Rahvapärased taimenimetused

Rüä

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik rukis Secale cereale

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 174, 22 (7) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Kõhuvalu vasta juvvas soola ja tuha liimt. Süvväs sibulit. Sis viil rüäjauhhõ juvvas kas vii vai viina seeh.

ERA II 285, 306/7 (144) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk. (1939/40)
Paisel panti paiselehti pääle, mett ja rüäpöögle jahu, sellest tetti sihante taigen, see panti pääle.

RKM II 208, 147 (51) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Varvastõ vahele pandi sammõlt, rüäjahu.

RKM II 208, 148 (56) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Vaigusalv keedeti: vaik, mesi, muna, rüäorast Himmastes. Muna klopiti peräst sisse. Tuu es lasõ haaval halvas minnä. Pigi ka pandi.

RKM II 269, 241/2 (205b) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
[Umbe arstmine.]
Tõine rohi: võeti üts peotäis rüäorast, võid, mett, kuusevaiku, pedajavaiku vai tõrva. Sii keedeti kõik segi ära. Siss seda pandi haige kotuse pääle. Kah olli ta hää rohi halvaks lännu haavale.

EFA II 18, 195/6 (31) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Salvi olõ kiitnü: võid, rüäorast, kupõrust (toda saa apteegist), kuusõvaiku, mett. Hää salv, tuud oll alati kotun ja tuud olõ kasutanu. Haava pääle panti. Kuusõvaik puhastas haava, kupõrus võtsõ batsillid, rüäoras arstsõ ja või võtsõ pehmeks.