Rahvapärased taimenimetused

Raudnõges

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 22, 439 (1) < Karksi khk. (elukoht Kroonlinn) (1893)
Kevadel hõerutakse pale ja käse raudnõgestega, siis ei päevata suil ära.

H II 11, 33 (17) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Halvatud inimesel pekseti ja hõeruti halvatud kohte raudnõgestega, siis pidi halvatud kohta jälle elu tulema.

H II 12, 169 (30) < Väike-Maarja khk. (1890)
Punase roosi vastu on raudnõges lõngaeli ja tindi sees liutud hea.

H II 34, 771 (16) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Raudnõgesed (Urtica urens). Jooksja vastu; hõerutakse ära ja pandakse piale. Kui jooksja jalus, siis viheldakse nendega.

H II 37, 774 (1) < Kose khk., Tuhala k., Nuhja t. (1892)
Kui keegi halvatud on, siis võetakse raudnõeksed ja keedetakse neid veega ja juuakse siis seda vett, see peab aitama.

H II 40, 377 (1662) < Koeru khk. (1892)
Võta keedusoola ja noori raudnõgesid ja tambi ja hõeru hästi segamini ja pane seda puru elidingi piale. See annab abi.

H II 42, 914 (4) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
Raudnõges: rabantse (rabantuse) haiguse vastu. Kui inimene rabantsehaige om, võta raudnõgesit üits kimp piiu nindasama toorelt, kui no kasvave, ja vihu kuuma sannan, seni kui ihu kupla lääp. Sis saap terves.

H II 42, 946 (2) < Karksi khk., Kurimetsa (1893)
[Arstirohtutest.]
Raudnõges rabantuse tõbe vastu. Kui ihu ära rabat om, võta peutäus raudnõgesit, vihu kuuma sannan ihu seni, kui ihu kupla lööp. Sis saavat terves.

H II 52, 44 (7) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Raudnõgõnõ.
Raudnõgõnõ tambitu kangõ soolaga segi ja pantu sinna kotsille pääle, kohe umbõt tahnu üles ajada. Tsia verevätõbõ vasta hõõrutas tsika nõgõstega, et vereväs ei lää. Vihoti sannan, kui iho süüdäs, nõgõstega. Ka kui ihol muido midagi haigust oll'.

ERA II 167, 177 (20) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Raudnõges (Urtica urens) - tarvitada roosi (haigus ehmatamisest ja vihastamisest) vastu, tampides peeneks pudruks ja pääle panna.

H III 3, 104 (27) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Raudnõgesed pruugitakse roosihaiguse vastu.

E 51163 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Roos.
Raudnõgeseid tambitakse peeneks pudruks ja määritakse haige koha peale.

E, StK 14, 151 (2) < Vändra khk., Järve (1922)
Roosile peab raudnõgesid pehmeks tampima ja peale panema.

EKS c, 69 (1c) < Põlva khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgesed veega keedetud, sellest veest vann valmistada ja selle sees nõgesetõbe ajal olla - väga hää selle haiguse vastu.

EKS c, 65 (5b) < Äksi khk. (1891)
[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalishein. Lehed ja varred raudnõgestega segi tampi, siis linase riidega kärnade või uhatanud koha pääle panna.

EKS c, 68 (1a) < Tori khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Raudnõgese seemned võetakse toorelt kartohvlitärklise sees kõhuvalu vastu sisse.

EKS c, 68/9 (1b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõeksed. Kui hambad valutavad, siis nende lehtidega nii kaua palet hõeruda, kui valu ära kaob.

EKS c, 68/9 (1b2) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae. Urtica urens. Raudnõeksed] Seemneid võetakse niihästi värskelt kui ka kuivatatud üks teelusikatäis söögilusikatäie viina sees külma palaviku vastu sisse, enne tõbe pääletulemist, misläbi palavik ära aetud saab. (Külm palavik - halltõbi - malaaria.)

EKS c, 68/9 (1b3) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae. Urtica urens. Raudnõeksed] Kui keha seest kinni on, siis võta söögilusikatäis kartohvlitärklest ja üks teelusikatäis raudnõgese seemneid, sega hästi ära ja võta sellest 1 teelusikatäis korraga sisse.

