Rahvapärased taimenimetused

Maasikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.

H II 55, 501 (12) < Tarvastu khk. (1896).
Kui uisk mõnele inimesele ehk loomale kõttu on roomanud magaden ehk muidu kudagi, sis pea see inimene kummuli rõõsa ja sooja piima kausi pääle pandama, aga jalad kõrgemale kui pää. Sis tuleb uisk esi välla. Ka maasikmarjade pääl tulevat ta välja.

H II 66, 654 (61) < Tarvastu khk., Vooru k. (1901)
Kui uisk mõnele inimesele või loomale magades sisseion läinud, siis peab temal jala ülespoole pantame kui pea ja rõõsa piima nõu suu ala. Selle peale peab uisk välja tulema, ka maasikmarjade peale tulevad tema inimese seest välja.

H I 10, 195 (1b) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Ka umma muu tii hää [rinnavalu vastu]: maasikvarrõ tii, vabõrnatii. Vabõrnavarrõ lõigutas lahki piuta lühkasis jupõs, pandas sõs vii sisse, kolmõ toobi vii sisse panõ hää käpatäüs, aja sõs kiimä, keedä häste är, nõrista sõs vesi läbi harva närdso vällä, nii et varrõ perrä jääse. Viile panõ sõs tsükrut mano ja juu häste kuumalt, nii et iho häste higidses lätt. Mine sõs sängü kaska sisse ja higidse sääl õigõ kaua ja sõs aigupitte jaahuda hinnäst, äkki vällä tulla ei tohi. Niisama hää um kah maasiklehe tii.

E 47305 (49) < Rõuge khk. (1910)
Pihelka- ja maasikaõisi korjatakse kuu vahepäeval, siis on nad üheksa tõbe vastu rohuks, kui neid teeks tehakse; muul ajal teevad ainult veele teise maigu.

E 49741/2 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Teevee jaos korjata, enne jaani omava hääd ja terved juvva:
1.Mehitsehainad. Tee.
2. Maasikahälmed ja -varred, liivamaa päält.
3. Pihlakahäälmed. Tee.
4. Ubinahainad, on küll enamb rohi kui alatine tee juua.
Need keik enne jaani korjata, kui häälmed veel nupun on, vilun kui vaatada ja hoita, et ei kopita. Ja peran ahjun hästi kuivatada. Siis on hää tee.

E XIV 19 (137) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Tedretähti kaotatakse, kui silmnägu pestakse maasikatega. Ehk aga hoitakse musta kassi poeg rindel.

EKS c, 61/2 (2) < Tarvastu khk. (1891)
[Rosaceae]
Fragaria vesca = maasikas.
Taime tarvitatakse köha vastu, kui inimene end külmetanud on. Taimest tarvitatakse ärakuivatatud õisi ja lehti otse väljamaa tee kombel, valatakse keeva vett pääle, lastakse ummukses seista ja siis juuakse soojalt, kuni inimene higistab. Niisama tarvitatakse seda taime ka Tormas, Põlva ja Viljandi kihelkondades.

ERM 168, 13 (13) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Rohi põiekivide vastu: hästi palju maasikaid süüa suvel - põiekivid sulavad ära.

ERM 168, 13 (14) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Kõige valude vastu: valude puhul maasikajuurte keedist juua.

ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. (1928)
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

ERA II 39, 83 (10) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Topi t. (1931)
Roosile musta oina villu ja punase maasika lehti pääle panna.

ERA II 83, 249 (26) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Maasika õitest ja juurtest keedetud tee olla hea tiiskuse vastu.

ERA II 167, 180 (45) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Maasikas (Fragaria vesca) - kogutakse õisi ja marju, tarvitetakse teeks.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

ERA II 203, 418 (10) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Maasikad.
Maasikas esineb nii söögina kui ka arstliku mõjuga, õigemini mõlematena koos. Lastele on kombeks anda maasikaid (harilikult metsmaasikad) rõõsa piimaga - nii nagu pudi süüakse. Teeb lapsed tugevaks ja terveks. Süüakse siiski enamasti kohe "jalapealt", s.o. metsas noppides. Keediste tegemiseks üldiselt siinpool maasikaid ei tarvitata. Maasikalehti tarvitatakse teeks keetmiseks. Teed tarvitatakse joogina söögi kõrval, kuid antakse ka haigetele, kes tahavad mahedat teed, s.o. paranejatele.

