Rahvapärased taimenimetused

Üheksamehevägi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 285, 54a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Üleüheksa ehk üheksamehevägi kasvab põllupeenardel, vanarahvas ütles: "Üleüheksa aitab üheksakümmend üheksa haiguse vastu, sajas haigus on surm, selle vastu ei aita." Üleüheksa-õied korjati ja kuivatati ära, hoiti alal iga haiguse vastu arstimiseks.

H II 58, 498 (2) < Vändra khk. (1897)
Üheksamehevägi (Verbascum thapsus) on maa-aluste rohi. See rohi keedetakse ära ja määritakse peale ja juuakse sisse.

H II 29, 433 (90) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Üheksamehevägine kutsutasse selleperäst et tal olevat üheksat seltsi rohtu sihen. Ja olevat üheksat seltsi haiguse vastu.

EKS c, 67 (2a) < Äksi khk. < Tarvastu khk. (1891)
[Scrophulariaceae]
Verbascum thapsus Vägihein. Üheksamehevägi (Jõhvi khk.). Värskeid lehta tarvitatakse haavade pääle; sahvtile hõõrutud värskeid lehta pannakse haudunud kohtade pääle, iseäranis jalavarvaste vahele.

H II 11, 641 (5) < Väike-Maarja khk. (Conrad) Roost (1889)
Külmatõve, kõhuvalu ja kärnade vastu on hea üheksamehevägise õiltest keedut vesi. (Wallkraut, Königskerze)

RKM II 254, 400 (2) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Üheksamehevägi - öeldakse üheksamale haigusele olevat. Tee olevat kõhuvalude vastu.

RKM II 280, 364 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Suvel, kui varbad haudusivad, siis käskis õhtul varvaste vahele panna üheksamehevägi, hundihammast või lepakoort. Hommikul aga panna sula kuuse- või männivaiku varbavahed täis. Mureta oli mul siis kogu karjapõlveaeg varvastega.

RKM II 370, 451 (7) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Üheksama (üheksamehevägi) õied olid ka. Siis seda teed, mul väimehe õed kiidavad ikka, et nemad Venemaal jõivad teda, siis seda teed jõivad.

KKI 69, 292 (18) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Viru-Nigula khk., Päsula k. (1975)
Üheksamaõis - üheksamehevägi. Neeru- ja põierohi. Öeldakse, et sie aitab üheksa haigusele. Sie kasvab kõrge, pikk vars on tal peal; kollased õied, siest natuke pruunimad. Juulikuus ikke õitseb. Saab ära leigata ja võtta, kuivatada ära vilus. Tied tehakse. Pandakse kiend vesi peale, seisab 10-15 minutit.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Üheksavägine ehk üheksamehevägi. Õiepulber parandab mädanevad haavad.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Tee on hingeldamise ja köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 717 (66 c) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Üheksavägine ehk üheksamehevägi.] Üheksavägise tee segatud salvõieteega on soojatõve haiguse korral soovitav juua.

Vilbaste, TN 11, 288 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Vägihein vai üheksamehevägi. Seda nimetati üdismed. Tarvitati köha vastu. Neid on kaks seltsi, teine on mürgine. Kes neid õieti ei tunnud, see ei uskunud neid mürgisuse pärast tarvitada.

Vilbaste, TN 1, 490 (7j) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksamehevägi teena - südamevalule.

Vilbaste, TN 2, 303 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Üheksamehevägi. (Kasvab metsa all kraavikallastel. Kollane õisik - sarnaneb nisupeale. Alt jämedam, pealt kitsas - õied ümbritsevad vart.) Tarvitatakse toda paljude haiguste vastu (venitamise, külmetuse ja nii edasi).

Vilbaste, TN 7, 659 (13) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Üheksamehe - südamerabanduse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 729 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mõningate jalahaiguste vastu tarvitati üheksameheväe taimi, mille veega pesti.

Vilbaste, TN 10, 368 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Üheksamehe vägi - mitme haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1090 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Tiisikuse rohuks.
Üheksamehevägi, männikasvud, sinililled, võõrasema - nurmel kasvav, linaseemned, sibul, põdrasammal (islandisammal ehk ka palutakjas), sookaelad, paiselehed, haavalehed.
See segu pannakse kinnise kaanega nõusse, hautatakse ahjus. Seda vedelikku tarvitatakse joogina tiisikuse vastu.