EKS c, 69 (1d) < Karksi khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Kui inimesel rabandusehaigus on, siis võta kimp tooreid raudnõgesid ja vihu kuumas saunas, kuni ihu kupla läheb. Siis saavat haigus terveks.

EKS c, 69 (1e) < Viljandi khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõges. Keedetakse ummukses ja tehakse vanni, kui tuulerõuged pääle tulevad. Vett võib ka vähe juua.

ALS 3, 664 < Viru-Jaagupi khk., Küti k. (1931)
Roos.
Raudnõgeseid peale siduda.

ALS 4, 199 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Lepiku t. (1932)
Roosi peale pannakse kahe kaltsu vahel raudnõgeseid (võivad ka kuivatatud olla).

ALS 4, 492 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Seemestri t. (1932)
Roos.
Õrnu raudnõgeseid peo vahel hõõruda, kuni nad vesiseks lähevad ja neid peale hoida.

ALS 6, 218 < Sangaste khk., Sangaste v., Matsi-Posti t. (1934)
Käsnu hõõruda raudnõgestega - kaovad.

ERM 6a, 22 < Kursi khk., Puurmanni v., Kassivere k., Roometi t. (1921)
Raudnõgesevihaga kuivalt peksa, vihelda kuivalt seda kehaosa, kes halvatud, s.o. tuim, kuni veri kiiremalt liikuma hakkab. Siis saab terveks. On arstitud ja kaduda haigus.

ERM 6a, 27 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k. (1921)
Jooksjahaiguse parandada, kui raudnõgestega kuivalt viheldaks.

ERM 6, 15 a < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Jooksjahaiguse on kaotanud, kui üheksat seltsi puie lehti kuuma vee sees auru all leotakse. Ja pärast samase jahtunud vees kogu keha korduvalt on leotatud. /---/
Jooksjahaiguse olla kaotanud ja tervendanud kuumas saunaleilis raudnõgestega vihtlemine.

ERM 6, 15 e < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Raudnõgestega viheldud seda kehaosa kuivalt, mis halvatud ehk tuim. Kunni veri kiiremalt liikuma hakkab.

ERA II 1, 811 (13) < Tallinn l. (1928)
Jooksva vastu aitab see, kui raudnõgestega haiged kohta vihelda ja hõeruda.

ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. (1928)
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

ERA II 24, 122 (2) < Türi khk., Kirna v., Pala k., Pala vaestemaja (1930)
Eliting: raudnõgeseid, võid ja lõngaeli pandi peale.

ERA II 62, 504/5 (5) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Maandi s. < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kuie k. (1933)
Roos. Mul oli üks haav, ma ehmatasin, roos lõi sisse. Nüid ma lonkan. Nüid on küll vähe parem. Roosi rohi on: pannakse enese kusine lapp peale, kui ta veel väga tugevasti ei ole. Kuldraha ja raudnõgesed, kanged teravad ja kibedad nõgesed. Searasv ja sulahõbe segamini enne seda, et ta vällä ei löö. Kui ta vällä lööb, siis võtab pallu aega, ei saa terveks millalgi. Musti villu ja kriiti pannakse peale.

ERA II 62, 571 (68) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Annamõisa k., Remla t. (1933)
Roosi arstiti: sinise sukrupaberi suitsu tehti, saastaseid lambavillu pandi peale. Raudnõgeseid pannakse peale, pisikeste lehtedega nõgesed, suured on kõrvenõgesed.

ERA II 83, 250 (33) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Halvatuse vastu aidata see, kui võtta raudnõgeseid, keeta neid, pesta selle veega, riputada soola halvatud koha peale, kobrulehtedega kinni katta ja villase riidega kinni mähkida. Halvatus kaduda varsti.

ERA II 123, 132 (128) < Viljandi khk., Tänassilma v. < Kolga-Jaani khk. (1936)
Sii on hallitõbi, no siuke, ku inimesel siuke külm palavik on; sis raudnõgese marju [peale õitsemist küljes] võetse ja sedä antasse sisse, süüasse kuivalt neid.