ERA II 206, 295/6 (4) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Münti tarvitati vorstidele. Naistepuna teeks arstirohuna. Köömneid leivale ja teeks ühtlasi toitudele. Kommeleid korjati arstirohuks.
Koirohtu, raudrohtu, pohlavarssi, maasikaõisi. Neid kõiki tarvitati kas teeks või arstirohuna. Suvel kuivatati ja pandi talveks tagavaraks kottide sisse. Tagavara uuendati tarvituse järgi.

ERA II 206, 297 (5b) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Higistamise vastu tarvitati mustasõstraõisi, maasikaõisi.

ERA II 283, 477 (3) < Pühalepa khk. (1940)
Neerude ja põie puhastamine.
Hästi vara valminud maasikaid puistagu klaasi sisse, valatagu kanget viina peale, lastagu päikse käes seista ja võetagu hommikul ja õhtul lusikatäis sellest, see on tulihea rohi ja puhastab põie ja neerud.

ERA II 283, 478 (5) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. (1940)
Head silmaseletust saada.
Vaja ainult kuke sapp võtta, seda veevahuga segada ja silmi sellega kasta, siis jäävad nad eluajaks heaks. Mõned segavad ka jänese ja angerja sappi sinna sekka. Või jälle pestagu silmi hommikul ja õhtul maasikaveega, on ka hea.

ERA II 288, 199 (25) < Tallinn l. (1940)
Maasikatelt pigistatud sahvt võtab silma puna ära.

ERA II 290, 125 (69) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Köha vasta on raudrohu- ja maasikatii.

RKM II 49, 329 (9) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Unetute ööde puhul soovitav juua õhtul maasikamarja, -õie või -juure teed.

RKM II 168, 359 (I) < Palamuse khk. (vanadest kalendritest) (1963)
[Kasvajatele] Marjade asemel võib kasutada ka maasikamahla, mis on järgmisel valmistatud.
Mõned päevad enne õitsemist korjatakse maasikataimed koos juurtega, lõigatakse peenikesteks, pannakse pressi alla ning surutakse mahl välja, mida segatakse kange piiritusega (90 kraadi) pooleks 1:1.

RKM II 229, 666 (5a) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Nägu määriti värskete maasikatega, siis see võtab päevituse ära.

RKM II 338, 349 (12) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kui ristluudest või seljast valutas, mõeldi, et on neeruhaigus. Sel puhul keedeti teed maasikalehtedest või -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenuku õitest ja määrõika juurtest. Joodi ka veel hiirehernest, pärnaõitest, teelehtedest või kiviimela juurtest keedetud teed.

RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

RKM II 363, 510 (6b) < Otepää khk., Alaküla k. (1982)
Maasikaõie tee - köha vastu, kuivatada õied ja lehed ka. Taimed on ju kõik rohuteed.

RKM II 370, 414 (6a) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Leningradi obl., Bljussa raj., Pitsina k. (1984)
Maasikalehtedest saab teed köha vasta.

RKM II 380, 316 (3) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Maasikalehe tie aitab liigkusesuse vastu ja on põiele hia.

RKM II 383, 46/8 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

RKM II 383, 91 (5) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Neeruhaigus.
Kui seljast valutas, eks siis mõeldi, et on neerud haiged. Siis keedeti ja joodi ikka maarohtude teed. Maasikajuurtest ja -õitest, kibuvitsa marjadest, nurmenukkudest või mäerõika juurtest teed. Ja veel kiviimela juurtest, pärnaõitest, teelehtedest või hiireherne teed. Leesikalehtedest keedeti ka teed, kui arvati olema põiel või neerudel midagi häda. Kadakamarju söödi ka nende haiguste puhul, 3-4 marja päevas. Marjad peavad olema tumesinised, päris küpsed.

RKM II 391, 378 (5) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Maasikatel on palju rauda, mida meie keha väga vajab. Toore metsmaasika mahl on vajalik.

