Rahvapärased taimenimetused

Oder

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 18, 165 (4) < Tallinn l. < Hanila khk., Virtsu v. (1894)
Kui silmas pisikesed visked on, siis otsitse tangude seest terved odraterasid ja kanade eest ka terved odraterasid, mis üle on kudagi jäenud. Nendega saab siis silma vautud.

H III 19, 823 (306) < Viljandi < Halliste khk. (1894)
Käsn kaduda ära, kui teda odrateraga vaotadakse ehk hõõrutakse ja odratera siis tulesse visatakse.

H I 7, 402 (3) < Viljandi khk. (1896)
Kui sammaspoolikut tahad ära kaotada, siis võta üheksa odratera, vajuta nendega kolm kord sammaspoolikut ja viska siis need terad üle õla ahju. Kohe selle peale on sul sammaspoolik kadunud.

H I 7, 449 (48) < Paistu khk., Holstre v. (1894)
Soolatüükaid (käsnasi) arstitakse nõnda: Võetakse mõni odratera peosse, vajutatakse nendega soolatüüka pääle ja visatakse siis põlevasse ahju, ise üteldakse: "Käsnad põlevad, käsnad põlevad" jne. Selle pääle kaovad käsnad ära. Tõine arstimise viis: Kui vihma sadab, siis hoia käsnad värati tilgutuse all, ja ka see aitab. Kolmas arstimise viis: Vihmasao järele kogub veise sitahuniku pääle vett; ka see vesi, pääle pantud, avitavat mõnikord käsna kadumiseks.

H II 6, 257 (VI) < Reigi khk. (1890)
Äraküpsetud sibulad, searasv ja odratangud kokku segada ja keeta; tuleb hautamise viisil kärnade vastu pruukida.

H II 51, 733 (13) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Kui kolme odrateraga käsna kõvasti litsutavat ja terad selle järele ahju visatavat, kaduvat ka käsn ära.

H II 53, 501 (455) < Simuna khk. (1895)
Kui raskejalgne ehmatanud, leigaku kolme leiva pealt (iga leib peab ise seltsi olema rukki, odra jne.) kolm tükki ja söögu need pudelipõhja pealt ära.

H II 55, 755 (6) < Põltsamaa khk. (1895)
Veiseröögates kaob ära, kui nimetasõrmega ehk odrateraga kolm korda vastupäeva viitnurka pääle teed (viisnurk I).

H II 65, 509 (2) < Kose khk. < Tallinn l. < Jüri khk. (1901)
Kui odraiva silma kasvab, siis võetagu odraiva, sellega vaodatagu kolm kord haige koha peale ja antagu kana kätte.

H IV 9, 227 (4) < Jüri khk., Kurna k., Sepamäe t. (1899)
Nõdrameelset inimest arstida.
Terveid odre vee sees keeta ja seda vett sisse anda.

E 277 (48) < Jõhvi khk. (1893)
Kui silmas odratera ehk vistrik on, siis võta kolm odratera ja vauta kolm kord iga teraka seda haiged kohta ja iga kord piira selle teraka ümber haige koha, peale selle võta need odraterad ja viska tulese. Siis kaub see vistrik (ehk tera) sinu silmast.

H III 6, 697 (2) < Paistu khk, Heimtali v. (1889)
Tehku sammaspooliku pääle odrateräge viienurgelene rist /joonis/.

H III 8, 382 (11) < Palamuse khk. (Varrik) (1890)
Sammaspooli kautakse ära: võta viis õdratera, hõeru nendega küdeva ahju ees sammaspooli ja viska siis ruttu ahju, siis kadub ära.

H II 40, 1104 (8) < Tallinn l. < Hanila khk. (1893)
Vesikoi vastu oo hea koirohu tuhk, aga haava puhastameses tougatud telleskibi puru, odrajahudega segatud tainast peale panna.

E 25395 (2) < Tarvastu khk. (1896)
Kellel paise (koeranael) küljes on, see võtku kolm odratera, vajutagu igaühega kolm korda paise kohta ning visaku nad pääle vajutamist üle pahema õla kana ette.

E 49747 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Rinnahaikusele hää rohi. Odrasukru ja penirasva piimaga keeta, kuumalt juua mitu kõrd.

E 64388 (4) < Tartu l. (1923)
Käsnad.
Võetakse 9 odratera, nendega käsnu hõõruda, sellepääle terad küdevasse ahju visata, käsnad kaovad.

E XI 26 (71) - Matthias Johann Eisen
Kui odratera silma äärde kasvab, vaja õige odratera võtta ja sellega silma ääres kasvavat odratera kolm korda vajutada, siis kaob see silma äärde kasvanud odratera.

