Rahvapärased taimenimetused

Vaarikas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H, Kase 104 (2) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Külmetamise vastu hautati hoonete põhja päält võetud heinapuru, pihlakaõelmeid, maahumalaid, vaarukvarsi ja monda muud.

RKM II 241, 236/8 < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kalit Jaan Vanausses jutustas, tema võis umbes sündinud olla 1875-1880. Ta oli Vanausses sepaks.
Tema oli talvekülmaga sõitnud ja peas justkui käinud üks plõksakas. Aru ei ole kedagi saanud, mis see oli. Läinud koju, ütelnd naisele: „Sul om kammer suitsu täus puha!“ Naine küsind: „Kas sa ulluks oled läinud või? Kamren ei ole suitsuhaisugi!“ Kalit istund siis uuesti hobusele ja sõitnud Hallikukivile Kaurovi juurde.
Rääkind oma loo ära, Kaurov pakkind peotäie valgeid (valmimata) vaarikamarju talle rohuks.
Kalit vaadand. „Eluaig oled sa mul head rohtu annud, aga siikõrd küll tüssad. Mis aitavad niid valged vaarakumarjad!“ Kalit pand hobuse tuttava juurde ja läinud Voltveti jaama, sealt sõitnud edasi Pärnu arsti juurde. Kalit ütles: „Siis ma sai peris targas. Pärnu tohtre käest sai teise peotäüe viil - valgid vaarakumarju. Külma ajaga sõida pikk tii maha ja sama targalt tagasi. Küll ma sülitasin. Tegin niid kaks portsu tiid ära ja terves ma sai. Enam üitski kõrd mujale tohtre manu es lää, seni kui tema elli.”

ERM 150, 203 (20) < Kursi khk., Puurmani v. (1920-1921)
Vaarikaõieteed juua, siis kui külmetanud oldaks. Korjama peab siis, kui veikesed nupukesed õitsmisel.

ERA II 27, 586 (24) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Külmetamise vasta palderjan, kadakas, pärnaõied, vaarikad.

ERA II 193, 622 (62.9) < Põltsamaa khk., Kuritsa v., Vähari k. (1938)
Tiisikuse puhul pidi võetama küünrapikkune ja sõrmejämedune vaarikavars, lõigata neljaks, keeta ning juua seda teed. Nii olevat unes õpetatud.

RKM II 91, 384/5e < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Ja ka kivisambla keedist, vaarikavarte teed verejooksu puhul, iseäranis naistehaigustel, ämbliguvõrku haavale veresulgemise materjalina, ussikesed liivikust aeti pudelisse ja sulatati õliks, see pidi olema väga hea rohi.

RKM II 195, 277 (16) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k., Sillaotsa t. (1965)
Vaarikavartest tehti teed, on maitse pärast ja köha vastu.

RKM II 203, 19 (6a) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Köha. Vaarikavarre vett kuumalt juua.

RKM II 229, 526 (1b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
[Palavik.] Vaarikad ja mustsõstrad on palaviku vastu.

RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.

RKM II 349, 497 (126) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Vaarikavarre teed joodi, kui menstruatsioon oli valulik.

RKM II 355, 336 (108) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Vaarikavarre teed on ka joodud. Aga mis haiguse vastu seda on kästud juua, ei tea. Maitselt on see tee hea ja värvus on meeldiv - ilus roosakas.

RKM II 355, 440 (85) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Vaarikavartest võeti nooremaid võrseid. Neid tavaliselt tagavaraks ei kogutud. Kui oli talvel köha, siis mindi aeda ja murti eelmisel suvel kasvanud võsu küljest ja keedeti teed, oli hea maitse ja ilus roosakas värvus.

RKM II 355, 575 (75) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Vaarikavarre teed joodi külmetuse puhul, pani higistama.

RKM II 357, 109 (133) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

RKM II 357, 613/4 (3269) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Kopsuastma rohi.
Üks teeklaasitäis mett, üks teeklaasitäis punaseid vaarikaid (mis on heaste küpsed) ja üks teeklaasitäis piiritust heaste ära segada ja marjad puruks tampida. Õhtul enne magama heitmist üks supilusikatäis vähehaaval ära imeda, rind soojalt kinni katta ja magama heita.
Ka selle rohuga ravis end terveks Albert Mällo.

