Rahvapärased taimenimetused

Ülane

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Jooksva vastu. Külmalilled (ülane) ära hõõruda ja kahe riide vahele ja pääle panna. Ja hoida peal mitte kauem kui tund. Seljavalu vastu. See on kange rohi. Sinna, kus paned, võtab naha ära - justkui palava veega ära põletud. Aga valu võtab ka ära täielikult.

Ülased, nendega põletati reuma puhul haigeid kohti [---].

Reuma.
Korjata ülaseõisi. Kuivatada 1 nädal ja siis viina sees leotada 3 päeva. Võtta 3 korda päevas 1 spl sisse. Võib ka haigeid kohti määrida. Saab terveks.

Reuma.
Ülaste valged õied 1 nädal kuivatada ja panna siis viina sisse. Ta seista laste 48 tundi.
Sisse võtta 3 korda päevas 1 spl korraga. Määrida või üle keha. Saav terveks.

Tiisikus. Hispaania mantel aitab. Tuleb võtta suur riie, takune, jäme, mis kaua märg seisab. Teha tulist heinapeprevett ja lina sisse kasta. Panna ümber keha. Seda teha 2 korda nädalas 6 kuud. Ise olen terveks saanud. Kahe mantliga olin terve. Ülased puruks teha ja puder panna haigele kohale. Võtab naha puruks. Kui viina sisse panna, siis ei lähe puruks.

Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

Roima vastu on saadud abi kevadlilledest ülastest.
Ülased võetud maa seest kõige juurtega, hõõrutud pudruks ja pandud haigete kohtadele. Et ülased on kanged rohud, ei tohi neid kaua palja ihu peal hoida.

Ülased reumaravimina.
Salme Martinson põdes raskekujulist reumat. 2-3 korda oli igal aastal haiglas ravil. Kord viidi isegi kanderaamiga haiglasse.
Keegi õpetas õitsvate ülastega reumat arstima. Salme Martinson korjas värskeid õitsvaid ülaseid. Ta pani nad riidetüki vahele ja asetas sellega lina peale. Ise heitis öösärgis otsa, nii et ülased haige selja alla jäid.
Varsti on tunda, et hakkab nagu nahka tõmbama. Ei tohi kaua olla, siis võtab ka läbi riide naha kupla. Aitab umbes veerand tunnist.
Ta tarvitas ülaseid, kuni ära kuivasid. Selle järele tarvitas veel teise peotäie.
Selle ravi järel sai selg terveks. Ta oli kolm aastat täitsa terve, ei tundnud valu kusagil.

Ülane pandi jalgade ümber, kui jalad on haiged, aga teda ei tohi palju panna, nagu põletab. Kuremäe haiglas oli üks naine Illukalt, vist sellele oli õpetand. Tema oli jälle pidand liiga kaua, reimahaigus oli old, siis läks kohe nahk maha.

Kui valu liigestes oli, siis öeldi vanemale inimesele: ”Eks see ole hauahaigus.” Sõnajalgu pandi voodisse. Mehed panid pükstesse, siis oli kergem. Valged ülased pandi ihu peale, on mürgised, vähendab valu.

Valgeid ülaseid leotada denaturaadi sees on ka hea jooksvarohi. Tädi määris ja aitas ka.

Metsa all on ühed valged ülased. Nende õied (kuivatatult) leutati viina või piirituse sees. Tarvitati jalavalude, palaviku, reuma, närvipõletiku vasta. Toorelt pandi ülaseõisi peale (taoti puruks ja pandi peale nagu kompressi). Nii võis ka jalanaha maha võtta, kui kauaks [peale] jäi, aga valu kadus aastateks. [Võsaülane]

Ülased on ka niisuke roimarohi. Neid korjatakse kevadel õitsemise aal. Mina ravisin valgetega [valgete ülastega]. Ülane on mürgine, ei tohi panna palja jala peale. Mina jälle panin, võttis vee naha alla. Suured rakud võttis üles. Aga paljud on sellest [taimest] abi saanud. Ülased peab katki hõõruma (tervena ei tee midagi), aga panna riide sisse, siis ei tee midagi, ei võta katki. Üks mees siin rääkis, et tema ema pand, võtnud jala katki, põle taht ära paraneda, kui paranes, siis oli jalg ka terve.

Ülased. Oli üks vanatädi, tema ristluud valutasid, tõmbas verelihale, kui ülaseid peale pani. [Ülasekompressi tagajärjel tuli veri naha alla.]