RKM II 396, 555 (67) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Maasikate söömine puhastab verd, korraldab seedimist ja on hea vahend kõhuusside vastu.

RKM II 415, 108 (27) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1988)
Astma vastu - kibuvitsa marja tee, maasikaõie tee, mädarõigast, naistepuna, palderjani.

RKM II 434, 660 (11) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Mustsõstra lehe ja maasikatee, maasika lehtede tee on külmetuse vastu. Mõlemad on ka maitsvad.

RKM II 447, 243 (68) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Siapõit niisamati kietsivad lastele allakusemise vasta. Ja metsaküömneid kietsivad ja maasikalehti juurikatega, seda tsaiut anda.

RKM II 449, 9 (1) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Vaarpuu lehed, sõstrad, maasikad, kibuvitsa marjad, maarjalille juurikad - kõik on jumala vili ja kõigest saab abi.

KKI 10, 235 (29) < Mustjala khk., Rahtla k., Mustjala t. (1949)
Öpetaja Eberhard rääkis, kui viik sees on, paeluss näh, siis peab toobi maasikaid korraga ära sööma, see ajand välja.

KKI 62, 375 (17a) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Kõigist võit tiid tetä: maasikaõiedest, küümnetii, vehvermentsi - tuu kasus ka kodu aidveeren.

Vilbaste, TN 4, 317e < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Maasikaõie tee on tervisele kasulik.

Vilbaste, TN 4, 383 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Maasika (teena).

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Maasikatee - rahutute ööde vastu.

Vilbaste, TN 3, 565 (11) < Tartu l. (1932)
Maasikaõied: tee ja arstirohud.

Vilbaste, TN 3, 658 (5) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Köha vastu - kalmujuured, kummelid, pihlaka- ja pärnaõied ja maasikad.

Vilbaste, TN 3, 703 (21) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

Vilbaste, TN 3, 713 (31) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

Vilbaste, TN 1, 230a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Maaska- (maasika) ja paloka- (pohlaka) häiermit korjatakse, kuivatakse ja keedetakse talvel leemeks, kõrvale kuivele leivale rüübata.

Vilbaste, TN 1, 320 (59) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Muasik (maasik, maasikas) [Fragaria vesca].
Õitest tehakse teed.

Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.

Vilbaste, TN 1, 491 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maasikaõied [Fragaria vesca]. Teena - köhale; rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Maasikaõie tee rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1028 (11) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Maasikas: jooksvahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 225 (8) < Setumaa, Värska v., Võpolsova k. (1937)
Maasikaõied kuivatatakse ning pannakse tee sisse.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 272 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Maasikalehe teed tarvitati vere puhastamiseks.

Vilbaste, TN 2, 282 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Vanad inimesed tarvitasid enamasti kõiki taimi mingisuguseks otstarbeks, näiteks värvimiseks, toiduks või haiguste arstimiseks. /---/ Samuti tarvitati taimi toiduks. Oblikatest, käokapsastest ja nõgestest keedeti suppi piimaga. Kummelitest ja maasikaõitest tehti teed.

Vilbaste, TN 2, 336 (5) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Maasikaõied - teeks.

Vilbaste, TN 2, 414 (10) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Maasikaõie tee on rindadele kasulik juua.

Vilbaste, TN 2, 431 (6) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Korjati maasika- ja krooklehe õisi, kuivatati ära ja tehti teed, see pidi inimesed alati noored hoidma.

Vilbaste, TN 2, 476 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti pihlakaõitest, pohlaõitest, pärnaõitest, valgeristiku õitest, maasikaõitest, raudrohu õitest.

Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vilbaste, TN 2, 631 (1) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Maasikalehed kuivatati ära. Kollased lehed valiti välja. Rohelised lehed läksid teeks köhimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 647 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Pohla- ja maasikaõitest valmistati teed.

Vilbaste, TN 2, 660 (15) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse vabarnavarsi, pärnaõisi, kuivatatud maasika- ja vabarnamarju, küümneid, ubinaheina, õunapuu õisi.

Vilbaste, TN 2, 664 (3) < Räpina khk. (1930)
Maasika- ja pohlaõied teeks.

