivi kõhu peale.

RKM II 98, 340 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Valud kõhus, sellest lahtisaamiseks peeti esimeseks abinõuks kõhu soojendamist pealt, kuumalt tehtud kaerteteradega (kotti pandud) soojendamist ja kõhu pealt triikimist (masseerimist).

RKM II 101, 420 (44) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõhuvalu tuleb külmetusest ja venitusest, kõhuoolmed ajavad üles, sooned pastetavad kõvaks. Selle vasta soojaga hautada, enne's kummikottisi olli, palav telleskivi, palava vee pudelid, palavad kaerad kotiga, esmalt riiet alla, et ihu ära ei põleta.

RKM II 106, 146 (56) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tedremarana juured viina sies on kõhuvalu rohi.

RKM II 106, 100 (1) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kõhuvalu. Tõinekõrd hakkas järsku kõht valutama. Siis pidi õlema selite vuades, põlved püsti, ehk siis külitä ja kõveras. Pipraviina võeti. Sene jaust õli kodu pudel viina, punase pipra kaunad õlid sies, nindat õli mõru. Räägivad, et on võetud nuaõtsaga püssirohtu viega nagu pulbri. Kui kõhuvalu hakkas äkitse, püssiroht kaa äkiline, siis pidi parandama. No triigiti kõhtu, haige õli selite, põlved püsti, kõht paljas, siis kahe kääga sõrmeõtsidega vajudeti. Sie pidi kaa aitama.

RKM II 101, 461/2 (154a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.

RKM II 111, 533/4 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.

RKM II 158, 434 (148) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Koirohutee on kõhuvalu vastu.

RKM II 159, 172/3 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kõhuvalu. Koirohu teed tehti. Võttis valu ära.

RKM II 160, 131 (8) < Haljala khk. (1961)
Kõhuvalu. Kõhule pandi soojad kompressid peale ja joodi sooja piima. Söödi toorest sibulat.

RKM II 160, 179 (12) < Viru-Nigula khk. (1961)
Kõhuvalu vastu söödi sibulat.

ERA II 10, 15 (25) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. (1923)
Kõhuvalu vastu võetakse pipart viinaga.

E 62587 (7) < Peetri khk. (1928)
Kõhuvalu puhul on võetud pipart ja pipraviina. Pipraviina on ka kord vanasti kolera puhul rahvale välja jagatud.

RKM II 160, 227 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kõhuvalu vastu on sibul. Vanaema laskis soru pahema jala susskinga ja jõi ära. 3 korda rüüpas susskingast.

RKM II 160, 208 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valud kõhus. Koirohu tee on kõhuhaiguse vastu. Hernestestament on väikesed mustad terad, sai apteegist. Seda panin viina sisse ja jõin sisse. See oli hea kõhurohi.

RKM II 169, 398/9 (507c) < Sangaste khk. (1963)
Kõhuvalu vastu ka hea [sibul].

RKM II 174, 97 (13) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli kellegil maos rike, noh, kui kõht valutas, siis anti toomingamarja viina. Kui toomingamarjad valmis said (noh, olid mustad), siis korjati ja pandi pudelisse ja kallati pool osa viina peale, lasti mõni päev seista ja jälle arstirohi.

RKM II 183, 12 (5) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kõhuvalu. Palderjanijuure viina juua.

RKM II 186, 32/4 (11f) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Tedremanara juuri leotati viina sees ja tarvitati tilkadena kõhuvalude vastu.

RKM II 194, 329 (8) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Umurid on väga mürgised. Metsas kasvavad, kuputaolised. Kõhuvalu vastu tehti tied. Vähe võis võtta. Neid nimetati ka nõiakollad.

RKM II 195, 425 (55) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda as. (1965)
Kõhuhaiguse vastu oli koirohi, kui valutab ja lahti on.

RKM II 212, 436 (1) < Kanepi khk., Kanepi (1966)
Ku kõtt' valut', siis võeti palderjanijuure' ja pandi viina sisse ja ingverejuure' kah.

RKM II 214, 27 (8) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Kui koht hakkas vahest valutama, täüdüs süüä höäst sibulast ja täüdüs heeruda kohtu ja olla koveras kussagi, siis sie läks vahest möede ka.

RKM II 216, 281 (a) < Kose khk. (1966)
[Voolmed]
Muide, kõhuvalude vähendajaks peeti piprakauna viina - see on piprakauna ja viina leotist.

RKM II 229, 652 (10) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Kõhuvalu. Koirohu õied kuivatati ära, hõõruti katki ja pulbrit võeti sisse. Kõhuvalu võttis ära, kui kaua aega oli valutand.

RKM II 231, 474 (1) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kõhuvalu vastu tarvitati viinas leotatud tedremanara juured, võeti valu korral 1 väike napsiklaasitäis sisse.

RKM II 240, 275 (3a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;

RKM II 240, 292 < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kõhuvalu puhul muditi, anti ussirohtu ja keedeti koirohuteed.

RKM II 246, 493 (a) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Kõhuvalu korral anti punase pipra ehk punase türgipipra viina sisse, kui seda oli, või siis soola. Seesugune arstimine oli isa poolt.

RKM II 249, 566 (934) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kõhuvalu vastu.
Kõhuvalu vastu anti kumeliõie teed juua hästi kuumalt, anti ka opijumi tilkasi, kui neid oli. /---/

RKM II 254, 400 (2) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Üheksamehevägi - öeldakse üheksamale haigusele olevat. Tee olevat kõhuvalude vastu.

RKM II 254, 400 (3b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
[Kalmujuur /---/ Leotati ja hõõruti peeneks.] Oli kõhuvalu ja sisemiste haiguste vastu.

RKM II 254, 402/3 (12) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Reinvarrest tehti teed. See oli kõhuvalule ja naistehaigustele. [Teed joodi suhkruta]. Ega ta siis terveks teind, kui suhkur oli sees.

RKM II 254, 473 (19) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Koirohi kasvab varjulistes kohtades, metsik, kuivatatakse koide vastu, koirohu tied kõhuvalu vastu.

RKM II 257, 407a < Palamuse khk. (1968)
Kõhuvalu. Sibulat söödi.

RKM II 257, 407b < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Koirohu teed joodi

RKM II 257, 407c < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Kalmujuure pulbrit võeti sisse.

RKM II 257, 407d < Palamuse khk. (1968)
[Kõhuvalu] Tedremarana juure pulbrit võeti sisse.

RKM II 257, 418e < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Kõhuvalu vastu anti lapsele kummeliteed.

RKM II 262, 192 (71) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

RKM II 263, 251 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Kõhuvalu võttis ära viina sees leotud piprakaun, seda viina joodi korraga üks viinaklaasitäis paar korda päevas, ka joodi peent musta pipart viina sees, võttis rinde alt valu ära.

RKM II 269, 240/1 (204) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kõtuvalu rohi.
Kui kõtt valla om, siss tarvitas teda. See on sihuke pujutaoline hain, kasvab umbes pool meetrit kõrge, kasvab söödi pääl. Tal on hästi vänge lõhn, teda kutsutas rahva keeles pänil ehk koirohi, sest koidele om ta kah hää. Teda tuleb korjata juulis-augustis. Tii tetas üten vartega. Siss tuleb võta üts tiiluitsatäis seda peeneks lõigatud rohtu poole liitri vii pääle. Ummuses ära kiita ja juua pool tiiklaasitäit kõrraga kolm korda päevan. Kah om ta hää kõtumürgituse vastu. Siss tuleb tii häste kange teta ja rohkem sisse võtta.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 272, 384 (2304) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Kummelid. V. K. Ромашка. Kummeliõie tee on väga hea ägeda kõhuvalu vastu, üldse on see hea maitsega tee kosutav juua.

RKM II 272, 391 (2311) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.