[Valud jalgades, kätes, ristluies, õlgades.]
Kevadel korjati valgeid lumelilli - ülaseid - ja seoti need ööseks villase riidega valutavale kohale.

Kevadel korjati õitsevaid lumelilli (ülaseid) ja kuivatati neid raviks. Poole liitri petrooli sisse pannakse üks peotäis kuivatatud lilli. Seda segu lasta liguneda mõni päev ja siis sellega määrida valutavaid kohti kehal. Valu kaob kohe ja võib-olla ei valuta enam kunagi elus.

Ülased on ka hea ravim reumahaiguse korral. Aga ettevaatlikult tarvitada. Nahk peab hästi terve olema. Ülased on väga mürgised. Helmi Kiis ise pole reumat ülastega ravinud, aga on teistelt kuulnud, kes on seda teinud. Räägivad, et isegi terve nahk ei kannata välja, kui ülastekompress kinni seotult kauaks naha peale jääb. Ja siis võib mürgitus tulla. Olevat sobiv, et pool tundi peal hoida, siis kompress ära võtta.

Reumaraviks tegid inimesed ülastekompressi. Võis panna siis käte või jalgade ümber ülaseid, kui nahk oli terve. Mitte ei tohtinud kaua hoida. Olid kanged ja mürgised. Oleks naha maha võtnud. Aga aitasid küll. Sai kompressi puhul veel riidega kinni siduda.

Tooreid ülaseid pandi reumahaiguse puhul haige koha peale kompressina. Aga üle poole tunni ei võinud peal pidada, sest nahk oleks villi läinud. Kui ülased olid peal, tuli ümber ka riie hoida. Kui nahk oli katki, siis selle koha peale ei tohtinud ülaseid panna, oleks tekkinud mürgitus.

Ülastekompressi tehti reumahaiguse puhul. Siis tohtis ainult ülaseid lapiga peale panna, kui nahk oli terve. Kord oli ühel naisel jalad väga haiged. Sidus põlved kinni. Heitis aga voodisse ja jäi magama. Kui üles ärkas, oli möödunud kaua aega ja naisel jalgadelt ülaste alt nahk maas. Läks arsti juurde. Andis kaua aega nahka ravida. Aga reumavalust oli küll lahti juba sellest ühest kangest rohust, mis peale sai pandud ülaste näol.

Ülaseid kasutati reuma vastu.

Ülast tuli ümber põlve panna, aga see on nii kange, et võtab kohe naha maha.

On jälle need ülased, need on ka liigesepõletiku vastu, kui tehakse nendest kompressi.

Külma, raske tööga, tuuletõmbusest võisid liigesed aja jooksul haigeks jääda. Rahvas nimetas seda Tsaarivalitsuse ajal jooksvaks, hiljem juba reumaks. /---/ Jooksva raviks olid ka ülased, kuid nendega tuli olla ettevaatlik, et ülaseid mitte kauaks kompressina peal hoida. Oleks naha katki võtnud ja et ülased on mürgised, oleks võinud ka mürgitus tulla. Ida Käsnapuu tuttaval olid puusaliikmed haiged ja hoidis ülaseid peal ja ülaste alt läks keha veriseks.

Reumat ravisid ka ülased. Öeldi ka, et ülased on ka närvirohuks. Nii pani naabrimees Soone Ruudi tambitud ülased õla peale, kus oli närvipõletik. Pani särgi alla ja sidus riidega kinni. Võttis heaks küll, kuid ei tohtinud ülaseid kaua peal hoida, oleks naha villiliseks tõmmanud. Aga üldiselt pidi see nahk hästi terve olema, kui taheti ülaseid peale panna, sest ülased on mürgised.

