Rahvapärased taimenimetused

Põierohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 11 (28) < Tartu (1894)
Seebijuured, põierohi (Saponaria officinalis). Neist juurtest keedetud tee pruugitakse verepuhastamise tarvis.

H II 34, 772 (22) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Põierohud, lopspõied kasvavad rohkeste kaera sees. Laste põide pääle panna, kui põis haige on, kui ei söö.
similia similibus curantur

E 56673 (106) < Tallinn l. (1926)
Kui alla teeb, siis põierohtu keeta.

EKS c, 49/50 (5b) < Tori khk. (1891)
Langetõbe rohi, 9 seltsi:
a) naps viina
b) 1 leht lendvat kulda
c) põdra pealuust sarvede vahelt natuke kaabet
d) 9 täid inimese peast
e) musta koera kõrvast 9 tilka verd
f) musta kassi kõrvast 9 tilka verd
g) musta kuke harjast 9 tilka verd
h) raudriarohust (Achillea millefolium) keedetud vett
i) valge põierohust (Silene inflata wahrschänlich, könte aber auch Silene nutans sein) enne jaani õieajal keedetud vett.
Need rohud segatakse kõik hoolega segamine ja antakse siis haigele sisse, mille läbi tervis tulemata ei pea jääma.

ERA II 39, 209 (152) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Põierohutee, kui kusi kinni.

ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk. (1937)
Põierohud (Silene venosa) - hääd põiehaiguse vastu.

ERA II 193, 484 (26.8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
Kui lastel on sööja põie kaelal ja rinna all, pesta kõhtu põierohu teega ning vasema käe nimetissõrme otsast üheksa tilka lapsele suhu tilgutada.

ERA II 207, 433 (11) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Kui lapsel on põieussid, siis on põierohutee selle vastu hea. Need rohud kasvavad põldudel põiemoodi õitega.

ERA II 266, 139 (310) < Simuna khk., Salla v., Tammiku as. (1939)
Kui loomal või inimesel kusi kinni, aitavad põierohud. Need rohud tulevad ära keeta ja sis seda vett juua.
Sallas olnud mees, kel jäänud kusi kinni. Käinud kaks velskeri teda arstimas, kuid ei ole kuidagi lahti saanud. Ühel vanaeidel olnud need põierohud, keetnud kolm oksa ja and mehele juua ja kohe kusi lahti.

ERA II 283, 144 (16) < Tallinn l. (1940)
Neeruhaiguse vastu aitab see: teha põierohtudest vanni ja juua sõnajalateed. Kui pool aastad niiviisi arstida, siis peab arstitav täie tervise juures olema.

ERA II 285, 51 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Põllul vilja sees kasvavad põierohud. Õied on põiekujulised, neid keedetakse lastele põiehaiguse puhul, kasutakse õisi ja juuri.

RKM II 158, 434 (148) < Tori khk., Tori v., Ore k. < Suure-Jaani khk. (1963)
Ühed põierohud, neil õied otsas kui põied. Öiti, kui lapsed kussid alla, õitest tehti teed lastele.

RKM II 160, 138 (62) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Valud kusemisel. Joodi põierohu teed.

RKM II 160, 209 (24) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Põiehaiguse vastu joodi põierohu teed ja leesikateed. Kullaaru metsas kasvab leesikaid.

RKM II 183, 13 (12) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Põiehaigus. Põierohu teed tehakse. Ise olen tarvitanud, aitab.

RKM II 229, 546 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Riis. Riisirohud ehk põierohud (põiekujuline hallikas õis) on riisihaiguse vastu. Last pesta vees ja sisse anda teed. Kui vajutada naba alt põiepealist luud ja kui kõht suriseb, siis on lapsel riisihaigus. Kui poisslapse kotikutel on vesi sees, siis see ka riisihaigus. Laps nutab hiiliti. Ema ravis ühe üheksa-aastase lapse ära.

RKM II 234, 350 (d) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kasvas ka seina äärtes või kus oli prahti, üks taim, millel õis nagu väike põis, valge tutt otsas, see tegi plaksu, kui katki pigistada, see oli põierohi. Kui haigus külmetamisest tulnud, siis joodi selle teed.

