Rahvapärased taimenimetused
Islandi samblik
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 168, 652 (49) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Nõmmekõrvade (islandi sambla) teed tarvitatakse köha ja tiisikuse vastu.
ERA II 193, 480 (25.20) < Põltsamaa khk., Adavere v., Adavere as. (1938)
Söögiisu puudumisel tarvitatakse islandi sambla tarretist (25 g sammalt 1 l vee kohta, keeta 1-2 t. väikesel tulel, lisatakse mõnd keedist (marja) ja tarvitatakse tardunult.
RKM II 207, 367 (19) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. (1959)
Tiisikus. Islandi sambliku teed joodi iga päev üks klaasitäis.
ERA II 150, 432 (30) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Köha vastu. Köha vastu keedetas põdra- ehk islandi sambla teed, ja ka pärnaõieteed.
RKM II 319, 595 (3) < Ridala khk., Panga k. < Koeru khk., Väinjärve (1975)
Astmahaigusele kasutatakse islandi sambliku teed.
RKM II 380, 32 (52) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kopsuhaiguse tarbeks korjati põdrasammalt (islandi samblik) ning tehti teed ning herilasekärje teed.
RKM II 380, 24/5 (26) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Köha ja bronhiaalastma vastu olen ise kasutanud vaheldumisi kord ühte, kord teist ravivõtet peale haiglaravimite oma haiguse 40-aastase perioodi kestel.
Sibulamoos kas suhkru või meega soojalt sisse võtta.
Islandisambliku ja sookailu tee, nurmenuku lehtede, õite ja ka juurte teed. Ka teelehtede ja paiselehtede tee vähendab köhahoogusid. Mustikavarred, -lehed ja -õied - korjata õitsemise ajal ning kuivatada teeks. Siis veel nõmmeliiva ja üheksavägise õie tee. Ka männikasve võib lisada. /---/
Ka vaarikateed koos sidruni ja meega kuumalt mitu korda päevas juua.
Soodaauru sissehingamine rahustab köhahoogusid.
Hilisemal ajal olen kasutanud või sees lahustatud taruvaiku (mitte keema lasta). Veel mädarõigast riivitult ja keeta piima sees. /---/
RKM II 385, 126 (64) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Põdrasambla (islandi sambliku) teed kasutati köharohuna. Peeti ka tõhusaks vahendiks tiisikuse vastu.
RKM II 385, 497/20 (20)a < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.
RKM II 397, 578 (2)b < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Tiisikuse puhul võeti islandi sambliku teed.
Vilbaste, TN 1, 804 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Islandi samblik (Cetraria islandica). Põdrasammal. Keedis keedetud tarretiseks ja segatud meega ravimiks kopsuhaiguse vastu.
Vilbaste, TN 9, 49 (1) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Ravimtaimed (kohalikud).
Põdrasammal (islandi samblik). Tarvitati teena köha puhul. Olen ise tarvitanud ja lastele annud. Tagajärjed väga head.
RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.
RKM I 9, 373/5 (12) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kõhuvalu (pisted): arnika, heinputk, islandi samblik, kalmus, koirohi, luuvaluhein, sibul, piparmünt, raudrohi, toomingas, ristikhein.
RKM I 9, 375 (19) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Närvinõrkus: islandi samblik, isujuur, koirohi, tõnnike, raudrohi.