Rahvapärased taimenimetused

Tulihein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Sügeliste vastu kõige parem omatehtud rohi: tuliheina juuri rõõsa piimaga hapendada. (Silmakivi-veega nad esite palavas ihu seest välja ajada). Siis selle hapnikuga võida.

Tuliheina juuri keeta ja selle veega sügelisi pesta, siis kaduma sügelised ära.

Kärni määri tuliheinajuurte keedisega mis segatud hapukoorega ja vahaga.

Keeda kärnalille ja tuliheina juurt veega ummuseks, siis lisa selle veele magedat võid, hapukoort ja vaha. Selle salviga määri kõõmakärni.

Kärnahaiguse ärakautamiseks juua tuliheinajuurte vett, mis soolaga hapenud.

Kärnahaiguse korral joodud tuliheinajuurte vett, mis soolaga olnud hapendud.

Tuliheina juured olevat ohatuse ja maast hingatud haiguse vastu.

Kui kõht on lahti, keedetakse tuliheina juurtest teed ja antakse seda siis sisse. Samuti loomade juures tarvitatakse seda arstimit kõhulahtisuse puhul.

Sügeliste vastu rohi.
Sügeliste vastu rohi on tuliheina juured, mis niisuguste ojade ääres kasvavad. Kust pannakse juure. Tehakse peeneks ja pannakse kust hulka, et ta salvitaoline on, ja lastakse hapuks minna. Sellega tuleb sügelise haigust arstida.

Hapukoor ja tuliheinajuured hapendatult määritakse pärast vihtlemist kärnadele.

Kärni nühiti soojas saunas tuliheina juurikaist pigistatud mahlaga. Rahvas nimetas neid juurikaid " kärnajuurikaiks".

Sügeliste ehk kärnade vastu.
Sügeliste ehk kärnade vastu tehti tuleheina juurtest ja kusest salv, mis hästi hapuks lasti minna. Kanasitast ja kusest tehti niisamuti salvi ja määriti saunas kaunis hea leini käes nende mõlemitega.

Sügelised. Hapu koore ja tuuleheina rohi.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Sügelised. Tuliheina juured tambiti katki, pandi püssirohtu hulka ja pandi hapnema, nii et kohe haises. Sellega määriti.

Kui on verine kõhutõbi, siis on kõige parem rohi selle vastu - keeda tuliheina (obuoblika) seemendest teed ja seda juua. Kõhust lahti oleku vasta on hea keeta ka kuivatatud kranati koortest keedist nagu teed, juua ära korraga pool teeklaasi. Kui mõne korra jood, kaob tõbi kohe ära.
Kõhust lahti oleku vastu võib juua ka hundiõunapuu koore keedist (париня).

Mul oli lapsel nagu vöö ümber keha. Nigu verised paised olid, aga nigu midagi muud oleks ikka olnud. Siis ma kutsusin ja ta tuli ise siia: „Mis viga on?“ Näitasin talle last. „Võta neid juurikaid, pese ja riivi ära (tuliheina juured olid) ja hapenda hapukoorega neid ja siis pane neid pääle. Ja sellest jäid nad ära. Ükski muu asi ei aidanud. Suure räbala pääle sai see pudru pandud ja ümber keha ja sai laps tervest.

Käsnad ehk sügelised ehk sügelikud.
Tuliheina juured ja varred segamini ja lastakse hapnema minna. Kogu keha sellega kokku määrida. Päikse eest kuivama laotada, väga vilus. Teisel päeval pesta.

[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.

Tulihein. Tuliheina juurtest tehti sügelisesalvi. Kaabiti juurekaabet hapukoore hulka, lasti paar-kolm päeva seista. Siis sellega määriti sügelisi vai lillesid, nagu rahvas ütles. Ega seda otsekohe ei öeldud, et sügelised. Nii mõistu öeldi: sel on lilled külles. Ei tea, kust korjas.
See lillede asi andis palju kõneainet. Pidid ikke kuskilt kellegilt korjatud olema.

Tulihein - kollaste õitega, kibeda maiguga. Lambad tema õisi näpivad. Teised loomad teda ei söö. Tehakse tuliheina kompressi, kui valud on põlves, mujal liikmetes.

Tulihein ehk vanarahva nimetus - hobusekuselill [Ranunculus acer]. Sellega arstitavat jooksjavalulisi jalgu nagu põlvi ja nii edasi. Toores taim hõõrutavat puruks, pandavat kohe riide vahele ja siis haigele kohale peale, aga ainult 15 minutiks.

Tuliheina juured: sügeluse vastu.

Tulihein kasvab söödil. Juurikaid leotatakse hapukoore sees; saab plaastrit, mida tarvitatakse kärna paranduseks.

Tuliheina juured sügeliste arstimiseks.

Tuliheinä juur on süheluse vastu.

Tuliheina juured on nahasammala vasta.

Tuliheinä juur sügeluse vastu.

Tulihein. Tuliheina juured keedetakse ja keeduvedelikuga määritakse nahka sügeliste korral.

Tuliheina juur. Tuliheina juured hapendati ära ja arstiti sügelisi. Arstimiseks oli vaja liigset soojust, siis tehti seda tulises saunaleilis. Seda määriti pääle.

Tuliheina juured.
Tuliheina juured hapendada koore sees ja määrida sügelistele peale.

Tulihein on suur kõrge putkemoodi taim, laiad lehed, beežikad õied, soomaa servades kasvab. Tuliheina juured, püssirohi ja kollane väävel tambiti kokku ja pandi hapnema. Sellest sai sügeliste salvi. Kui määriti sügelistele, siis pandi haput koort hulka.