Rahvapärased taimenimetused

Raudr(i)iad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 456, 546 (2) < Pilistvere khk., Kõo v., Unakvere k., Laigu t. (1993)
Raudriia rohi oli köha ja külmetuse vastu.

RKM II 86, 376/7 (19) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

RKM II 111, 114 (376)a < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

RKM II 111, 114 (376)b < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.

RKM II 111, 109 (358) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Köha vastu tehti raudriia teed.

RKM II 111, 103 (339) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Rinnahaiguste korral tehakse raudriia teed.

RKM II 111, 91/2 (287) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Haavale pandi kõigepealt joodi peale. Hea oli ka segu, mis valmistati järgmiselt: enne jaani võetud raudriia rohu lehed, millel sahvt alles sees, tambiti peeneks ja pandi viinasse. See segu pandi siis haava peale.

RKM II 111, 88 (273) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Näos olid kublud, kadusid ja tulid jälle. Külas oli üks tark vanamutt, kes selliseid asju arstis. Tal oli üks puunõu, sinna sisse pandi meremuda, peeneks tambitud raudriia rohtu ja teisi maarohta. Selle seguga käskis nägu hõõruda. Hõõruski, aga ei tea, kas kublud kadusid nüüd sellest või apteegirohust.

RKM II 111, 45 (125) < Pöide khk. (1961)
Raudriia e. raudrohu tee on köhimise ja rinnahaiguste vastu.

EKS c, 49/50 (5b) < Tori khk. (1891)
Langetõbe rohi, 9 seltsi:
a) naps viina
b) 1 leht lendvat kulda
c) põdra pealuust sarvede vahelt natuke kaabet
d) 9 täid inimese peast
e) musta koera kõrvast 9 tilka verd
f) musta kassi kõrvast 9 tilka verd
g) musta kuke harjast 9 tilka verd
h) raudriarohust (Achillea millefolium) keedetud vett
i) valge põierohust (Silene inflata wahrschänlich, könte aber auch Silene nutans sein) enne jaani õieajal keedetud vett.
Need rohud segatakse kõik hoolega segamine ja antakse siis haigele sisse, mille läbi tervis tulemata ei pea jääma.

EKS c, 54 (8a) < Tori khk. (1891)
Achillea millefolium
Raudriarohu õite teed pruugitakse sulu vastu, mis niisama kõhu lahti võtvat kui Glaubersalz.

EKS c, 54 (8b) < Tori khk. (1891)
[Achillea millefolium]
Raudriarohi paneb verejooksmise kinni, kui ta, peenikeseks hõerutud, haava pääle pannakse.

ERA II 295, 41 (11) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Raudrirohe oli haavaparandaja ja vere kinnipanija.

ERA II 285, 53c < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Raudriarohi kasvab põllupeenardel ja vilja sees, õitseb sui läbi hilissügiseni, valged õied. Kui lapsel sõrm katki läks, öeldi: "Pane raudriarohtu peale, paneb vere kinni."

ERA II 285, 53d < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Raudriarohu teed joovad naised kuuhaiguse korral. Külma teed juuakse vere vaigistamiseks, kuuma vere hõlbustamiseks.

RKM II 17, 192 (33) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Varvaste haudumise vasta on mitu rohe: tõrv, kartulikaabe, raudria rohe ja musta lepa lehed.

RKM II 372, 65b < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Arnika, raudriiarohuga arstiti mao- ja kõhuvalu.

RKM II 381, 113/4 (5)a < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Haavad.
/---/ Kui sai haava suvel, siis toodi õuest raudriiarohu lehti, hõeruti lehti kahe peo vahel pehmeks, pandi haavale, seuti lapiga kinni.

RKM II 381, 113/4 (5)b < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Kui nina verd jooksis, hõõruti ka raudriiarohu lehti, pandi ninasse.

RKM II 384, 158/9 (6) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Haavad, vere kinnipanemise võtted. Ennem kui midagi muud jõuti otsida, toodi lauda laest ämblikuvõrku ja laotati haavale, oli seda rohkesti, jäigi veri kinni. Teine arstimisviis oli raudriia (raudrohu) värsketest õitest ja lehtedest pigistatud puru, mida haavale puistati. Oli aga suvine aeg, jooksti õue ja pigistati teelehtedest puru värskele haavale. Kõige ennem võis haavale ise ka peale pissida. Igast ühest sai vere sulgemiseks abi.

RKM II 384, 179 (44) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Menstruatsioonirikked.
Menstruatsioonirikete normaliseerimiseks joodi raudriia teed.

ERA II 79, 243 (3) < Vigala khk. (1934)
Köha vastu, s.o. kui külmetuse köha on.
Rauariia rohud. Õied suvel ära võtta ja ära kuivatada. Ja seda teed juua.

ERA II 187, 249 (141) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Külmetamise haiguse vastu "rauariiarohu" tee.

ERA II 260, 459/60 (47) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Köha. Piima ja sibult keeta. Sain allikast, kus lambapeed sees olid olnd. Kästi tulla uiesti säält jooma, siis kaduda ää. Rauariia rohud.

Vilbaste, TN 1, 700 (67a) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Raudrohi (Achillea millefolium). Raudria rohi (Jaani, Saaremaa).
Kui juhtus tekkima värske verdjooksev haav, siis võeti raudria rohu lehti ja hõõruti kahe kivi vahel pudruks, seda pudru pandi siis haavale. See pani verejooksu seisma ja aitas ka paranemisele kaasa.

Vilbaste, TN 7, 1134 (38) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Raudria rohi, tema teed juuakse köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

ALS 1, 414 < Muhu khk., Hellamaa v., Soonda k., Jaagu t. (1930 a.-ni Grünthal) < Andrei Äke, 77 a. (1928)
Verejooks haavadest. Verejooksu panin kinni sedaviisi, et raudriia rohte leotasin piirituse sees, need läksid seal pehmeks, neid panin peale ja vere jooks jäi seisma.