Rahvapärased taimenimetused
Nurmenukk
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- higistamaajav
- iluravi
- jooksva
- kaelahaigus
- kopsuhaigused
- krooniline haigus
- kurguhaigus
- kurguvalu
- kõhuvalu
- köha
- külmetushaigused
- liigesehaigused
- liikmehaigused
- luuhaigused
- luuvalu
- läkaköha
- mitme haiguse vastu
- neeru- ja põiehaigused
- nohu
- närvihaigus
- närvipõletik
- palavik
- peapööritus
- peavalu
- profülaktika
- rinnahaigus
- seljavalu
- südamehaigused
- unehäired
- valu
- venitus
- verevaesus
- vesitõbi
- voolmed
- vere puhastamine
- kivitõbi
- reuma
- haigus tuvastamata
- astma
- veresoonte lupjumine
- värisemine
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Kui külmetamisest on kange köha tulnud, siis tehakse kali tuliseks, sulatakse rasvaküünalt sisse ja juuakse; ka keedetakse nurmenukuõisa; ja kaeru kõige kõrtega ja juuakse nende vett palavalt.
Kui külmetamisest köha tuleb, siis keedetakse leigatud kaeru, kel veel ivad otsas on, ja juuakse seda vett. Ka korjatakse suvel nurmenukuõisa ja metsateed, keedetakse neid ja juuakse nende vett.
Kääkaatsaõie (nurmenukk) tee on jooksva vastu.
Verevaesuse puhul juuakse kikkapüksi (nurmenukk - Primula officinalis Jacq.) teed.
Käekuatsadest tehakse tied (nurmenukk).
Nurmenuku õielehtede teed tarvitati uimasuse ja peavalu vastu.
Nurmenuku õitest keedetud teed juuakse külmetuste korral, see paneb higistama.
Kollased on sõrmlilled, mõni ütleb nurmenukud. Need on tee jaoks. Kui külmetad, siis mett sisse, juua, siis aitab.
Nurmenukk on sõrmlilled, juurikatest tehti vannid jooksja vastu.
Taevavõtmel on palju nimesid: käiselill ehk kanavarvas ehk nurmenukk ehk kukekannus. Üks vana naine käis korjamas, pidi suur arstirohi olema. On haraline nagu kukejalg, pisikesed kollased õied otsas. Lapsed koolist ütlevad, nurmenukk pidi olema.
Nurmenuku tee on närvihaiguse vastu.
Nurmenuku tee väikeste laste läkaköha rohi.
Nurmenuku või kikkapüksi tee vähendavat päävalu.
Nurmenuku õie teed keeta - hea köharohi.
Nurmenuku ja kortslehe tee koos köha vastu.
Nurmenuku õie tee on veresoonte lubjastuse vastu.
Nurmenukk om ka veidikse mürgine. Kui kaalasoone teeva haiget ja kurgumandlid, siis kästas juurtega vällä tõmmata ja leotada ja pandas ümbre kaala.
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.
Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.
Mulle opati nurmenukke värisemise vasta. Ma korjasi tänavugi, panni siia laua pääle kujuma.
Nurmenuku tee on põie vastu.
Kodulilledest korjan võilille õisi, võib lehti korjata ka. Nurmenukk, saialill, paiseleht - need kõik on astma vastu ja köha vastu. Need on raamatust loetud ja Tartu arstid on ka õpetanud. Metsarohtudest põdrasammal - astma vastu olen joonud.
Peavalu vastu - kanavarba või nurmenuku tee.
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.
[Nohu] /---/ Ja suvel korjati kummeleid, nende kuiva kummelitele kuuma vett peale ja siis pidid seda auru kohe lahtise suuga sisse hingama. Mõned tegid köömnetest, mõned nurmenuku õitest, aga pidi nii tuline olema, kui sa vähegi võisid võtta.
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.
Külmetushaiguste puhul on veel rahvale tuntud raudrohi, salvei, kadakas, nurmenukk, piparmünt, sibul ja küüslauk.
Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.
Nurmenuku õisa korjan köha vastu.
Nurmenukku oleme ka aeda toonud kasvama (C-vitamiin - ühest lehest aitab päevas).