RKM II 360, 369/72 (3) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Arstimine saunas.
Teine tähtis arstimine toimus sauna abil. Seal raviti kõiksugu külmetushaigusi, samuti ka röuma- ja liigestevalusid. Ka sünnitaja viidi vahel sauna või tehti toas kuuma vanni, et ihu soojaks ja liikmed lõdvemaks läheksid.
Saunas käisin mina ka vahel emal abis leili viskamas. Ema mähkis omal märja käterätiku enne vihtlema hakkamist ümber pea ja asetas veel puust saunakapa ka pähe, et kuumus peale liiga ei teeks. Siis asus ta lavaastmetele, nii et tal hea ja käepärane oli laval lamavat haiget vihelda ja muulgi moel ravida. Mina seisin all ja viskasin ema käsu peale kapatäie vett kerisele ja kükitasin ise ruttu maha. Saun täitus kuuma auruga ja mõne kapatäie järel oli minulgi maas ihu märg. Enne vihtlemist vehkles ema niisama vihaga, et higi hästi välja tuleks ja viht samuti oma tarvilise ettevalmistuse saaks.
Nõgese ja kadakaokstest tehtud vihtu ei võinud enne vees leotada, sest see pidi nende jõu ära võtma. Samuti ka värskeid kase- ja tammevihtu hoiti enne vihtlemist ainult kuuma auru sees. Aga kuivanud vihad asetati märjalt kerisele ja visati leili, nii et kuum aur neist läbi käis.
Vihtlemist alustati jalgadest ja kõhuli lamav haige pidi jalad üles tõstma, nii et talladki oma jao said.
Nõgestega viheldi ainult neid kohti, kus valu oli, ja kadakatega samuti, kas selga või jalgu.
Pärast vihtlemist loputati haige sooja veega üle, mässiti lina ja suurerätiku või teki sisse ja pandi veel suur isa reisikasukas ka ümber ja siis veeti kas kelguga või käruga ukse ette, et mitte külma ei saaks. Toas pandi haige voodisse ja kaeti samuti soojalt kinni, anti kuuma vaarika-, pärnaõie- või kummeliteed ja üks naps ka mingit rohuleotist ning lasti magama uinuda. Meie - lapsed - pidime siis hästi vaiksed olema, ei tohtinud kisada ega mürada, et magajat mitte eksitada.

RKM II 361, 334 < Kanepi khk. (1982)
Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

RKM II 363, 10 (6c) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Vaarikavarre tiid tehakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

RKM II 363, 216 (8) < Otepää khk., Pühajärve k., Tammiku t. (1982)
Pärnaõie tee ja vaarikamoos olevat hea külmetuse vastu.

RKM II 363, 227 (24) < Rõngu khk., Palu k. < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere k. (1982)
Külmetamise vastu on mustasõstra oksa, vaarikavarre ja lõhmuseoksa tee. Lõhmus annab ju asperiini ja nii lähäb köha välla.

RKM II 363, 510 (6a) < Otepää khk., Alaküla k. (1982)
Vaarikavarre tee - hea.

RKM II 363, 545 (8b) < Otepää khk., Kiriku k. (1982)
Vaarikavarre tee - külmetuse vastu.

RKM II 368, 177 (80) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Külmetuste vastu olid vaarika-, kummeli-, kuusekasude ja raudrohu tee.

RKM II 369, 301 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Lombi t. (1983)
Pärnaõie ja vaarikatee oli külmetuse vastu.

RKM II 370, 414 (6b) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Leningradi obl., Bljussa raj., Pitsina k. (1984)
Siis vaarika-, kummelitee põie vasta ja külmetuse vasta.

RKM II 370, 525 (4) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Vaarikavarre tee - kui külmetand oled.