Vilbaste, TN 2, 668 (5) < Räpina khk. (1930)
Tee tegemiseks tarvitati järgmisi taimi: maasikaid, pärnaõisi, lõhnavat kummelit, õunapuu lehti, mis leutati kuumas ahjus ja pärast kuivatati, vabarnaid.

Vilbaste, TN 2, 675 (2a) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitati pärnaõisi, maasikavarsi, pohlavarsi, köömeid /---/

Vilbaste, TN 2, 676 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede kasutamine vanal ajal.
See oli siis, kui alles oli veel vana hea aeg. Inimesed tarvitasid toiduks igasuguseid taimi. Mitte ainult toiduks ei tarvitatud taimi, ka arstirohuks, ja nüüdki tarvitatakse toiduks väga palju taimeliike. Nii tarvitatakse teeks köömneid, maasikaid, vabarnaid, kummeleid ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 695 (3) < Räpina khk. (1930)
Kasulikud on vabarna- ja maasikaõie tee, mida praegugi tarvitatakse.

Vilbaste, TN 2, 701 (7) < Räpina khk. (1930)
Teistest teedest on veel, mida tarvitatakse: vabarna-, maasika-, õunakoore ja ploomitee, ka pärnatee.

Vilbaste, TN 2, 705/6 (16) < Räpina khk. (1930)
Teeks tarvitatakse maasikavarsi, pärnaõisi, vabarnavarsi, köömneid, ubinheinu, õunapuu õisi ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 707 (10) < Räpina khk. (1930)
Vabarnavarsi, kummeleid, lõhmuseõisi, maasikaid, köömneid, piparmünte, õunakoori, mustikavarsi, sigureid, rukkiteri, tammetõrusid ja nii edasi, valmistatakse jooke nagu tee ja kohvi.

Vilbaste, TN 2, 710 (5) < Räpina khk. (1930)
Igasugustest õitest, nagu pärna, maasika, pohlade, õunapuu ja nii edasi, õisi tarvitati teeks.

H II 43, 364 (58) < Suure-Jaani khk. (1892)
Maasikas /---/ Fragaria vesca (Familie Rosaeca). Tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 46 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Maasikas. Õitest teed.

Vilbaste, TN 7, 52 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Milleks tarvitati taimi ennevanasti.
Maasikaõied - valmistati teed, see hoidis inimese tervist.

Vilbaste, TN 7, 54 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Taimed, millega vanasti arstiti.
Maasika-, pihlaka- ja vaarikaõitest tehti teed.

Vilbaste, TN 7, 62 (16) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
[Milleks tarvitati taimesid ennevanasti?]
Maasikaõitest tee.

Vilbaste, TN 7, 164d < Räpina khk. (1930)
Kasulikud on ka vabarnavarre ja maasikaõie tee.

Vilbaste, TN 7, 172 (12) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Maasikavarred - keedetakse teed ja tarvitatakse külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 179 (10) < Setumaa, Järvesuu v., Kostkova k. (1929)
Maasikaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 186 (19) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Maasikaõied. Seesama [nendest tehakse ka head teed].

Vilbaste, TN 7, 190 (20) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Maasikaõied. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse teeks].

Vilbaste, TN 7, 223 (6) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Maasikahäärmed. Tarvitatakse tee jaoks.

Vilbaste, TN 7, 233 (8) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Maasikahäärmed. Keedetakse teed ja tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 235 (9) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Maasigõhäärmed. Tehakse teed ja juuakse köha ajal.

Vilbaste, TN 7, 237 (7) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Maasigõhäälme. Suvel, kui maasigõhäälme on, siis kakutakse häälme ära küljest ja kuivatatakse ära ja siis tehakse teed ja juuakse köha korral.

Vilbaste, TN 7, 264 (61) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Maasikaõied köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 365 (29) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Maasikõisi korjatakse õitsemise ajal ja tehakse teed (kuivatakse ka ära).

Vilbaste, TN 7, 446 (30) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maasikaõisi tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Maasikaõie tee rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 477/8 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Maasika- ja pohlaõite teed võib tarvitada ka külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (17) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Maasikaõie tee - jooksva vastane.

Vilbaste, TN 7, 483 (61) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Maasikaõitest ja -marjadest saab teed.