Mina koperdasin üks päev aeda ja võtsin mustsõstra lehti ja õisi ja kikerberilehti ja nõgeselehti ka peab võtma tee jaoks. Nõgesetee on hea. Nurmenuku lehti käib ka hulka. Me siin tegime ja kui seda teed jood, siis kohe nii hea, teine tunne on kohe. Nõgesega koos on kõige parem.
Kanavarba tie on palaviku vasta, nieruhaiguse vasta. Meie hüüame kanavarbad, on nurmenukk kirjakieles.
Kanavarbad.
Tamme mutt Ärvital teeb nii, et paneb kanavarbaid (nurmenukke) viina sisse, siis aitab; pidi iga haiguse vasta aitama. Et kui kõhus on valu, siis võtab igasuguse valu ära.
Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.
Maarohtude tundjaid siin ei olnud. Tamme mutt (elab Ärvital) ikka korjas kanavarbaid, et neid viina sisse panna, et ükskõik, mis haigus on, see võtab igasuguse valu ära.
Me ütleme ikka kanavarbad, eks nad on vist nurmenukud.
Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.
Nurmenuku õisi keedeti, nende rohtu joodi. Ainult õied. Need pidid olema ei tea mis venimise vastu.
Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend
Nurmenukk ehk kikaspüks. Tee on köha ja rinnahaiguste vastu.
Nurmenukk - õietee peavalu vastu.
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.
Nurmenuku õied [Primula officinalis]. Teena - liikmehaigusele.
Nurmenukud [metsalilled, kasvatatakse ka aias. Aias ka punaste õitega]. Nende õitest tehakse teed. Kas ka ravimismõttes, ei ole kuulnud.
Nurmenukk - teed keeta ja juua, kui kondid valutavad.
Nurmenukkudest tuli teed teha ja siis juua, kui kondid valutavad.
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.
Kummelid kuivatati hästi ära ja tehti teed. Pääsusilmad ja nurmenuku õied korjati kokku. Tehti arstirohtusi. Ei tea, kuidas.
Kanavarvas. Nurmenukk (Primula). Õitest teed.
Nurmenuku õie tee - peavalu vastu.
Nurmenukk (kurekaats). Õitest tee tervisele, verele hea.
Köha. Nurmenuku õied teena, soojalt.
Kaks-kolm korda päevas köha vastu, võib ka segada kolmandik liivatee, kolmandik raudrohtu, kolmandik nurmenukku õie teed, koos keeta.
Tee tegemiseks.
Nurmenukk ehk Peetruse võtmelilled.
Nurmenuku juurikaid tarvitati remontiismuse vastu
Korjatud teateid Kihelkonna vallas leiduvate taimede kohta.
Arstirohuks tarvitatud taimed.
Nurmenukk. Oli kellelgi köha, keedeti nurmenuku teed.
Nurmenukk. Rahvas kutsub seda ka käekaatsaks. Tehakse õitest teed kidunemise vastu.
Kas on nimetatud taime tarvitatud millekski, näiteks arstirohuks, värvimiseks ja nõiarohuks?
Käegaatsa või nurmenuku õitest tehakse teed.
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, lavendelt, nurmenukku teena.
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Peapöörituse vastu tarvitati palderjani, nurmenukku (teena).
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.
Kanavarbad ehk nurmenukk: teeks. Kanarbik: tähtis mesinduse juures. Ristikhein: tähtis loomatoit, mesinduses tähtsal kohal.
Kuivatatud nurmenuku õitest tehakse ka köha vastu teed.
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.
Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/
Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.
Kui mõnel (eriti vanematel inimestel) luuvalu on, siis võetakse nurmenuku õisi, lastakse need kuivada ja tehakse siis kuivatatud õitest teed.
Arstirohu taimed. Kikkapüks (nurmenukk).
Nurmenuku lehti tarvitatakse köha ja külmahaiguste vastu, Korjatakse kevadel, kuivatatakse ja tarvitatakse.
[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Teiseks on niinimetatud “härjakaats” - nurmenukk, nagu kõneleb päris kodumaa keel meie päevil. Ka temast valmistadi jooki.
Nurmenukku nimetati vanemal ajal käägatsiks. Sellest käägaatsist tehakse teed. Tuppede seest tõmmetakse need kroonid kõige tolmukatega välja ning kuivatatakse ära ja nüüd tehakse teed. Ma olen isegi seda teed teinud, õige maitsev tee.