E, StK 17, 176 (3) < Varbla khk., Allika k. (1922)
Kord olid mul maast saadud visked, mis sügelesid ja valutasid. Ma arstisin nad nii ära. Võtsin kolm peotäit odrajahu, hõõrusin haiget kohta jahudega, jahu viskasin vastu tuult kolm korda.

E, StK 41, 238 (178) < Suure-Jaani khk., Polli (1927)
Kui käsnad kätel on, siis võetagu odrateri, mindagu küdeva tareahju ette, käänetagu selg ahju poole ja visatagu terad ilma selja taha vaatamata üle õla ahju. Ise tuldagu kohe tulema, et ei kuuleks terade praksumist.

ERM 6, 22a < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Järgmine rohitsus olla tiisikusehaiguse kaotanud. Nõgesse juured, odralinnasse jahu, rukkioras - nendest kolmest kokku valmistud õlu. Käärima polla lastud minna. Õllele segatud juurde natukene provanksõli, magusat mett, magedat võid, remmelgaurbe, karvased varsakabjad (kasvada suure metsa all, siniste õitega) ja linnunõgesed (karvased lehed, kollased õied ja marjad magusad nagu mesi). Neid kõiki õllega tublisti segi keeta auru all, nii et kolmest toobist vedelikust 2 toobitäit järele jääb. Olla tiisikusehaigele senni juua antud, kunni haigus kadunud. Kui vedelik külmaks muutub, siis tulel soojendada.

ERM 6a, 38c < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Tiisikusehaiguse arstimise rohud.
Nõgessejuured, odralinnase jahu, rukkioras - neist kolmest valmistataks õlu. Käärima ei ole tarvis lasta minna. Sinna hulka segada natuke provanksiõli, hülgetraani, magusat mett, magusat võid, remmelgaurvad, karvased varsakabjad (kasvavad suure metsa all, sinised õied, pärast mustad, veiksed terad) ja linnunõgeseid, karvased lehed ja kollased õied, marjad magusad nagu mesi. Neid kõiki õllega tublisti segi keeta, nii et kolmest toobist poolikust 2 toobitäit järele jäeb. Tiisikusehaigel senni juua, kui haigus kadunud. Kui vedelik külmaks läheb, siis uuesti keeta, muidu läheb hangunuks. On parandanud mitmed tiisikusehaiged. On praegusel ajal ka tarvitud. Tiisikusehaigusi pidada üheksat seltsi olema. Temale on selle tiisikusehaiguse rohu õpet. keegi [---].

ERA II 195, 217 (27c) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
[Haudumine -]Odrajahu, rukkijahu. Kuiv hoida.

ERA II 283, 478 (6) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. (1940)
Kollaseid hambaid jälle valgeks.
Odrajahu, mett ja soola segamine võtta ja sellega hambaid tihti hõõruda. Või jälle kõrvetagu läätsesid ja pähklikoori pulbriks ja hõõrutagu sellega sagetasti hambaid.

ERA II 308, 104 (92) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ku odraiba on silmas, siis saab odraiba võetud ja sellega seda kohta vaeutatud. Pannakse siis sõnna aknaprossi piale. See oli suke punane vistrik silma juurdes, jooseb mäda.

ERA II 7, 15 (15) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.

ERA II 20, 193 (4)b < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. (1929)
Kuid märja roosi vastu keedeti pojode varssi rukki- või odrajahudega ja määriti seda peale.

E 1224/5 (76) < Tarvastu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
Kellel nael silma ääre ehk silma kasvab, see on säält söönud, kust kana on tönkinud. Abi selle vastu on: võta üheksa odratera, vajuta igaga kolm korda naela pääle ning sööda need terad kanale ära. Siis saab ruttu terveks.

E 3690 (36) < Tarvastu khk. (?)
Käsnade arstimiseks võeti kolm odratera kätte, jooksti kolm keeru ümber tare ja visati siis terad põlevasse ahju ja siis pidi ise ütlema: "Mis need põlevad?" Tõine pidi jälle nurgast vastama: "Käsnad põlevad!" Siis pidivad käsnad ära kaduma.

RKM II 42, 212/3 (4) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v. (1955)
Kui kurgu kinni paistetab, tee odratangud panni pääl siarasvaga palavaks, pane vana suka sääresse, pane nii palavalt pääle, kui vähe kannatab, ja mässi veel soojalt kinni - vaata, varsti kurk lahti ja kõik!

RKM II 106, 144/5 (42) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Villipujukast tehti tied. Õtri pandi ulka. Sie õli vesi niisike. Villihaiguse vasta. Kõhuhaigus rohkemb, nagu kramp. Sinisest läks sie kõht. Tuline valu. Surid, kui vastust et saand.