RKM II 336, 397 (21) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Põierohud on ka. Põllupeal kasvab, vaksakõrgune, valgekad õied nagu põied, otsad haralised, ripub õisi täis. Viis oksa korraga teed teha.

KKI 67, 178 (5a) < Jämaja khk., Mässa k., Jõepõllu t. (1976)
Rohud.
Põierohud - kui põies valud on.

Vilbaste, TN 11, 89 (23) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Põierohi. Kasvab neske madal taim, õied on niisama kui täispuhutud põis. Sellest tehti teed põiehaiguse puhul. Lapsed tahtsid nende õitega mängida. Võttis õie varre õtsast ära ja õie poolt õtsa võttis näpu vahele ja lõi vasta pihku, õis tegi kõva plaksu, kui katki läks, see plaks meeldis lastele.
See põierohi kasvas aedade ääres ja põllul kivide ümber mõnes kõhas.

Vilbaste, TN 11, 374 (14) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Pusirrirohi. Põierohi [Silene latifolia harilik põisrohi]. Valgeõieline. Kesataim. Õie all väikse oa suurune õhuline lillakate triipudega rakutaoline osa.
„Sellest pusirrirohust teevad tsäi, ku kusemisega ei ole kõik korras.“

Vilbaste, TN 1, 461/2 (4) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Põie- ehk plaksurohi [Silene venosa].
(Õied põie moodi, lapsed löövad nendega plaksu)
Pruugitakse põiehaiguse vastu. Keedetakse ära ja juuakse seda vett. Pidada aitama.

Vilbaste, TN 1, 581 (44), 523 (P31) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Põierohud [poierohud]. Tarvitatakse, kui kusemine kinni on ehk ka muidu rikkes või haige on; olgu inimesel ehk loomal. Kuidas arstimine sünnib, on mulle teadmata.

Vilbaste, TN 1, 657 (11) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Põierohi [Silene infalata]. Keedetakse vees ja juuakse seda vett kuse kinniolemise vastu. Tarvitatakse rohkem laste juures selle häda arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 328 (25) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Põierohud (Silene) on hääd põiehaiguse vastu. Mitu on siin tarvitanud.

Vilbaste, TN 7, 251 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Põierohi - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 262 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Põierohud - väikestele lastele põiehaiguse vastu, kui nutavad ja rahutud on.

Vilbaste, TN 7, 263 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Põierohed on kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 436 (15) < Kullamaa khk. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (9) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Põierohud - põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 550-2 < Kose khk., Harju raj., Kuivajõe sjsk. (1963)
Teie üleskutsele avastada uusi ravimtaimi mõtlesin ka omalt poolt esitada Teile ühe. Kas ta on juba teil teada või ei, seda ma ei tea. Igaks juhuks kirjutan sellest.
1) Taime nimetatakse rahvapäraselt “põierohi”, teaduslikku nimetust ma ei tea. Võibolla on see nimetus tulnud tema kuju järgi, seda ma ei tea. Kasvab heinamaades, mida kasutatakse vähe, ja ka mahajäätud põldudel esineb teda suurte gruppidena, aga võrdlemisi vähe.
2) Seda taime olen kasutanud juba aastaid põiehaiguse vastu ja annab häid tulemusi. Kasutanud olen teda õite näol, see tähendab tupsukesi või “põiekesi”. Seega siis vilja, sest õisi ei ole tal märganud.
3) Taime neid põiekesi olen kasutanud kuivatatult, keetes nendest teed, ja kasutanud seespidiselt. Tee on roheka värvusega ja väga mõru maitsega. [page 552]
4) Olen kasutanud teda ainult põiepõletiku puhul.
5) Ravi tulemusi arstile ei ole näidanud, kuid velskriga on siiski räägitud sellest. Tema on soovitanud seda edasi teha, kui on vaja.

Vilbaste, TN 7, 701 (11) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Põierohi. Keedetakse teeks ja juuakse. Põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 725 (22) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põierohud juuakse teena põiehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1056 (17) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Põe- ehk põierohi = põisrohi. Tarvitatakse, kui inimesel kusi kinni ehk valudega ehk kui loom verd kuseb.

RKM II 111, 76 (214) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Põierohtudest keedetud tee oli kuse kinnijäämise vastu.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.