ERA II 125, 219 (47) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Muhu vasta aitab raudnõges. Teha raudnõgesest, leivataignast ja äädikapiiritusest plaaster ja pääle panna.

ERA II 125, 426 (13) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Raudnõgestega vihtlesid jooksvahaiged.

ERA II 135, 405 (30) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Raudnõgestega vihtlesid saunas jooksvahaiged. [---]

ERA II 141, 104 (59) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui ihu üles paistetab, siis hõeruda raudnõgesega. Ka võib katki tampi ja ümmer siduda.

ERA II 148, 250 (12) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Raudnõges on villirohuks hea, pannakse villi peale.

ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. (1937)
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasv pidi olema.

ERA II 193, 531 (40.27) < Põltsamaa khk. (1938)
Kärnade ja sügeliste korral tarvitati sea kust, tökatit, viheldi raudnõgestega. Väiksematele lastele tehti salvi, segades vana searasva silmakiviga.

ERA II 193, 673 (1) < Karula khk., Korkküla t. (1938)
Mesilase nõelamisest tekkinud paistutus kaob ruttu, kui panna pääle raudnõgese (Urtica urens L.) ekstrakti (s.o. 1 osa nõgeseid, 5 osa vett, lasta nädal aega seista ja siis läbi kurnata ja ekstrakt ongi valmis.

ERA II 199, 489 (42) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Raudnõgesest muud ei tehtud, kui peksti nendega, kui oli jooksja; olid paremad kui teised.

ERA II 201, 101/2 (46) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Kui sukaviha või küüneviha oli kuskile sisse läind, muljuti raudnõgesi kahe kivi vahel limaks ja pandi haavale.

ERA II 203, 282 (79) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Raudnõges - tarvitatakse rohuna.

ERA II 252, 288 (17) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Kasuja. Peenikäse' raudnõgõsõ' ar' surbo' (peenöst tampi), kusta' pääle ja lämmistäda perüs tubliste nink pääle köütä. Kui tuu ei avita, sis sibala' võiuga pääle panda, aga nii lämmält, ko vähäge kand. Pandas ka versa (värskeid) kallo sibulediga.

ERA II 254, 546 (2) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Heiste k., Valgu t. (1939)
Soolatüide ja konnasilmade peale pane raudnõgese-vett, siis kaduvad nemad nagu tina tuhka.

ERA II 256, 477 (47) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Juusja vasta on kuusekoore ja raudnõgese vannid.

ERA II 283, 152 (36b) < Tallinn l. (1940)
Ka raudnõgestest tehtud vihaga viheldes peab olema hea mõju jooksvahaiguse arstimisel. Olen ennast arstind nõgestega mitte saunaleilis, vaid niisama hõerudes haigeid kohti, aitas seks korraks, aga ega sellepärast tõbest lahti saand.

ERA II 285, 58/61 (3j) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Raudnõges õitsemise ajal korjata, äädikaga keeta, vedel ära kurnata, sellega peanahka kasta, hea juuste kasvatuse rohuks ja juuste haiguse parandajaks.

ERA II 285, 51 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Raudnõges on ka kõrvetaja taim, kasvab seinte ääres ja juurvilja-peenardel. Villi ja roosihaiguse korral suitsetakse raudnõgestega. Kui peenardelt sigadele rohtu kitkutakse söödaks, siis vaadatakse hoolega, et raudnõgeseid rohu sees ei oleks: kui siga raudnõgeseid sööb, jääb haigeks; eriti õrnad on põrsad, on surmajuhtumeid põrsastega olnud raudnõgese söömisest.

ERA II 30, 77/8 (22) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. (1930)
Roosi paneb kinni tõrvaköis ja raudnõgesed. See tanda on nüid surnud. Ta kirjutas paberile sõnad. Sõnu viides pidi vaatama, et sõnad tuule kätte ei jää. Kõhe pane põue, et tuul ei puhu.

ERA II 132, 387 (19) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. (1935)
Kui inimesel on jooksvatõbi ristluudes ehk ka teistes kohtades, siis peab see tõbi ära kaduma, kui tehtakse raudnõgeste vanne ja tuleb olla neis vannes vähemalt üks nädal aega, iga õhtu üks vann. Vesi peab olema nii soe, kui aga inimene võib kannatada.