Pääle vannide ja hautiste kasutati õitsema hakkavaid ülaseid ja sõnajalgade lehti. Ülased ja sõnajalad, aga mitte koos, pandi voodisse magamise ajaks kas selja või ristluu alla, õhukse riide vahele, et ei rikuks voodipesu ja ihule võib tekitada villid, eriti metsülased. Neid magamisi tehti mitu ja iga kord vahetati uued ülased ja sõnajalad. /---/

Liikmete haigused.
/---/ Aga metsas, sambla peal kasvavad sooneheinad, pikkade roomavate vartega ja päris ümmargused helerohelised lehed vartel. Need seoti ööseks jälle haigete kohtade ümber. Ja metsas kasvavad põõsasõnajalad, põõsana nagu palmioksad, kasvavad ka kraavikallastel. Neid põõsasõnajalgu seoti jälle ööseks haigetele kohtadele ümber. Sõnajalgade peale seoti marlisidemed. Ega need muidu seisa, kui peavad olema kinni, noh, ümber millegagi seotud. Mina olen ka proovinud, nendest on küll tunda parandavat mõju. Ega ei sel puhul aidanud küll maarohtude teede joomine ka, see on tugevam haigus. Aga viina ja piirituse sisse kamperit kui oli, siis määriti. Nurmenukk, maasikajuur, piparmünt ka. Mõnikord aidanud, kui joodi nurmenuku teed. Kasepungad, kui veel ei ole lehed ilmunud kevadel, nendest keedeti teed ja joodi seda siis kaks klaasitäit päevas kohe mitu päeva järgemööda. No maasikajuurtest ja piparmüntidest keedeti ka teed. Kevadel, kui vara õitsesid juba ülased, siis korjati neid ja kuivatati. Poole liitri petrooli sisse pandi peotäis kuivatatud lumelilli, no ülaseid, ja siis see pudel lasti veel seista ühe nädala. Siis sellega määriti haiget kohta.

Õlas oli mul närvipõletik. Oli hirmus valu. Vana Sonne Mari tõi ülaseid, tagus haamriga pudruks, pudru pani kahe riidelapi vahele ja mulle õlale. Soovitas peal hoida veerand tundi. Ma jäin magama ja lapid olid peal kolm tundi. Kui ärkasin, oli õlg üleni villis, aga valu oli kadunud ja õlg terve.

Tervet ülasetaime kasutati jooksva raviks. Seesama teenijatüdruk, kes sööjaga hädas oli (Vaata nr 50) pani kord endale ööseks selja alla rohkesti ülaseid. Paraku oli ta nendega liialdanud: hommikul oli kogu selg valusalt hell, punetas ja oli ville täis.

Salme Martinson põdes raskekujulist reumat. 2-3 korda oli igal aastal haiglas ravil. Kord viidi isegi kanderaamiga haiglasse. Keegi õpetas teda õitsevate ülastega reumat arstima. Ta korjas värskeid õitsevaid ülaseid, pani õhtul riidetükil voodisse ja heitis ise öösärgis otsa. Varsti oli tunda, et tõmbas nagu nahka. Ei tohi kaua lamada ülastel. Aitab umbes veerand tunnist. Muidu võtab ka läbi öösärgi naha kupla. Tarvitas ülaseid, kuni ära kuivasid. Selle järele tarvitas veel teise peotäie ülaseid ärakuivamiseni. Selle ravi järele kadus reumahaigus. Ta tundis end kolm aastat täitsa tervena, ei tundnud valu kusagil. (Salme Martinson, neiuna Kell, sünd. 1898. a., elas vanemas eas Tootsis. Nüüd surnud.)

Reuma.
Ülased, ainult puruks tambitud pealsed koos õitega lapi vahele panna ja haigele liigesele mitmeks tunniks. Tõmbab kubla ja valutab.

Kidijas on käe küljes, seda ravi ma tean. Mul endal oli ja ravisin selle ära. Natuke palju sai ainult. Vaata need, kevade, need ülaselehed ära tampida. Aga seda ei tohi kaua hoida, punetama hakkab, siis aitab. Ta põletab. Ma hoidsin vast pool tundi, aga kahestkümnest minutist aitab küll. See oli vanainimene, Uulas oli, see on surnud juba, see õpetas, et pane. Temal oli seljal. Ära võtab küll, aga ta, kurat, on valus. Ühest korrast aitab. Tal jääb palavik sisse, kummeliga teha hautist, siis läheb tagasi. Kui vesi läheb villidest juba välja, siis hakkab järele andma.

Paistetuse ja peavalu korral tegi naabrinaine (Võrumaalt pärit) valgetest ülastest vanni. Seda pidi aga täpselt doseerima, muidu läksid jalad villi.

Kui jalad väga valutasid, siis valged ülased pandi kahe riide vahele. Paljalt ei või peale panna, on väga mürgine.

Ülastega, nendega arstiti röimat, pandi jalgude peale. Arstiti ja põletati nii ära. Ma tean ühte naist, kes pani ja põletas, ei saanud kuidagi enam terveks.

