Rahvapärased taimenimetused
Kasekõbjas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 167, 181 (49) < Järva-Madise khk. (1937)
Kõbjas (Fomes/?/) - Aegviidus Kosenõmme külas Ülejõe talus tarvitetakse kasekõbjast, keedetakse teeks, selle puru annab vanale inimesele söögiisu.
RKM II 13, 529/31 (48) < Viljandi l. (Juhan) Kala < Andrus Tagel, 60 a. (1949)
Vähitõbe arstimine vanarahva kombel.
Kes vähihaigust põeb, see peab laskma otsida kasemetsast kasepuu seest väljakasvavaid kõblasseid. Kaskede külles kasvavaid võõrkehasi on kolme liiki. Esite õhukesed hallid, need on kase koore küljes ja nimetatakse taelaks. Teine liik on niikui muhud kasepuu seest välja kasvanud ja on seest valge kurdpuu, need nimetatakse kasekäsnad. Kolmas liik, need tungivad kasepuu seest välja, on päält pruuni koorega ja sees must allas, need nimetatakse kasekõblased. Neid kõblasseid korjatakse, kooritakse pruun koor ära ja lõigatakse must süda viilukateks, siis kuivatatakse ära ja jahvatatakse see peeneks mustaks pulbriks, see paber pannakse mõneks päevaks vee sisse likku, aga keeta ei tohi. Kui ta küllalt ligunud on, siis juuakse sellest veest päeva kohta kolm klaasi ühesuguste vaheaegadega pool tundi enne sööki, nii kaua, kuni haigus paraneb. Kelle seedimine rikka läheb, see peab küüslauku sööma, ehk kui need süüa kibedad on, siis tuleb ka küüslaugud vee sees leotada ja seda vett vahetevahel juua.
RKM II 254, 370 (138) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Kõbjas kase küljes - seda hoida, ravivat vähki. Kõbjas on iseloomult kasekoore vähk.
RKM II 277, 513 < Pilistvere khk. (1970)
Vähjatõve vastu võta kase „kõbjas“, mitte tael, kuivata ära ja jahvata kohviveskil peeneks. Keeda sellest kohvitaolist vedelikku. Joo - aitab!
RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.
ERA II 10, 707 (22)b < Tallinn l. (1929)
Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast, käsna, seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud, ja teised, millega vähitõbe arstitakse.
Vilbaste, TN 11, 80/81 (1 g) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kasekõbjassest tehti teed, see õli vai on vähihaiguse vasta, kellel vähihaigus on, seesmine maovähk.
Need ained tulevad kõik arukase vai, veel paremad üeldasse, leinakase küllest võtta. Ainult vihad tehasse arukase lehtedest.
Vilbaste, TN 2, 326 (8) < Ambla khk., Aegviidu v., Peedu k. (1931)
Kasekõbjast (Kasetael - Polyporus ?) tarvitetakse Aegviidu ligidal Kosenõmmel (küla). Kõbjasepuru keedetakse teeks, see annab vanale inimesele söögiisu.
Vilbaste, TN 7, 277 (43) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kasekõbjas on krambi vasta.
Vilbaste, TN 9, 49 (16) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kasekõbjase (must pässik) teed tarvitati vähjatõbe vastu.
Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.
Vilbaste, TN 7, 999 (15) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Maohaavade ja maovähi vastu aitab kasekõbjas või kasevähk, kui seda jahvatada pehmeks ja keeta nagu kohvi.
RKM I 3, 251 (1) < Kose khk., Kõue v. (1960)
Vähitõve arstimisest rahvapärimuses.
Rahvapärimuses on vähitõve vastu kasekõpja (mitte tael) keedis, see on pruun mõru maitsega vedelik, mida tuleb päevas juua vähemalt kolm korda. Ellen Aloe Ravilast räägib selle kohta järgmist:
Kõpja kogumine peab olema noores kuus, teda ei tohi terariistaga puu küljest lahti lõigata, peab tarvitama puunuia või -vasarat. Kui siis järjekindlalt seda keedist juua, paraneb vähihaigus, kui see ei ole surmaks loodud, kindlasti ära.
Märkus: kõbjas kasvab puu külge kaitseks puule tekkiva puuvähi vastu.
RKM II 381, 93/4 (19)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.
RKM II 331, 142 < Simuna khk., Tammiku (Suur-tammiku) k., Kopliotsa t. < Järvamaa (1978)
Vähki raviti viina sisse pandud kasepaha leotisega.