ERA II 132, 394 (29) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava k. (1935)
Roosi vastu peab aitama, kui võetakse raudnõekseid, hõerutaks käe vahel pieneks ja pannakse haige koha peale.

ERA II 132, 406 (70) < Harju-Jaani khk., Peningi v. (1935)
Jooksva vastu olla ka väga hea rohi raudnõgeste vann.

ERA II 187, 250 (145) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle.

RKM II 72, 394/7 (7c) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Kasvaja puhul aga korjati raudnõgeseid ja hõõruti nad puruks ning segati soolaga. Pärast seda aga asetati see segu paisele peale.

RKM II 170, 229 (16a) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Taimede kasutamine arstirohuna, jookideks jm.
Pohlavartest - teed.
Ka võilillesid korjati - milleks?
Sipelgaid korjati pudelisse.
[---]
Rukkililled - korjati enne õitsemist. Valmistati sissevõtmiserohtu.
Raudnõgesed: kuivatati ja nendega viheldi (mingi haiguse vastu).
Raudrohtu korjatakse praegugi.
Paiselehed.
[---]
Perenaisel olnud aidas laepeal terve laadung maarohtusid.

RKM II 183, 18/9 (28a) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Roos (eliting). Haige koht lööb roosaks ja kange valu. Elitingi vastu oli raudnõges ja kamperipiiritus. Raudnõges tambiti vesiseks ja pandi siis haige koha peale. Õhukene riidelapp pandi enne haige koha peale ja siis raudnõgesed peale. Seale ei tohi mitte üks raudnõges anda, on mürgine ja siga sureb kohe ära. Minu ema ja minu vanaema ravisid nii elitingi. Vahest pandi peale naiste must särk.

RKM II 197, 230 (18) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Elidingale - raudnõgesid ja osjasid piale.

RKM II 203, 34/5 (80) < Kadrina khk. (1965)
Roos. Punane roos tuleb ehmatamisest. Punase ja valge kirju tuleb külmetamisest. Raudnõgese mahla pandi peale (pisikesed nõgesed).

RKM II 269, 294/5 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Raudnõgesed - reuma vastu. Üksteist korda raudnõgese vihaga viheldi. Võis vihelda saunas ja ka mujal, kus tahtsivad. Kondivalu kadus ka ära.

RKM II 283, 223 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Raudnõgese mahl on ka hea rohi. Seda pannakse haavadele ja kärnadele. Mul oli üks kärn peas. Panin raudnõgese mahla kärnale peale. Küll oli valus. Kärn kuivas ära ja pea sai terveks.

RKM II 350, 45 (18)b < Viru-Jaagupi khk., Roela-Saara k. (1980)
[Köha vasta] Hea on juua ka raudnõgese teed. On ka närvirohi.

RKM II 358, 197 (6) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Raudnõgesed on ka väga head. Neid tuleb keeta ja panna haava peale, see tõmbab palaviku välja.

RKM II 373, 5 (5) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Ussihammustuste puhul keedeti haige jala jaoks raudnõgestest vett, lasti see kaevu, et ära jahtuks, ja haiget jalga hoiti selles vedelikus. See jalavann tõmbas ussimürgi jalast välja. Ussisõnu pole kuulnud.

RKM II 400, 328 (66) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Tõstamaa khk., Pootsi v. (1987)
Raudnõges kasvas sauna ees, ema võttis sealt, andis õladele (vihtles) - ah, küll on hea!

RKM II 405, 246/7 (1) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Hiad reuma ja liigessehaigusse rohtu sain. Nied on nõgessed. Mis nõgessed? Harilikud nõgessed. (Lähedal kasvavad kõrve- ja raudnõgesed, mõlemaid liike kasutab.)
Nõgesetied teha noortest võsudest. Kuivatatud nõgeseid panna üks tielusikatäis kuhjaga vierand liitri kievale viele. Lasta tõmmata kümme kuni viisteist minutit. Seda juua ühe kuu juoksul. Üks tass puol tundi enne hommikusüöki ja päeva juoksul viel üks kuni kaks tassitäit enne süöki.
Puhastab verd, on kasulik.