RKM II 272, 394/5 (2314b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Teelehed, teeäärsed, lambakeeled. V. K. Подорожник. L. K. Plantago. Neid lehti on kahte tõugu, ühed on hästi laiad ja suured, aga teised on kitsad ja pikad nagu lambakeeled, kuid väärtus on ühesugune ja taimeollus on ka ühesugune.]
Ka võeti teelehtede mahla sisse kõhuvalu korral üks supilusikatäis korraga.

RKM II 272, 398/9 (2316) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Rebasekakulilled. Need on ühes piimapisarate ja kannikestega meil Kaukaasias esimesed kevadekuulutajad, aga kui on soe talv, siis õitsevad nad talv läbi nagu tänavu talvel.
Rebasekakulilli on punaseid ja valgeid. Õiede lehed hoiavad allapoole, aga südamed ülespoole, kannikese õitest on natukene suuremad, õievarred on peenikesed punakad, umbes sõrmepikkused. Lehed on tal tumerohelised, vähe suuremad kui kannikestel, kuid lihava kasvuga läikivad, lehti on tal rohkesti, tema narmasjuurte küljes kasvavad ümarikud latsergused kakukesed, laiuti läbimõõt 3-4 sentimeetrit, paksud umbes ligi ühe sentimeetrini.
Neid kakukeisi tarvitati kuivatatult enne 1920. aastat kui arstirohtu rabanduse ja kõhuvalu korral nii inimestele kui ka sarvloomadele, leigati üks õige õhukene killukene rebasekakku, pandi pool tikuväävlit, kaks tera suitsupüssi rohtu, kaks-kolm tilka lõngaeli (väävlihaput), ehk veel parem, kui oli käepärast soolahaput, ja üks supilusikatäis põletatud viina. Need segati ära poole teeklaasi veega ja anti sisse kas haigele inimesele ehk haige loomale. /---/

RKM II 321, 131/2b < Jõhvi l. < Tartu l. (1975)
Kõhuvalud ja need venitushaigused arstis ta nõnda: pani tõuktud piprad klaasi ja valas viina peal ja jõi klauhti ära ja oligi varsti valu läinud, niipalju jõi minu isa viina arstirohuks.

RKM II 290, 238 (26) < Kolga-Jaani khk., Järtsaare k., Vahemetsa t. (1971)
Arnikatee on kõhuvalu vastu.

RKM II 308, 154/5 (20) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Kalmusejuure tie kõhuvalu vasta, kui kõhust lahti on inimese. Seljahaiguse vasta ka sisse võtta.

RKM II 316, 309/10 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Kõhuvalu.
Ennem anti palderjanitilku. Emä pandse palderjanijuure viina sisse ja andse neid tilku. Toru sihen puul pudelit juuri ja puul pudelit viina, ta olli pruun, kui sa selle nähne ärä võtset, siss sii valu jäi järgi. Muud rohtu meile es andagi, pitsi sisse kallati. Pitsitäit ta küll es anna.

RKM II 312, 389 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhuvalu.
Arnikatee.

RKM II 317, 475 (70a) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Imä tundsõ rohto: küümnetsäi kõtuvalu vasta.

RKM II 317, 475 (70b) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.

RKM II 317, 475 (70d) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. (1975)
Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.

RKM II 318, 519 (3062) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Kõhuvalu, seest lahti oleku ja vererõhu vastu aitab musmula lehtedest keedetud tee, juua ära korraga üks teeklaasitäis ja tõbi on kadunud.

RKM II 329, 353/4 (18b) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
[Ravimid:]
tedremadara juured (väega mõrud) - kõhuvalu vastu;

RKM II 329, 433 (11b) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Kaseurva viina võeti kõhuvalu korral ka.

RKM II 338, 346/7 (3) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kõhuvaluga joodi jälle pohlakalehe teed. Sellele valule aitas ka veel rukkilille, kibuvitsa marja, palderjaani, koirohu, teelehe ja kiviimela juurtest keedetud tee.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Palderjanijuur - kõhuvalu vastu.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Pipar viinaga - kõhuvalu vastu.

RKM II 349, 110 < Kadrina khk., Palmse v. (1981)
Sajandivahetuse koduapteek. Peale eelmainitud rohtude leidus kodus veel kampripiiritust südamehäirete puhuks ja kampriõli valutavate kohtade määrimiseks ahjupaistel. Vehverments kõhuvalu vastu ja liikva kange külmetuse puhul tulise veega.

RKM II 349, 497 (124) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Tedremadara juured pandi kuivatatult viina sisse ja võeti kõhuvalu korral.

RKM II 356, 372/3 (144) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

RKM II 356, 548 (56) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Ka tedremadari juurikaid leotati viina sees. Aitas venituse ja kõhuvalu puhul.

RKM II 356, 548 (57) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kalmusejuurikatest tee aitas kõhuvalu puhul, kui kõht lahti oli.

RKM II 358, 386 (17) < Põltsamaa khk., Adavere k. < Põltsamaa khk., Rutikvere k. (1981)
Piparmünti kuivatasid ja panid viina sisse vahest, kõhuvalu vasta oli.

RKM II 359, 194 (54) < Põltsamaa khk., Pajusi k. (1981)
Kui kõht valutab, siis tedremadara juurikaid keeta, see on hea.

RKM II 361, 335a < Kanepi khk. (1982)
Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

RKM II 361, 336b < Kanepi khk. (1982)
Kummeliteed joodi veel kõhuvalu korral.

RKM II 363, 11 (7) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Kui kõht valutab, siis pane viin peenikse pipra pääle ja võta. Või maranajuure päält viina, tuu om ka hää.

RKM II 369, 292 (5) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Kuke t. (1983)
Toomingamarjad on kõhuvalu rohuks. Tuleb kallata neile viina peale ja lasta tõmmata.

RKM II 370, 52 (45) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Naistepuna teed tehti, siis kui kõht valutas.

RKM II 370, 52 (46) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Tedremarani juured - seest venind või kõht valutab, siis viina sisse.

RKM II 372, 65b < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.

RKM II 374, 407 (46) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kõhuvalu puhul anti lastele sibulat süüa.

RKM II 380, 39 (91) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Koirohu teed või ka lehti viinaleotises võetakse kõhuvalu, kõhulahtisuse, gaaside ja seedehäirete korral.

RKM II 380, 162/3 (48) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Kõhuvalu vastu võeti kas Thilemani või piparmündi tilku, ka koirohu viina.

RKM II 381, 24/5 (17) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Samuti oli populaarsem ravim vehverments (piparmünt) hõõrumiseks kui ka sissevõtmiseks kõhuvalu ja gaaside puhul. /---/

RKM II 381, 16/9 (15)a < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Hea vahend kõhuvalu vastu oli ka vehverments. Kuna neid mõlemaid lastele suhkrutüki peal anti, ei olnud rohu võtmine kuigi suur probleem.

RKM II 381, 16/9 (15)b < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Väga populaarne ravim vanaisa koduapteegis oli „ernestestament“ (kas mitte sama Lutsu „jänesetestamendiga“), pruunid piprataolised terad, mida leotati piirituses kuldpruuniks kibedaks venituserohuks. Seda võeti isupuuduse ja kõhuvalu korral.

RKM II 381, 88/92 (17)m < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.

RKM II 381, 93/4 (19)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalu puhul hõõruti reinvarre õienupud pihus puruks, pandi suhu, joodi vett peale, ka tarvitati teda soolika- või ussirohuna. See oli kombeks, et iga talu aianurgas kasvas reinvarre põõsas.

RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.

RKM II 381, 93/4 (19)g < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Toorest sibulat söödi ägedate valude leevendamiseks ja seedetegevuse ergutamiseks.

RKM II 381, 93/4 (19)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Lastele tehti uibulehe teed kõhuvalu puhul. Vanarahvas kutsus uibulehte riisirohuks.

RKM II 381, 422/3 (1b) < Järva-Madise khk. (1985)
Raudrohu teega olen endal ravinud nohu, põiepõletikku, hemorroidisid, kõhuvalu. Alati on ta aidanud.

RKM II 381, 501 (12) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).

