Rahvapärased taimenimetused
Ungrud
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk. (1937)
Ungrud (Lycopodium selago) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.
RKM II 433, 376 (34) < Harju-Madise khk., Padise v., Aruküla k. (1990)
Laste pead olid ju tihti katki. Keedeti ungruvett, see parandas ära. Olid uhatand kärnad. Ungrud olid nagu kuusealused, aga kasvasid ühes troppis. Ungrusalvi keedeti meevaha ja rasvaga, määriti neid kohti.
Vilbaste, TN 2, 328 (27) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Ungrud (Lycop. selago) - kõhuvalu ja seedimise korraldamiseks tarvitati teena.
Vilbaste, TN 2, 456 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kõhurohuks tarvitati soolikarohtu, ungrohtu, koirohtu.
ERA II 27, 425 (6) < Nissi khk., Ellamaa k., Kingu t. < Kullamaa khk., Sooniste k. (1930)
Kui loomadel või inimestel on täid peal, siis pestakse ungruteveega.
ERA II 27, 544 (30) < Nissi khk., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk. (1930)
Kui lastel täid peas, siis ungrute veega pesta.
ERA II 159, 480 (32c) < Ridala khk., Laheva k., Kopli saun (1937)
Kui täid pähä tulid, siis pesti pead ungrohu veega ja soeti heasti, küll nad siis juba kadusid.
Vilbaste, TN 7, 728 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mitmesuguseid rohte tarvitati ka venimise vastu, näiteks ungruteed, arnikateed ja kalkarijuuri.
Vilbaste, TN 7, 729 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Söögiisu tõsmiseks joodi ungruteed, mis aga pea kangesti uimaseks tegi.
Vilbaste, TN 7, 806e < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Ungrudega suitsetati inimest, kui arvati, et teine inimene saab teist vaeva alla panna, et kuski ilmas rahu ei saa. Karvadega teise inimese kaltsu suitsetati samuti kui ungrutega. Siis veel lõigati kellegi karvu salaja, püüti siis kakku teha ja karvad kakku panna ning siis jalge alt läbi visata ahju ja midagi pomiseda, nagu näiteks: „Kakk ahju supsti, Tõnu minu poole krapsti.“ Seda nõidumismoodi tarvitasid muistesed noored tüdrukud ja poisid, kui hakkas keegi teisele meeldima ja see tahtis toda omale saada.
Vilbaste, TN 7, 997 (4) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Aga veel parem on jooksva vastu ungru või nõiakolla varte tee.
Vilbaste, TN 7, 998 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui on peas kööme või on täid pääs, siis võtta ungru ehk nõiakolla vedelikku ja määrige sellega pääd.
Vilbaste, TN 7, 998 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Ungruvesi kaotab ka kärnad igalt poolt.