Siis neid ülaseid nad olid katki teind ja võttis naha puruks, seda ei või kaua hoida, ikka valude puhul.

Ülastega ravist ei ole kuulnud, aga üks naabrinaine oli pannud ja siis oli kõik villi läinud see käsi, mis tal valutas.

Ülased pidid reuma vasta leutama viina sies ja sellega määrima. Kaua ei tohi, võtab naha maha.

Ülane on üks arstirohi, kui õitseb. Teda ei tohi kaua pidada. Ema pani üössest asemele, aga põletas kohe ja seljavalule aitas ka.

Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.

Ülased või kitsesilmad.
Neid tuleb kange viinaga leotada ja siis määrida. Ülased tuleb enne ära kuivatada, kindlasti varjus, mitte päikese käes. Pidi aitama. Noh, kui liikmed on haiged või rasket tööd teind.

Pane linnumagusat pudelisse. Sipelgad tulevad sisse. Siis vala piiritus peale, saabki sipelgapiiritus. See on röima vastu. Üülud (ülased) korjata, kuivatada, timppiirituse sisse panna, see on ka.

Ülaseid korjasin ja panin jalgade peale ja õlgadele, sidusin kinni. Toored, nii nagu metsast tõin. Aga ta võtab naha purust. Nüüd siis korjasin ja panin õied viina sisse. Enne kuivatasin korvis päikese käes. Määrin sellega õhtul, siis saan magada.

Ülane - katkihõõrutult, kahe riide vahele kompressiga reuma vastu. Ettevaatust - mürgine, mitte üle 10 minuti hoida, tekitab raskeid põletisville.

Ülased tambitakse puru ja pannakse põlve peale, kui põlv valutab, ei anna käia, on kange. Tuleb aga lühikest aega peal hoida. Mina hoidsin kaua ja siis ajas ilmatu suure villi üles põlve peale. Pärast tuli nahk maha.

Ülane - linaspea.
Linaspiast tehtud tee on jooksva vasta.

Ülased [Anemone]. Liikmehaigusele - natuke närtsind ülastest pigistatakse õli ühte pudeli, siis lastakse mõni päev seista ja siis määritakse haiget liiget.

[Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.] Nõnda tarvitatavat ka kevadisi valgeid lumelilli, ka kirjakeeli ülased.

Ka ülaseid tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, tema keedisega haiget kohta pestes.

Ülased (valged lilled) on mingi valu vastu: kui peale pannakse, siis võtab valu.

Ülased paisetuse vastu.

Ülaseid tarvitati valu vastu.

Ülaseõitest valmistatakse külmetuse vastu jooki.

Taimede tarvitamine.
Vanal ajal tarvitati taimi:
Arstirohtudeks:
Ülased, männikasud, maaväädid, sassaparillad - neid ja veel muid taimi tarvitatakse jooksjahaiguse arstimiseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks: kaislad, sassaparilad, pohlaõied, kibuvits, ülane, palsamer - jooksva vastu.

Ülane - valge lumelill.
Valge lumelill on kihvtine, aga arstirohust on, jooksva vasta ka.

Ülased - kevadised lumelilled pandi viina sisse ja kaks nädalat leotati pimedas nurgas. Võeti jooksva vastu sisse üks supilusikatäis.

Ülasevarred ja -lehed tambitakse katki, pannakse riidest tasku ja asetatakse jooksvahaiguse all kannatava koha peale. Lastakse olla sääl, kuni vesivillid üles kerkivad ja katki lähevad.

[jooksva] Ka tarvitatakse pealtmäärimiseks piiritust, kus üks võrs kibuvitsa juuri, tulelille ja ülast.

Ülane (Anemone ranunculoides) - taim on rahvameditsiinis kasutatav (reuma), ent ülasega ravimisel tuleb olla ettevaatlik, sest võib tekitada ville ja raskesti paranevaid haavandeid.

Ülane ( võsa-, Anemone nemrosa) - kasvab metsaserval võsastikus. Rahvameditsiinis on teda tarvitatud reuma puhul. Kuna mürgisus neid lilli iseloomustab, tuleb olla ettevaaltik. Kollasel ülasel on samad omadused.

Ülasevarred, kaseurvad ja -hiirekõrvad on hääd jooksvahaiguse vastu (kautatakse).

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.

Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.