Rahvapärased taimenimetused
Humurad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 280, 376/7 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Palju õelam on aga märg kärn ehk rahvasuus „hobusekärnad“. Vend sai need kärnad hobust ravides. Seks sai metsast otsitud humuraid ja nende kuuma vee leotisega pestud hobust ja hiljem ka ennast. Hobune sai ennem terveks, aga vend jäi ise ka kärna. Papa laskis mul metsast veel humuraid otsida, ütles, et kui hobuse terveks ravis, ega ta poisilegi paha tee. 3-4 korra pesemise järgi olid kärnad nädala pärast kadunud. Humuraid on aga vähe leida. Nad on kui karukollad - need kasvavad ahelas ja on helerohelised. Humurad on aga jämedamad; tumerohelised, kõrgemad ja kasvavad troppis, kuid igaüks eraldi kui väike puukene. Kasutati neid peamiselt kärnas loomade ravimiseks, aga inimesele aitas ka seekord.
Vilbaste, TN 2, 270c < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.
Vilbaste, TN 2, 291 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1929)
Tedremarana juuri viina sees leotatult, reinvarre teed ja humuraid kõhuvalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 263 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Humurid piima sees keeta on köha vastu ja aitavad ka nõiduse vastu.
Vilbaste, TN 7, 264 (55) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Humurid on nõiduse ja köha vastu.