Rahvapärased taimenimetused

Nurmenukk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 58, 206 (12) < Jüri khk. (1896)
Kui külmetamisest on kange köha tulnud, siis tehakse kali tuliseks, sulatakse rasvaküünalt sisse ja juuakse; ka keedetakse nurmenukuõisa; ja kaeru kõige kõrtega ja juuakse nende vett palavalt.

H II 65, 683/4 (36) < Jüri khk. (1898)
Kui külmetamisest köha tuleb, siis keedetakse leigatud kaeru, kel veel ivad otsas on, ja juuakse seda vett. Ka korjatakse suvel nurmenukuõisa ja metsateed, keedetakse neid ja juuakse nende vett.

ERA II 56, 305 (51) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Kääkaatsaõie (nurmenukk) tee on jooksva vastu.

ERA II 193, 517 (38.4) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Verevaesuse puhul juuakse kikkapüksi (nurmenukk - Primula officinalis Jacq.) teed.

RKM II 1, 250 (13)a < Muhu khk., Liiva k ., Nuka t. (1949) Sisestanud USN
Käekuatsadest tehakse tied (nurmenukk).

RKM II 52, 431 (165) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Nurmenuku õielehtede teed tarvitati uimasuse ja peavalu vastu.

RKM II 111, 127 (440) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Nurmenuku õitest keedetud teed juuakse külmetuste korral, see paneb higistama.

RKM II 175, 43/4 (6) < Audru khk., Audru v., Potsepa k. (end. Tamm), s. 1901 (1964)
Kollased on sõrmlilled, mõni ütleb nurmenukud. Need on tee jaoks. Kui külmetad, siis mett sisse, juua, siis aitab.

RKM II 175, 89 (67a) < Audru khk., Võlla v., Kihlepa k., Rentniku t. (1964)
Nurmenukk on sõrmlilled, juurikatest tehti vannid jooksja vastu.

RKM II 175, 144 (23) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Taevavõtmel on palju nimesid: käiselill ehk kanavarvas ehk nurmenukk ehk kukekannus. Üks vana naine käis korjamas, pidi suur arstirohi olema. On haraline nagu kukejalg, pisikesed kollased õied otsas. Lapsed koolist ütlevad, nurmenukk pidi olema.

RKM II 195, 277 (20) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Nurmenuku tee on närvihaiguse vastu.

RKM II 234, 351 (fii) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Nurmenuku tee väikeste laste läkaköha rohi.

RKM II 246, 614 (15) < Sangaste khk. (1970)
Nurmenuku või kikkapüksi tee vähendavat päävalu.

RKM II 250, 499 (2) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Nurmenuku õie teed keeta - hea köharohi.

RKM II 254, 371 (6) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Nurmenuku ja kortslehe tee koos köha vastu.

RKM II 283, 230/1 < Rakvere khk., Mariküla k. (1971)
Nurmenuku õie tee on veresoonte lubjastuse vastu.

RKM II 329, 243 (17) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Nurmenukk om ka veidikse mürgine. Kui kaalasoone teeva haiget ja kurgumandlid, siis kästas juurtega vällä tõmmata ja leotada ja pandas ümbre kaala.

RKM II 338, 347 (5) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

RKM II 338, 348 (10) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 346, 408 (5a) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

RKM II 362, 101 (54) < Otepää khk., Kastalatsi v., Naela t. (s. Sokk), 85 a. (1982)
Mulle opati nurmenukke värisemise vasta. Ma korjasi tänavugi, panni siia laua pääle kujuma.

RKM II 363, 545 (8a) < Otepää khk., Kiriku k. (1982)
Nurmenuku tee on põie vastu.

RKM II 370, 239/40 (6) < Viru-Jaagupi khk., Tudu al. < Torma khk., Avinurme al. (1984)
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.

RKM II 379, 386 (1a) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Peavalu vastu - kanavarba või nurmenuku tee.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 46/8 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

RKM II 383, 104 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 383, 374 (17) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.

RKM II 383, 425 (28) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.