RKM II 382, 262/3 (17b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Kõhuvalu puhul jälle punase piprakauna viina või koirohu leotist. /---/

RKM II 382, 439 (22) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Kõhuvalu vasta oli meie peres mustikakeedis pudelites.

RKM II 381, 314 (73) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Reinvars.
Reinvars on kõhuvalurohus, hirmus mõrru, kui võtad. Kui ätt ennast vaist ära venitas kive tõstes, siss mamma tegi pool tassi reinvarre teed. Reinvarrel on kärbilised lehed ja kollased õied, seaksed kanamunasora [=rebu] kollased väiksed tupsukesed.

RKM II 384, 122 (2) < Kaarma khk., Jootme k. (1985)
Kui köhuvalu oli, kaevati mädarõigast maast, ölle sisse pand ja kui siis vett seda, sul ila josis süst - nii kange oli, siis poli enam midägi viga olnd.

RKM II 384, 174 (32) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Voolmed, kõhuvalu.
Viinas leotatud tedremarana juurika leotist võeti kolm korda päevas üks supilusikatäis enne sööki ja soojendati palava telliskiviga kõhtu.

RKM II 385, 32 (e) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Koirohi - kõhuvalu vastu, seedehaiguste profülaktikaks, tekitab söögiisu.

RKM II 385, 32 (i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.

RKM II 385, 320/1 (65) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Raske haiguse puhul, millele pole osatud nime anda, on tehtud kalmusejuurte vanni kaks korda nädalas. Kui valu on olnud paremal pool viimase ribi all, siis on olnud maks haige. Kui aga vasemal pool, maksavalust veidi allpool, siis on olnud põrnahaigus.

RKM II 385, 585 (10) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kõhuvalu puhul pandi külm niiske käterätik ümber keha. Arvati raskest tööst tulevat. Viina anti lonks juua, vahel lisati liikvat viinale. Palderjanijuurikaid leotati viinas, seda leotist anti kõhuvalu raviks.

RKM II 385, 619/22 (15) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Mu noorepõlve tuttav Liidia Kozuhova (neiuna Laane), elab Pärnus Posti tänav 3, õpetas mulle kõhuvalu ravimiseks tedremarana juurikad viinas tarvitama. Tedremaran on tuntud ravimtaim. Ta juurikad tuleb koguda sügisel või kevadel vara, siis on neis kõige rohkem toitaineid, ja ära kuivatada. Liidia andis ka kuivi juurikate tükke ligi. Neid tuli pudelisse panna ja viina peale kallata. Tedremaranad andsid viinale tugeva pruuni värvuse. Seda pidi võtma lonksu söögi alla. Ka see ravim mulle ei aidanud. Aga eks neid kõhuvalusid ole palju liike. Kindlasti mõnele liigile aitas.

RKM II 391, 169 (13) < Tartu (1983/5)
Lastel oli sageli kõhuvalu ja kõhulahtisus. Meil aias kasvas üks 2 meetri kõrge puitunud varrega kollaste õitega taim, mida ema nimetas upspuuks. Hiljem olen kuulnud upsajuure nime, see vast ongi sama taim. Tõin ta ka siia Räni tänav 5 koduaeda. Tal on tugevad valged juured. Ema kaevas neid suvel, pesi ja kuivatas. Laste kõhuvalu puhul ta kaapis seda juurt, andis veega sisse ja kõhuvalu kadus. Ka kalmusejuurtega toimis ta samuti. Kui lastel olid kõhus soolteussid, tõi ema apteegist mingit kollaseid õieebemeid ussirohu nime all, andis neid veega sisse.

RKM II 391, 186 (2b) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Palderjan. Edukalt kasutati kõhuvalu vastu ka palderjaniviina. Selleks pandi palderjani kuivatatud juured viina sisse ja pärast nädalaaegset viinas ligunemist võis palderjaniviina kõhuvalu korral pitsitäie juua.

RKM II 391, 187 (2d) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Piprakaunad. Piprakaunad asetati pudelisse viina sisse, kus nad paarinädalase seismise järgi said tarvitamiskõlblikuks kõhuvalurohuks. Võeti kõhuvalu korral sisse üks või paar pitsi ja see pidi kõhuvalu vaigistama.

RKM II 391, 269 (31) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Kõhuvalurohuks peeti vanasti ja ka hiljem ikka viina. Ja köömnede söömine.

RKM II 392, 121 (8) < Kambja khk., Küti k. (1985)
Kui kõht valutas, siis kaevati järve äärest kalmusejuuri, kuivatati ära. Pandi viin pääle, oli väga hää kõhuvalurohi.

RKM II 392, 121 (9) < Kambja khk., Küti k. (1985)
Kaseurvakesi korjati ja pandi pudelisse, viin pääle ja sai väga hää kõhuvalurohi.

RKM II 393, 412 (19) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Kõhuvalu vastu leotati palderjanijuuri.

RKM II 396, 553 (58) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kalmusejuurte tee korraldab seedimist ja on kõhuvalu vastu.

RKM II 396, 553 (60) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Köömnetee on ka kõhuvalu vastu, samuti külmetuse puhul.

RKM II 400, 86/7 (18f) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Kaselehed viina sees on venituse vastu ja siis ka, kui kõht muidu valutab.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla k. (1985)
Kõhuvalu.
Mu tuttaval oli suur kõhuvalu ja aitas raudrohu õie tee. Ka mina olin hädas oma kõhuvaluga. Neelasin tablette, kuid ei aidanud. Aitas raudrohu tee - ta õitseb augustis.

RKM II 405, 45 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1985)
Kõhuvalu puhul aitab piparmündi tee.

RKM II 414, 448/9 (14) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Vanasti, ma mäletan, minu vanaema korjas tedremaranat. Juurt, mitte õisi, tegi tükkideks ja pani viina peale ja see pidi siis kõhuvalu puhul võetama või kui oli puhutist, siis tema korrastab.

RKM II 414, 449/50 (18) < Puhja khk., Puhja v., Ridaküla k. (1988)
Palderjanijuurt pandi viina sisse. Tilgad võeti sisse kõhuvalu vastu.

RKM II 414, 612 (33) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Tedremaranale viin peale ja siis kui kõht valut, siis kõhurohi. Mul on praegugi pudeli seen juurikate peal. Ja kui ilus ta veel on, ma näita. Ma ole supilusikatäie võtnu, kui kõht valutas või lahti, siis rohkem pole vaja.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral anti tooreid mustikaid, mustikamoosi või kisselli süüa, sõltuvalt sellest, mida parajasti oli. Mustikaid hoiti haiguste puhuks, neid ei saanud tahtmise järgi süüa.

RKM II 446, 249 (16) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Viina hulka pandi tedremarana juuri. Kui kõht valutas, kui lahti oli, siis võeti tedremarana juure pulbrit.

RKM II 449, 591 (23c) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kõhuvalu - arnikat, kividilnikud.

RKM II 450, 560 (30) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kõhuvaluga võeti pipraviina - pipar pandi viina sisse likku.

RKM II 451, 37 (6) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Kasepungast tehti ravimeid, pandi viina sisse ja anti lastele, kui kõht valutas.

RKM II 452, 304 (13) < Laiuse khk., Kõola k., Matseri t. < Laiuse khk., Rohe k., Pikapere t. (s. Kirss), 79 a. (1992)
Arnikas oli kõhuvalu vastu. Sihuke kibeda maitsega, liivamaade peal kasvas.

RKM II 457, 22 (16) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. (s. Evard), 69 a. (1993)
Kui kõht valutas, aeti kaerad kuumaks pajapõhjas. Pandi kuumalt riidest kotti ja kõhu peale. Jäi tõesti järele. Mina olen ise teinud.

RKM II 458, 301 (30) < Pilistvere khk., Kiigevere k., Valli t. (1993)
Kaertega raviti kõhuvalu ja seljavalu. Pliidi peal paja sees, natuke vett ka, et niiskeks läheb, siis koti sisse ja kotiga peale. Sool pidi veel kõige parem rohi olema. Kui kaerad ei aita, siis soola.

