Rahvapärased taimenimetused
Kummelid
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- kõhuvalu
- köha
- külmetushaigused
- lastehaigused
- liikmehaigused
- pistja
- rahutus
- roos
- silmahaigused
- umbes
- verevaesus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kesalill Matricaria perforata
- lõhnav kummel Chamomilla suaveolens
- teekummel Chamomilla recutita
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
EKS c, 56 (5) < Saarde khk. (1891)
Matricaria chamomilla.
Kummelid. Kummeliõite tee köha vastu hää rohi.
ERA II 130, 597 (19) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Laimjala v. (1937)
Kummelid. Kui silmad haiged, pannakse silmadele kompressid.
ERA II 167, 176 (8a) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Kummelid - lastele vanne teha kui lapsed rahutud.
ERA II 167, 176 (8b) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
[Kummelid]
Elitingale peale panna kompressina.
ERA II 285, 58/61 (3d) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kummelid, ilma õielehtega nupud pannakse valutavate liikmete peale, niisama moodi toorelt ilma keetmata.
RKM II 211, 636 (37) < Kodavere khk., Äteniidi k. < Kodavere khk., Assikvere k. (1967)
Ja kummelid, sellega kohe pesti lapsi, siis said terveks.
RKM II 272, 384 (2304) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Kummelid. V. K. Ромашка. Kummeliõie tee on väga hea ägeda kõhuvalu vastu, üldse on see hea maitsega tee kosutav juua.
RKM II 433, 567 (48) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Nurga t. < Ridala khk., Kiltsi k. (1990)
Koirohi, naistepuna, kummelid, piparmünt - need on mul ikka aida räästa all.
Vilbaste, TN 3, 550 < Tartu l. < Põlva khk. (1932)
Tarvitati ka veel nõidumiseks ja igasugu nõidumisesemete valmistamiseks. Tarvitati ka toiduks.
Praegu tarvitatakse ka väga mitmeid taimi arstirohtudeks, nagu köömneid, kummeleid ja muud.
Vilbaste, TN 3, 658 (5) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.
Vilbaste, TN 2, 265 (4) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Kummelitest tuli teed teha ja juua külmetuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 333 (8a) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Kummelid - lastele vanne teha, kui lapsed rahutud.
Vilbaste, TN 2, 333 (8b) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
[Kummelid] Elitinga peale panna kompressi.
Vilbaste, TN 2, 449 (1b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Ka tarvitati kummelid hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 2, 489 (2b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummelitee segatult raudrohu teega on verevaestele joogina kosutavaks vahendiks, mõni klaas päevas.
Vilbaste, TN 2, 631 (2) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Kummelid kuivatati hästi ära ja tehti teed. Pääsusilmad ja nurmenuku õied korjati kokku. Tehti arstirohtusi. Ei tea, kuidas.
Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.
Vilbaste, TN 7, 46 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kamel. Kummelid (Matricaria). Õitest teed, „kamelitee“.
Vilbaste, TN 7, 462a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Kummelid tarvitati ka köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 795 < Harju-Madise khk., Ämari al., Aaviku t. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati liivateed, kummelid, raudrohi, paiselehed, krossilehed, maa-alused.
Vilbaste, TN 7, 811 (II, 16) < Tartu-Maarja khk. (1932)
Kummelid (arstimiseks).
Vilbaste, TN 7, 1219 (2d) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummelid (siin võetakse õied kõige vartega, kuna teeks tarvitatakse vaid õisi) hautakse pajas kaane all vähese veega ja pannakse kotikesega haigele kohale, juhul, kui on umbne kasvaja.
Vilbaste, TN 7, 1219 (2e) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Ka pistete korral hautakse[kummeliga] samuti haiget kohta.
ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).