RKM II 385, 497 (19c) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.

RKM II 405, 231 (3) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

RKM II 435, 39 (32) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Uue-Kleemeti t. < Harju-Madise khk., Leetse k., Kõrgemäe t. (1990)
Nurmenuku õisa korjan köha vastu.

RKM II 443, 21/4 (39c) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Nurmenukku oleme ka aeda toonud kasvama (C-vitamiin - ühest lehest aitab päevas).

RKM II 450, 259 (17) < Palamuse khk., Kudivere k. < Kodavere khk., Kirtsi k. (1992)
Mina koperdasin üks päev aeda ja võtsin mustsõstra lehti ja õisi ja kikerberilehti ja nõgeselehti ka peab võtma tee jaoks. Nõgesetee on hea. Nurmenuku lehti käib ka hulka. Me siin tegime ja kui seda teed jood, siis kohe nii hea, teine tunne on kohe. Nõgesega koos on kõige parem.

RKM II 464, 275/6 (11) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Kanavarba tie on palaviku vasta, nieruhaiguse vasta. Meie hüüame kanavarbad, on nurmenukk kirjakieles.

KKI 38, 195/6 (4) < Koeru khk., Väinjärve mõis (1965)
Kanavarbad.
Tamme mutt Ärvital teeb nii, et paneb kanavarbaid (nurmenukke) viina sisse, siis aitab; pidi iga haiguse vasta aitama. Et kui kõhus on valu, siis võtab igasuguse valu ära.

KKI 38, 210/1 (14) < Koeru khk. (1965)
Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.

KKI 38, 458 (7) < Koeru khk., Väinjärve k. < Rakke (s. Roosipuu), s. 1903 (1965)
Maarohtude tundjaid siin ei olnud. Tamme mutt (elab Ärvital) ikka korjas kanavarbaid, et neid viina sisse panna, et ükskõik, mis haigus on, see võtab igasuguse valu ära.
Me ütleme ikka kanavarbad, eks nad on vist nurmenukud.

KKI 69, 139/40 (5A) < Kuusalu khk., Vihasoo k., Kroombergi t. (Anni) Liivrand, s. 1893 (1977)
Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.
Nurmenuku õisi keedeti, nende rohtu joodi. Ainult õied. Need pidid olema ei tea mis venimise vastu.

Vilbaste, TN 6, 327 (1) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.

Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Vilbaste, TN 3, 714 (37) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nurmenukk ehk kikaspüks. Tee on köha ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 11, 147 (4) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Nurmenukk - õietee peavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 497d < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Nurmenuku õied [Primula officinalis]. Teena - liikmehaigusele.

Vilbaste, TN 1, 580 (37), 520 (N6) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Nurmenukud [metsalilled, kasvatatakse ka aias. Aias ka punaste õitega]. Nende õitest tehakse teed. Kas ka ravimismõttes, ei ole kuulnud.

Vilbaste, TN 2, 263 (5) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Nurmenukk - teed keeta ja juua, kui kondid valutavad.

Vilbaste, TN 2, 265 (8) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Nurmenukkudest tuli teed teha ja siis juua, kui kondid valutavad.

Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vilbaste, TN 2, 631 (2) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Kummelid kuivatati hästi ära ja tehti teed. Pääsusilmad ja nurmenuku õied korjati kokku. Tehti arstirohtusi. Ei tea, kuidas.

Vilbaste, TN 7, 46 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kanavarvas. Nurmenukk (Primula). Õitest teed.

Vilbaste, TN 9, 114 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. < Tartu poolt (1965)
Nurmenuku õie tee - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (4) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Nurmenukk (kurekaats). Õitest tee tervisele, verele hea.

Vilbaste, TN 9, 525 (1a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Köha. Nurmenuku õied teena, soojalt.

Vilbaste, TN 9, 539 (4.1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Kaks-kolm korda päevas köha vastu, võib ka segada kolmandik liivatee, kolmandik raudrohtu, kolmandik nurmenukku õie teed, koos keeta.

Vilbaste, TN 7, 489 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Tee tegemiseks.
Nurmenukk ehk Peetruse võtmelilled.