RKM II 412, 177 (5) < Puhja khk., Mõisanurme k. (1988)
Soolatüükaid arstiti odrateradega. Olli üks taim, mis kasvas kirikumüüri juures. Seda lõigati, tulli kollane mahl välja. Sellega pidi mitu kõrda määrima, siis kadus ära.

KKI 48, 285/6 (2) < Lihula khk., Hälvati k., Antsu t. < Keskküla (1968)
Kui mees ära suri, siis tulid säärte peale nisukesed punased lupsud, sõrmeotsa suurused, valutasid, ei saand käia. Enne õpetasid, et sa olid surnuaias põlvili maas, see oli pöörmata maa, sealt tuli külge, et soolaga hõõruda ja surnuaeda viia. Ei aidand. Siis saadeti Kirblasse, et seal pidi suur tark olema. Siis see vanaeit sosises ja posises, andis vett pudelis, et seda sisse võtta ja jala peale posises. Ei see aidand ka. Siis üks õpetas, et võta üheksa sugu vilja, keeda ära, pese selle veega ja vii see vesi neljapäeva õhtul ristteele. Aga võta hõberaha ka, kas viska ta ka sinna veega või kaabi hõbevalget vee sisse. See võttis ometi ära, sain käia. Mõni ütleb, et üheksa sugu õitsvad puud ka, oksad, kui lehti pole talvel, või suvel lehti. Need maarohud kasvavad enamasti kõik liivamaal. Need viljad olid rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba, lääts, kanep, lina.

Vilbaste, TN 11, 91/2 (33) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.

Vilbaste, TN 7, 280 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kui odraiva silma kasvab, siis võetakse odratera ning hõõrutakse silma ja vaadata kolm korda läbi päeva, siis pannakse mulla sisse, kui ära mädaneb, siis saab silm terveks.

Vilbaste, TN 7, 474 (26) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Odravett juuakse.

Vilbaste, TN 7, 540 (8) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Otrade keedetud vesi on neeruhaiguse [vastu].

RKM I 3, 481 (11) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Käsna arstitakse seitsme odrateraga torkides ja neid küdevasse ahju pildudes.

RKM II 111, 16/7 (18) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Soolatüükaid torkida odrateradega ja siis need terad ahju visata. Paraneb.

ERA II 193, 609 (59.9) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Odrateraga teha habemeajamise luisule iga käsna jaoks 3 risti pääle, siis sellega käsna hõõruda ja 3 korda vajutada.

Vilbaste, TN 1, 247 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.

H II 42, 242 < Halliste khk., Kaarli v. (1891)
Kama tetäs ka ubadest, läätsest ja lustetest, aga odra erne kama om kige parem. Suur imuroog om veel paks kama või kamakäkk. Kamakäkki tetäs koore sisse, seetse ästi segi, ninda et ää paras sikke taigen om, sis võetse lusikutäüve kaupa piiu, mätsütetse käpu vahel ümärikses, tetäs ümmert kamajahuge ja kamakäkk om kähen. Miu esä kõneleb, kudas vanast teotidrukidel mõisan ollu ka kodust ilma perenaise täädmäde piimä sisse tett kamakäkki põlle sehen ligi võet, mis aga senis, ku mõisa saanu, ärä ollu kujunu, ninda et pallast jahu veel põlle seest löüdän.

ERM 52, 16/7 < Kolga-Jaani khk. (1985)
Peale odralinnaste tehti ka lustetest linnaseid ning võeti peale selle taari hautamiseks ka muid lisandusi linnastele abiks, nagu nisu- ja rukkikliid, kartohvlid jne., aga odralinnastest taari vastu taari neist ometi ei saanud. Ka on hauetele juurde lisatud humalaid, köömneid jne. Kõige uuemal ajal tarvitatakse õlle järele taari ainult nii kaua, kui ta veel hapu on, aga talvel, kus raba ära külmetab, ei võeta õlle järele taari sugugi, vaid raba tarvitatakse hauetena taari peale. Taari tarvis on ise tõrs, veiksemkui vanaaja tõrred. Põhjaõlgedeks ei ole perisõled mitte head, sest nad lähevad ruttu pehmeks. Seepärast võetakse poolvalminud rukkid, puhastatakse lehed küllest ära, pannakse umbes paari tolli paksuselt tõrre põhja peale, mida siis õhukese lauakestega ja risti ülekäiva puuga tõrre põhja kinni pantud saab, et hapnemisega põhja raba sekka üles ei tõstaks. Nõnda valmistatud õled peavad enne tarvitamist keeva veega ära leotatud saama, et nad taarile midagi võerast magu ei teeks.

