Rahvapärased taimenimetused

Verehein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

EKS c, 54 (7) < Viljandi khk. (1891)
Achillea millefolium
Verehein. Vars kui ka õied teeks pruukida ja ilma suhkruta ära juua, kinnitab kõhtu, kui ta valutab ja lahti on.

H II 42, 913/4 (3b) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Kui ihu ärä haavat om väidsega ehk mõne muu asjage, pane sis vereheina leht haaval ja verejooksmine jääp kinni.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

ERA II 168, 649 (36) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Kui käte pääl on käsnad (soolatüükad), siis keedetakse ummuses vereheinu (naistepuna) vähese veega ja selle keedisega pestakse käsi, käsnad pidavat varsti kaduma.

RKM II 81, 291 (45) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Raudhein on verehein, paneb vere kinni. Tend põle tarvis keeta, ütleme, sui ajal käe ehk jala ära raiud, võta kohe toorest lehte, õeru puruks, pane haava pääl, veri jääb kinni, hõeru kohe haava sisse, veri kohe kinni. Talveks kuivatad ära, hõerud seda kuiva pura, vaat sellepärast on ta nimi verehein. Tema on hää rohutee ka, sui korjad, kuivatad ära, talvel külmetamise, külmahaiguse vasta keedad teed. Märkus: See oli ka kuivatatult olemas: raudrohi (Achillea millefolium, L.)

RKM II 101, 425 (60) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Verejooksu sulgemine.
Suur haav, kirvega raiutu, vereheinad (= Achillea millefolium L.) panti pääl, võttis vere kinni; vereheina põlnu, panti ämblikuvõrku pääl, kusti ka ämblikuvõrgul pääl ja vajutati haava pääl, hapu kusega liutati pärast jälle lahti. Veresõnad on saladus, ega neid teisel ei öelda. Need on piiblete seest võetu, suurte punaste tähtedega piiblete sõnad.

RKM II 429, 542 (4) < Kursi khk., Laasme k. (1989)
Konnasilmale pannakse peale vereheina rohi. Aia ääres kasvab. Kui otsa ära tõmbad, varrest tuleb punane piim. Seda peale panna. Kaob.

KKI 8, 93 (174) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Verejooksu vastu aitab verehein ja ämblikuvõrk.

Vilbaste, TN 4, 404 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihein pannakse ninna verejooksu puhul.

Vilbaste, TN 7, 1180 (66) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudhein ehk verehein. Keedis, üks klaas kaks korda päevas vaigistab verejooksu kopsust.