RKM II 375, 293/5 (19) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Kui inimene külmetas, siis tuli palavik, rinnus olid valud, luud-kondid hakkasid valutama, tuli haigel voodisse heita. Sellega võis kaasneda ka nohu ja köha. Tsaarivalitsuse ajal ei tuntud sõna „gripp“. See sõna tuli tarvitamisele kodanliku korra aja alguses. Haige pidi jooma higistamapanevaid jookisid nagu pärnaõie teed, veel kuuma piima meega, vaarika- või mustasõstra jooki tee hulka panema joomisel. Samuti olid head ka vaarikavarre ja mustsõstra oksa tee. Selliseid jooke võis anda ka pere teistele liikmetele, kes just voodihaiged polnud. /---/

RKM II 375, 539/41 (41) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui mehed tulid külmaga pikalt teelt 8voorist, veskilt jne.), siis koju jõudes tegid punši. See oli selline jook, et magusale kuumale teele kallati viina hulka ja joodi kiiresti ära, et see mitte ära ei saanud jahtuda. Kojutulek oli ikka õhtul ja siis mindi ka kohe teki alla. Ei tulnudki haigust kallale ja hommikuks olid kõik töövalmis. Ju see kuum jook pani vere käima ja ajas ka higistama ja siis haigus ei tulnud kallale. Kes punši ei teinud, see vähemalt kõva suutäie valget viina ikka võttis ja ka see oli mõjuvalt kasulik.
Kui aga naised või lapsed olid külma saanud, siis esimeseks rohuks oli kohe kuum teevesi, mis pani vere käima ja tegi keha soojaks. Hea oli ka kuum piim meega. Kui siiski haigus tuli, pidi inimene voodisse jääma, siis olid kõik kuumad joogid head - kuum piim meega, kummelitee või pärnaõie tee vaarikamoosiga, mustasõstra moosiga. Hea oli ka mustasõstra oksa ja vaarikavarre tee. /---/

RKM II 376, 517/8 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vaarikavarsi sai teevee keetmiseks tarvitada. Neid tagavaraks ei korjata. Kui oli soovi teed keeta, sai teepott tulele panna ja siis alles õue aeda minna ja noaga üks hea jupp vaarikavart lõigata. Muidugi seda, mis eelmisel suvel kasvas. Selline vaarikatee tõmbus roosakaks ja suhkruga oli hea juua. Palaviku korral sai juua.

RKM II 380, 21/2 (24) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Külmetushaiguste vastu joodi kuuma punši. Anti juua kuuma pärnaõie teed. Ka vaarikavarre või vaarikateed. On tehtud teed mustsõstra lehtedest ja kuivatatud mustsõstardest higistama ajamiseks. Lehti koguti õitsemise ajal. Samuti tehti morssi jõhvikatest ja anti juua palavikuhaigele. Kui palavik tõusis kõrgemale, tehti kompresse kehale ja peale. /---/

RKM II 380, 32 (51) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Külmetushaiguste puhul oli pärnaõie ja vaarikatee. Ka härjasilma tee.

RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/

RKM II 380, 38 (85) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Vaarikavarre ja -lehe teed kasutatakse külmetushaiguste puhul.

RKM II 380, 152 (15) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Külmetushaiguste korral anti juua raudrohu teed köha vastu. Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga. Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega. Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

RKM II 381, 88/92 (17)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Külmetushaigusele oli esimine rohi pärnaõie tee, mida tarvitati higistamisvahendina ühes vaarikavartega.

RKM II 381, 116 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Kurguhaigus.
Vatitopp orgi otsa siduda, kasta viina sisse, määri suukaudu kurku. Õhtul juua vaarikavarre teed, ruida ümber kaela siidisukk ehk siidirätik, selle peale villane sall.

RKM II 382, 270/2 (25) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/

RKM II 382, 438/9 (19) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pärnaõie tee, vaarikavarre tee, vaarikakeedis. Vahel istuti kuuma pliidi peal et sooja saada, kuuma ahjukapis.