RKM II 21, 439/40 (11) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Koeraviga see viga ilmede lapsel peäle ristimist; laps kaabib nagu koer ema rinda ja küinistäb. Seda ohatadud ühüsämätsugu suetsetesegä suetsetades. Ühüsämätsugu suetsetesele võeti ühüsamõt seltsi asju; kaabiti vask raha küllest; õbe raha küllest; tina; uksepaku alt kolmest kohast mulda; riide tükke; puu puru; soola; odra teri; juukse karvu. See pandud kokko lapi sisse, akatud tuli külgi na et suitsu miilis; sess lastud seda suitsu lappi peos oedes igäst küllest peäle. Teene ohatamese kunts oli; et laps mähiti suure rätiku või teki sisse ja pandi ukse paku alla maha. Lasti koer kolm korda lapsest üle üpäta. Suetsetamese kuntsi o illem veel esinend, na kakskümend aastat tagasi. Koera üppämest, seda kuntsi ruugiti veel viimati 45-50 aastat tagasi. Koeraviga tulnud lapsele sellest kui lapse emä kandmese aeal kuera peksnd või uputand. Pidädä lapsesse kõik mõjuma.

Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.

RKM II 160, 25 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Odraiva. Sülitatakse 3 korda silma. Tuleb võtta 3 odraiva ja nendega vajutada haiget silma. Siis terad visata tee peale, kus linnud need ära söövad. Odraiva vastu on ussiõli.

Vilbaste, TN 2, 685a < Räpina khk. (1930)
Pannakse ka igasuguseid taimi toitude sisse, mis toidule hää maigu juure teeb, nagu soustile pannakse juure sibulaid, sibulalehti ja sibulaheinu ning tille.
Lihasupi sisse pannakse peterselli lehti ja juuri, kui värske herne suppi tehakse, siis pannakse supi sisse herne kaune, need annavad supile hää maigu, mida muidugi ära ei süüa.
Kui koduõllet tehakse, siis pannakse sinna juure humalaid ja linnaseid. Linnaseid tehakse: odra seemned pannakse idanema ja kui umbes 3 cm pikkuseks on saanud siis pannakse nad kuivama, kust õlle sisse pannakse.

ERA II 191, 313 (29) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. (1938)
Õlut tehti vanasti rohkesti, jõuluks ikka 2-3 vakka. Ühest vakast saab 120 toopi õlut. Odralinnased. Umalaid kaks naela vaka jaoks. Porsse pandi ka mõni kamalutäis, kui neid oli. Meski - kui umalaid pole kas mette. Umalaid keedeti äraldi. Mõni tegi seda ka, et valas raba sisse - said seal kividega veel uie keedu /---/.

ERA II 206, 297 (6) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Niisama ka kohvi joomine oli haruldane. Kohvi tehti rukkist, nisudest ja otrist ja jahvati hulka sigurid. Peenendati kohviveskis. Kohvi juuakse harilikult pühapäev ja tähtsamatel päevadel.

ERA II 260, 462 (55) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Jooksjahaige pääle, odrajahud pandi hapnema, seda hapnikku peale (Selle ravimi on jutustaja õppinud Karja khlk. Laugu külast).

ALS 1, 307 < Muhu khk., Muhu-Suur v., Rässa k., Luiskamaa t. (Grünthal) < Riste Grünthal, 57 a. (1928)
Soolatüüd. Sulutüüd kaotati sedamoodi, et võeti niimitu odratera mitu sulutüüd olli ja nende odratedadega hõõruti sulutüüsid ja visati jalge vahelt põlevasse ahju.

H, Mapp, 134b < Anseküla khk., Anseküla (1891)
Laguja. Võetakse nõel ehk odra iva, piiratakse nõela ehk odra iva vahedama otsaga kolm korda ümber laguja. Siis tehakse viide nurka märk [joonisel viisnurk] laguja pääle ja siis piiratakse jälle kolm korda (väga tähtjas arimine, mida aga mõni mõistab).

RKM II 338, 351 (17) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Odraivaks nimetati silma äärde kasvavat punast valutavat vinni. Sellele aitas, kui vajutada odrateraga, millele eelnevalt oli kolm korda peale sülitatud. Ehk pandi jälle sülge silma. Ka oli see kunst, et vasaku käe nimetussõrmega (eelviimane sõrm) pühiti üle arust märjaks läinud aknaruudu ja just selle nimetussõrmega määriti seda paistes ja valutavat odraiva silma ääres. Tupsutati ja veel peene suhkruga silma äärt. Eks ikka aitas.

ERA II 206, 317 (35) < Kuressaare l. (1939)
Saaremaal tehakse harilikust jahust keeduvee leiba. Sinna lisatakse juurde veel köömneid. Tehakse ka odrajahust karaskit ja suuremate pühade puhul rukkipüüli leiba.