RKM II 465, 494 (8b) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Raudrohi, kui kõht valutab.

RKM II 466, 14/5 (31) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Kravahljobka - see on üks hea rohi kõhuvalu vasta. Vot nende juured. Tal on pruunid nupud - õitsmed.

RKM II 466, 250 (4) < Põlva khk., Tilsi k. < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (1994)
Krovohljobka on pruunide tuttidega taim, selle juuri korjatakse, keedetakse kõhuvalu vastu. Neid peab natuke aega hautama.

RKM II 466, 327 (43) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. < Lukinski k. (s. Lutsar), s. 1921 (1994)
Need ei tohi ära visata, koorikud [seedripähkli]. Kui kõtt valutas, siis kiidad.

RKM II 466, 471 (7) < Tomski obl., Tsõrjanski raj., Vambola k. (s. Kokk), s. 1936 (1994)
Koirohtu ka räägitakse, et on kõhuvalu jaoks.

KKI 34, 272 < Valga khk., Valga lähedalt (1962)
Kõhuvalu vastu aitavad maranijuured. Kollane õis ja all pähkla moodi juured.

KKI 38, 195/6 (4) < Koeru khk., Väinjärve mõis (1965)
Kanavarbad.
Tamme mutt Ärvital teeb nii, et paneb kanavarbaid (nurmenukke) viina sisse, siis aitab; pidi iga haiguse vasta aitama. Et kui kõhus on valu, siis võtab igasuguse valu ära.

KKI 57, 104 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.

KKI 67, 178 (5b) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Koirohu tee - kui kõht valutab või lahti on.

KKI 67, 178 (5c) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Teelehe tee - kõhuvalu vastu.

KKI 69, 506/7 (21a) < Lüganuse khk., Uniküla k., Kolbaka t. (Vachmann enne eestistamist), s. 1896 (1978)
Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: /---/ ja arnikad.
Arnikad on kõhuvalu vastu, kui kõht valutab ja lahti on.

Vilbaste, TN 4, 288 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Toomingas, rohupuu:
Toomingast leidub ka tervistavat jõudu. Kevadel, mähja ajal korjatud noor toomingakoor on teena kasulik kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 317c < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Sibulat tuleb siis süüa, kui kõht valutab.

Vilbaste, TN 4, 364 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi arstirohuna.
Palderjanist tehakse tiid kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 369 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida tarvitati arstimiks.
Kalmusejuurt: pekstakse peeneks ja annakse veega juua kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 383 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmus (kõhuvalu vastu).

Vilbaste, TN 4, 388 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmus - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 388 (6) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 404 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi arstirohuks.
Kalmusejuurt peksetakse peeneks ja antakse kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 3, 88 (4) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Kuumendatud kaeru tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 125 < Võnnu khk., Mäksa v. (1932)
Kalmuseid tarvitatakse arstirohtudeks. Kalmusejuured kuivatatakse ja hõõrutakse pulbriks. Võetakse sisse kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 3, 544 (6) < Tartu l. (1932)
Koirohi aitab koide vastu, pannakse kõhuvalu vastu viinasse ja tehakse teed.

Vilbaste, TN 3, 545 (5) < Tartu l. (1932)
Mädarõigas viina sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 545 (9) < Tartu l. (1932)
Palderjaan: õied ja juured on kõhuvalu ja südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 673, 677 < Tartu l. (1932)
Mündid: konnamünt, piparmünt (Mentha).
Kasvavad rohtaedades vägeval pinnal. Nendel on hää lõhn, eriti piparmüntidel.
Tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (4) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (8 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kalmus (Acorus Calamus L).] Kalmuse juurtest pigistatud leem on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 717 (63 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Valge emanõges.] Ka on ta kõhuvalu ja verevaesuse arstija.

Vilbaste, TN 3, 717 (61) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Toomingas. Mähja ajal korjatud koore tee on kõhuvalu ja kõhutõve vastu.

Vilbaste, TN 11, 209 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Tammepuust valmistati mitmesugust mööblit, õlleankruid. Tõrusid tarvitavad mõned kohvi valmistamisel.
Tammekoort tarvitati rohuna kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 219 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Mustikas. Mustikmarja keedis on hea kõhurohi, kui kõht valutab ja on seest lahti. Niisama ka kuivatatud marjad. Eesti iseseisvuse ajal valmistati ka mustikaveini kodusel teel.

Vilbaste, TN 11, 272 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Pälin, ’koirohi’, tolle tee on kõhuvalu vastu rohi.

Vilbaste, TN 11, 282 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Palderjanijuur pandi viina sisse, siis kui kõtuvalu oli, siis võeti seda. Võtt kõtuvalu ära. Vanasti ei olnud rohtu.

Vilbaste, TN 11, 283 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Tedremarana juurt pandi ka viina sisse. Vist ka kõtuvalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 436 (24) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Kask - kaselehed on ka viina sees venituse vastu vai kui muidu kõht valutab.

Vilbaste, TN 1, 274 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Palderjaan, raakjum, redelhein.
Nimetatud taime juuri korjatakse ja kuivatakse neid ning leotakse neid kuivatatult viina sees. Sarnast vedeliku tarvitati vanast ja tarvitatakse nüüdki kõhuvalu ja seestvalu vastu. Ka vee sees leotult tarvitati sarnast vedelikku eelnimetatud haiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 426 (205) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kalmus, kalmud (ainsuses: kalm) [Acorus calamus].
Tarvitatakse seda taime, nimelt juurt, söögiisu äratajaks ja kõhuvalu vastu. Selleks võetakse sisse kuivatatud ja peeneks tehtud juurepulbrit. Et ta väga viha sisse võtta on, siis segatakse suhkruga, mis viha maitset vähendab.

Vilbaste, TN 1, 439 (232) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Sooingver [Pimpinella saxifraga].
On kõhuvalu vastuline rohi, aitavat ka kolera vastu. Vististi teed keeta ja seda juua.

Vilbaste, TN 1, 472d < Kullamaa khk., Piirsalu v. (1929)
Kõhuvalu vastu tarvitati arnikavett.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium]. Teena - kõhuvalule, viina sees - seestvalule, terad sisse võtta - jooksvale, kuivatatult pulbriks ja siis ühes suhkru ja veega sisse võtta - seesthaigusele, õied kuivatatult - paistetusele.

Vilbaste, TN 1, 490 (8d) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Katkimuljutud marjad viina sees kõhuvalule, luuvalule.

Vilbaste, TN 1, 493 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Krooklehe (kas kortslehed?) juured [Alchemilla vulgaris]. Teena - kõhuvalule, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 670 (6) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
„Lühike arnikas“ kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 697 (54) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata). Vesiuba (Jämaja, Saaremaa).
Vesioa juuri kuivatati ja keedeti, kuivatatud juurtest teed. Teed joodi kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 1, 701 (68) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Reinvars (Chrysanthemum vulgare). Kõhuvalurohi (Jämaja, Saaremaa).
Kõhuvalurohu nuppe nopitakse ja süüakse neid kõhuvalu ajal. Arvatakse, et kaotab ära kõhuvalu. Ka talveks pannakse kõhuvalu nuppe tagavaraks ja süüakse neid kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 1, 778 (13) < Rõuge khk. (1929)
Toomika [tuum] marju tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 900 < Karksi khk., Karksi-Nuia alev (1935)
Peetruse kõtuvalurohi [Hieracium pilosella]. Kord Kristus ja Peetrus käinud kahekesi teed. Äkki hakanu Peetrusel kõtt valutama. Kristus näidand selle heinale, öeldes: võta ja hauka juure otsast tükk ja söö ära. Nõnda ko Peetrus teinud. Kõtuvalu jäänu järgi ja Peetrus küsinu: mis ma teen ülejäänuga? Pane uuesti kasuma! Nõnda siis oleva selle heinajuure ots tömp, nagu ikka otsast ära sohvet.