RKM II 381, 292/3 (45) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Külmetus.
Kui külmetanud on, siss andas palavat piima ja kuuma teed ja jalad pannas sooja veesse. Vaarakuvarre teed tehas. /---/

RKM II 384, 92 (5) < Emmaste khk. (1985)
Kui inimene külmetas, siis aitas selle vastu sennem kui polnud veel temperatuur tõusnud tuline puns ehk ka tubli kärakas viina, mis vere kiiremini käima pani. Kui aga palavik oli juba tõusnud, siis tegi viinavõtmine asja hullemaks. Külmetushaiguse puhul joodi temperatuuri alandamiseks vaarikateed, pärnaõie teed. Kopsuhaigus oli enne kuri haigus, mis lõppes harilikult surmaga ja nakatas ka teisi perekonnaliikmeid. Ei tohtinud tarvitada kadunu riideid ja jalanõusid.

RKM II 384, 406/7 (29) < Keila khk. (1985)
Külmetushaigused. Külmetuse puhul oli kõige parem rohi vaarikapunga tee; samuti olid head naistepuna ja pärnaõie teed. Veel hoiti jalgu kuumas ning aeti hädaline seejärel higistama.

RKM II 385, 20/1 (29) < Tori khk., Levi k. (1985)
Külmetus. Esmaabiks eakatele kuum punš; lastele kuum jalavann (ega see vanurile halba poleks teinud). Juua kuuma piima meega, siis kasukate alla! Järgneb kurgu ja köha ravi nagu kurguhaigusel. Tarvitada raviteesid. Umbes nädala pärast juua õhtul kuuma vaarikateed, mis ajab higistama, kasukas abiks ja haigus kaob.
Gripi kohta öeldakse: kui seda ei ravi, kestab 10 päeva, kui ravid - 1½ nädalat. Ravivõtted igatahes kergendavad haigust ja sageli saab tõsise ettevõtmise juures täielikku abi ka siis, kui esimesed aevastushood paha külalise tulekut näitavad.

RKM II 385, 36 (48d) < Tori khk., Levi k. (1985)
Vaarikavarred.
Teena higistamist väljakutsuv vahend.

RKM II 385, 133 (4) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Köha ja nohu puhul joodi kuuma teed vaarikamoosiga või ka lihtsalt kuuma vett vaarikamoosiga.

RKM II 385, 497 (19a) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Külmetushaigused.
Rahvas ütleb, kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Vaarikas on ammust ajast rahvale tuntumaid ravimtaimi. Ravimiks on marjad, aga kasutatakse ka lehti ja varsi. Vaarikat kasutatakse higileajava vahendina palaviku ja külmetushaiguste puhul, tavaliselt teena, millele rahvas lisas ka viina, kuid aitab ilma viinata samuti. Praegu samaks otstarbeks sobib mustasõstra tee ja ka kummelitee.

RKM II 385, 497/20 (20)b < Saarde khk., Räisa k. (1985)
/---/ Bronhiiti raviti kuuma piima, mee ja soodaga, joodi teed vaarikakeedisega. Raviti ka sibula ja küüslauguga ning tärpentini sisaldava veeauru sissehingamisega.

RKM II 390, 9 (14) < Tarvastu khk. (1985)
Köha korral pidi aitama pärnaõie ja vaarikatee ning kuum piim meega.

RKM II 390, 128 (16) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Külmetushaiguste puhul pidi tegema higistamiseni sooja. Joodi mitut sorti raviteed meega, pärnaõied, kummel, vaarikavarred ja isegi kaeraõle ja sibulakoore tee. Ja ka piiritusepuns.

RKM II 396, 556 (74) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Vaarikatee paneb higistama.

RKM II 397, 176 (24) < Võnnu khk., Kadaja k. < Pihkva obl., Vartsi k. (1986)
Raudheina, kui nohu oli, ja vaarikatee ja pärnaõie tee.

RKM II 405, 744 (15) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Külmetushaigustele köeti sauna, viheldi, võeti viina, mitte just joomari moodi. Ikka mõõdukamalt. Aga ega haige ka suurt purju ei jää. Tarvitati higistamiseks pärnaõie ja vaarika teesid.

RKM II 429, 387 (21) < Palamuse khk., Soosaare k. (1989)
Kui köha oli, siis anti vaarikavarre teed ja vaarikaõie teed, pärnaõie teed.