Mu ema tundis väga palju neid ravimtaimi. Võililleõied - neist saab mett. Võilillejuured kuivatati, siis tehti peeneks kohvi sisse. Talve võib supi sisse ka panna. Nurmenuku lehti on salatiks hea teha võileiva peale.
Et köharohtu - nurmenukkusi korjata, õisi jah.
Nurmenukku, seda ma korjasin siit tee äärest, kus see püstine kivi on. See on ka köharohi, kui teed teha.
Tressitee on mitmest rohust koos. Järvamaal see talu teeb neid. Neid teesid ma kasutan. Need on väga head rohud, üheksmavägilase ja nurmenuku ja. Neid katsuge hankida. Tressitee on selle nimi. [Köite vahel Kubja ürditalu originaal pakendi retstept 1995 aastal kogutud saagist, eelpool toodud taimi selles retseptis ei ole].
Pärnaõied, kutsuti lõhmused. Teed joodi, kui ma veel laps olin, siis. Ja nurmenukuteed, kui köha oli.
Nurmenukud on korjatud, muud ei ole. Nüüd tahan veel paiselehed ja teelehed korjata. Hiljaks jäin, paiselehe õied jäid mul korjamata. Minu tarkus on raamatust, taimearsti-raamatust. Vitamiini mõttes ma korjan nurmenuku lehti; kui ise ei söö, siis annan kanadele.
Nurmenukke korjatakse ja tehakse teed külmetushaiguste puhul.
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.
Nurmenukk on jälle väga hea tee peavalu vastu.
Nurmenuku õisi võetakse rinnahaiguse ja köhaga.
Nurmenukkusi kästaks pühapäeval korjata. Ma korjasin ühe pihutäie. Nurmenukuteed teha. Ja päeva käes ei tohi kuivatada, peab vilus kuivatama.
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.
Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)
Aastaid tagasi kannatasin pingepeavalude all ja nende vastu aitas nurmenukuõie tee. Et vägi võib olla ka vastupidine, märkab juba allergeenidena toimivaist lilledest. Mina näiteks ei kannata suira, ehkki paljudele võib see ravimiks olla. Mu aias on lilli, millel on ebameeldiv lõhn, ja sellised on näiteks kipslilled (kassipissi hais!).
Nurmenukk.
Kukejuss otsides nurmel käis.
Märkas, et nurm oli lilli täis.
Lõbusalt kollaseid, õied olid kui püksid.
Teate, need olid kukepüksid.
Olivia Saar
Nurmenukud, kikkapüksid - kutsub rahvas. Noor kukepoiss unustas püksid oja äärde. Nendest kasvasid lilled. Nurmenuku õitsemisega nagu avatakse kevade väravad. Taim on nagu võti nende avamiseks. Nurmenuku õiekarikas on nektaririkas. Lapsed imevad nurmenuku õiekrooni alumist otsa. Korjatakse õisi - kuivatatakse tervisetee saamiseks. Kopsuhaigetele, närvivalude vaigistamiseks ning peavalule ja ka köhale.
Nurmenukulehed on C-vitamiini rohked. Lehtedest saab teha salatit.
Kas lillel on ravijõud?
Mina armastan üldse juua palju teesid, mul on kodus alati vähemalt 30 erinevat ravimtaimepurgikest. Näiteks saialille- ja nurmenukuteed tehes kasutan 1 tl peenestatud ürti klaasi vee kohta, lastes 5 min tõmmata. Hädast olen jagu saanud, tehes saialillesalvi või võilillemett. Aastakümnete jooksul olen kogunud palju häid ravimtaimeretsepte. Valisin siia töösse just lilledega seotud ravimtaimi, mida enamjaolt saab tarvitada teiste ravimtaimedeta.
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.
Nurmenukk või kanavarvas, eks selle õisi ole ikka naksitud, mei keeles kanavarvas, uuem keel tunneb nurmenukuna.
Nurmenukud, kanavarbad - tee öeldakse hea olevat. Mina pole tarvitand.
Nurmenukk - kanavarbad. Õied noppisime välja, tegime teed. Väga ilus tee, väga ia maitse. Õied kuivatati enne ära.
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.
Köha puhul aitas liivanõmmetee; veel parem oli toomingakoore tee (kõlbasid ka noored võrsed). Hüvad asjad olid veel kummeli, nurmenuku juure ja männikasvu teed.
Tee jaoks ikka korjati nurmenuku õisi.