Rahvapärased taimenimetused

Pedäjäs

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 8, 332 (9) < Vastseliina khk. (1895)
Rüaoras, pedäjavaiguga seätu, parandap mädeneväd haava.

H II 55, 269 (2) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Palanu haava rohi: 1) suguperäst kuuse- või pedäjäkasusit, 2) haput koort paar lusikatäit, 3) tükike vaha. Tükk aiga väikse tule pääl keetä, ärä jahtuda lasta ja pääle määri.

H II 70, 691 (14) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Pedäjä vaik om hüa raodu haava pehmendäjä ja kasvataja. Mõni kitt kah vislapuu vaiku hüäs.

ERA II 26, 69 (6) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Remmadismuse vasta sibelgapesä ja pedäjäkasvu havvutus.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Köhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudi kusi.

ERA II 155, 692 (34) < Setu khk., Järvesuu v. Saarepää k. (1937)
Haavalõ pandas pedäjävaikko, tuu väiga puhastas ja hoit mädänemise iist.

ERA II 174, 21/2 (6) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
Tiiskushaigõlõ andas umma kust juvvah, piiritusõ seeh olnu hussi liimt, havutõt pedäjakasva, mäihhä ja piiretust kus om olnuh kusikuklaisi. Veel tetas ka niimuudu, õt miiga seest võiet pudelihe meelütädäs kusikuklasõh. Nimäh jääväh sinna kinni. Sis pandas pudelilõ kork pääle ja pandas leeväküdsämise aigu leevä sisse hauduma. Tuud andas juvvah.
Ka tsihki lehti ja palotakjite havutuisi andas juvvah. Karaserka pehmendäs ka rindu. (Need arstimisvahendid on köha ja ka tiisikuse vastu.)

RKM II 22, 111 < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. (1950) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tiisikuse ravimises tetäs pedäjäkasvõst lämmävee vanni. Magamise ruumih piävä olõma kõivu ja pedäjäossa'. Noori pedäjäkasvõ kästas ka süvvä, nuu omma ka hää' tiiskuse vasta.

RKM II 59, 572 (7) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Lahastu käe vai jala pääle panti õigõ puhast pedäjavaiku, mis oll nigu helm pääväga vällä sulanu, vaik avitas lahe kokko kasvata. Viil panti lahastu pääle uibojaku võidu, tuuga kasvi haigõ ruttu kinni.

RKM II 59, 589/90 (36c) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Pedäjakasust olõvat tsäid keedet ja juud tiiskusõ vasta. Ja pedäjakasva olõvat niisama ka süüd, ku arvati, õt rüüsss või tiisikusõst minnä. Kõik hüä söögi avitasõ ka tiiskusõ haigõt tervest tetä. Värski vasigõ liha ja kana liha olõvat väegä hüä tiiskusõ haigõlõ. Värski keededü kusõ ja kusõkala liim olõvat ka hüä kes põdõ tiiskuist. Makõ võid ja keededu ni ka tuurõ muna olõvat terviisest. Ainult suula või-i kuagi söögi mano pallo panda. Ku söögi oma kõhna sis õi avida tiiskusõ haigust mäntseki roho.

RKM II 269, 237/8 (201) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Liikmete rohi.
Kui liikme valutava, kas om külma saanu vai om muidu häda seen, siss tuleb tetä pedaja (see on männikasvu) vanni. Tuleb korjata keväja, kui noil kasvudel ei ole viil kasvanu pikki nõklu, nii umbes üts nael, sii om nelisada grammi kuivatatud (toorest tuleb rohkem võtta) üte pangi vii pääle. Kasvud keedetas ummises ära. See pannas selle vannivii sisse, ajatas paras lämmas, mitte väga kuum. Sääl seen võib olla mitte rohkem kui kümme minutit. Sedä peab tegema üts kümme korda (iga päev üts vann).

Vilbaste, TN 4, 283 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimede kasutamisi endisel ajal arstirohtudeks ja kuidas tarvitati:
/---/ Veriheinu /---/.
Palderjaniteed, kummõliteed loomadele joogiks, kadakamarju ka loomadele joogiks, ärnikateed, pedäjekasu teed, kalmusejuuri süüakse pulbrina, verejooksu sulgemiseks, põdrasambla teed, vehvermentsiteed.

Vilbaste, TN 4, 388 (12) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Pedäjakasvud - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 221 (5) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Pedäjakasvud keedetakse kinnise kaane all. Tiisikuse vastu on hea.

Vilbaste, TN 2, 229 (4) < Setumaa, Värska v., Määsovitsa k. (1937)
Umbse kaane all keedetud pedäjakasvo tarvitatakse köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 230 (IV) < Setumaa, Värska v., Kremesova k. (1937)
Umbse kaane all keedetud pedäjäkasvo tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 227 (6) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Petäj. Tema noori kasvukesi keedetakse ummusis ja selle leent tarvitatakse tiisikusehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 234 (3) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäjakasvo. Keedetakse teed köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 233 (7) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäja- ehk kuusõvaik. Tarvitatakse haavadele.

Vilbaste, TN 7, 233 (14) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäjanõgla. Keedetakse teed ja juuakse kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 246 (8) < Setumaa, Värska al. (1930)
Pedäjätilga. Süüakse tiisikuse ajal.

Vilbaste, TN 7, 247 (12) < Setumaa, Värska al. (1930)
Pedäjä- ja kuusõvaik. On hea haava peale panna.

Vilbaste, TN 10, 582 (4) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Verihain, pähnähäitsme, pihlõhäitsme, pedäjakasvu, vabarnavarrõ - kõik köhärohi.

Vilbaste, TN 5, 196 (9) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Pedäjäkasvud. Tiisikuse vastu.

EFA I 38, 80 (5) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Pedäje kasusiva - tetti vanni, kas valutiva jala vai. Pedäjä ja kuusekasu keedetas, havvutas ära. Siss kas havvutad jalgu vai paned kampressi sella pääle.

RKM II 59, 588/9 (36a) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Tiisikusõ haigusõlõ keedeti tõrva liimi. Pangi tävve vii sisse panti tuup pedäjä tõrva, sis panti umbõhe plekk anomahe, tuul anomal pidi olõma plekist haamikõnõ ka iih ja haamil muidogi pulk ka iih. Tu annom oll muidogi päält ka kinni tinotõt. Sis tetti tuli anomalõ ala ja keedeti õigõ kõrd aigu. Kui arvati õt viländ jo kiitmiist sis lasti ar jaahtuda. Jaahtu ar sis lasti haamist tõrva liim vällä ja panti pudelihe, säält sis lasti kas topsi täüs vai ka kroos kõistõ ja juudi tiiskusõ rohost. Ülti õt tuust sai abi ka kijä pallo jei ar.