Vilbaste, TN 1, 975 (6) < Kihnu khk. (1937)
Tumingas - tuminga.
Õied tuppa „haesuks“. Marju söövad lapsed. Koor pargiks, kuivatatud marjad viinas kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.12) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Härjakaatsad on kõhuvalu vasta.

Vilbaste, TN 2, 223 (I) < Setumaa, Värska v., Kostkova k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Kostkova küla ümbruses allpool nimetatud taimi järgmiselt:
Toomingamarjad pannakse viina sisse ja seda juuakse, kui kõht valutab.

Vilbaste, TN 2, 237 (IV) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Toomemarjad leotatakse viina sees ja juuakse kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 2, 239/40 (4) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Palderjanid pannakse viina sisse, lastakse mõni nädal seista ja seda tarvitatakse arstimisrohuks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 248 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarama juuri viinas leotatult kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 253 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Harilikult ei armastata rohitsemisest ja rohtudest varemalt kõneleda, kui haigus juba majas on. Sellest siis tulebki, et enamal jaol inimeste haigustest, haiguste rohitsemisest ja rohtudest õige ekslikud teadmised ning imelikud arvamised on.
Mõnda vana aja arstirohtudest.
Tedremarana juuri tarvitati kõhuvalu vastu. Võeti juured, tehti mullast ja koorest puhtaks, kuivatati ära, jahvatati peeneks, pandi viina sisse, leotati hästi ja siis seda vedelikku joodi.

Vilbaste, TN 2, 254 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Kalmusejuuri tarvitati inimeste ja loomade kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 270f < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.

Vilbaste, TN 2, 272 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed - külmetuse, ägeda kõhuvalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuvalu vastu tarvitati piparmündi ja mustade köömnete segust valmistatud teed.

Vilbaste, TN 2, 285 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tedremanara juurikaid tarvitati kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 285 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kaebtuseid tarvitatakse kõhuvalu ja nõiduste vastu.

Vilbaste, TN 2, 285 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu ja paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 291 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarana juuri viina sees leotatult, reinvarre teed ja humuraid kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kõhuvalu vastu: tedremadarad, arnikad.

Vilbaste, TN 2, 328 (27) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Ungrud (Lycop. selago) - kõhuvalu ja seedimise korraldamiseks tarvitati teena.

Vilbaste, TN 2, 355 (4) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Arnikatest tehakse ka teed, on hääd kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 355 (5) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tedremadaritel lõigatakse juured ära ja pannakse viina sisse, on hääd kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 358 (5) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui kõht valutab, on hää raudrohu õie teed juua.

Vilbaste, TN 2, 364 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati tammekoori. Nendest keedeti teed ja joodi ära.

Vilbaste, TN 2, 394 (4) < Hageri khk., Hageri (1933)
Mitme haiguse vastu on ka kadakamarjad. Nende siniseid marju korjatakse ja valmistatakse teed. Keedetakse neid niikaua, kui vesi kollaseks muutub. Seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 409 (12) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Reinvarre tee on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (6) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Tedremala[rana] juure teed juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 429/30 (1) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vanemal ajal oli ebausk väga palju maad võtnud, sellepärast usuti, et on olemas nõiad, ja mõnigi targem mees on pidanud oma elu ebausule ohverdama. Mõnes metsanurgas elas eit või taat, kes mõnel kõhu oskas terveks teha ja nüüd suure kuulsuse omas. Kui mõnel mingi õnnetus oli, mindi kohe ja viidi nõiale võid, rasva, kanamune ja liha, et õnnetust enam ei juhtuks.
Kui noortel loomadel kõhud lahti olid, keedeti reinvarsse, anti seda vett loomadele juua.
Keedetud arnikavett võeti, kui kõht valutas, mis praeguse ussirohu aset täitis.

Vilbaste, TN 2, 430 (2) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.

Vilbaste, TN 2, 435 (11) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tikstammi juuri tarvitakse venitus- ja kõhuvalu vastu. Juured lõigatakse katki, keedetakse ära ja vedelik tarvitakse (võib ka viina sees leotada).

Vilbaste, TN 2, 436 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal ei tuntud sarnaseid arste ega arstirohte kui nüüd, siis oli igaüks ise oma arst, enamasti kõik teadsid siis taimi, millega arstida haigusi.
Nii olen minagi kuulnud mõnda taime, mis oli tähtsaks haiguste arstimisvahendiks.
Kummelid on kaelahaigustele hääd ja kummelitee kompressid on kõhuvalu vastu hää rohi.

Vilbaste, TN 2, 447/448 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Koirohi, ta kasvab liivases maas hoonete ümber, kus vanad prügikohad, ja mujal. Vars on tal pikk, õied on pisikesed koldsed nupud. Lõhn on kange, maitse mõru. Teda tarvitatakse kõhuvalurohuks ning teda tarvitatakse ka putukate hävitamiseks, kes noori taimi ära söövad. Ning kui lammastel kõht lahti, antakse ka seda vett.

Vilbaste, TN 2, 473/4 (2)< Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kummeliteed (kammeteed) tarvitati hamba- ja kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 2, 475 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Sibulat tarvitati toiduks, ka kõhuvalu vastu oli sibul väga hea rohi.

Vilbaste, TN 2, 484/5 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti, kui ei tuntud arstisid, tarvitati taimeid arstirohuks. Selleks oli igas külas oma külatark, nõid või nõiamoor. See korjas taimi, keetis nendest igasuguseid segusid ja arstis nendega inimesi. Ebausklikud inimesed arvasid, et need on nõiad, kui mingisugust nõidust sääl iseenesest ei olnud. /---/
Kumelitee olla hamba- ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 528/9 (1) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna, missuguse haiguse vastu (kuidas valmistati, kuidas tarvitati). Värvimiseks (kuidas tarvitati, mida juurde lisati). Nõidusvahendiks. Mis juhul, mis kundsi juhul.
Arstirohuks.
Teelehed.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 532 (1) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal, kas arstirohuna (missuguse haiguse vastu, kuidas tarvitati, kuidas valmistati värvimiseks, kuidas tarvitati, mida juurde lisati), nõidusvahendiks (mis juhul, mis „kunsti“ juhul) või muuks otstarbeks.
Arstimiseks.
Teelehed keedetakse ära teeks ja joodakse sisse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 571 (2c) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Ka veel kadakamarja tee oli kõhuvalu vastu. Marjad korjati sügisel, kui nad küpsed olid. Ka toore marja söömine aitas. Tee valmistati niisama kui kumelitee [pandi keeva vette, lasti ligi veerand tundi liguneda. Säält kallati vähema nõusse, pandi suhkur sisse ja joodi seda].

Vilbaste, TN 2, 620 (2.2) < Mihkli khk., Veltsa v., Veltsa as. (n)< V. Joon, Velise 6-kl algkooli õpilane (1934)
Palderjaanijuured korjatakse enne jaanipäeva. Nad pannakse viina sisse liguma ja võetakse seda viina sisse sisemise haiguse vastu, nagu näiteks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 638 (IV) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Kalmujuured - köha vastu ja ka kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 642 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmusejuuri tarvitati, kui kõht valutas.

Vilbaste, TN 2, 658 (6) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu võitlemiseks tambiti mädarõika juured peeneks ja söödi nad soolaga sisse.

Vilbaste, TN 2, 658 (7) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Viina sisse pandi verikõtru ja seda viina joodi,

Vilbaste, TN 2, 658 (8) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Siis pandi ka veel tedremarana juuri viina sees,

Vilbaste, TN 2, 658 (9) < Räpina khk. (1930)
[Kõhuvalu vastu.] Söödi ka veel sibulat soola ja leivaga.

Vilbaste, TN 2, 658/9 (11) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati ka veel pänülaid viina sees.

Vilbaste, TN 2, 662 (2, 3) < Räpina khk. (1930)
Sõnajala juurtest tehti leiba ja seda söödi sisemiste haiguste vastu. Kogu taime õitest valmistadi oobiumi kõhuvalu ja rematismuse vastu. Rematismuse vastu oli ka teine abinõu, seks käidi hommikukastega paljajalu heina sees.