RKM II 431, 172 (9) < Palamuse khk., Pikkjärve k. < Palamuse khk., Luua k. (1989)
Palaviku puhul anti vaarikavarre ja mustasõstra teed. Vaarikavarre tee paneb hästi ruttu higistama ja võtab palaviku ära kohe.

RKM II 434, 63 (40) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Vaarikavartest ja mustsõstardest oleme teed teinud. Igast asjast annab teha. Liivateed on korjatud ja tehtud... Raudrohu teed ka.

RKM II 434, 385 (6) < Harju-Madise khk., Vana-Veski k. (1990)
Kui nohus olid, siis toodi metsast vaarikat, tehti teed.

RKM II 438, 160 (78) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui inimene oli külmetanud, siis oli hea juua pärnaõie teed, mis tegi kuumaks ja alandas ka palavikku, kuid siis pidi inimene higistamise puhul teki alla minema. Kui haige sai kõvasti higistada, ajaski haiguse minema. Pärnaõie teele oli sobiv ka mustasõstra moosi juurde lisada, andis vitamiine. Ka vaarikamoos oli kasulik.

RKM II 460, 391 (27) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Köha jaoks esimene asi on vaarikaokste tee või vaarikamoos, kui on. Et nad päeva käes ei ole.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Vaarikavarre tee - higistama ajav vahend külmetushaiguste korral.

Vilbaste, TN 3, 143 (3) < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Vaarikavarsi vees keetes saadakse kena roosa värviga tee.

Vilbaste, TN 3, 703 (20) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Vaarikas. Tee on õige hää külmetuse korral.

Vilbaste, TN 3, 713 (30) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Vaarikas. Külmetuse korral on tee soovitatav juua.

Vilbaste, TN 11, 91 (32) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Vaarikavartest tehasse kua teed, pidada tervisele mitmeti hea olema, aga seda ma ei tea, mispoolest ta hea on.
Oleme kua seda vaarikavarre teed õhtu tehnud, leevale peale rüübata. Ega viga põle, hea maitsega tee on küll. Mual haiglaski anti iga õhtu vaarikavarre teed.

Vilbaste, TN 11, 219/220 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Vaarikas ehk vabarnas, nende vartest tehti teed külmetamise vastu, võtab kohe higistama ja haigus annab järele. Marjadest keedetakse moosi, mis on samuti hea külmetamise korral teega juua. Selleks on metsvaarikad paremad aedvaarikatest. Vabarnamarju kuivatatakse talveks rohuks tarvitada. Tehakse neist teed külmetamise puhul.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vaarikad [Rubus idaeus]. Varred keeta teena - köhale; õied, lehed, varred teena - köhale, külmavärinatele; noored kasvud teena - kondihaigusele.

Vilbaste, TN 2, 266 (11) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Vaarikavartest tuli teed teha ja juua külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 283 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Vaarikaõite teed joodi külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 2, 384 (17) < Hageri khk., Hageri (1933)
Vaarikaõie teed tarvitati külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 474 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.

Vilbaste, TN 2, 476 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: vaarikavarte teed tehti köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 480 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Teed tehti õuna-, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja teistegi puude õitest, ka veel pohlavartest, maasikaõitest, kassikäppadest, nurmenukkudest, üheksamaõitest, vaarikaõitest ja teistestki taimedest.

Vilbaste, TN 2, 642 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Vaarikavarte teed tarvitati, kui köha oli.

Vilbaste, TN 7, 52 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vaarikaõied - köha ja nohu vastu teena sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 52 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vaarikad - kui rinnad kinni, siis tehti vaarikavarre teed.

Vilbaste, TN 7, 54 (1) < Rakvere khk., Rakvere v., Karivärava k. (1929)
Taimed, millega vanasti arstiti.
Maasika-, pihlaka- ja vaarikaõitest tehti teed.

Vilbaste, TN 7, 63 (6) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Rubus idaeus: vaarikas (külmetamise vastu).

Vilbaste, TN 7, 261 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Vaarikalehtedest ja -vartest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 276 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Vaarikatee külmetamise vasta.

Vilbaste, TN 7, 443 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Köömletest, pihlakaõitest, vaarikaõitest tehti maitsvat teed.