RKM II 408, 293 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1987)
Sõnajalad (maarjasõnajalg) pandi ümber jalgade, kui jalad valutasid. Lapiga kinni. Raudnõgesed pandi lappide vahele ja sinna kohta, kust valutas.
Mul oli üks tuttav vanapreili, ma olin siis alles noor, see pani sõnajalad ööseks voodilina alla, nende peal magas. Tal ristluud valutasid.

RKM II 414, 312/3 (13) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Soovaveski k. (1988)
Kalmus tehakse ka vanni. Raudnõgese juur, kalmus ja mädarõika juur ja põdrasammal. Seda tehakse ka vanni. On väga hea vann tuberkuloosi ja bronhiidi ja sellise vastu.

RKM II 430, 69 (46) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Jutustaja käis karjas. Oli 12-aastane. Käed läksid kärna. Sügeles hirmsalt. Võttis raudnõgeseid ja nagu vihtles seda kätt karjas olles. Enam ei sügelenud ja paranes ära.

RKM II 442, 684 (2) < Peetri khk., Kareda k. (1991)
Seljavalu vastu kasutati ja oli aidanud ka vahest järgmine segu. Võetud hästi musta põhjaturvast, sipelgapesa koos sipelgatega, katki raiutud raudnõgeseid. See segati segamini, aeti nii kuumaks, kui ihu üldse kannatab, pandud vanni ja seal sees leotatud end, aga pidi olema nii kuum, kui üldse ihu kannatab. Iga talu vanemad inimesed ütlevad, et kui kolm-neli korda teha, pidi palju aitama. Võimalik, et midagi Narva-Jõesuu taolist. Ise küll proovinud ei ole.

KKI 10, 128/9 (43) < Mustjala khk., Kuusiku k., Sepa t. (1949)
Roosihaiguse puhul pandi musta lamma villu ja kanevit (=kalevit) peele. Punane roos paisutab jala ülesse ja pöletab nagu oleks naklasid täis olema. Kui vajutad siis on punane. Raudnõgesed on ka rohuks. Roos tuleb ehmatamisest ähk mönel vihastamisest kes kange vihaga on. Roosi sönad kirjutati paberi peele ja pandi aige koha peele, nii kaua oiti kui terveks sai.

KKI 50, 393 (12) < Viljandi khk., Vana-Võidu v., Sammuli t. (1970)
Kui istub palla maa peal, nagu värske rohi on enne jaanipäeva, siis võib saada maalised, nagu nõges oleks kõrvetanud, sedamoodi on. Võeti raudnõgeseid, käte vahel hõõruti pehmeks, sellega hõõruti maalise kohta. Võeti keedusoola, vajotati selle maakoha peale, kus istuti, ja siis hõõruti seda maalise kohta.

KKI 69, 36/7 (55) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Tallinna linnas oli üks Paulus, kes ravis maarohtudega. Elas Kreuksi tänaval. 50. aastal käisin seal. Mees oli arst. Ta oli mehega Saksamaal, õppis õeks. Ta ütles kohe ukse pealt, mis inimesel viga.
Näituseks kilpnäärme ravimiseks tema õpetas: raudnõgesed tampida vesiseks, panna kahe marli vahele ja siduda ümber kaela. Ja nii kaua hoida, kui ära kuivavad, kas 48 tundi.
Ja mina olen kahele inimesele õpetand, mõlemad said abi.

Vilbaste, TN 3, 132 (5) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudnõgese juure tee olevat ka kaunis hää tiisikuse ja teiste kopsuhaiguste vastu. Juured tulevad peenendada ja samuti valmistada ja tarvitada, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 3, 545 (7) < Tartu l. (1932)
Raudnõges: saab vanne jooksva vastu.

Vilbaste, TN 3, 597 (b)8 < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Raudnõgeseid põrunud kohale.

Vilbaste, TN 3, 635 (b4) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Nõges (raud).

Vilbaste, TN 1, 440 (237) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Nõges, raudnõges [Urtica dioica].
Nõgesekõrvetis aitavat jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudnõges [Urtica urens]. Hõõruda mahlale ja panna siis riide vahel - roosile ja hambavalule.