Vilbaste, TN 2, 665 (10) < Räpina khk. (1930)
Raudrohu õied teena kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 665 (16) < Räpina khk. (1930)
Juuda- ja jumalakäpa ja tedremarana juuri pannakse viina sisse, mida siis kõhuvalu vastu tarvitatakse.

Vilbaste, TN 2, 675 (5) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati balderjaani- ja tedremarana juuri viina sees.

Vilbaste, TN 2, 681 (6) < Räpina khk. (1930)
P.S. Kadakamarju tarvitatakse kuivatatult kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 687/8 (2) < Räpina khk. (1930)
Ka oobiumi tarvitati sisemiste haiguste vastu, selleks korjati kogu taim ja pandi viinasse, see oli kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 695/6 (7) < Räpina khk. (1930)
Vererohu kaunad viina sees on kõhuvalu hävitajaks.

Vilbaste, TN 2, 700 (4) < Räpina khk. (1930)
Piimjuurtest valmistatakse ka teed, mida soovitatakse neile inimestele, kellel kõht valutab.

Vilbaste, TN 2, 701 (8) < Räpina khk. (1930)
Verikõtratest valmistati isesugune jook, mida hoiti pudelis, see rohi oli kõhuvalu vastu, sest ta on väga kibe.

Vilbaste, TN 2, 701 (9) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu on veel üks teine abinõu: pekstakse piprad puruks, pannakse viina sisse ning juuakse. /---/

Vilbaste, TN 2, 704/5 (11) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu arstimiseks tarvitati tambitud mädarõika juured soolaga segatult.

Vilbaste, TN 2, 705 (12) < Räpina khk. (1930)
Kõhuvalu vastu tarvitati ka pänuläid viinaga ja ka aarnikateed.

Vilbaste, TN 2, 705 (13) < Räpina khk. (1930)
Söödi ka kõhuvalu vastu sibulaid.

Vilbaste, TN 2, 710 (3) < Räpina khk. (1930)
Kadakamarju tarvitati kõhuvalu vastu. Kui vast mõnel see aitas, nimetati seda inimest nõiaks.

ERA I 3, 357 (2b) < Helme khk., Jõgeveste v. (1930)
Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist: [teksti vahel joonis] Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida.

Vilbaste, TN 7, 50 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Kõhuvalu vastu oli reinvarre tee.

Vilbaste, TN 7, 50 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Tedremandara juured olid viina sees kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 51 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Arnika, palderjaaki juureid viina sees võeti kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 53 (17a) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Sibul - aitas kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Arnikatee - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 57 (13) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Palderjaani pandi viina sisse ja joodi kõhuvalu vasta.

Vilbaste, TN 7, 57 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Tetremadala juuri söödi kõhuvalu vasta.

Vilbaste, TN 7, 148 (6) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Kummeliteed tarvitatakse kõhuvalu rohuks. Seda keedeti teeks ja joodi.

Vilbaste, TN 7, 164g < Räpina khk. (1930)
Verirohu kaunad viina sees kaotavad ära kõhuvalu.

Vilbaste, TN 7, 172 (24) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Mustikad - tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 173 (33) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kalkanajuured - pannakse viina sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 174 (3) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Kalkanajuured - leotatakse viina sees ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 177 (3) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Kalkanajuured - segatakse viina sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 178 (8) < Setumaa, Satserinna v., Sesniki k. (1930)
Toomemarjad - toomemarjast keedetakse teed ja tarvitatakse kõhu [valu] vastu.

Vilbaste, TN 7, 180 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Pärnaõied. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu aegu.

Vilbaste, TN 7, 180 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1929)
Sibul. Pannakse vee sisse, hõõrutakse ära ja tarvitatakse kõhuvalu rohuna.

Vilbaste, TN 7, 189 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Verikõder. Kui kõht ja hambad valutavad. Teda pannakse ka viina sisse ja tarvitatakse kõhu arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 193 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder - teda pannakse viina sisse ja juuakse, kui kõht valutab.

Vilbaste, TN 7, 194 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kaeraterad - hautatakse kuumaks ja pannakse kottides kõhuvalu puhul ümber kõhu või kurguhaiguse puhul ümber kurgu.

Vilbaste, TN 7, 197 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Verikõder. Pannakse piirituse sisse ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 197 (8) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Oopijon. Külarahvas tarvitab teda piirituse sees leotuna kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 197 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kalmusejuured. Leotatakse piirituse sees ja tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 205 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Toomingamarjad. Pannakse viina sisse ja juuakse siis, kui on kange kõhuvalu.

Vilbaste, TN 7, 223 (8) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Kollane lill. Tarvitatakse kõhuvalu jaoks.

Vilbaste, TN 7, 223 (9) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Obijonilill. Tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 223 (11) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Paltõnjani juured. Tarvitatakse kõhuvalu arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 224 (15) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Upinhein. Tehakse teed ja on kõhuvalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 228 (10) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Imälepp. Tema kasvudest keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 228 (11) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Armika. Teda keedetakse ja juuakse kõhuvalu korral.

Vilbaste, TN 7, 228 (12) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Vislapuu. Tema marjad kuivatatakse ära ja nendest keedetakse teed ja seda teed tarvitatakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 232 (11) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Valge kriit, mesi ja sibul, rõõsk piim. Keedetakse kõik kokku ja juuakse, kui kõhuvalu on.

Vilbaste, TN 7, 234 (4) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Valgõ lill. Keedetakse teed ja tarvitatakse kõhuvaluks.

Vilbaste, TN 7, 233 (12) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Maramaar juurõd. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 233 (14) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäjanõgla. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 245 (3) < Setumaa, Värska al. (1930)
Tedremarahaina juurõ. Pandakse juured tee ehk viina sisse ja juuakse kõhuvalu ehk südame pööritamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 249 (3) < Setumaa, Värska al. (1930)
Maranajuured. Tarvitatakse kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 261 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Koirohi - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kadakamarjad - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Põierohed on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (52) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kadakamarjad on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 285/6 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Peetruse juurte kohta käib järgmine muinaslugu:
Peetrusel valutanud kord kõht. Ta närinud mingi taime juurt ja sedamaid kadus valu. Sest ajast nimetakse neid juuri Peetruse juurteks ja tarvitatakse kõhuvalu vastu. Et Peetrus neid juuri tõesti närinud, on tänapäevani neil juurtel tömp ots.
Paljudel taimedel on lapsed nimed valesti üles kirjutanud, nii et järelepärides ei tea nad isegi – kuid suurel enamusel olen püüdnud seletusi anda – mille kohta veel puuduvad seletused – püüan teile saata taimi.

Vilbaste, TN 7, 312b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kõhuvalu vastu on sibulas, ussiherned, peetersonijuured, tedremadara juured, nelgid.

Vilbaste, TN 7, 329b < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Mustikad kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 364 (19) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Palderjaani juured korjatakse enne jaanipäeva. Pestakse puhtaks (ja) kuivatatakse ära ja pannakse mõnda karpi või toosi. Säält võetakse ja pannakse viinasse, lastakse mõni päev seista. Juuakse siis kõhuvalu vaigistuseks seda.

Vilbaste, TN 7, 368 (8) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Toomemarjad. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 374 (3) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Mündid.
Mündid on kõhuvalu vastu head. Tehakse teed ja juuakse. Mündid on ka koleera vastu, tarvitatakse niisama kui kõhuvalu juureski.