Vilbaste, TN 7, 445 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaarikavarred on palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (27) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaarikamarjad köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 448 (33) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vaarikatee külmetamisele.

Vilbaste, TN 7, 470f < Jõhvi khk. (1930)
Vaarikatee külmetamise vastu hea rohi.

Vilbaste, TN 7, 471/2 (12) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Vaarikavartest kui ka mustasõstra vartest ja lehtedest tehti vanal ajal teed külmetamise vastu. Vaarika-, pohla-, mustikamoosi tee sisse panna, siis kui inimene on külmetanud.

Vilbaste, TN 7, 477i < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Vaarikavartest ja -lehtedest kui ka mustikavartest ja -õitest keedeti maitsevat teed.

Vilbaste, TN 7, 477j < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Nende kolme [mustikas, mustsõstar ja vaarikas] taime teed anti külmetuse vastu sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 477k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Pohla-, mustika-, vaarika- ja teiste marjade moos tee sees on kah hea külmetuse vastu.

RKM II 269, 225 (177) < Rõngu khk., Leivaste k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Otsmik on sul nagu ahi - ema ütelus. Kui köhisid, siis anti kuuma vaarikuteed meega. Ja kuuma piima hanirasvaga ehk muu rasvaga. Kuuma teed korduvalt juua.

Vilbaste, TN 9, 49 (6) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Vaarikavarred: kasutati teena külmetuse puhul.

Vilbaste, TN 9, 548 (7a) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Vaarikad. Närvide ja palaviku vastu toorelt pool liitrit päevas.

Vilbaste, TN 9, 548 (7b) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Vaarikaoksi suhkrutõbe vastu teena üks liiter päevas. Kui jänu on, järjest, nii kuidas mõju on.

Vilbaste, TN 7, 485 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Vaarikamarjad köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 485 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Vaarikateed tarvitati palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 488b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Teinekord juhtus kellelgi jälle kõhuvalu olema, siis anti talle vaarikavarre teed või ka viina sees leotatud maranajuuri.

Vilbaste, TN 7, 489 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Vahrakad. Vartest tehakse teed. Higistamiseks.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Tarvitati ka veel pohlavarsi, vaarikavarsi, mustikavarsi tee keetmiseks.

Vilbaste, TN 7, 583 (3) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Vaarikavarre tee külmetamisele.

Vilbaste, TN 7, 595 (1b) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarika, raudrohu, punaheina ja kaetisrohu teed külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ik) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikamarja tee on külmetuse vastu hää abinõu.

Vilbaste, TN 7, 607 (8) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Vaarikavarre tee külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 614 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Ka köha ja külmetuse vastu maasika- või vaarikamoosiga teed juua ja pääle selle magama minna, sest muidu võib kergesti külmetada ja raskemat haigust saada.

Vilbaste, TN 7, 620 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

Vilbaste, TN 7, 842 (105) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Vabarn ehk vaarikas. Vartest valmistatakse teed.

Vilbaste, TN 10, 311 (5) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Vaarikavarre tee - köha puhul.

Vilbaste, TN 10, 369 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Vaarikavarred - metsikud, tee hästi kange, ajab tugevasti higistama.

RKM I 18, 96 (11) < Iisaku khk. (1984)
Vaarikavarre tee - külmetushaigustele.

RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

RKM I 18, 180 < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

RKM I 23, 202 (1) < Helme khk., Patküla (Leeduks), s. 1924 (1990)
Palaviku vastu on vaarikavarre ja pärnaõie tee.

Vilbaste, TN 7, 1024 (21) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Vaarikad - vabarnad - karusmarjad.

Vilbaste, TN 7, 1026 (67) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Vabarna (vaarikas).

Vilbaste, TN 7, 1224 (20c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Samaks [higistama ajava vahendina] tarvitatakse ka vaarikavarre ja palukavarre teed ning mustasõstra keedist palava teega.

Vilbaste, TN 7, 1267 (Ie) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
[Taimed muistsete jookidena ja muuks oluks.]
Veel tunti vaarikulehti ja ka niinimetatud münte jookidena, mida kutsuti “münditee”.

