Rahvapärased taimenimetused

Haavapuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik haab Populus tremula

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 1, 460 (1) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Haavapuu [Populus tremula].
Külmatõbe arstimiseks võetakse noor pikk haavapuu, 1-2 tolli jämedune, tehakse keskelt lõhki, aga nii, et otsad kinni jäävad, ja lastakse haige sealt läbi pugeda. See pidada aitama. Kui mina umbes 10-aastane olin, siis arstiti minu isa juures sel kombel sulast, kes külmastõbes haige oli. Kas sellest ka abi oli, seda ma küll ei mäleta.

Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Haavakoor [Populus tremula]. Hambavalule.

Vilbaste, TN 2, 642 (18) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Puud.
Haavapuu vaiguga määriti käsa, kui nastud kätel.

H III 19, 788 (104) < Viljandi khk. < Halliste khk., Abja k. (1893)
Halltõbi kaduda ära, kui haige enesele haavapuu otsas teised riided selga ajab.

RKM II 271, 423/8b < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Haavapuu. See on hallikooreline puu - ennemalt, kui oli arstirohtude puudus, siis inimesed keetsivad haavakoori - jõivad teda kõhuvalu ja külmatõbehaiguste vasta. Aitas. Kole kibe vedelik, kui jood.

Vilbaste, TN 7, 610 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed taimi arstirohtudeks.
Haavapuu koored loomulikul kujul paisete pääle, teelehed loomulikul kujul ka paisete pääle.

EFA I 57, 49 (6) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Haavapuu on rohust.

Vilbaste, TN 2, 474 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tärpentiini saadi männipuu purust ja äädikast haavapuu purust.