Vilbaste, TN 7, 374 (4) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Teelehe juured.
Teelehed on kõige paremad rohud kõhuvalu vastu. Tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 378 (2) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
„Toomingakoor“
Toominga küllest kisuti koor (küllest ära toomingal). Ja koortest tehti teed kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 390 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Kasutatavaid taimi.
Tedremarad - tarvitatakse viinaga kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 403 (10) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Küüslaug - tarvitatakse kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 406 (22) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Kassinaireid süüakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (23) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Mädaroigas on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 438 (13) < Kullamaa khk. (1930)
Küüslauk - arstimiseks, kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kuivatatud toomingamarjad on kõhuvalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 659 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Toomingakoor - kõhuvaluks

Vilbaste, TN 7, 673 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Toomingas.
Kevadel mähja ajal korjatud noore toominga koor on abinõu kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 7, 1172 (12) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Pihlikaõied ja toomingakoore tinktuur kõhuvalu vastu (anda supilusikaga).

Vilbaste, TN 7, 450 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Umurad - kõhuvalu ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 468 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kaituserohud. Kasvavad nõmmel. Madalad, lillade õitega. Neist tehti teed kõhuvalu vastu. Kui arvati, et kanad on ära nõiutud, siis suitsetati neid kaituserohtudega, et nad nahkmune ei muneks.

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 473 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikad on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Metsaoa lehed on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kautuseõied on ka kõhuvalu ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (36) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kuivatatud mustikad on väga head kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (26) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Männikasud kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Tedremarana juured kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 482 (21) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Soo-oalehed kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 482 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pihlakakoored kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Koilehed kõhuvalu vastu.

RKM II 271, 423/8b < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Haavapuu. See on hallikooreline puu - ennemalt, kui oli arstirohtude puudus, siis inimesed keetsivad haavakoori - jõivad teda kõhuvalu ja külmatõbehaiguste vasta. Aitas. Kole kibe vedelik, kui jood.

RKM II 275, 40/1 (10a) < Torma khk., Avinurme al. (1970)
Minu vanaisa Jüri Kallas põletas saareõli ja viis apteekidesse. Saareõli ankru võttis selga ja müüs ära. Saareõli oli must vedelik. Rahvasuus oli saaretõrv. Apteegis öeldi saareõli. Metsas oli auk, kus põletas. Toorest saarepuust põletas. Vanaisa oli olnud Iisaku mõisas viinameistriks. Kohapeal nimetati vanaisa Tõrva Jüriks. Kohalikud inimesed võtsid seda õli kõhuvalu vastu sisse.

Vilbaste, TN 9, 49 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Tedremadrad (tedremaran). Juurte leotist viinas võeti kõhuvalu korral, samuti venituse puhul.

Vilbaste, TN 9, 114 (3) < Ambla khk., Käravete as. (1965)
Koirohu tee - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (7) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kammelitee (kasvab vilja hulgas põldudel). Kõhuhaigused, valud.

Vilbaste, TN 9, 349 (10) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Vilbaste, TN 9, 525 (3a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Kõhuvalu. Köömned katkitõugatult võeti kuivalt suhu, rüübati vett peale, mehed tegid viinaleotist.

Vilbaste, TN 9, 525 (3b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Koirohi, varre ülemine osa õitega kõhutõbe vastu, joodud koirohu teed ja ka keedist pitsklaasiga.

Vilbaste, TN 9, 525 (3c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Tedremadara juured, viinaleotis venituse vastu.

Vilbaste, TN 9, 525 (3d) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Mustasõstra oksad keeta. Krooniline kõhulahtisus.

Vilbaste, TN 7, 488b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Teinekord juhtus kellelgi jälle kõhuvalu olema, siis anti talle vaarikavarre teed või ka viina sees leotatud maranajuuri.

Vilbaste, TN 7, 491 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Tulililled kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Kannikeselehed kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 578d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Kõhuvalu vastu kalmust, luuvaluheina, heinputke.

Vilbaste, TN 7, 607 (11a) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kui kõhuvalu, siis tuleb peeneks tambitud pipart võtta.

Vilbaste, TN 7, 610 (7) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kõhuvalu vastu tarvitati luuvaluheina, heinaputket (teena).

Vilbaste, TN 7, 616 (1x) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Raudrohi - köha, kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1y) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Piparmünti (kõhuvalu vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4d) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Piparmünti (kõhuvalu vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 10, 369 (39) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Toomingamarjad - kivid katkinäritult kõhuvalu ja pasanduse vastu.

Vilbaste, TN 7, 640 (Ia4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Mustikad - tarvitati kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 653 (II-5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaid tarvitati vanal ajal kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tarvitati vanemal ajal järgmisi taimi:
Arnikad - kõhuvaluks.

Vilbaste, TN 7, 659 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Must sõstar - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Mustikad - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 666/7 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (5c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kõhuvalu, kollatõbe, nina verejooksu (külmad kange tee lapid).

Vilbaste, TN 7, 789/90 < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Kui kõht valutab, võta pool lusikatäit piparmündi rohtu ning pool mündirohtu, vala kuuma vett (korteri jao) peale, lase ummukses seista ning joo seda vett, kuni valu ära kaob. Mündi õied maarja-jäega keedetud värvivad villad kollaseks. Juured, mis kevadisel ehk sügisesel ajal korjata, kui neid õllega keedetakse, värvivad kollaseid villu punaseks.

Vilbaste, TN 7, 805c < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Tedremadra juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.

Vilbaste, TN 7, 805d < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Ka palderjaani juurtest valmistatakse viinas leotades kõhuvalu rohtu.

Vilbaste, TN 7, 868 (4) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Palderjani juured piirituse sees rohuks kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a133, 2) < Nõo khk. (1932)
Palderjani juured viina sisse. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a134, 3) < Nõo khk. (1932)
Kuivatatud tammetõrud kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a135, 4) < Nõo khk. (1932)
Tedremarana juured piirituse sisse. Kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 891 (a136, 5) < Nõo khk. (1932)
Vehvermentsi õite tee kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 9) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.

Vilbaste, TN 7, 982 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Ka arstirohtudeks tarvitati mõnda taime. Palderjaani juured on kõhuvalule heaks abiks, ka kuivatatud mustikad.

Vilbaste, TN 7, 1001 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Paltejaan - palterjaani juured pannakse viina sisse ja võetakse sisse, kui on kõhuvalu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Taimed.
Kalmusejuured - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1012 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Piparmünt - (tee) kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 10, 311 (11a) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Üheksavägise õite teed on kasutatud kõhuvalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (18) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Piparmündi tee - kõhuvalu vastu.

RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.

RKM I 9, 385 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Sibul on üks parematest kõhurohtudest, hoiab kõhu korras, edendab seedimist, on kõhuvalu ja usside vastu.

RKM I 9, 674 (e) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Heaks ravivahendiks on tedremarani juured, mis kogutakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. See aitab kõhulahtisuse ja -valu puhul

RKM I 12, 249 (73) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõhuvalu, kui kõhust lahti oli, siis keedeti kummeliteed, raskemal korral tammekoore teed ehk tambiti tammekoor pulbriks. Seda anti inimesele kui ka loomale. /---/

RKM I 18, 96 (18) < Iisaku khk. (1984)
Kaselehed viinas - kõhuvalule.

RKM I 18, 182a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Kõhuvalu korral joodi koirohu teed.

RKM I 18, 182b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.

Vilbaste, TN 5, 3 (3) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Toomingakoore keedist kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 4 (17) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Viina sees leotatud türgipipra kõtru kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 11/2 (3h) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Heinputke juured viinaga - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 23 (a15) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Heinputke juured viinas - kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 30 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.

Vilbaste, TN 5, 197 (15) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kalmusejuured. Kõhuvalu ja kirpude vastu.

Vilbaste, TN 5, 198 (33) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Toomekuur ja -mähk. Kõhuvalu ja kõhutõbe vastu.

Vilbaste, TN 5, 227 (4) < Tartu l. (1934)
Kui kõht valutas, võeti kuivatatud pajukoori, hõõruti neid, kuni nad muutusid pulbriks, ja söödi seda pulbrit võileiva peal meega ehk suhkruga.

Vilbaste, TN 5, 288 (a4) < Tartu l. (1934)
Kalmusejuured - kõhuvalu jaoks.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11c) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmusejuure viin on närveluse ja kõhuvalu vastu ja parandab hambaigemiku põletiku, kui hambad lahti, loputades lahjendatud lahuga suud.
Pannakse ka lapiga paisetele.

