Rahvapärased taimenimetused
Punapipar
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 52, 272 (14) < Tallinn l. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kõhulahtisuse arstimine. Kui kõht lahti on, siis soovitas minu ema:
1) keeta kanget palderjanijuure teed ja juua 3 tassi päevas (palderjanijuured korjati heinamaalt heinaniitmise ajal);
2) võtta pool teelusikatäit soodat ja julgelt edasi süüa;
3) võtta supilusikatäis kasehao tuhka (see saadakse õige suure sületäie kaseraagude põletamisel); 4) süüa neljandik teelusikatäit musta peenestatud pipart;
5) süüa üks peeneks hakitud sibul toorelt;
6) juua tubli viinaklaasitäis viina, milles on punase pipra kaunu leotatud.
RKM II 159, 63 (8) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Vähjaravi.
56% viin ½ ?,
1 spl salpeetrit
200 ? küüslauku
200 ? mädarõigast
Punane piprakaun.
Kasekäsna leotati (kasutakse laialdaselt).
RKM II 246, 493 (a) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Kõhuvalu korral anti punase pipra ehk punase türgipipra viina sisse, kui seda oli, või siis soola. Seesugune arstimine oli isa poolt.
RKM II 312, 390 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Kõhulahtisus.
Kaks supilusikatäit viina, pool teelusikatäit punast pipart. Üks kord päevas.
RKM II 92, 280/1 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kõhuvalu esines liiga sagedasti „kõtt tege haigõt“, seda sõna kuuldi sagedasti. Kõht valutas kui olid seederikked, siis oli ka kõhust lahti. Kõhulahtisuse puhul söödi hästi kõvaks keedetud mune, joodi toomingamarja või toomingakoore teed. Võeti ka pits viina rohuks. Kui kõhu ajas üles, siis tekkisid gaasid. Kui gaasid väljusid, siis haises. Selle arstimiseks tarvitati punast pipart, mida toas pottides kasvatati.
RKM II 159, 94 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Rinde alt veninud.
Juua punase pipra viina. Punast pipart sai apteegist osta.
RKM II 106, 100 (1) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Kõhuvalu. Tõinekõrd hakkas järsku kõht valutama. Siis pidi õlema selite vuades, põlved püsti, ehk siis külitä ja kõveras. Pipraviina võeti. Sene jaust õli kodu pudel viina, punase pipra kaunad õlid sies, nindat õli mõru. Räägivad, et on võetud nuaõtsaga püssirohtu viega nagu pulbri. Kui kõhuvalu hakkas äkitse, püssiroht kaa äkiline, siis pidi parandama. No triigiti kõhtu, haige õli selite, põlved püsti, kõht paljas, siis kahe kääga sõrmeõtsidega vajudeti. Sie pidi kaa aitama.
RKM II 260, 177 (29) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Hambavalu vastu tarvitati „красной перцови“.
RKM II 373, 491/2 (243) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui tööga oli inimene ennast rinde alt ära venitanud, siis soovitati pipraviina võtta. Selleks olid punased piprakaunad, mis tuli viina sees ära leotada. Tihti oli piprakaun nii suur, et ei mahtunud pudelikaelast sisse. Siis tehti nii, et piprakaun asetati kannu ja pudelist kallati valge viin peale. Kannule sai kaas peale. Kaun ligunes nädalapäevad viina sees, siis kallati viin tagasi pudelisse. Venituse korral ühest suurest suutäiest aitas. Oli tunda, et sees hakkas keerlema ja valu vähenes.
RKM II 381, 501 (12) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).
RKM II 160, 181 (27) < Viru-Nigula khk. (1961)
Põrutus. Viinaga määriti. Viinale pandi sisse punase pipra kaunu.