Vilbaste, TN 1, 582 (47), 524 (R4) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Raudnõges [raudnogelane]. Sellega proovitakse punetavat valusat kohta, kas see roos või muu haigus on. Kui nõges ei kõrveta haiget kohta ega selle lähemat ümbrust, siis on roos, kui kõrvetab, siis on teada, et roos mitte ei ole, vaid mingi teine haigus, mida peab siis jälle sellekohaselt arstima.

Vilbaste, TN 1, 793 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Raudnõges (Urtica urens L.). Ka väike nõges. Tee raudnõgese vartest ja lehtedest raviks külmapalaviku, “hallitõve” vastu.
Loomadele keeta neid luutõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 895 (1,2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Maalishein [Glechoma heder]. On tuntud nagu kõige kangem, kasvab mööda maad.
[Melandrium rubrum] Kasvab püsti. Kirjakeeli mailane. Tuntakse ka kui maalisehein.
Neist heintest mõnda ja raudnõgesid ummusen keeta, sellega haiget kohta pesta.
Üks sort kasvab varakevadel poris soonetse pääl, kollane käppõis, madal vars, kutsutakse ka porilill, tema õiega värvitakse.

Vilbaste, TN 2, 265 (5) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Raudnõgelased - tulid tampida nagu pudruks ja panna paisele peale, kaotab ära.

Vilbaste, TN 2, 267 (c) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Raudnõgesed olid paistetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 282 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Jooksvahaigust arstiti veel nii, et peksti raudnõgestega haiget kohta.

Vilbaste, TN 2, 334 (20) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Raudnõgesed - tarvitada roosi (ehmatamisest ja vihastamisest tulev haigus) vastu, tampides peeneks pudruks ja roosile pääle panna.

Vilbaste, TN 2, 421 (7) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
Raudnõgesed. Neid pannakse roosi või villi peale ja need kisuvad sealt „pahanduse“ välja.

Vilbaste, TN 2, 458 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Raudnõgeseid tarvitatakse elitingi vastu.

Vilbaste, TN 2, 600 (5) < Mihkli khk., Veltsa v., Aru as. (1934)
Raudnõgesed on jooksja vastu. Korjatakse augustikuul, vesi ühes nõgestega lasta jahtuda ja teha vanni.

Vilbaste, TN 7, 49 (34) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Raudnõges. Kõrvenõges. Kirpude vastu. Toodi tuppa, raiuti puruks ja riputati põrandale.

Vilbaste, TN 7, 52 (15) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Raudnõgese juurikad - keedeti palavikuhaiguse vastu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 172 (19) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Vilbaste, TN 7, 172 (19) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Vilbaste, TN 7, 203 (11) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Raudnõges on tiisikuserohi.

Vilbaste, TN 7, 226 (10) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Raudnõgõsõh. Kuskil on umbhaiged, siis pannakse raudnõgõsõh soolaga peale, siis saab terveks.

Vilbaste, TN 7, 254 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Raudnõges oli jooksjahaiguse vastu. Rohuveega tehti vanni.

Vilbaste, TN 7, 262 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Noored raudnõgesed jookseva vastu.

Vilbaste, TN 7, 361 < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimeid? Kas arstirohuks? Paldejal, arnikad, komelid, südaemajuured, vehvements, mindid, võilill kollane, külmking, koilill, alantijuur, ema-tus, härjakapsad, heinputked, kassinaered, köömlid, luuderohi, mädareigas, sõnajalg, piiparmünt, raudnõges, raudreiarohi, sooingver.

Vilbaste, TN 7, 422 (23) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Raudnõges - sügeliste vasta.

Vilbaste, TN 7, 425 (14) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Raudnõgesed: jooksvahaiguse vastu.

RKM II 101, 463/4 (158) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Kirbud on hooletusest, laiskusest, mustusest. Parandite pääl olli liiv, kirbud tekivad hullusti liiva sees. Kõige esmalt panti kirbude vasta need kirbueinad või konnaeinad, kalmused ja raudnõgesed, neid aeti hästi maha ja soola visati maha. Keeva vett kallati maha ja voodid uhuti keeva veega.
Märkus: kirbu- ehk konnaheina ei tea ilma nägemata, kas on Polygonum aviculare L. või mingi muu, rahva seas on mitu kirbuheina.

