Rahvapärased taimenimetused
Tulilill
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- veresoonte laienemine
- kirbud
- koduparasiidid
- kõhuvalu
- kärnad
- köha
- liikmehaigused
- soolatüükad
- sügelised
- valu
- mürgitus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- ahtalehine põdrakanep Epilobium angustifolium
- harilik härghein Melampyrum nemorosum
- harilik tõrvalill Lychnis viscaria
- kanakoole Ranunculus ficaria
- kibe tulikas Ranunculus acris
- kollane ülane Anemone ranunculoides
- kukemagun Papaver rhoeas
- kärnoblikas Rumex crispus
- mürktulikas Ranunculus sceleratus
- põldmagun Papaver dubium
- roomav tulikas Ranunculus repens
- soo-pajulill Epilobium palustre
- sügisene seanupp Leontodon autumnalis
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56659 (5) < Tallinn l. (1926)
/---/ Kui ihu küljes on kärna või sügeliku taolised, siis korjaku tulililli ehk hobuse hapuobliku juuri, nende juured ära pesta ja kuivatada, siis katki tampida ja hapukoorega segi segada. Lasta üks öö ja päev seista, sellega pealt määrida. On üks päev ära, siis teine päev puhtaks ära pesta ja jälle määrida.
E 56679 (137) < Tallinn l. (1926)
Katkihõõrutud tulilille õied ja juured kaotavad soolatüikad ära.
ERM 153, 33 (13) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. (1921)
Villi ülesvõtmine.
Kui mingisugune liikme ehk muu koht valu sünnitas ehk üles paistetas, pandi selle koha peale tulilill ehk kiivitsa niits (koor). Seda nimetati siis villivõtmiseks. Mainitud taime osad on kihvtised ja toovad tingimata villid üles. Pärastpoole läksid need villid katki ja arstitatav paranes.
Noored nekrutid tarvitasid niisugust metoodi isegi kuritahtliselt.
ERA II 193, 538 (40.64) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Sügelisi määriti tökatiga. Tuline saunaleil mõjus hästi. Samuti määriti sügelisi hapendatud tulilillede ja hapukoore seguga.
RKM II 380, 317 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Kui veresuoned olivad laienend, pani tädi tulililli (tulilill - tulikas) piale ja mähkis lapiga ümbert kinni. Tulililled on kanged, naha piale tulevad villid kohe.
Ega sel tulilillel (tulilill - tulikas) ole miski eri liikisi, kui mõned on natuke teistmuodi, siis eks sie ole maast, kus nad kasvavad, mina arvan.
H, R 9, 146 (ad27b) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Kirpa, lutikit ja kirgestet [prussakate] vasta keedetäs suukanarikka ja tulilille ja leemega tsiugutas sinnä, koh kirbu ja lutise ehk kirgese omma. Täie vasta tetäs rohto elavast hõbehest ja magehest võiust, mis kokko seätäs. Määntäs hius kokko. Tingu lõpese lipega är.
Vilbaste, TN 7, 491 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Tulililled kõhuvalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 634 (4c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Tulililli (köha vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].
Vilbaste, TN 5, 4 (24-25) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Katkihõõrutuid tulililli valusa koha pääle panemiseks. Kisub välja vett ihust. Üliõpilasi - samaks otstarbeks kui eelminegi.
Vilbaste, TN 7, 632 (1j) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tulililli (mürgi valmistamiseks).
Vilbaste, TN 7, 634 (4h) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arstirohuks tulililli (mürgi valmistamiseks).