Rahvapärased taimenimetused
Vesimünt
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 64 (4a) < Saarde khk. (1891)
[Familie: Labiatae]
Mentha arvensis.
Vesimünt. Taimest keedetakse teed, kõhuvalu vastu.
ERA II 167, 179 (32) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Vesimünt (Mentha) - kui on pimedasoole haigus, on see tee hea.
RKM II 380, 224 (32) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Vesimündi tie rahustab närvisid, vähendab valu. Vesimünt on kangem kui piparmünt. Vanad inimesed ütlesivad vehvermänts, ei üeld piparmünt.
Vilbaste, TN 2, 260 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Vesimünt on samuti rikas lendavaist õlidest. Münti tarvitatakse maohaiguste korral. Pääle arstirohu tarvitatakse teda veel maitseainete hulgas, näiteks kompvekkides, hambapulbris, likööris.
Vilbaste, TN 2, 263 (3) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Vesimünt - otsaesisele panna, kui pea valutab.
Vilbaste, TN 2, 265 (3) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Vesimünt - panna otsaesisele siis, kui pea valutab.
Vilbaste, TN 2, 335 (32) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Vesimünt - kui on pimedasoole haigus, on see tee hea.
Vilbaste, TN 2, 691/2 (3) < Räpina khk. (1930)
Ka piparmündi teed tarvitatakse arstirohuna, kuid et ta meie taimestikus puudub, võib tema asemel tarvitada vesimünti. Tema on maitseandjana ja teena maohaiguste puhul.
Vilbaste, TN 7, 246 (6) < Setumaa, Värska al. (1930)
Vesimündä. Tehakse teed ja on närvihaiguse vastu rohi.
Vilbaste, TN 7, 436 (8) < Kullamaa khk. (1930)
Vesimünt - teeks ja likööriks ja ka kompvekkide sisse pannakse.
Vilbaste, TN 7, 616 (1t) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Vesimünt (teena); palderjan (teena) – maohaiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.
Vilbaste, TN 7, 841 (36) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Vesimünt. Arstirohi.
Vilbaste, TN 5, 31 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Piparmündid ja vesimündid (tee). Õhtul rahustav, teena juues.
Vilbaste, TN 5, 81 (3) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Piparmünt: puudub meie taimestikus, kuid tema asemel võib eduga teeks tarvitada “vesimünti”, mis samuti rikas lenduvaist õlidest. Münt on tarvitusel otsitud maitseandjana (kompvekkides, hambapulbris, likööris ja teena maohaiguste puhul).
Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.
Vilbaste, TN 7, 1177 (54/1) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Vesimündli tee külmetuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1187 (19) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Vesimünt: teed, kaks klaasi korraga viina sisse külmetuse vastu, paneb kõige rutem ihu higistama, vorstirohuks.
ERA II 138, 615 (67) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Vesimünt (roosirohi) vorstirohi.
Vilbaste, TN 2, 651 (7c1) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k. (1930)
Siis tarvitatakse ka vesimünti maitseainena ja arstirohuks.
H II 51, 20 (2i) < Tartu (1894)
[roos] Vesimündid pandakse limale pigistatult pääle.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.