Vilbaste, TN 7, 485 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Maasikaõie teed tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 488a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal tundsid eestlased väga palju taimi ja mõistsid neid ka väga palju tarvitada. Näiteks kui kellelgi köha oli, siis anti talle pärnaõie teed, reinvarre õie teed, nõmmekõrva teed, raudrohu teed või ka maasikaõie teed.

Vilbaste, TN 7, 488c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Või oli keegi liiga verevaene, siis anti talle raudrohu teed või maasikaid.

Vilbaste, TN 7, 489 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Tee tegemiseks.
Maasikas. Lehti ja õisi.

Vilbaste, TN 7, 515 (13) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Maasikalehtedest tehti teed, see oli köhimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (7) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Maasikas. Maasikaõitest ja -lehtedest tehakse teed mitmesuguste haiguste vastu. Marju tarvitatakse keedetult toiduaineks. Räägitakse, et kes esimese maasika leiab ja selle sööb, see jääb kahvatuks.

Vilbaste, TN 7, 614 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Vilbaste, TN 7, 642 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Maasikaõied rinnarohuks.

Vilbaste, TN 7, 691 (2) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Maasikaõie tee köha ja rinnahaiguse vastu. Teeks tehes ja sisse juues.

Vilbaste, TN 7, 725 (19, 20) < Harju-Jaani khk. (1929)
Maasikalehed ja -õied köha vastu. Tehakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 834 < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Siis tarvitatakse teeks veel vabarnaõisi, pohlaõisi ja maasikaõisi.

Vilbaste, TN 7, 840 (32) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Maasikas. Tooretest marjadest ja kuivatatud lehtedest valmistatakse kosutavat teed.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 22) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Maasikad toorelt tühja kõhuga süüa, hävitab usse.

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 377 (24) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Söögiisu puudus: isujuur, kalmus, koirohi, köömned, maasapp, maasikas, naerid, palderjan, punad.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

Vilbaste, TN 5, 21 (a6) < Tartu l. (1934)
Nurmenuku, maasika-, pärna-, õunapuu, vahtraõisi tarvitakse joogiks teena.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 227 (2) < Tartu l. (1934)
Palaviku ja külmetuse vastu keedeti vaabarna-, maasika-, toomingalehtedest teed.

Vilbaste, TN 7, 1024 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Maasikas - maasikas.

Vilbaste, TN 7, 1025 (26) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Maasikas.

Vilbaste, TN 7, 1118 (7) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Maasikaõie (Fragaria vesca L.) tee? [ei tea, mis haiguse vastu].

Vilbaste, TN 7, 1181 (79) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maasikad, kui veri ei tööta.

Vilbaste, TN 7, 1211 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [päävituse vastu] tarvitatakse ka maasikamahla.

Vilbaste, TN 7, 1223 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikamahl sidronimahlaga segatult on hääks vahendiks päävituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaõied kuivatatult teeks. Teeks ka kuivatatud maasikad.

EFA II 20, 174/5 (40) < Urvaste khk., Selli (Säre) k., Vana-Selli (Raudmaa) t. (1996)
Mul olid naabrimehel sapikivid. Ta oli haiglas. Taheti operatsiooni teha, aga tal oli kolhoosi mesi ja, noh, mesilaste puhastusaeg ja ei saa. Ma ütlesin, et ära veel mine haiglasse, oota maasikaaeg ära. Ja siis ma korjasin talle nii palju maasikaid, hästi ilusad maasikad olid, terve klaasitäie sain kuivatatud maasikaid. Ja puhtad maasikad pandsin siis liitrisesse viinapudelisse ja kallasin siis viina pääle ja viisin talle sinna ja ma ütlin, et iga õhtu ja iga hommiku üks suutäis võta siit. Ja ta võttis ja suvi läks ära ja tal ei olnud midagi viga ja sügisel läks haiglasse, siis leiti, et tal sapp veritseb ainult ja anti talle rohtusid ja... Maasikad lõhkusid tal sapikivid ära.

EFA I 17, 30 (24) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Maasikalehe - massa vasta ja kõige vasta, tsaid joome. Vii keeda ära ja vala keenu vii pääle.