RKM II 384, 176 (36) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kirbud.
Värskeid raudnõgeseid pandud laiali põrandale, voodi ja ka kõik võimalikud kohad täis, lastud 24 tundi seista ja aitas.

H III 5, 61 (21) < Kaarma khk. (1888)
Kui kirbud väga söövad, siis pane raudnõgeseid asemele ja heida ise keskele, siis sind ükski kerp ei söö.

H I 5, 581 (9) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Kui täiu tahad ära kaotata, siis soe täiad raudnõgese põõsasse.

ERA II 251, 197 (48) < Kullamaa khk., Suur Kalju k., Veskevälja saun < Märjamaa khk. (1939)
Raudnõgesega kaotakse kirpa. Aea toored raudnõgesed tuppa laiali, siis kirbud kaovad selle järele ka ära.

Vilbaste, TN 7, 462c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Raudnõgestest ja heinapepredest tehti vanni jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 464d < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Raudnõgese vannid on ka jooksvahaiguse vastu. Heinapeprede vannid on ka jooksva haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 470a < Jõhvi khk. (1930)
Raudnõges on hea jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (31) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Raudnõgesed halvatuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (32) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Raudnõgesed hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (3a) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudnõges - nõges piirituses aitab pääle määrides liigeste haigestumisel ja vanadel põlenud haavadel.

Vilbaste, TN 9, 349 (3b) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Jooksva korral [raud]nõgeste vann ja saunas vihelda leotatud nõgestega.

Vilbaste, TN 9, 530 < Tallinn l. (1963)
Oma perekonnas haigusjuhtudel katsetan esmajärjekorras ravimtaimedega. Eriti efektiivselt võin märkida nõgest.
Kannatasin üle kümne aasta emaka verejooksude all, mille tõttu viibisin vähemalt iga paari aasta tagant kuu aega haiglas ravil. Lõpuks leidsin oma haiguse raviks nõgesemahla. Olles veendunud selle ravivas toimes, teatan alljärgnevad andmed:
1) Raud- ja kõrvenõges;
2) Varred ja lehed;
3) Värskelt - mahla sisse võtta kolm teelusikatäit päevas;
4) Emaka verejooksu ja rohke menstruatsiooni puhul;
5) Dr. Antonile räägitud, kes pooldas rahvarohuna nõgese tervendavat mõju.

Vilbaste, TN 7, 486 (24) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Raudnõgeseid tarvitati jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 604 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Raudnõgesed: jooksva ja halvatuse vasta. Neid tambitakse pehmeks ja pandakse haigele kohale.

Vilbaste, TN 7, 705 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudnõgeste vann - jooksvahaiguse vastu. Vannis peab viibima vähemalt kolm tundi.

Vilbaste, TN 7, 733 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Raudnõgesed. Raudnõgesed on jooksvahaiguse vastu. Nad taotakse peeneks ja pandakse sellele kohale, kus jooksva sees on.

Vilbaste, TN 7, 868 (3) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Raudnõges jalgade valutamise puhul ümber jala.

Vilbaste, TN 5, 227 (3) < Tartu l. (1934)
Kui kellelgi jalad valutasid, siis võeti hästi noori raudnõgeseid ja keedeti neid vees, kuni nõgesed muutusid pudruks. Selles vees hoiti siis jalgu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (21/a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudnõgestest väljapressitud sahvt kollatõve vastu. Kaks-kolm supilusikat korraga sisse võta.

Vilbaste, TN 7, 1217 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Raudnõgese vann - jooksvahaiguse vastu.

ERA II 138, 612 (18) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Raudnõges - viheldakse jooksvahaigust.

RKM II 390, 464 (40) < Tartu (1985)
Kui jalad valutasid, pidi neid nõgestega vihtlema, hõõruma - tuli ka raudnõgestes kõndida.

RKM II 17, 211 (27) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Juuksja vasta on raudnõgesed iad.

RKM II 21, 104 (20) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.