Rahvapärased taimenimetused

Kadak

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 135, 184 (5) < Hargla khk. (1962)
Kõhurohuks joodi kadakamarjateed, tammekooreteed, kalmusejuureteed, pälünäteed.

RKM II 329, 242 (14) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Kadaka- ja mustamarja puhastase verd. Mustamarja närida siis, ku vererõhk väga kõrge om. Mul om haigus juba vanas lännu, mul kadaka ei aita änam midagi. Aga kui haigus viil algas, siis avitas.

RKM II 385, 311 (51) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Veetõbi.
Kui käed ja jalad paistetasid, siis joodi kadakamarja teed nii soojalt kui ka külmalt. Võeti saualeili ja kanti villast pesu.

Vilbaste, TN 4, 342 (10) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[katak] Kadakamarja tee puhastab verd.

Vilbaste, TN 3, 701 (4) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (6 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kadak (Juniperus communis L). Kadakamarja tee on külmetamise ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (6 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kadak (Juniperus communis L).]
Kadakaõli parandab külmetanud liikmed.

Vilbaste, TN 1, 971 (14a) < Kihnu khk. (1937)
Kadakas - kadaka.
Marjadest tee tiisikuse, veetõbe, neeruhaiguse vastu. Okstevett lisatakse õllele punaka värvi saamiseks, hautatakse puuanumaid, tarvitatakse loomade haiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 443/446 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimed olid vanal ajal suurel tähtsusel, sest et neid tarvitati mitmeks asjuks, näiteks värvimiseks, maitseaineteks, arstirohuks ning ka toiduks. /---/
Arstirohud: kadak, temal on tarvilikud marjad. Kui neid marju katki muljuda, kanget viina pääle valada, saab head kõhurohtu, mis, kui pool lusikatäit sisse võtad, abi annab, nõnda ka luuvalus, kui luud valutavad. Suitsetamiseks tarvitatakse ka, et mõnda külgehakkavat tõbe ära ajada, ja see ajab ka kõik halvad lõhnad toast.

Vilbaste, TN 7, 443 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Jooksvahaigetele tehti kadaka ja kaerapõhu vanne.

Vilbaste, TN 7, 669 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarja tee - 4 kuni 5 tassi päevas - on hääks rohuks külmetamise, põiehaiguse ja veetõbe vastu, ka puhastab kadakamarja tee verd.

Vilbaste, TN 7, 669/70 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakamarjad 2-5 tükki päevas suus katki pureda ja alla neelata - mõjuvad hästi puhutuse, närvetuse ja halva hingeõhu vastu suus.

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 1020 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kataj - kadak. Tema marju tarvitatakse mõningate haiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 278 (2) < Tartu l. (1934)
Taimed, mida ma tunnen.
Puud:
Kadak (marjadest tehakse teed).

Vilbaste, TN 7, 1191 (1) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kadak (Juniperus communis). Marjad keedetakse loomadele, kellel kusi kinni ehk punane, niisamma ka inimestele põiehaiguse vastu. /---/.
Suvel niiske sooja ilmaga, harilikult pääle vihma, ilmub kadakale sülditaoline seenekene, seda nimetaks pilvetükiks, arvati, et pilv niisugusest süldi (sült Rõigi kihelkonnas “väristus”) tükkidest koosneb.

ERA II 170, 684/5 (2) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadak. Kadakamarjad on erilise arstirohulise tähtsusega. Korjata tuleb ainult valminuid, mustjassiniseid marju. Kuivatamiseks tuleb nad asetada mõneks ajaks tõmbavasse sõela või laua pääle. Kadakamarju tarvitatakse arstirohuks kõhu-, põie-, neeru- ja maksahaiguste puhul. /---/ Kadakamarju süüakse (3-5 tükki päevas) muutlikus ilmastikus haiguste ja nakkushaiguste hoidmiseks, kõhukorratuse arstimiseks ja halva suulõhna kaotamiseks. Kadakamarja tee on samuti hää eelpooltoodud haiguste puhul.

ERA II 170, 684/5 (2b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadakaõliga päält määrimine parandab halvatud ja külmanud liikmed, veega sisse võttes ka sisehaigusi.

ERA II 170, 684/5 (2a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadakamarju ja -oksi tarvitatakse suitsetamiseks, kui tahetakse ruume puhastada, kus surnud või nakkushaigust põdejad sees olnud.

Vilbaste, TN 7, 1191 (1a) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kadak (Juniperus communis).
Õlle wirre keedeti kadaka okstega, niisama ka wesi keeta taari rabataari suava pääle kallati, ka õlle humalad nii nimetadi neid Pühaleppas keeti kadaka wees. Rõigi kihelkonnas nimetati humal vihaks.

Vilbaste, TN 7, 1206c < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kadak aia teibad, koostad, surnu ristid, kooguga kepid, varem terava näsudega (oksa tüügastega) kupja kepid. Toored oksad ühes okaste ja marjadega keedeti, siis virde tõrde - sealt käima tõrrde ja siis - õlle riista. Selja valu vastu. Koorest punuti vilukõvasid (laste mängu asjad). Marjad keedeti ja joodi marja keenud vett, selja valu vastu.

E 53256 (8) < Helme khk., Riidoja v. (1923)
Kadak seisab rahva põlguse all, sest ta kergats hoopleja oli ja inimesed ei tohi teda koju istutada. Aga kui majas halb õhk, siis kaotab selle kadakakõrvetamine, sest kadak ei salli võistlejaid ja halb õhk majas tähendavat kurjavaimu majas pesitsemist,kes seda sünnitab. Tules karjub kadak oma tigeda südame üle, sest ta on vihane, et Jumal ei luba teda teiste puie pikuseks kasvada.