EFA I 16, 71 (25) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Põldmarja lehed ja varikalehed ja see, ma ei tea, mis ta nimi on, väike kollane õis, pihlaka moodi leht on peal. Neist teed teed, on tsukrehaiguse vasta.

EFA I 19, 15 (18) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Ja vaarikaid kuivatati külmetuse vasta.

EFA I 37, 85 (4) < Viljandi khk., Viljandi l. (1999)
Külmetushaiguste korral.
Külmetushaiguste korral on tass pärnaõieteed, millesse lisada mett või vaarikamoosi, parem kui aspiriin. Kaob köha, palavik, hingamine kergeneb, tervis taastub.

EFA I 57, 147 (2b) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 (2002)
Mustasõstra lehed ja vaarikute lehed ja talvel noored võsud võtame tee jaost, ja punahein augustikuu sees hakkab õitsema.

EFA I 85, 256/7 < Võru l. (2004)
Sügisel või suvel kuivatasin ikka valget ristikheina teerohuks (see umbes vaksa pikkune valge ristikhein) seda esineb looduses harva; krooklehti, veel piparmünti. Nii kaua, kui ma piparmündi teed jõin, mul köha ei olnud, aga kui piparmünt otsa sai, oli varsti köha kallal.
Olen veel vaarikavarre ja mustasõstraoksa teed teinud.
Aga need teerohud tuleb kohe tee seest välja võtta, muidu on selline „leotise“ maitse, ei ole enam tee.

EFA I 85, 257a < Võru l. (2004)
Vaarikavarred on ka jälle köha vastu. Samuti tee vaarikakeedisest (moosist).

EFA I 85, 266 < Võru l. (2004)
Köhale - sellest oli eespool juba kirjutatud: sibulapiim kuumalt, jalad kuuma vette, piparmündi, vaarika, pärnaõie tee.
Televiisoris oli 22. mai 2004 Komissar Rex´i saates, kus see politsei-noorpaar nohus ja köhas olid, istusid ka sallid kaelas ja jalad laua all kuuma vee kausis.
Mis rohtu nad tarvitasid - ei tea. Mina tahan just nimelt seda jalgade leotamist kuuma veega siin esile tuua.

EFA I 85, 267 < Võru l. (2004)
Palavik - pärnaõie ja vaarika tee. Viina sisse kastetud puuvillased sokid jalga. Kile ka ümber keerata mõlemale jalale korraga, siis ei kuiva nii kiiresti ära ja siis tuleb tingimata lamada, aga mitte enam ringi joosta.
Saaremaal, Sõrves, Rahuste külas naabrinaise tütar pani oma lastele (suurtele lastele, 14-15 a) alati viinasokid ja see aitas.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

Vilbaste, TN 9, 185 < Räpina khk. (1965)
Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Vilbaste, TN 9, 68 < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Vilbaste, TN 10, 99a < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Teatan veel, et meienurgas joodi vanasti ja juuakse vist praegugi metsätiid. Seda tehti vajaduse ja soovi järgi, kas kuivatatud maasika või vaarika marjadest, vaarikavartest, õunakoortest, pohla-, ja lõhmuse- ja pihlakaõitest, vehvermentsist, naistepunast, kummelitest, köömnetest ja kadakamarjadest.

Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

RKM II 254, 345 (75) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Metsvaarikaid korjati müüdi mõisades 20. kop. toop.

RKM II 254, 379 (13) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.

Vilbaste, TN 7, 616 (1o) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Pärnaõied (teena); nõgesevarred (teena); pihlakaõied (teena); vaarikavarred (teena) – külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Vilbaste, TN 7, 587 < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Muuks otstarbeks: 1) mustikast tehakse suppi ja moosi; 2) pohladest moosi; 3) karusmarjadest suppi; 4) vaarikatest ja maasikatest moosi; 5) ristikhein loomadele toiduks.

RKM II 72, 358 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1960)
Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Palavikust ei saanud inimene enne lahti kui jõi kuuma vaarika teed. Ja vahel tehti külma vee kompressi ja joodi leiget vett tsukrõga.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.