EFA I 19, 19 (47) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Maasikud kuivatasime - lehed ja õied ja toored ja valmis marjad - südame vasta tee.

EFA I 19, 52 (15) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (1997)
Romaška, maasikalehti, tõsjatšilistikut - tsai jaost, kui život baliit, tak. Ta on mõru.

EFA I 19, 139 (20a) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.

EFA I 20, 20 (3) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (1997)
Mina kuivatan vabarnalehti ja sitikulehti ja maasiku, šebrets. Sellest teeme tihti, mulle see ostutee nii ei maitse. Ja see magusjuur, seda ka tsut-tsut sinna lehtede manu. A kuis ta kutsutakse, see magusjuur. A siin ta toodas kodu, seal Omski lähedal kuskil kasvavad. Ta suur ei ole, tal säändse nagu pihlalehed tulevad väiksed külge. Seda ma ei tea, a nad seal lehel kirjutavad, et see tsebrets on rohuks.

EFA I 24, 9 (13) < Kullamaa khk., Sipa al. < Helme khk., Holdre k. (1997)
Maasikatee puhastab verd.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Vilbaste, TN 9, 185 < Räpina khk. (1965)
Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Vilbaste, TN 11, 220 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Maasikas. Marjadest valmistatakse keedist. Kuivatatakse talveks mõnedes peredes. On inimesi, kes ei saa maasikaid ju süüa. Nahale tekivad vistrikud.
Lillakas. Lapsed söövad ka lillaka marju. Neid aga leidub metsas niivõrd vähe, et ei ole ma näinud, et keegi neid oleks korvikestesse korjanud, ainult suhu, kohapeal ära söömiseks.

Vilbaste, TN 3, 664 (24) < Tartu l. (1932)
Maasikas [rahvapärane nimetus puudub]. (söögiks).

Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

RKM II 254, 379 (13) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

H II 7, 780 (96) < Iisaku khk. (1889)
Pärast Jaagupipääva ei tohi enamb maasikaid süija, kes pärast Jaagupipääva maasikat süeb, sie piab kõik selle talve tukkuma.

RKM II 374, 557 (180) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Adavere v., Puduküla k., Kaasiku t. (1984)
Hea suve puhul sai jaanipäeva paiku, tihti siiski pärast jaanipäeva, esimesi küpseid maasikaid. Neid nimetati rukkiõiemaasikateks.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Vilbaste, TN 7, 587 < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

Vilbaste, TN 7, 595/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

RKM II 210, 515/6 (8c1) < Võnnu khk., Ahunapalu k., Põldrõugu t. (1966)
Maasikaõie teed tehti. Vabarnavarre lõigutasse tükikestess, tehtass tee joomisess. Kamelitee ka.

E 4181 (3) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Raighain. Raighaina pruugitakse rinnarohuks. Kui rinnad kinni ja valutavad, siis keedetakse raighaina ka ummusis ja juuakse seda leeme. Raighain kasvab põldude peenarde peal, krõbeline tutt nagu põrkna seemnel otsas. Juuakse ka peale selle: sulatatud searasva, küüngla rasva searasvaga ja viinaga segi, sooja piima; maaske- ja pihlakahäelmu teed, ubinaheina vett.

RKM II 338, 357/8 (24) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Liikme- ja luuhaiguste ning valude puhul pandi valutavale kohale ümber kas sooheinu või põõsana kasvavaid sõnajalgu. Pealt seoti soojalt ja kõvasti riidega kinni, nii et nad ilusti ümber haige koha seisid, need sõnajalad või sooheinad. Kevadel korjati kasepungasid. Nendest leotatud ja keedetud vedelikku joodi siis kaks klaasi päevas. Luu- ja liikmevalude puhul aitas ka veel nurmenuku, maasikajuurte, piparmündi, liivatee tee.

ERA II 206, 329 (88) < Kuressaare l. (1939)
Omakorjatud vürtside hulka kuulusid: majoraan, naistepuna (vorstirohud), kummelid, pohla varred, maasikad ja maasika õied, palderjaan, piparmünd (teeks).

ERA II 187, 282 (107) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (s. Tiidermann), u. 60 a. (1938)
Tuulerubid hakkavad maasikatest, muulikatest ja sõukestest asjadest.