Vilbaste, TN 7, 503 (4) < Jõhvi khk., Kohtla jaam. (1930)
Nurmenuku juurikaid tarvitati remontiismuse vastu

Vilbaste, TN 7, 509 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Korjatud teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Arstirohuks tarvitatud taimed.
Nurmenukk. Oli kellelgi köha, keedeti nurmenuku teed.

Vilbaste, TN 7, 519 (32) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Nurmenukk. Rahvas kutsub seda ka käekaatsaks. Tehakse õitest teed kidunemise vastu.

Vilbaste, TN 7, 569 (2a) < Kihelkonna khk., Loona k., Lehtmetsa t.; Vedruka k., Jaagu t. (1930)
Kas on nimetatud taime tarvitatud millekski, näiteks arstirohuks, värvimiseks ja nõiarohuks?
Käegaatsa või nurmenuku õitest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 578g < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, lavendelt, nurmenukku teena.

Vilbaste, TN 7, 610 (8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, nurmenukku (teena).

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 623 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kanavarbad ehk nurmenukk: teeks. Kanarbik: tähtis mesinduse juures. Ristikhein: tähtis loomatoit, mesinduses tähtsal kohal.

Vilbaste, TN 7, 806c < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Kuivatatud nurmenuku õitest tehakse ka köha vastu teed.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

RKM I 31, 243/6 (1k) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Vilbaste, TN 5, 21 (a6) < Tartu l. (1934)
Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Vilbaste, TN 5, 227/8 (6) < Tartu l. (1934)
Kui mõnel (eriti vanematel inimestel) luuvalu on, siis võetakse nurmenuku õisi, lastakse need kuivada ja tehakse siis kuivatatud õitest teed.

Vilbaste, TN 7, 1025 (31) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Kikkapüks (nurmenukk).

Vilbaste, TN 7, 1151 (4) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Nurmenuku lehti tarvitatakse köha ja külmahaiguste vastu, Korjatakse kevadel, kuivatatakse ja tarvitatakse.

Vilbaste, TN 7, 1267 (Ib) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Teiseks on niinimetatud “härjakaats” - nurmenukk, nagu kõneleb päris kodumaa keel meie päevil. Ka temast valmistadi jooki.

Vilbaste, TN 7, 560 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Mäe t. (1930)
Nurmenukku nimetati vanemal ajal käägatsiks. Sellest käägaatsist tehakse teed. Tuppede seest tõmmetakse need kroonid kõige tolmukatega välja ning kuivatatakse ära ja nüüd tehakse teed. Ma olen isegi seda teed teinud, õige maitsev tee.

EFA II 3, 6 (13) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Mu ema tundis väga palju neid ravimtaimi. Võililleõied - neist saab mett. Võilillejuured kuivatati, siis tehti peeneks kohvi sisse. Talve võib supi sisse ka panna. Nurmenuku lehti on salatiks hea teha võileiva peale.

EFA II 5, 434 (8) < Valjala khk., Siiksaare k. < Valjala khk., Tõnija k. (Kütt), s. 1914 (1995)
Et köharohtu - nurmenukkusi korjata, õisi jah.

EFA II 17, 85 (23) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Nurmenukku, seda ma korjasin siit tee äärest, kus see püstine kivi on. See on ka köharohi, kui teed teha.

EFA II 17, 171 (36) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Tressitee on mitmest rohust koos. Järvamaal see talu teeb neid. Neid teesid ma kasutan. Need on väga head rohud, üheksmavägilase ja nurmenuku ja. Neid katsuge hankida. Tressitee on selle nimi. [Köite vahel Kubja ürditalu originaal pakendi retstept 1995 aastal kogutud saagist, eelpool toodud taimi selles retseptis ei ole].

EFA II 26, 108 (18) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Pärnaõied, kutsuti lõhmused. Teed joodi, kui ma veel laps olin, siis. Ja nurmenukuteed, kui köha oli.