Vilbaste, TN 7, 1210 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ristikheina nuppudest keedeti tee palaviku ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (5b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Teetite lehtede] marjad kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1314 (3) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.

Vilbaste, TN 7, 1314 (4) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Fáffärmiusa (Mentha). Tarvitatakse kõhuvalu vastu. Keedetakse teed ja juuakse.

ERA II 160, 331 (42) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Kõtuvalu vasta om verekõdra viin.

Vilbaste, TN 7, 224 (17) < Setumaa, Kremesova k. (Hanson) Haring < M. Ülenurm, Värska algkooli IV klassi õpilane (1930)
Puu mäih.
Tarvitatakse hommikul vara kõhuvalu korral.

ERA II 170, 697 (18a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

RKM II 391, 185/6 (2a) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Saaretõrv. Arvatavasti saadi seda saarepuudest tõrvaajamise tulemusena. Sellenimelist tõrva kasutati maal peamiselt kärbeste ja parmude tõrjumiseks. Kui suvel parmud rakkes olevaid hobuseid ründasid, siis tilgutati või määriti saaretõrva hobuse rangidele ja hobuse nahale ning parmud ei tulnud enam hobusele kallale.
Raviks kasutati saaretõrva kõhuvalude ja kõhu venituste vastu. See pidi aitama, kuigi selle lusikatäie sissevõtmine oli halva haisu ja maitse pärast väga vastumeelne. Saaretõrva ostis isa apteegist või rohukauplusest.

RKM II 136, 193 < Simuna khk., Rakke (1961)
Kõhu lahtiolek. Heinputke juurt, kalmujuurt, tammekoort ehk teed, tominga koore teed, ka võetud tahma, sibulaid, küüslauku, mustikaid kõhuvalu puhul. Arnikaviina. Tedremadara juure naps, mustsõstra marjade naps.

EFA II 17, 92/3 (14) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Kõhus valud, siis tedremarana juured on hea rohi. Seda pandi viina sisse ja võeti.

EFA II 25, 401 (g) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Tedremadara juurte viinaleotist kasutati kõhuvalu korral.

EFA II 26, 106/7 (10) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Kodumaal korjati vanasti - üks põhiline, mis minu vanaemal oli, see oli kalmusejuurikad. Pandi pudelisse kas viinaga või veega, ma ei mäleta, aga juured pandi pudelisse. Vist ikka kõhuvalude puhul võeti seda sealt.

EFA I 19, 52 (15) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (1997)
Romaška, maasikalehti, tõsjatšilistikut - tsai jaost, kui život baliit, tak. Ta on mõru.

EFA I 19, 85 (9) < Omski obl., Orlova k. < Omski obl., Laaru k. (Liisa) Unkuri, s. 1921 (1997)
Sinine lill oli, kui kõht valutab.

EFA I 19, 138 (12) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Kui vahel on kõht valus, немного перцы, соли и viina, всё в румку, segad ja прямо как с рукой отнимает.

EFA I 19, 167 (12) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
Raudlilled, a ku valutab siest, kõht valutab, siis seda. Venelane ütleb tõsjatšilistik.

EFA I 20, 61 (12) < Omski obl., Kalatšinski raj., Uus-Viru k. < Omski obl., Ivanovka k. (Reps), s. 1944 (1997)
Tõsjatšilistik, see on seest, kui kõht on lahti ja valutab.

EFA I 21, 79 (9) < Kanepi khk. (1997)
Tedremarana juure ja kalmuse juure olliva kõturohi. Pudelisse ja viin pääle, säält siis pitsiga lassiva, ku kõtuvalu ol'l.

EFA I 21, 142 (18) < Kanepi khk., Karilatsi k., Lombi t. (Sirge), s. 1919 ja Arno Kliiman, s. 1924 (1997)
Posijad - need korjasid tedremarana juuri viina pääle kõhuvalude vastu ja kui kõht lahti on, paned paar pitsi ära. Juured pesti puhtaks, kuivatati ära ja nädal või rohkem pidi saisma. Mida kauem, seda mõrum.

EFA I 23, 48 (45) < Kullamaa khk., Üdruma k., Kivimäe t. < Kullamaa khk., Jõeääre k. (Kreegi Anni), 87 a. (1996)
Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.

EFA I 26, 17 (29) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

EFA I 85, 252 < Võru l. (2004)
Raudrohi aitas siis, kui nina verd jooksis, pandi raudrohu lehti ninna.
Vanad naised (küll mõni üksik) panid raudrohtu viina sisse ja kui kõht valutas, siis võeti seda viina nii paar supilusikatäit tühja kõhuga. Seda tegi minu papa ema. Tal oli suur pere, 8 last ja elati selle vanarahvatarkusega. Arsti juures pole käidud.
Ka minu ema on paljulapselisest perest, neid oli 14 last, eks siis nende kasvatamiseks oli ka rahvatarkust vaja, sellest veel hiljem.

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Vilbaste, TN 10, 99 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Vilbaste, TN 7, 1298 < Iisaku khk., Vasknarva v., Agusalu a. (1937)
Kalgan - ei saanud ka õiget nime kätte. Ütlevad, et on peente kollaste õitega taim, mis kasvab heinamaadel ja millede juuri nad siin kõhuvalu vastu tarvitavad.

RKM II 186, 44/5 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Valud kõhus, gaas.
Maohaavad ja gatarr: kõige enne valude ajal võeti teelusikatäis söögisoodat veega, siis tedremarana juured leotatud viina sees, seda võeti 20 tilka.

RKM II 21, 104 (23) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tamm - koore tee olla eä kõhuvalu rohi, kui kõht lahti, koore keedis olla paistetuse ja kaela aigus vaste; vanaste arstitud sellegä.

RKM II 21, 104 (25) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Tedremäran - juured kõhuvalu vasta, viinä sees leotadult.

RKM II 160, 106/7 (6) < Kadrina khk., Pedassaare k. (1961)
Kõhuvalu vastu joodi koirohuniina ja koirohuteed.

Vilbaste, TN 1, 912/4 < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Naba-varrö hain (varre hein) (Leitud mulla maalt, 9. juunil 1930. a) [Potentilla sylvestris). Korjatakse „Nabavarrö haina“ juured, pestakse puhtaks ja pannakse pudelisse viina sisse. Viina sees lastakse juurtel liguneda - seista. On kõhuvalu, siis juuakse juurte pealt viina. Korjamise aeg on enne õitsemist.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. (1895)
Tarkus ja nõidus.
/---/ Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. /---/

Vilbaste, TN 1, 277 (11) < Halliste khk. ja Saarde khk. (1931)
Tedremadar.
Taim on väga tuttav, sest teda on väga vanast eestlaste juures tarvitatud arstirohuna ja tarvitatakse ka praegusel ajal veel vanemate inimeste juures kõhuvalu ja seestvalu vastu. Vanal ajal keedetud tedremadara juuri ja seda mõrudat vedeliku võetud sisse kõhuvalu arstimiseks. Minu isa Peeter Sõggel († 1908) rääkis, et vanal ajal, kui kõhutõbi Eestimaal möllanud, siis olnud tedremadara juured kohalistel elanikkudel nii ära korjatud, et neist puudus suur olnud. Tema teadis tõendada, et tedremadara juure keedis või vedelik, kui seda kõhuhaiguse algusel sisse võetud, avitanud palju ja nii mõnigi pääsenud sel teel surma käest.
Meie päevil tarvitatakse tedremadarat arstirohuks vähem. Siiski on neid veel olemas, kes tedremadara juurikaid korjavad, kuivatult neid piirituse sees leotavad ja seda siis rohuks kõhuhaiguse ja seestvalu vastu tarvitavad ning kiidavad, et see roht palju avitab.
Hallistest ja Saardest.

ERA II 302, 603/4 (419) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).