EFA I 15, 12 (41) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
Nurmenukud on korjatud, muud ei ole. Nüüd tahan veel paiselehed ja teelehed korjata. Hiljaks jäin, paiselehe õied jäid mul korjamata. Minu tarkus on raamatust, taimearsti-raamatust. Vitamiini mõttes ma korjan nurmenuku lehti; kui ise ei söö, siis annan kanadele.

EFA I 15, 111 (6) < Martna khk., Kaasiku k., Mardi t. (1996)
Nurmenukke korjatakse ja tehakse teed külmetushaiguste puhul.

EFA I 16, 49 (29) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

EFA I 16, 71 (21) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Nurmenukk on jälle väga hea tee peavalu vastu.

EFA I 16, 98 (42) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Nurmenuku õisi võetakse rinnahaiguse ja köhaga.

EFA I 16, 167 (9) < Martna khk., Kirna k., Saue t. (1996)
Nurmenukkusi kästaks pühapäeval korjata. Ma korjasin ühe pihutäie. Nurmenukuteed teha. Ja päeva käes ei tohi kuivatada, peab vilus kuivatama.

ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

EFA I 85, 257/8b < Võru l. (2004)
Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 102, 76d < Tallinn l. (2006)
Aastaid tagasi kannatasin pingepeavalude all ja nende vastu aitas nurmenukuõie tee. Et vägi võib olla ka vastupidine, märkab juba allergeenidena toimivaist lilledest. Mina näiteks ei kannata suira, ehkki paljudele võib see ravimiks olla. Mu aias on lilli, millel on ebameeldiv lõhn, ja sellised on näiteks kipslilled (kassipissi hais!).

EFA I 102, 107 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Nurmenukk.
Kukejuss otsides nurmel käis.
Märkas, et nurm oli lilli täis.
Lõbusalt kollaseid, õied olid kui püksid.
Teate, need olid kukepüksid.
Olivia Saar
Nurmenukud, kikkapüksid - kutsub rahvas. Noor kukepoiss unustas püksid oja äärde. Nendest kasvasid lilled. Nurmenuku õitsemisega nagu avatakse kevade väravad. Taim on nagu võti nende avamiseks. Nurmenuku õiekarikas on nektaririkas. Lapsed imevad nurmenuku õiekrooni alumist otsa. Korjatakse õisi - kuivatatakse tervisetee saamiseks. Kopsuhaigetele, närvivalude vaigistamiseks ning peavalule ja ka köhale.
Nurmenukulehed on C-vitamiini rohked. Lehtedest saab teha salatit.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Kas lillel on ravijõud?
Mina armastan üldse juua palju teesid, mul on kodus alati vähemalt 30 erinevat ravimtaimepurgikest. Näiteks saialille- ja nurmenukuteed tehes kasutan 1 tl peenestatud ürti klaasi vee kohta, lastes 5 min tõmmata. Hädast olen jagu saanud, tehes saialillesalvi või võilillemett. Aastakümnete jooksul olen kogunud palju häid ravimtaimeretsepte. Valisin siia töösse just lilledega seotud ravimtaimi, mida enamjaolt saab tarvitada teiste ravimtaimedeta.

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

RKM II 254, 476 (40) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Nurmenukk või kanavarvas, eks selle õisi ole ikka naksitud, mei keeles kanavarvas, uuem keel tunneb nurmenukuna.

RKM II 254, 398 (9) < Haljala khk., Ama k., Sepa t. (1969)
Nurmenukud, kanavarbad - tee öeldakse hea olevat. Mina pole tarvitand.

RKM II 254, 374 (24) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. (1969) Sisetas Raivo Kalle 2014
Nurmenukk - kanavarbad. Õied noppisime välja, tegime teed. Väga ilus tee, väga ia maitse. Õied kuivatati enne ära.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

RKM II 384, 407 (31) < Keila khk. (1985)
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.

EFA II 3, 84 (22) < Valjala khk., Valjala al. < Pöide khk., Mui k., Reedike t. (s. Loo), s. 1919 (1995)
Tee jaoks ikka korjati nurmenuku õisi.